← Eesti

1-19-2204/21

Obsah (7)§ 238§ 319§ 326§ 175§ 180§ 185§ 337

1-19-2204 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 13. juuni 2019, Tallinn Kohtuasja number 1-19-2204 Kohtukoosseis Meelika Aava, Ivi Kesküla, Sten Lind Apelleeritud koht

§ 238lg 2 kohaselt vähendati ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust. Kar

S § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu

  1. novembri
  2. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 3 kuu 29 päeva võrra ning mõisteti liitkaristuseks vangistus 9 kuuks 29 päevaks. Karistuse kandmise aja alguseks on vanglasse asumise päev.
  3. W.C tunnistati süüdi selles, et ta süstemaatiliselt vargusi toime paneva isikuna taas ajavahemikul
  4. oktoobrist kuni
  5. oktoobrini 2019 pani üksi või koos teise isikuga Eesti Vabariigi territooriumil erinevates maakondades toime viis vargust, mille käigus varastas kauplustest erinevaid kaupu.
  6. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni kaitsja vandeadvokaat Leelo Viil, kes vaidlustab kohtuotsust vaid W.C-le mõistetud karistuse osas. Lisaks sellele taotleb ta apellatsioonitähtaja ennistamist. 3.1 Apellatsiooni motiivide kohaselt põhjendatakse karistuse kergendamise taotlust sellega, et tegemist on nn kauplusevargustega, millega tekitatud kahju on suhteliselt väike (keskmiselt 200 eurot). Nendes kuriteoepisoodides, mille ta pani toime koos av-ga, oli W.C roll ja teopanus väiksem kui kaassüüdistataval. Ta on oma süüd tunnistanud ja puhtsüdamlikult kahetsenud. W.C on küll varem kriminaalkorras karistatud, kuid seda mitte raskete kuritegude eest. Vaatamata kinnipidamiskohas viibimisele on süüdistatav aeg-ajalt töötanud. Narkootiliste ainete tarvitamise lõpetas ta kuus aastat tagasi. Tal on kindel elukoht ja kolm last. Lubab edaspidi kuritegusid mitte toime panna. Kokkuvõtvalt leiab kaitsja, et W.C-le mõistetud karistus ei vasta kuriteo raskusele ja süüdimõistetu isikule. 3.
  7. Kaitsja põhjendab oma taotlust apellatsioo nitähtaja ennistamisks sellega, et süüdistatav esitas taotluse riigi õigusabi määramiseks
  8. mail
  9. Kaitsja võttis riigi õigusabi määramise määruse vastu
  10. mail 2019.

§ 319

lg 5 kohaselt apellatsioonitähtaeg peatub riigi õigusabi taotluse esitamisega ja hakkab uuesti kulgema riigi õigusabi taotluse lahendamise määruse kättetoimetamisest kaitsjale või riigi õigusabi andmisest keeldumisest. Kaitsja leiab, et eeltoodust nähtuvalt oleks kaitsjal apellatsiooni tähtaegseks esitamiseks olnud aega vähem kui menetluses varasemalt osalenud kaitsjal, mis ilmselgelt on põhjendamatu, arvestades vajadust materjalidega tutvuda, ning süüdistatava positsioon välja selgitada ning apellatsioon koostada. Käesoleval juhul oleks nimetatud toiminguteks põhjendatud vähemalt sama aeg, mis on

§ 319lg 2 kohaselt ette nähtud kohtuotsuse vaidlustamiseks, s.o 15 päeva.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT 4. Ehkki kaitsja on taotlenud apellatsioonitähtaja ennistamist pärast sisulise taotluse esitamist, peab kohtukolleegium vajalikuks lahendada see küsimus esimesena. 2

(5)Seda põhjusel, et

§ 319

lg 7 kohaselt võib ringkonnamaakohus maakohtu otsuse peale mittetähtaegselt esitatud apellatsiooni sisuliselt läbi vaadata üksnes juhul, kui apellatsiooni esitaja on taotlenud apellatsioonitähtaja ennistamist, apellatsioonitähtaja ennistamiseks on mõjuv põhjus ja ringkonnakohus on seda teinud vormikohase otsustusega. Ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas ollakse seisukohal, et tähtaega rikkudes ei tohi kaebust läbi vaadata (3-1-1-55-10, 3-1-1-90-10). Praeguse asja materjalidest nähtub, et kohtuotsuse terviktekst kuulutati

  1. mail 2019 4 kd tl 21). Apellatsiooni esitamise 15 päevane tähtaeg lõppes seega
  2. mail. W.C esitas
  3. mail 2019 maakohtule taotluse, milles palus endale määrata apellatsiooni koostamiseks kaitsja riigi õigusabi korras (4 kd tl 52). Maakohtu järelepärimisele vastas Eesti Advokatuur, et W.C senine riigi õigusabi korras määratud kaitsja vandeadvokaat Veera Tolli on siirdumas pensionile ning on ootamatult haigestunud (4 kd tl 55). Seoses sellega tegi Harju Maakohus
  4. mail 209 määruse, milles rahuldas W.C taotluse ja tegi uue kaitsja määramise ülesandeks Eesti Advokatuurile (4 kd tl 56). Kaitsja vandeadvokaat Leelo Viil kinnitab apellatsioonis, et sai riigi õigusabi taotluse lahendamise määruse kätte
  5. mail 2019.

