1-18-5097/135

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. novembril 2022, Tartu kohtumaja kohtuistung 11.11.2022 Kriminaalasja number 1-18-5097 Täitmiskohtunik Peet Teidearu Istungisekretär Kärt Käära Tõlk Regiina Laiapea Tartu Vangla esindaja Tartu Vangla kriminaalhooldusametnik Imbi Puutsa Kriminaalasi Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna erakorraline ettekanne M. Z-ile mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks Süüdimõistetu M.Z, isikukood: XXX; elukoht: XXX; e-post: XXX Juhindudes karistusseadustiku (KarS) § 76 lg-st 7 ja kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §dest 427 lg 1 ja 432 lg 3, kohus määras: Rahuldada Tartu Vangla erakorraline ettekanne. Pöörata KarS § 76 lg 7 alusel täitmisele M.Z-ile Tartu Maakohtu 05.12.2018 otsusega nr 1-18-5097 karistusena mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. M.Z -i karistuse kandmise aja algust arvata alates tema kinnipidamiskohta saabumisest vastavalt kohtust saadetavale teatisele karistuse kandmise aja ja koha osas. Kohtumäärus saata M.Z -ile ja Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonnale. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale määruskaebus 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik Tartu Maakohtu 05.12.2018 otsusega tunnistati M.Z süüdi KarS § 118 lg 1 p 1 järgi ja temale mõisteti karistuseks 5 aastat vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 27.06.2018 otsusega mõistetud 3 kuu vangistuse võrra ning M.Z-ile mõisteti liitkaristuseks 5 aastat 3 kuud vangistust. Liitkaristusest arvati maha eelmise kohtuotsuse järgi täielikult ära kantud 3 kuud vangistust ja M. Z-ile mõisteti kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks 5 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud 2 kuud 8 päeva ning M.Z -ile mõisteti kandmisele kuuluvaks karistuseks 4 aastat 9 kuud 22 päeva vangistust. Karistuse kandmise algust arvestati alates 14.10.
2. Tartu Ringkonnakohtu 18.03.2019 otsusega jäeti Tartu Maakohtu 05.12.2018 otsus muutmata ja apellatsioonid rahuldamata. Maa- ja ringkonnakohtu otsused jõustusid Riigikohtu kassatsiooni menetlusse mittevõtmise määrusega 28.08.
3. Viru Maakohtu 22.12.2021 määrusega vabastati M. Z Tartu Maakohtu 05.12.2018 otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega ja talle määrati katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, s.o kuni 05.08.
4. Samuti allutati M.Z käitumiskontrollile kohtumääruse jõustumisest kuni katseaja lõpuni. M.Z peab käitumiskontrolli ajal ja katseajal järgima KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid ning KarS § 75 lg 2 p-de 2, 4, 8 alusel mitte tarvitama alkoholi, asuma tööle või võtma ennast Töötukassas töötuna arvele 2 nädala jooksul pärast vanglast vabanemist ja läbima kriminaalhooldusametniku poolt vajalikuks peetava alkoholi tarvitamise riski maandava sotsiaalprogrammi. Katseaja kestus on 07.01.2022 – 05.08.
5. Kohtumäärus jõustus 07.01.
6. 10.10.2022 esitas Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna ametnik Tartu Maakohtule erakorralise ettekande M. Z-i ärakandmata karistuse täitmisele pööramiseks, sest M.Z on korduvalt rikkunud registreerimiskohustust ja alkoholi tarvitamise keeldu. Kohtuistungil avaldatud seisukohad Kriminaalhooldusametnik avaldas kohtuistungil erakorralise ettekande ning taotles M.Z-i ärakandmata karistuse täitmisele pööramist. Kriminaalhooldaja selgitustest nähtub, et M.Z ei allu kriminaalhooldusele ja temapoolsed rikkumised korduvad. Vabanemisel isik võttis Töötukassaga ühendust ja sai ka koheselt tööle. Pärast erakorralise ettekande esitamist on toimunud kohtumine 14.10.
7. 21.10.2022 M.Z helistas ja ütles, et ta on XXX külas ning jäi bussist maha. 24.10.2022 hooldusalune helistas, et ta on haige ja kohtumine toimus 31.10.
8. M. Z-ile on väljastatud haigusleht 24.
9. – 28.10.
