← Eesti

1-16-6187/4

Obsah (5)§ 201§ 199§ 66§ 44§ 56

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22.08.2016, Rakvere kohtumaja, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-16-6187 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kriminaalasi J

§ 201

lg 2 p 1 järgi Süüdistatav J.Y , ik XXX, elukoht xxxx; EV kodanik, põhiharidus, emakeel eesti keel, töö koht xxxx, xxxx; varem kriminaalkorras karistatud 1-l korral, s.o Viru Maakohtu 03.06.2013 otsusega

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8 ja § 266 lg 2 p 1, 3 alusel mõisteti karistuseks 1 aasta 5 kuud 27 päeva vangistust tingimisi 2 aasta 2-kuulise katseajaga; väärteokorras karistatud 3-l korral Tõkend elukohast lahkumise keeld alates 10.06.2016 Kaitsja vandeadvokaat Rainer Objartel RESOLUTSIOON: Juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 251 lg -st 1, § 253 p -st 1, § 254, kohtunik otsustas: Süüdi tunnistada J.Y

§ 201

lg 2 p 1 järgi ja karistada teda rahalise karistusega 50 (viiekümne) päevamäära ulatuses, arvestades päevamäära suuruseks 11.40 (üksteist eurot 40 senti) eurot, s.o summas 570.00 (viissada seitsekümmend) eurot.

§ 66

lg 1 ja 3 alusel mõista rahalise karistuse tasumine ositi 10 (kümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgenvast kuust igakuiselt vähemalt 57.00 (viiskümmend seitse) eurot. Rahaline karistus tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 (SEB PANK), nr EE502200221014193355 (SWEDBANK), nr EE401700017002872300 (NORDEA PANK), nr EE873300333499990003 (DANSKE 1 BANK) viitenumbriga 99916400006233 ning selgitusega: „J.Y , 1-16-6187, rahalise karistuse osakmakse“. Kui rahalise karistuse osamakse pole tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täies ulatuses täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Tõkend elukohast lahkumise keeld J.Y suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel. KrMS § 175 lg 1 p 9, 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista J.Y-lt menetluskuluna sundraha summas 645 (kuussada nelikümmend viis) eurot riigituludesse. KrMS § 175 lg 1 p 1 alusel välja mõista J.Y-lt menetluskuluna kaitsjatasu summas 48.00 (nelikümmend kaheksa) eurot riigituludesse. KrMS § 180 lg 3 ja

§ 66

lg 3 alusel võimaldada J.Y-l tasuda menetluskulud kokku summas 693.00 eurot ositi 10 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt vähemalt 69.30 eurot. Menetluskulude osamaksed tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355, Nordea Pank EE401700017002872300 või Danske Bank EE873300333499990003, viitenumbriga 99916700058127 ning selgitusega: „J.Y , 1-16-6187, menetluskulude osamakse.“ Kui menetluskulude osamakse ei ole tähtajaks tasutud, pööratakse otsus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord: Süüdistataval ja kaitsjal on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates viieteistkümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui süüdistatav ega kaitsja ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub. I Kuriteo asjaolud: 07.11.2015 viibisid S V korteris M M ja J.Y, kus tarvitati alkoholi. M M pani külmiku peale laadima oma mobiiltelefoni Samsung Galaxy S5 Neo. Öösel lahkudes avastati, et telefoni enam külmiku peal ei ole. Telefoni otsingud tulemisi ei andnud ja seejärel viis neid kaine autojuht kodudesse laiali. J.Y ütluste kohaselt leidis ta M M telefoni mõned nädalad hiljem auto istme alt ja jättis telefoni omale. II Süüdistuste sisu: J.Y süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, leides 2015 novembrikuus xxxx oma sõiduautost kõrvalistuja istme alt m obiiltelefoni Samsung Galaxy S5 (IMEI kood xxxx) väärtusega 400 eurot ja teades, et see mobiiltelefon kuulub M M, pani sellesse oma kõnekaardi abonendinumbriga xxxx ja jättis telefoni enda kasutusse kuni ta 16.02.2016 telefoni politseile üle andis. Seega J.Y , varem varguse toimepannud isikuna, pöörates ebaseaduslikult enda kasuks tema valduses oleva võõra vallasasja, pani toime

§ 201lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

2 III Prokuröri ettepanek: Prokurör teeb ettepaneku tunnistada J.Y süüdi

§ 201

lg 2 p 1 järgi ja karistada teda

§ 44

alusel rahalise karistusega 50 päevamäära ulatuses, arvestades keskmise päevasissetuleku suuruseks 11.40 eurot, s.o 570.00 eurot.

§ 66

lg 1 ja 3 alusel võimaldada rahalise karistuse tasumine ositi 10 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt vähemalt 57.00 eurot. IV Kohtu põhjendused: KrMS § 251 lg 1 sätestab, et kui teise astme kuriteos, mille eest prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, on tõendamiseseme asjaolud selged, võib kohus prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja käskmenetluses. KrMS § 253 p 1 kohaselt kriminaalasja kohtusse saabumisel, kuid mitte enne viieteistkümne päeva möödumist süüdistusakti süüdistatavale ja kaitsjale edastamisest, teeb kohtunik pärast kriminaalasja kohtualluvuse kontrollimist kohtuotsuse käskmenetluses käesoleva seadustiku § 254 järgi. KrMS § 254 lg 1 sätestab, et kui kohtunik nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis süüdistuse tõendatuse ning karistuse määra kohta, koostab ta kohtuotsuse. Kriminaalasi ning süüdistusakt J.Y süüdistuses saabusid kohtusse 18.07.

  1. Süüdistusakti koopia on süüdistatavale ja tema kaitsjale edastatud samuti 18.07.
  2. Süüdistatav ega tema kaitsja kohtule tulenevalt KrMS § -st 252 lõikest 3 omapoolseid kirjalikke seisukohti kriminaalasja lahendamise kohta esitanud ei ole. Kohtunik nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis süüdistuse tõendatuse ning karistuse määra kohta. Tegemist on teise astme kuriteoga. Tõendamiseseme asjaolud on selged ning vastavalt prokuröri taotlusele on põhjendatud asja lahendamine käskmenetluses KrMS § 251 alusel. Kohus J.Y käitumises õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ei tuvastanud ja asub seisukohale, et süüdistatav pani toime talle inkrimineeritavad kuriteod.

§ 201

lg 2 p 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse.

§ 44

lg 1 kohaselt võib kohus kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära.

§ 44

lg 2 kohaselt rahalise karistuse päevamäära suuruse arvutab kohus süüdlase keskmise päevasissetuleku alusel. Kohus võib päevamäära suurust vähendada erandlike asjaolude tõttu või suurendada süüdlase elatustasemest lähtudes. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus on 10 eurot. Prokuratuuri teatisest nähtub, et J.Y päevamäära suurus on 11.40 eurot.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatava J.Y puhul karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus leiab, et karistuse eesmärgid on J.Y puhul saavutatavad rahalise karistuse mõistmisega. 3 V Kohtu seisukoht menetluskulude osas KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud kuuluvad väljamõistmisele riigieelarve tuludesse. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 1,5 palga alammäära, s.t 645.00 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu summas 48.00 eurot.

§ 66

lg 1 ja 3 alusel mõista menetluskulude kokku summas 693.00 eurot tasumine ositi 10 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt vähemalt 69.30 eurot. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.