Obsah (6)

§ 69§ 199§ 65§ 64§ 68§ 75

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 7. veebruar 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-8069 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Va

§ 69

lg 6 alusel täitmisele pööramise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu K.P (isikukood XXX ), määruskaebus RESOLUTSIOON Tartu Maakohtu

1. jaanuari 2018 määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
2. Tartu Maakohtu 29.11.2016 otsusega karistati K.P

§ 199

lg 2 p-de 7 ja 9 järgi (ajavahemikus 27.11.2013 kuni 31.05.2014 toime pandud vargused) 1 aasta vangistusega.

§ 65

lg 1 ja 64 lg 1 alusel mõisteti K.P-le liitkaristus, lugedes talle Tartu Maakohtu 27.03.2015 otsusega mõistetud karistuse, s.o 2 kuud vangistust, kaetuks talle käesolevalt karistuseks mõistetud 1 aasta vangistusega.

§ 65

lg 1 lause 2 alusel arvati Tartu Maakohtu 27.03.2015 otsuse järgi täielikult ära kantud karistus, s.o 2 kuud vangistust, liitkaristusest maha ja mõisteti K.P-le liitkaristuseks 10 kuud vangistust. Sama otsusega karistati K.P

§ 199

lg 2 p-de 7 ja 9 järgi (ajavahemikul 08.02.2016 kuni 01.08.2016 toime pandud varguse episoodid) 2 kuu vangistusega.

§ 64lg 1 alusel mõisteti K.P-le suurendamise teel 1 aasta vangistust.

liitkaristuseks mõistetud karistustest raskeima

§ 68

alusel arvati karistusaja hulka 7 päeva, s.o 28.11.2013-29.11.2013, 02.06.201403.06.2014 ja 01.08.2016-03.08.2016, kui K.P oli kahtlustatavana kinni peetud ja mõisteti K.P-le ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 11 kuud 23 päeva vangistust.

§ 69

alusel asendati K.P-le mõistetud karistus 353 tunni üldkasuliku tööga, tegemise tähtajaga 1 aasta 6 kuud ning üldkasuliku töö tegemisel peab K.P vastavalt

§ 69

lg 4 sätestatule järgima kontrollnõudeid

§ 75lg-s 1 sätestatule.

Lisaks pandi K.P-le täiendavad kohustused tulenevalt

§ 75

lg 2 p-dest 2 ja 8, s.o käitumiskontrolli ajal mitte tarvitada alkoholi ja osaleda sotsiaalprogrammis. Kohtuotsus jõustus 15.12.