10. Kriminaalhooldaja jäi esitatud taotluse juurde. M. Z esitas istungil kohtule Töötukassa kirja, millest nähtub, et ta on tööotsijana uuesti arvele võetud. M.Z selgitas, et ta on olnud ka koroonas, tema tervis oli vilets ning seetõttu ei saanud registreerimisele minna. Edaspidi on ta valmis kriminaalhoolduse nõudeid korralikult täitma. Rikkumiste kohta ta kohtule selgitusi anda ei soovinud. Süüdimõistetul ei ole ka vastust sellele, miks ta on rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu. Kui kohus ja kriminaalhooldaja arvavad, et need on rikkumised, jäävad need kohtu ja kriminaalhooldaja südametunnistusele. M. Z ei soovi vanglasse minna. Süüdimõistetu ka keeldus vastamast kohtu küsimusele, miks ta seni ei ole kohustusi täitnud. Kohtu seisukoht KarS § 76 lg 7 kohaselt, kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid, ei täida talle pandud kohustusi või ei allu elektroonilisele valvele või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada käitumiskontrolli aega kuni katseaja lõpuni või pöörata kandmata jäänud karistuse osa täitmisele. 2 Kriminaalhooldusametnik on kohtule esitanud erakorralise ettekande, sest M.Z on 13.05.2022 (teatas haigestumisest), 01.06.2022 (teatas haigestumisest SMS-ga), 09.06.2022, 27.06.2022 (teatas, et vigastas jalga), 28.06.2022 (teatas terviseprobleemist), 30.06.2022 (teates, et ei ole terve), 01.07.2022, 07.07.2022, 08.07.2022, 27.07.2022, 10.08.2022, 17.08.2022 (isiku telefon oli välja lülitatud) ja 14.09.2022 rikkunud registreerimiskohustust. Ettekande kohaselt M. Z on küll mitmel korral enne registreerimisaega ametnikule teatanud, et ta ei saa registreerimisele tulla, kuid esitatud põhjendused ei ole olnud aktsepteeritavad või ei ole piisavalt tõendatud. 13.05.2022 teatas M.Z , et ta on haigestunud ja perearstiga ühendust võtnud ning ei saa registreerimisele tulla. Sellekohast arstitõendit M.Z esitanud ei ole. 09.06.2022 M. Z registreerimisele ei ilmunud ega sellest eelnevalt ei teatanud. Kriminaalhooldusalune ilmus omal initsiatiivil osakonda 13.06.
11. 27.06.2022 helistas M. Z ja teatas, et ta ei saa registreerimisele tulla, kuna vigastas jalga. Enda sõnul M. Z kodus ei viibinud, kuid oma asukohta ta keeldus avaldamast. Süüdimõistetule anti korraldus ilmuda kohale järgmisel päeval, s.o 28.06.
12. 28.06.2022 helistas M.Z ja teatas, et ta ikka ei saa registreerimisele tulla, kuna ilm on palav, ta tarvitas eelmisel päeval alkoholi ja ei viibi Tartus. Oma asukohta ta ei olnud nõus avaldama. Hooldusalusele määrati registreerimiseks uue ajana 30.06.
13. 30.06.2022 M. Z helistas ja teatas, et ei ole veel päris terveks saanud ning viibivat kalal. 01.07.2022 M.Z ei ilmunud registreerimisele ega ka eelnevalt teavitanud sellest. M.Z helistas alles 05.07.
14. 08.07.2022 M.Z ei ilmunud registreerimisele ega teavitanud mitteilmumisest ametnikku. Kriminaalhooldaja helistas M. Z-ile 13.07.
15. 27.07.2022 M. Z ei tulnud registreerimisele ega teatanud sellest. M. Z helistas 28.07.
16. 10.08.2022 M.Z ei ilmunud registreerimisele ega teatanud, ametniku kõnedele ta samuti ei vastanud. M.Z helistas ametnikule alles 15.08.
17. 17.08.2022 M. Z ei ilmunud registreerimisele ega teavitanud sellest, samuti oli tema telefon välja lülitatud. 14.09.2022 M.Z ei ilmunud registreerimisele ega teatanud sellest. M. Z helistas 15.09.
