1-07-14758/48

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg

1. jaanuar 2018.a. Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-07-14758 Kohtukoosseis Kohtunik Larissa Prokopenko Kohtuistungi sekretär, tõlk Prokurör Ingrid Koddo, Marina Davõdovitš juuresolekul Kristiina Erte (kirjalik arvamus) Asja läbivaatamise kuupäev 10.01.2018 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Süüdimõistetu Viru Vangla esitatud materjalid N.Y´i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks N.Y, isikukood XXX, viibib Viru Vanglas Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 kohus MÄÄRAS: Jätta N.Y tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 11.12.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava N.Y tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. N.Y on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 31.01.2008 kohtuotsusega KarS § 331 järgi ja karistati KrMS § 238 lg 2 alusel 4 kuu vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 16.06.2004 otsusega mõistetud karistuse 10 aastat 10 päeva vangistust võrra, mõistes liitkaristuseks 10 aastat 4 kuud 10 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 31.01.2008 ja lõpp 09.06.
2. Kinnipidamisasutuses N.Y kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et tal on 8 kehtivat distsiplinaarkaristust. Vabanemisel asub elama aadressile xxx. Korteri omanikuks on isiku ema, kes andis nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Kinnipeetaval on keskharidus, õppis veterinaaria eriala, mis jäi pooleli. On omandanud riigikeele oskuse B1 tasemel. Varasemalt töötanud autojuhina. Vahetult enne kinnipidamist omas koos vennaga firmat xxx, mille tegevuseks oli autode ost-müük. Isiku sõnade kohaselt omab autojuhi ja lukksepa eriala. K-raha andmetel on isikul vabanemisfondis xxx 1 eurot ning täitmata nõudeid ei ole, sest osa tasutud ja osa tühistatud. Isik keeldub vanglas tööd tegemast. Vangla on saanud garantiikirja, mille kohaselt xxx võtab N.Y 'i tööle ehtitusabitööliseks. Uue kuriteo risk võib seisneda selles kui isik tahab teenida kiiret tulu kuritegelikul teel. Lähivõrgustikku kuuluvad ema, poeg ja endine abikaasa. Isik väidab, et ei tarbinud eriti alkoholi. Varasemalt on sooritanud alkoholijoobes kuriteo ning on kasutanud vägivalda. Risk seisneb selles, et isik võib muutuda alkoholi tarvitamisel vägivaldseks. Narkootikume tarvitas esmakordselt vanglas, mille eest on ka kahel korral kriminaalkorras karistatud. Vangistuse on läbinud Eluviisitreeningu ja „Agressiooni asendamise treeningu“. Osaleb vestlustel inspektor-kontaktisikuga. N.Y ’i käitumist vangistuse jooksul ei saa pidada õiguskuulekaks, rahuldavaks, kuivõrd isik süstemaatiliselt eirab vanglateenistuse ametnike korraldusi, korraldusi asuda tööle. Käesoleval ajal viibib isik tugevdatud järelevalvega osakonnas. Kinnipeetav on karistatud 7 korda (neist 3 arhiveeritud), vanglas viibib teist korda. Võrreldes eelnevate kuritegudega on kuriteo raskusaste muutunud kergemaks. Kahe viimase teo puhul puudub vägivallakomponent, mis varasemalt kahel korral väljendunud. Kuritegude ühisteks joonteks läbivalt: grupis toime panemine. Vangistuses jätkanud õigusvastast käitumist, mis väljendub ühe isikuvastase kuriteo ja kahe narkootiliste ainetega seotud kuriteo toime panemises. Oma tahte saavutamiseks on kasutanud vägivalda. Tegu on kõrgohtliku isikuga. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 39%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 35%. Viru Vangla ei toeta N.Y tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt N.Y asub vabanemisel elama ema juurde xxx. Ema on valmis teda vabanemisjärgselt toetama. Kriminaalkorras korduvalt karistatud. Viibib vanglas 17 aastat. Vabaduses võib kinnipeetava käitumist mõjutada mõjuainete tarvitamine ja tutvusringkond, mis tõenäoliselt koosneb ka kriminaalkorras karistatud isikutest. Prokurör ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. N.Y soovib ennetähtaegselt vabaneda. