MS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks vangistuse 4 kuud.
lg 2 alusel suurendati mõistetud vangistust Harju 2 Maakohtu 16.06.2004.a otsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra (10 aastat 10 päeva) ja A.S-i liitkaristuseks mõisteti 10 aastat 4 kuud 10 päeva vangistust. Karistuse kandmise algust arvestatakse kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 31.01.2008.a. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 7 korral (neist 3 karistust on arhiveeritud), reaalset vangistust kannab ta teist korda. Võrreldes eelnevate kuritegudega on kuriteo raskusaste muutunud kergemaks. Kahe viimase teo puhul puudub vägivallakomponent, mis varasemalt kahel korral on väljendunud. Läbivalt ühiseks jooneks on kuritegude toimepanemine grupis. Vangistuses on kinnipeetav jätkanud õigusvastast käitumist, mis väljendub ühe isikuvastase kuriteo ja kahe narkootiliste ainetega seotud kuriteo toimepanemises. Oma tahte saavutamiseks on kinnipeetav kasutanud vägivalda. Vangistuse jooksul on isik läbinud sotsiaalprogrammid Agressiivsuse asendamise treening ja Eluviisitreening. Lisaks on ta edukalt sooritanud riigikeele A2- ja B1-taseme eksamid. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 8 aastat 9 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 1 aasta 6 kuud vangistust. Kinnipeetaval on 17 kehtiv at distsiplinaarkaristust, mis kõik on määratud vanglaametniku seaduslikule korraldusele mitteallumise ja tööst keeldumise eest. Ennetähtaegse vabanemise korral on kinnipeetaval võimalik elama asuda aadressile xxxx emale G K kuuluvasse kõigi mugavustega kahetoalisesse korterisse. Keskhariduse omandas isik Tartu
Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et kinnipeetava A.S-i sotsiaalsesse võrgustikku kuuluvad ema G K ja poeg P K (xxxx). Kinnipeetava vend ja isa on surnud. Suhted lähedastega on toetavad. Lähedastega suheldakse telefoni ja kirjade teel. Viimati käidi vanglakülastusel (ema sõnul) viis aastat tagasi, kui isa veel elas. Ema sõnul toetab ta poega materiaalselt vanglas olles ja jätkab seda vajadusel võimaluste piires ka vabaduses. Ema on haige ja vajab toimetulemiseks kõrvalist abi. Ema iseloomustab poega sõbraliku ja abivalmina ning ootab poega koju. Ema sõnul on poja abielu lahutatud, aga ta suhtleb ise pidevalt pojapoja ja tema emaga (käivad teda vajadusel hooldamas). Poeg P K elab oma elukaaslasega üürikorteris ja andis teada, et vajadusel võib isa ka tema juures mõnda aega olla. Poeg usub, et isa saab ühiskonnas seaduskuulekalt hakkama ja ootab vabaduses temaga kohtumist. Enne vangistust elas kinnipeetav koos oma abikaasa, poja ja emaga vanematele kuuluvas korteris. Kinnipeetav saab vabanedes asuda elama aadressile xxxx ema kahetoalisesse mugavustega korterisse, mis asub korrusmaja 9-ndal korrusel. Korter on puhas ja korras. Ema sõnul saab poeg endale eraldi toa. Vesteldes xxxx juhatuse liikme O G selgus, et seda firmat enam ei ole – kohe lähiajal kustutatakse registrist. O G teatas aga, et nad mehega (kinnipeetava sõber) aitavad vabaduses A.S-il kindlasti tööd leida. VANGIS’e andmetel ei ole A.S vangistuses olles tervislikel põhjustel tööga hõivatud olnud. Vabaduses võib kinnipeetava käitumist mõjutada mõnuainete tarvitamine ja tutvusringkond, mis tõenäoliselt koosneb ka kriminaalkorras karistatud isikutest. A.S on andnud mõista, et soovib oma eluviise muuta ning elada seaduskuulekalt. Varasemalt ei ole see tal õnnestunud. Arvestades kinnipeetava kuritegude paljusust (7 korda kriminaalkorras karistatud), raskust ja tihedust eelnevate aastate jooksul, on välja kujunenud käitumismuster, mida on raske muuta. Samuti võivad tekkida kohanemisraskused ühiskonnas, kuna A.S on veetnud vanglas pika aja oma elust
Isiku uue kuriteo ja ohtlikkuse riskifaktorid on: alkoholi ja narkootikumide tarvitamine, suhted ja elustiil, mõtlemine ja käitumine, hoiakud. Juhul, kui kohus peab võimalikuks A.S vabastada vanglast tingimisi ennetähtaegselt, siis tema distsiplineerimiseks ja riskide maandamiseks on soovitatav rakendada
Kriminaalhooldusametnik teeb kohtule ettepaneku määrata A.S-ile katseaeg ja käitumiskontroll kuni 09.06.2018. 4 A.S ise soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Distsiplinaarkaristused on tal selle eest, et ta keeldus koristajana töötamast. Loomulikult oli tal olemas põhjus keeldumiseks, tal oli halb tervis ja talle see töö ei meeldi. Muud tööd ei ole talle pakutud. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise korral on tal olemas garanteeritud töökoht xxxx. Varasemalt on ta samuti ehitustöölisena töötanud. See on tõsi, et narkootikume hakkas ta tarvitama vangistuses. Nüüdseks ei ole ta enam kui 10 aastat narkootikume tarvitanud. Kui kohus peab võimalikuks, siis palub ta kohtul ennast vabastada tingimisi enne tähtaega, kuna tal on haige ema ning tal on prioriteet haiget ema abistada ja minna tööle. Õdesid-vendi tal ei ole. Ema elab üksi. Abiprokurör Elle Karm on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 3 3 teatanud, et ei soovi võtta osa A.S-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub Viru Vangla poolt 05.10.2016 koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud seisukohtadega ega toeta samuti nagu vangla A.S-i ennetähtaegset vangistusest vabastamist. A.S-i isikut ja varasemat elukäiku iseloomustab see, et teda on kriminaalkorras 7 korral karistatud (neist kolm karistust on arhiveeritud). Reaalset vangistust kannab ta teist korda. Kinnipeetaval on 17 kehtivat distsiplinaarkaristust ja teda on vangistuses kriminaalkorras karistatud Harju Maakohtu 16.06.2004 ja 31.01.2008 kohtuotsustega
Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud ning annab aluse arvata, et isiku käitumine vabaduses ei saa olema seaduskuulekas.