18. Korduvaid registreerimiskohustuse rikkumisi tõendab erakoralise ettekande juures toimikus olev registreerimisleht. Registreerimislehest ka nähtub, et M. Z puudus registreerimistelt muuhulgas 07.06.2022 (hilines üle tunni, ilmus kriminaalhooldusesse, kuid ametnik ei saanud vastu võtta ja isik kiirustas enda sõnul hambaarstile), 29.07.2022 (jäi bussist maha), 12.09.2022 (oli proovipäeval) ning tervislikel põhjustel 25.07.2022 (haige), 09.08.2022 (vigastas jalga), 09.09.2022 (terviseprobleem), 26.09.2022 (haige), 28.09.2022 (seenemürgitus), 30.09.2022 (kukkus kokku) ja 03.10.2022 (seedehäire) – nimetatud põhjenduste kohta aga kriminaalhooldusametnikule tõendeid esitatud ei ole. M. Z seega põhjendab registreerimistele mitteilmumisi muuhulgas tervislike põhjustega kui ka eraeluliste aspektidega. Varasemalt on M.Z rikkunud registreerimiskohustust ka 28.01.2022 (ei ilmunud õigel ajal, hiljem väitis, et on haige). Kokku on M. Z kriminaalhooldusametnikule esitanud 12 perearsti tõendit. 28.06.2022 kohta seletas isik telefonis ametnikule ausalt, et mitteilmumise põhjuseks oli alkoholi tarvitamine. Kirjalikes seletustes M. Z aga alkoholi tarvitamist ei tunnista. M.Z rikkus ka 29.06.2022 ja 25.07.2022 alkoholi tarvitamise keeldu. Nimetatud rikkumisi tõendavad 29.06.2022 indikaatorvahendi kasutamise ja joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokoll, mille kohaselt M. Z-il tuvastati väliste joobetunnustena kergelt häiritud reaktsioonikiirus, kerged koordinatsioonihäired (kerge kõikumine), ärritumine ja rahutus. M. Z keeldus indikaatorvahendisse puhumast. 29.07.2022 Politsei- ja Piirivalveameti teatest ning 25.07.2022 indikaatorvahendi kasutamise ja joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokollist nähtub, et M.Z-il esinesid väliste joobetunnustena tugev alkoholilõhn suust, silmade punetus, suured pupillid, häiritud reaktsioonikiirus, segane ja aeglane kõne, koordinatsiooni kerged häired, värisemine ja unisus. M.Z oli ilmselgete silmnähtavate alkoholijoobetunnustega. Isikule kutsuti rongijuhi poolt politsei, sest M. Z viibis rongis joobeseisundis ja esines probleemne. 3 Erakorralisest ettekandest ka nähtub, et M.Z asus pärast vanglast tingimisi ennetähtaegset vabanemist elama rehabilitatsioonikeskusesse XXX. 25.01.2022 teatas rehabilitatsioonikeskuse juht O. I., et M. Z ei allu keskuse reeglitele. 02.02.2022 lõpetati M. Z-i leping rehabilitatsioonikeskusega. M.Z asus seejärel elama XXX. Aprillis leidis kriminaalhooldusalune endale üürikorteri aadressile XXX. Kriminaalhooldusametnikule on kujunenud mulje, et enamuse ajast ei viibi M.Z oma elukohas. Helistades on M.Z väitnud, et ta ei ole kodus, kuid on keeldunud ütlemast, kus ta parasjagu viibib. M.Z on korduvalt enne registreerimise aega teatanud, et ta ei saa tulla registreerima, kuna ta on haige või tal on trauma. Esitatud perearstitõendite põhjal on raske tuvastada, kas terviseprobleem on olnud nii tõsine, et isikul ei ole võimalik registreerimisele ilmuda. M.Z on oma tervisliku seisundi kohta jaganud ka valeinformatsiooni. Kriminaalhooldusametnik on teinud M.Z-ile kaks hoiatust, s.o 25.01.2022 ja 01.04.2022 alkoholi tarvitamise keelu rikkumiste eest – M.Z keeldus 25.01.2022 puhumast indikaatorvahendisse, kuid temal tuvastati välised joobetunnused, 01.04.2022 tuvastati M. Z-il registreerimise käigus aga alkoholijoove 0,696 mg/l. Kordagi ei ole olnud võimalik kontrollida M. Z-i alkoholi tarvitamist ette teatamata reidi käigus. M. Z-ile määrati kohustuseks läbida kriminaalhooldusametniku poolt vajalikuks peetav alkoholi tarvitamise riski maandav sotsiaalprogramm. Programmi aga ei ole olnud võimalik seni läbi viia, sest M. Z ei ilmu ametniku vastuvõtule ja vähesed kohtumised kuluvad korduvatele selgitustele kriminaalhooldusnõuete järgimise vajalikkuse kohta. M. Z on korduvalt rikkunud registreerimisnõuet, jättes ilmumata vastuvõttudele ja sellest eelnevalt