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ja prokuröri kirjaliku arvamusega ning ära kuulanud N.Y arvamuse, leiab, et N.Y tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud. KarS § 76 lg 4 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. N.Y on kriminaalkorras karistatud 7 korda, vanglas viibib teist korda. Tal on 8 kehtivat distsiplinaarkaristust. Viru Vangla materjalidest tuleneb, et O G asub vabanemisjärgselt elama ema juurde xxx, garanteeritud töökoht on xxx. Positiivseks võib lugeda, et vanglas õppis ta riigikeelt ja osales sotiaalprogrammides. Kohus leiab, et varasemad karistused süüdimõistetu puhul pole täitnud eesmärki. Samuti on tal 8 kehtivat distsiplinaarkaristust, mis näitab, et ka range distsipliiniga kinnipidamiskohas ei suuda ta käitumisnormidele alluda. Kõik see ilmestab kogumis kohtu hinnangul süüdimõistetu käitumismaneeri, mis ei ole varasemaga võrreldes muutunud. Seega ei ole kohtu jaoks usutav, et isik hakkaks vabaduses õiguskuulekalt elama. Samuti nähtub vangla poolt koostatud 2 iseloomustusest, et N.Y käitumine vangistuses ei ole olnud õiguskuulekas, käeoleval ajal on ta paigutatud tugevdatud järelevalvega osakonda. Vangistuses on ta toime pannud 2 narkootilise ainega seotud kuritegu ja ühe isikuvastase kuriteo. Kohus leiab, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ja vanglas ning toimepandud kuritegude asjaolusid. Kohus leiab, et arvestades N.Y kuritegude toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut ja varasemat elukäiku, ei ole N.Y ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Kohus leiab, et tema vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kohus on seisukohal, et karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on muuhulgas näidata ühiskonnale, et kuritegude vältav toimepanemine ei ole aktsepteeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub reaalses vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu tuleb tal jätkata karistuse kandmist vangistuses. Kohtul puudub veendumus, et isik suudaks kuritegelikust käitumisest hoiduda. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKo 3-1-1-12-17 p 20). Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 31-1-91-06 p 8.1). Käesoleval asjal pole see tingimus täidetud, kuna isikul on 8 kehtivat distsiplinaarkaristust, mis näitab, et ka range järelevalvega asutuses ei suuda ta alluda kehtestatud korrale. Tal oli ka enne vangistusse sattumist olemas elukoht ja töökoht, kuid vaatamata sellele pani ta toime esimese astme kuriteo. Kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline. Samas on värskemas kohtupraktikas (RKKKm 3-1-1-12-17 p 21) selgitatud, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega. Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. 3 Teisisõnu – süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist. Nii hindabki käesoleval juhul kohus süüdimõistetu pingutusi (kindel elukoht ja töökoht, riigi keele omandamine) küll kiiduväärseks, kuid leiab, et nimetatu ei ole tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. Kohus rõhutab, et isiku ennetähtaegsel vabastamisel kriminaalhoolduse alla on tegemist riigi poolt ellu kutsutud institutsiooniga tagamaks järelevalvet kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise üle ning soodustamaks isiku sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Samas peab kohtul tekkima veendumus, et vabastatav isik on kriminaalhooldusele sobilik. Kuivõrd N.Y on korduvalt kriminaalkorras karistatud, sealhulgas ka vangistuses viibimise ajal toime pandud kuritegude eest, samuti on tal 8 kehtivat distsiplinaarkaristust, näitab see kõik kogumis, et isik ei olegi seaduskuulekale elule orienteeritud. Süüdimõistmisel ei ole enne tähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kui isik ei ole suutnud alluda varasemale kriminaalhooldusele, ilmestab see asjaolu, et isik ei võta talle tingimisi mõistetud karistust piisava tõsidusega, et edaspidi käituda seadusekuulekalt. Kohus on veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Isiku ennetähtaegsele vabastamisele on vastu nii vangla kui ka prokuratuur. Kohus peab vajalikuks peatuda ka tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimusel elektroonilise valve alla. Nimelt, olles analüüsinud isiku vabastamist tingimisi ennetähtaegselt, ja jõudnud järeldusele, et käesolevaks hetkeks ei ole isiku karistuse eesmärgid saavutatud, leiab kohus, et ka täiendav garantii, elektrooniline valveseade, ei suudaks tagada isiku seaduspärast käitumist. Elektroonilise valvega on iseenesest küll võimalik piirata süüdistatava liikumist, kuid reaalne kontroll isiku tegevuse üle puudub. Elektrooniline valve ei ole efektiivne tõkend, mis takistaks uute kuritegude toimepanemist. Käesoleval hetkel puudub põhjus uskuda, et süüdimõistetu suudaks edaspidi hoiduda kuritegusid toime panemast ja täidaks kriminaalhoolduse tingimusi, kuivõrd süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks peab kohtul olema kujunenud veendumus, et juba kantud karistus on oma eesmärgi täitnud ja süüdimõistetu sellest enda jaoks ka vajalikud järeldused teinud. Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu N.Y vabastamisega temale Harju Maakohtu 31.01.2008 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega. Kohtunik Larissa Prokopenko /digitaalselt allkirjastatud/ 4