2. 07.11.2017 esitas kriminaalhooldusametnik erakorralise ettekande, milles taotles K.P-le mõistetud karistuse täitmisele pööramist. 2.
3. Tartu Maakohtu 01.12.2017 määrusega kuulutati süüdimõistetu K.P tagaotsitavaks ja määrati tema tabamisel tõkendiks vahistamine. 2.
4. PPA teatise kohaselt peeti K.P tagaotsitavana kinni 10.01.
5. Maakohtu määrus
6. Tartu Maakohtu 17.01.2018 määrusega pöörati täitmisele K.P-le mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o kolm 3 kuud 25 päeva vangistust, mille kandmise alguseks loeti 10.01.
7. 3.
8. Erakorralisest ettekandest nähtuvalt on K.P-l senini tegemata 115 tundi määratud 353 üldkasuliku töö tunnist. Tema üldkasuliku töö sooritamine on olnud raskendatud tervislikust seisundist tulenevalt ja seega on talle võimaldatud teha üldkasuliku töö tunde ka ajakavaväliselt. Ühel korral on talle aga tehtud ka suuline hoiatus üldkasuliku töö mittetegemise tõttu, kui ta ise põhjendas töö mittetegemist metsas käe vigastamisega, aga arstitõendit selle kohta ei esitanud. Viimasest ajakavast ei ole süüdimõistetu samuti kinni pidanud, kuid selle kohta ei ole kriminaalhooldusametnik saanud temalt ka selgitust võtta, kuna süüdimõistetu ei ole enam ilmunud kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. Üldse on süüdimõistetul esinenud probleeme ka registreerimiskohustuse täitmisega. Ühel korral on ta jätnud registreerimisele tulemata ning on hiljem põhjendanud seda vaablaselt nõelata saamisega, kuid ei ole oma sõnade kinnituseks kriminaalhooldusametnikule siiski ühtegi kirjalikku tõendit esitanud. Samuti on süüdimõistetu jätnud alates oktoobrist registreerimistele ilmumata ning kriminaalhooldusametnikul ei ole õnnestunud temalt selle kohta ka mingisugust selgitust võtta. Lisaks eelnevale on süüdimõistetul kahel korral tuvastatud alkoholi tarvitamise tunnused ning ta on saanud kahtlustuse katseajal toime pandud vägivallakuriteos. 3.
9. Maakohtu hinnangul tuleb lugeda tõendatuks, et K.P on korduvalt temale määratud registreerimiskohustust ja alkoholi tarvitamise keeldu rikkunud ning samuti on tal esinenud probleem üldkasuliku töö ajakavade järgimisega. Kuna maakohus ei ole tuvastanud, et nimetatud rikkumistele oleks süüdimõistetul esinenud ka ühtegi mõjuvat põhjendust, tuleb rikkumised lugeda tema poolt tahtlikeks. Lisaks ilmnes kohtuistungil, et K.P on rikkunud kriminaalhooldusnõuet teavitada oma elukoha muutusest või küsida luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks. Seega on süüdimõistetu senise käitumise põhjal piisavalt alust arvata, et ta on temale mõistetud karistusse ja selle kandmiseks antud kergemasse võimalusse suhtunud ükskõikselt ega ole osanud hinnata temale karistuse mõistmisel antud võimalust jätkata oma elu vabaduses kindlaksmääratud aja jooksul üldkasuliku töö tunde tehes ning üldkasuliku töö tegemisega kaasnevaid kontrollnõudeid ja kohustusi järgides. Süüdimõistetu suhtumist ei ole muutnud ka kriminaalhooldusametniku varasemad hoiatused ning seega oli maakohtul alust kahelda, kas vajalikku distsiplineerivat mõju avaldaks süüdimõistetule ka üksnes käesoleva erakorralise ettekande arutamine. Lisaks eeltoodule on 2 talle käesoleval katseajal esitatud uus kahtlustus raskes isikuvastases kuriteos. Maakohtul puudus igasugune alus K.P usaldamiseks ja talle võimaluse andmiseks kriminaalhooldust ning üldkasuliku töö tundide tegemist jätkata. Määruskaebus
10. Tartu Maakohtu 17.01.2018 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu, kes palub tühistada maakohtu määruse, millega ta ei ole nõus ning ta soovib üldkasulikku töö tunde edasi teha. Kõik kontrollnõuded on talle selged, kuid ta tegi tahtmata ja mõtlemata vea. Süüdimõistetul oleks veel aega edasi teha üldkasulikku tööd. Tal on olemas elukoht ja sissekirjutus, sissetulek, vajadusel saaks sotsiaaltoetust, on olemas kontakttelefon ja e-post. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
11. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse rahuldamiseks selles toodud motiividel puudub alus. Kolleegium nõustub maakohtu määruses toodud põhistustega ning määruskaebus ei anna alust teistsugusele seisukohale jõudmiseks.
12. Kuigi

§ 69

lg 6 kohaselt ei too üldkasuliku töö tegemisest kõrvale hoidmine ning kontrollnõuete ning kohustuste mittetäitmine obligatoorselt kaasa karistuse täitmisele pööramist, vaid annab kohtule kaalutlusõiguse, leiab kohtukolleegium, et K.P puhul on vangistuse täitmisele pööramine põhjendatud. 7. K.P on rikkunud määratud kontrollnõudeid ja kohustust, kuid ei ole sooritanud ka üldkasulikku tööd. Süüdimõistetul on küll väidetavalt mõjuv põhjus registreerimisel mittekäimiseks ning üldkasuliku töö mittesooritamiseks, kuid tegemist on üksnes paljasõnaliste väidetega, kuna väidetavate haiguste osas vajalikud arstitõendid puuduvad. Ka ei ole määruskaebuses välja toodud ühtegi tõsiseltvõetavat argumenti, mille alusel peaks andma süüdimõistetule võimaluse jätkata üldkasuliku töö tundide sooritamist. Lisaks peab ringkonnakohus veel vajalikuks märkida, et üldkasuliku töö määramist, kriminaalhooldust ja selle ajaks määratud nõudeid ja kohustusi tuleb võtta täie tõsidusega ning süüdimõistetul endal tuleb teha kõik endast olenev, et täita nõudeid ja kohustusi korrektselt ning sooritada üldkasuliku töö tunnid, mitte leida iga rikkumise jaoks ennastõigustavaid asjaolusid. Käesoleval ajal jääb igasugune süüdimõistetu enda initsiatiiv üldkasulik töö edukalt sooritada puudulikuks. Isikut on varasemalt kirjalikult hoiatatud, aga sellest ei ole K.P vajalikke järeldusi teinud. Praeguseks ajaks on

§ 69lg-st 6 tulenevad alternatiivsed võimalused ennast ammendanud. 8. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes Kr

MS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 leiab ringkonnakohus, et Tartu Maakohtu 17. jaanuari 2018 määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Tiit Lõhmus Maarika Kuusk 3 Aarne Sarjas