teavitamata. Samal määral takistavad kriminaalhoolduse läbiviimist M.Z-i pidevad teated, et ta ei saa ilmuda registreerimisele tervislikel põhjustel. On ilmnenud fakte, mis seavad kriminaalhooldusaluse tervislikud põhjendused kahtluse alla. M.Z on samuti korduvalt rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi. M. Z ka keeldub ametnikule avaldamast enda tegelikke viibimiskohti. Kuna M. Z-iga ei ole võimalik kriminaalhooldust teostada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku pöörata ärakandmata karistus täitmisele. Kohtuistungil M.Z ei soovinud kohtule selgitada, miks ta on korduvalt erinevaid rikkumisi enne erakorralise ettekande esitamist toime pannud. M.Z samas kinnitas, et edaspidi ta on valmis kõiki kriminaalhoolduse nõudeid täitma. Tema hinnangul jääb karistuse täitmisele pööramine kohtu südametunnistusele. Kriminaalhooldusametnik jäi taotluse - pöörata ärakandmata karistus täitmisele - juurde. Kohtu hinnangul on tõendatud, et M. Z on korduvalt rikkunud registreerimiskohustust ja alkoholi tarvitamise keeldu. Kuigi M. Z on ilmselgelt oma õigustest teadlik ja tavapäraselt keeldub alkoholi tarvitamise kontrolli ajal indikaatorvahendisse puhumast, siis ta on ka ise alkoholi tarvitamist suuliselt ametnikule korduvalt kinnitanud. Samuti on maakohtu seisukohalt võimalik kontrollitaval alkoholi tarvitamist tuvastada ka välistele joobetunnustele tuginedes, mis on kajastamist leidnud järelevalvetoimingute protokollides. Seega alkoholi tarvitamist ei saa kohtu hinnangul aprioorselt tuvastada ainult indikaatorvahendi numbrilise näiduga või muu reageerimismärgisega (nt värvid, sümbolid), vaid ka kontrollitava väliste joobetunnuste kirjeldamisega, mis üheselt tõendavad objektiivsele kõrvalseisjale alkoholi tarvitamise tunnuste tõsikindlat esinemist. Seega M. Z rikkus alkoholi tarvitamise keeldu kindlasti 25.07.2022 – muuhulgas tuvastati isikul tugev alkoholilõhn suust ja tema joobes olekule viitasid ka kõrvalised isikud Häirekeskusesse helistades. Küll aga 29.06.2022 joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokolli ei ole kantud kohtu hinnangul selliseid andmeid, mis üheselt kinnitaks isikul alkoholijoobe esinemist. Samas M. Z on ametnikule teistel aegadel aset leidnud alkoholi tarvitamisi suuliselt tunnistanud ja kohtul ei ole alust sellekohastes kriminaalhooldusametniku väidetes kahelda. Kohtu seisukohalt on erakorralisest ettekandest ka tuvastatav, et M.Z ei ela ilmselt alaliselt kohtu poolt määratud elukohas ja ei allu kriminaalhooldusametniku kontrollile, sest temale ei ole võimalik teha reidide käigus lisakohustuse mitte tarvitada alkoholi täitmise kontrolle. 4 Samuti keeldub süüdimõistetu ametnikele edastamast enda tegelike viibimiskohtade andmeid. Kuigi erakorralises ettekandes ei ole ametniku kontrollile allumatust eraldi esile toodud, peab kohus asjakohaseks ka sellele rikkumisele tugineda, sest hooldusaluse käitumist kriminaalhoolduse ajal tuleb hinnata kogumis. Süüdimõistetu on oma elu kohustatud selliselt korraldama, et kriminaalhooldusega kaasnevad nõuded ja kohustused saaksid korrektselt täidetud. Kriminaalhooldus peab teiste elukorralduslike küsimuste ees olema prioriteediks, kui süüdimõistetu soovib karistust vabaduses kanda. Ettekande alusena esitatud rikkumisteks mõjuvaid põhjusi ei esinenud. Erakorralisest ettekandest nähtub, et süüdimõistetu oleks saanud rohkematel kordadel kriminaalhooldusesse kohale tulla ja täita registreerimiskohustust. Kohus on M. Z-i poolt kriminaalhooldajale esitatud arstitõenditega tutvunud ning perearsti tõenditele tuginedes ei ole tõepoolest üheselt tuvastatav, et M.Z-il esinenud terviseprobleemid oleksid takistanud kõikide puudumiste ajal registreerimiskohustuse täitmist (03.06.2022 tõendi kohaselt M. Z helistas perearstile 19.05., 01.06., 02.
19. ja käis 03.06.2022 vastuvõtul; 29.06.2022 tõendi kohaselt M.Z helistas perearstile 20.06., 27.06., 28.