lg-s 4 esimestena nimetatud punktidel - kuriteo asjaoludel ja süüdlase isikul on tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel suur kaal. Seetõttu on oluline arvesse võtta, et A.S kannab liitkaristust mh raskendavatel asjaoludel tahtliku tapmise eest. Tulenevalt toimepandud kuriteo vägivaldsusest ning selle tagajärgede pöördumatusest ei saa karistuspoliitiliselt aktsepteerida sellise isiku kergekäelist ennetähtaegset vabastamist. Arvestades, et mõistetud karistusest on isikul kandmata umbes üks aasta ja kuus kuud, ei ole karistuse lühendamine ennetähtaegse vabanemisega sellises mahus õiglane ega põhjendatud. Väärib märkimist, et iseloomustuse kohaselt on A.S kõrgohtlik avalikkusele, vangistuses oli kinnipeetaval probleeme narkootikumide tarbimisega, tema poolt uue kuriteo ja uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on vastavalt 35% ja 26%. Seega on süüdimõistetu puhul olemas arvestatav uue kuriteo toimepanemise tõenäosus. Prokurör peab vajalikuks märkida, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Mida raskema kuriteo eest on vanglakaristus mõistetud, seda erandlikumad peavad olema asjaolud, et õigustada kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetav A.S-i puhul selliseid veenvaid asjaolusid ei esine. Vastupidiselt, teiste inimeste turvalisuse tagamiseks – nende tervise ja elu kaitseks - on põhjendatud jätta käesoleval juhul süüdimõistetu vangistusest vabastamata. Lähtudes eeltoodust ei toeta prokuratuur A.S-i vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist.
lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu A.S ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 7 korral, millest 3 5 karistust on arhiveeritud, reaalset vanglakaristust kannab ta teist korda. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et isik ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud, vaid on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Võttes arvesse, et A.S kannab liitkaristust mh esimese raskusastme isikuvastase kuriteo – raskendavatel asjaoludel tahtliku tapmise – eest, ei vastaks kohtu hinnangul tema vabastamine käesoleval hetkel, kui tal on mõistetud karistusajast ärakandmata enam kui 1 aasta 6 kuud, ühiskonna ja kannatanu lähedaste õiglustundele, samuti karistuse mõistmise eesmärkidele. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määruse nr 3 -1-1-91-06 kohaselt on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine, käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud, sest kinnipeetaval on 17 kehtivat distsiplinaarkaristust, millised kõik on määratud vanglaametniku seaduslikule korraldusele mitteallumise ja tööst keeldumise eest. Kinnipeetava sõnul keeldus ta tööst tervislikel põhjustel, aga ka seetõttu, et töö koristajana talle ei meeldi, samas vabanemisel on ta väidetavalt valmis asuma tööle ehitusabitöölisena. Samuti ei saa kohtu hinnangul jätta tähelepanuta, et isikut on vangistuse jooksul 3 korral kriminaalkorras karistatud. Kui kinnipeetav ei suuda vanglas, range järelevalve tingimustes alluda kehtestatud korrale ning käituda õiguskuulekalt, siis seab see kahtluse alla tema võime teha seda vabaduses. Viru Vangla ja prokuratuur ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Lisaks märgib kohus, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Kohus leiab, et A.S-i puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Positiivsena võib kinnipeetava puhul välja tuua, et ta on vangistuses läbinud sotsiaalprogramme ning sooritanud edukalt riigikeele B1-taseme eksami. Samuti selle, et vabanemisel on tal olemas elu- ning töökoht, lähedaste toetus. Kohtu hinnangul ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks
Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus
MS § 426, 432, 384, 387. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.