KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise viis Tartu Ringkonnakohus
- september 2017 1-16-8069 Juhan Sarv, Mati Kartau ja Aarne Sarjas T.D (isikukood XXX) vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
- augusti
- a määrus T.D Prokuratuur, esindaja Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Kristiina Erte Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
- augusti
- a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Varasem menetlus
- Tartu Maakohtu
- novembri
- a otsusega tunnistati T.D süüdi karistusseadustiku (KarS) § 199 lg 2 p-de 7, 8 ja 9 järgi ning teda karistati 9-kuulise vangistusega, millest KarS § 68 lg 1 alusel arvati maha 7 päeva eelvangistust ja mis jäeti KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel tingimisi pooleteistaastase katseajaga täitmisele pööramata.
- Viru Maakohtu
- märtsi
- a määrusega pöörati T.D-le Tartu Maakohtu otsusega mõistetud 9 kuud 23 päeva vangistust KarS § 74 lg 4 alusel täitmisele. Kohus luges karistuse kandmise alguseks
- märtsi
- Vangistuse lõpptähtpäev on
- detsembril
- Karistus pöörati täitmisele, kuna T. D ei ilmunud korduvatest kutsetest hoolimata kordagi kriminaalhooldaja juurde registreerimisele ega olnud kriminaalhooldajale kättesaadav. Samuti vahetas ta kriminaalhooldusametniku loata elukohta, jättes kriminaalhooldaja oma uuest elukohast teavitamata. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine
- juulil 2017 saatis Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid T. D tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Vangla ei toetanud kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist.
- Prokuratuur ei toetanud samuti T. D ennetähtaegset vangistusest vabastamist.
- Viru Maakohtu
- augusti
- a määrusega jäeti T. D vangistusest ennetähtaegselt vabastamata.
- Kohus märkis, et T. D on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja vanglakaristust kannab ta kuuendat korda. Viimase kohtuotsusega mõistetud vangistus jäeti tingimuslikult kohaldamata, kuid T. D eiras katseajal kontrollnõudeid, mistõttu pöörati karistus täitmisele. Seega võib järeldada, et tingimuslik karistus ei paneks teda õiguserikkumistest hoiduma. Kinnipeetaval on olnud probleeme alkoholi ja narkootikumide tarvitamisega ja tal võib olla tagasilanguse perioode. Seda võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. T.D puhul on kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk. Kriminaalhoolduse eesmärgid jääksid tema puhul tõenäoliselt täitmata. Arvestades T. D kuritegude iseloomu ja korduvust ning tema käitumist katseajal, ei ole süüdimõistetu ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
- Viru Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse T. D, kes palub end vangistusest ennetähtaegselt vabastada.
- T. D leiab, et maakohus ei arvestanud asjaoludega, mis puudutavad tema vabanemisjärgset elukohta. T. D on võimalus elada sõltlaste abikeskuses aadressil Sompa 36-1, Jõhvi. Seda aadressi vangla iseloomustuses ei märgitud, kuigi järelevalveinspektor oli nõus, et T.D võib sinna elama asuda. Vangla iseloomustusse kanti kaks elukohta, millest ühte saab T.D ka minna. Kaare 7 asub keskus kinnipeetavatele ja seal toetatakse vanglast vabanenuid töökoha ja olmeküsimustega. T. D on nõus elektroonilise valve kohaldamisega.
- Määruskaebuse esitaja hinnangul on väär maakohtu seisukoht, mille kohaselt T.D viibis varem järelevalve all. T. D ei ole süüdi mõistetud. Kohtusse ta ei ilmunud, kuna viibis haiglas raskes seisundis
- aasta detsembrist
- aasta jaanuarini.
- Prokuratuur määruskaebusele ei vastanud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
- Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Määruskaebus on põhjendamatu.
- T. D on ära kandnud üle poole mõistetud karistusajast (vt käesoleva määruse punktid 1–2). Seega on formaalsed eeldused KarS § 76 lg 1 p 2 kohaldamiseks täidetud.
- Viru Maakohus põhjendas T. D tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmist – s.o KarS § 76 lg-st 4 tulenevate vabastamise eelduste puudumist – sellega, et T.D on korduvalt kriminaalkorras karistatud; viimane tingimisi kohaldamata jäetud karistus pöörati käitumiskontrolli nõuete rikkumise tõttu täitmisele ja et T. D võib narkootikumide ja 2
(4)alkoholi tarvitamise tõttu tekkida tagasilangusi, mis suurendab uute kuritegude toimepanemise riski.
- Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et T. D enne tähtaega tingimisi vabastamine ei ole põhjendatud. T. D on korduvalt kriminaalkorras karistatud isik, tema praegu kantav vangistus pöörati täitmisele, kuna T. D rikkus käitumiskontrolli nõudeid – ta ei ilmunud ühelgi korral kriminaalhooldaja juurde registreerimisele ja vahetas kriminaalhooldaja nõusolekuta elukohta, jäädes sisuliselt kriminaalhooldajale kättesaamatuks. Eksitav on T.D väide, et ta pole varem järelevalve all viibinud. Selline seisukoht annab aimu sellest, et T.D ei ole senimaani mõistnud kriminaalhoolduse eesmärke ega kriminaalhooldaja järelevalvele allumise kohustust. Käesolevas menetluses pole enam asjakohased T.D õigustused selle kohta, miks ta jättis kriminaalhooldusametniku juurde ja kohtusse ilmumata. Nendele andis sisuliselt hinnangu Viru Maakohus
- märtsi
- a määruses T. D vangistust täitmisele pöörates.
- T. D rõhutab määruskaebuses, et maakohus ei ole arvesse võtnud vabanemisjärgse elukoha olemasolu. Ringkonnakohtu arvates pole see argument asjakohane, kuna maakohus ei jätnud T. D vangistusest vabastamata mitte elukoha puudumise tõttu, vaid põhjusel, et süüdimõistetult ei saa loota kriminaalhoolduse nõuete järgimist, samuti on tema puhul arvestatav risk uute kuritegude toimepanemiseks.
- T. D iseloomustab positiivselt kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumine. Samuti võiks tema asumine elama vanglast vabanenute aktiveerimiskeskusesse maandada uute õiguserikkumiste toimepanemise riski. Siiski ei kaalu märgitu kolleegiumi arvates üles järgnevat.
- T. D resotsialiseerumise võimaluste hindamisel tuleb arvestada, et vangla iseloomustuse kohaselt on T. D alkoholisõltuvus, samuti on ta tarvitanud narkootikume (KoTo, tl 6). Alkoholi ja narkootikumide tarvitamine soodustab üldjuhul uute kuritegude toimepanemist. Vangla hinnangul on T. D varasemate kuritegude soodusteguriks olnud just sõltuvusprobleemid. Vabanemisel pole T. D garanteeritud töökohta. Seetõttu on oht, et T. D hakkab vabanedes toime panema uusi varavastaseid kuritegusid. Praegu kantav karistus on T. D-le mõistetud samuti varavastase süüteo – varguse – eest. Vangla hinnangul eksisteerib T. D puhul ka füüsilise vägivalla kasutamise oht, ta võib kaotada enesekontrolli ja käituda impulsiivselt tagajärgedega arvestamata (KoTo, tl 7).
- Seetõttu – ja arvestades eriti alles hiljutist kriminaalhoolduse ebaõnnestumist – ei ole T.D ennetähtaegne vangistusest vabastamine ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud hoolimata sellest, et süüdimõistetul on isegi mitu võimalikku vabanemisjärgset elukohta. Vaid elukoha olemasolu ei ole kriminaalhoolduse õnnestumiseks piisav. Seda kinnitab üheselt T.D käitumine enne praeguse vangistuse täitmisele pööramist. T. D tingimisi kohaldamata jäetud vangistus pöörati täitmisele alles märtsis. Võttes arvesse T.D sõltuvusprobleeme, varasemaid käitumismustreid ja korduvat karistatust, ei ole ringkonnakohtu jaoks usutav, et vaid pool aastat pärast karistuse täitmisele pööramist on karistuse eesmärgid saavutatud ja T.D suudaks alluda käitumiskontrolli tingimustele.
- Ehkki vangla ega prokuratuuri arvamus kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise kohta ei ole kohtule siduv, arvestab ringkonnakohus muu hulgas ka sellega, et kumbki asutus T.D vabastamist ei toeta. Kriminaalhooldusametnik on samuti märkinud, et tal puudub veendumus, et T. D hoiakud on nii lühikese vangistusaja jooksul muutunud.
- Kokkuvõttes leiab ringkonnakohus, et T.D puhul ei ole täidetud KarS § 76 lg-st 4 tulenevad ennetähtaegse vangistusest vabastamise eeldused. Seda järeldust ei muuda ka T.D 3
(4)valmisolek alluda vabatahtlikult elektroonilisele valvele (KarS § 76 lg 6). Ringkonnakohtu hinnangul ei maandaks elektroonilise valve kohaldamine eelnevalt osutatud riskitegureid sel määral, et see võimaldaks T. D ennetähtaegselt vabastada.
- Ühtlasi osutab kolleegium sellelegi, et T. D vangistusaeg lõpeb juba vähem kui kolme kuu pärast ehk
- detsembril
- Neil põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu
- augusti
- a määruse muutmata ning T.D määruskaebuse rahuldamata. Juhan Sarv Mati Kartau Aarne Sarjas 4
(4)