20. ja käis vastuvõtul 07.06., 17.06., 29.06.2022; 18.07.2022 tõendi kohaselt M.Z helistas perearstile 01.07., 04.07., 05.07., 07.07., 12.07., 13.07.2022; 01.08.2022 tõendi kohaselt M. Z helistas perearstile 21.07., 25.07., 31.
21. ja käis vastuvõtul 20.07., 01.08.2022; 15.08.2022 tõendi kohaselt M.Z helistas perearstile 05.09., 10.08.2022 ja käis vastuvõtul 15.08.2022; 29.08.2022 tõendi kohaselt M.Z helistas perearstile 17.08., 22.08., 26.
22. ja käis vastuvõtul 29.08.2022; 15.09.2022 tõendi kohaselt M. Z helistas perearstile kell 11 ja selgitas, et külmetas väljas tööd tehes, üle terve keha on lihasvalu ja küsib tõendit kriminaalhooldajale; 28.09.2022 tõendi kohaselt M.Z helistas perearstile 26.
23. ja 28.09.2022; 31.10.2022 tõendi kohaselt oli M. Z haige 24.
24. – 28.10.2022). Samuti enda sõnul viibis isik haige olemise ajal ka kalal. Eelnevale tuginedes on kohtu hinnangul M.Z-i registreerimistelt puudumiste põhjuseks pigem muuhulgas alkoholi liigtarvitamisega seonduv. Sellele viitab samuti isiku käitumises tuvastatav modus operandi – ka varasemalt on M.Z-il kriminaalhoolduse ajal mitmel korral tuvastatud alkoholi tarvitamise tunnuseid (vt nt RKKK0 3-1-1-8-10, p 11). M. Z-i senisest käitumisest kriminaalhoolduse vältel selgelt nähtub, et ta ei pea kriminaalhooldusega kaasnevate nõuete ja kohustuse täitmist nii oluliseks, et käia korralikult registreerimistel ja lõpetada alkoholi tarvitamine. Süüdimõistetu käitumise tõttu ei ole olnud võimalik ka sotsiaalprogrammi läbiviimine, sest M.Z ei ole ilmunud regulaarselt ametniku vastuvõttudele. Seega on pikema ajavahemiku jooksul jätkunud korduvad samaliigilised rikkumised. Kohtu hinnangul suure tõenäosusega need rikkumised jätkuvad ka edaspidiselt, sest M. Z-il on tekkinud ilmselt karistamatuse tunne. Tema käitumist ei ole õiguskuulekamaks muutnud ka küllaltki pikaajalise vangistuse (3 aastat 2 kuud 24 päeva + 2 kuud 8 päeva eelvangistuses) kandmine, millest teda tingimisi ennetähtaegselt vabastati. Järelikult temale mõistetud karistus soovitud mõju ei omanud, sest M. Z ei olegi enda käitumise muutmisest huvitatud või selleks piisavalt motiveeritud. Eelnevale tuginedes on kohtu hinnangul kriminaalhooldus ja seega ka karistuse kandmine vabaduses ennast käesolevaks hetkeks ammendanud ning lisakohustuste määramine ja katseaja pikendamine M.Z-i käitumist enam õiguskuulekamaks ei muudaks. Kohus ei ole veendunud, et ka näiteks ravikohustuse määramine süüdimõistetu alkoholitarvitamise harjumusi muudaks ja et isik ravile pöörduks, alluks, sest senini ta ravile omal algatusel pöördunud ei ole ning ka selleteemalise sotsiaalprogrammi läbiviimine on isiku senise käitumise tõttu olnud takistatud. Järelikult tuleb M. Z-il minna karistust kandma tagasi vanglasse. Kuigi vangistus ilmselt ei pruugi M.Z-i käitumismalle vabaduses muuta, siis ühiskonnale on vajalik saata signaal, et kriminaalhoolduse nõuete tahtlike rikkumiste korral tuleb karistus ära kanda vangistuses. Kui isik kriminaalhooldusele ei allu ja sisuliselt hakkab ise enda karistuse kandmist dikteerima, ei ole enam tingimisi karistusena mõistetud vangistuse vabaduses kandmine võimalik. 5 Eelnevale tuginedes peab kohus põhjendatuks pöörata täitmisele M.Z-ile Tartu Maakohtu 05.12.2018 otsusega nr 1-18-5097 karistusena mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 6 kuud ja 28 päeva vangistust. Täitmiskohtunik Peet Teidearu (allkirjastatud digitaalselt) 6