§ 319

lg 5 kohaselt apellatsioonitähtaeg peatub riigi õigusabi taotluse esitamisega ja hakkab uuesti kulgema riigi õigusabi taotluse lahendamise määruse kättetoimetamisest kaitsjale või riigi õigusabi andmisest keeldumisest. Kuna praeguses asjas esitas W.C taotluse uue kaitsja määramiseks

  1. mail 2019 ja kaitsja vandeadvokaat Leelo Viil sai riigi õigusabi taotluse lahendamise määruse kätte
  2. mail 2019, siis oli apellatsiooni esitamise viimane päev
  3. juuni
  4. Kaitsja esitas apellatsiooni
  5. juunil
  6. Seega on kaitsja apellatsioon esitatud tähtaegselt, mistõttu kohtukolleegiumile jääb arusaamatus kaitsja arutlus selle kohta, et tal jäi apellatsiooni koostamiseks liiga vähe aega. Seetõttu puudub praegusel juhul alus apellatsioonitähtaja ennistamise küsimuse lahendamiseks.
  7. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ning tule b jätta läbi vaatamata. Oma seisukohta põhistab kohtukolleegium järgmiselt. Kohtukolleegium märgib, et Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma lahendites korduvalt selgitanud, et ringkonnakohtu lahend peab üldjuhul kujunema kriminaalmenetluse seadustiku
  8. peatükis sätestatud apellatsioonimenetluse kui terviku tulemina ja apellatsiooni läbi vaatamata jätmine selle ilmse põhjendamatuse tõttu

§ 326lg 3 alusel kujutab endast erandit.

Ilmselt põhjendamatu on apellatsioon, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, st need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. 3

(5)Kohtupraktikas valitseva põhimõtte kohaselt on kõrgema astme kohtu poolt maakohtus mõistetud karistuse muutmine põhjendatud üksnes juhul, kui kõrgema astme kohus muudab süüdistatava teo kvalifikatsiooni või kui ilmnevad asjaolud viitavad selgelt sellele, et madalama astme kohus pole arvesse võtnud karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid või on valesti tõlgendanud KarS §-s 56 täheldatud karistuse mõistmise aluseid. Kohtukolleegium leiab, et maakohtu otsuses selliseid mõistetud karistuse tühistamise aluseid ei esine. W.C on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud. Arutatavad kuriteod pani ta toime katseajal. See näitab, et varasemad karistused ei ole tema käitumisele mõju avaldanud. Tema töölt toime pandud kuriteos on tuvastatud kaks kvalifitseerivat asjaolu, s.o isikute grupp ja süstemaatilisus. Maakohus ei ole põhjendatult arvestanud karistust kergendava asjaoluna W.C kahetsust, sest see ei ole siiras. Kuriteo toimepanemises süüdistab ta kõiki teisi, mitte aga ennast. Asjaolu, et isikul on kindel elukoht ja kolm last ei ole aluseks talle mõistetud karistuse kergendamisele, sest samad asjaolud ei takistanud teda toime panemast uusi kuritegusid. On igati positiivne, et isik lubab edaspidi enam kuritegusid mitte toime panna, kuid enne seda peab ta ära kandma talle mõistetud vangistuse. Kuna W.C pani uued kuriteod toime katseajal, siis on maakohus suurendanud KarS § 65 lg 2 ja § 69 lg 7 alusel põhjendatult talle mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. 5. Viimasena peatub kohtukolleegium apellatsioonimenetluse kuludel.

§ 175

lg 1 p 4 näeb ette, et menetluskuluks on määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

§ 180

lg 11 kehtestab, et menetluskulude määramisel arvestab kohus hüvitamise otsuse tegemisel menetluskulude tekkimise aluseid ja asjaolusid.

§ 185

lg 2 kohaselt kui apellatsioonimenetluses tehakse üks

§ 337

lõike 1 punktis 1 nimetatud lahend, s.o maakohtu otsus jäetakse muutmata, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides apellatsioon on esitatud. Kui apellatsiooni esitaja on prokuratuur, kannab menetluskulud riik. Kuna praeguses asjas jätab kohtukolleegium maakohtu otsuse muutmata ja kaitsja apellatsiooni rahuldamata, siis jäävad menetluskulud süüdistatava kanda. Kaitsja vandeadvokaat Leelo Viil esitas koos apellatsiooniga taotluse riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks apellatsioonimenetluses 120 eurot, sealhulgas käibemaks 20 eurot. Taotluse kohaselt seisneb kaitsja tasu maakohtu otsusega tutvumises ja apellatsiooni koostamises 4 pooltunni ulatuses. Ühe tööühiku (pooltunni) hind on 25 eurot. Kohtukolleegiumi hinnangul on taotluses märgitud toimingud riigi õigusabi osutamiseks vajalikud ning nende tegemiseks kulunud aeg põhjendatud. Kohtukoosseis ei vaidlusta ka kaitsja poolt esitatud ühe tööühiku hinda. Juhindudes riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1 ja § 21 lg-st 3 ning justiitsministri 26.07.2016 määrusega nr 16 vastu võetud „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise aluste, maksmise korra, tasumäärade, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra ning taotluse esitamise tingimuste“ § 6 lg-st 3, määrab kohtukolleegium riigi õigusabi tasu suuruseks 120 eurot ja mõistab selle riigi kasuks välja süüdistatavalt. 6. Eelnevat silmas pidades leiab kohtukolleegium üksmeelselt, et W.C-le mõistetud karistus on seaduslik ja põhjendatud, mistõttu apellatsiooni põhjendused selle tühistamiseks alust 4

(5)ei anna. Seega on apellatsioon ilmselt põhjendamatu ning ringkonnakohus jätab selle juhindudes

§ 326lg-st 3 läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.