) § 222 alusel rahatrahviga 150 trahviühikut, s.o 600 eurot Kohtuväline menetleja Kaitseressursside Amet (registrikood 70007647; Aiandi 15, Tallinn) Kaebuse esitaja K. K. isikukood XXX; elukoht XXX; töökoht: XXX Kaebuse esitaja lepinguline esindaja jurist Olga Väina-Kesler ramstor.ou@mail.ru) (Ramstor OÜ; e-post RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 120 lg-st 1, § 132 p-st 1, §-dest 133‒135 kohus otsustas: Jätta K. K. kaitsja kaebus rahuldamata ja Kaitseressursside Ameti 08.09.2023 üldmenetluse otsus, millega K. K.t karistati kaitseväeteenistuse seaduse (
) § 222 alusel rahatrahviga 150 trahviühikut, s.o 600 eurot, muutmata. Kohtuvälise menetleja otsusega määratud rahatrahv 150 trahviühiku ulatuses, s.o 600 eurot tuleb KarS § 66 lg-te 2 ja 3 alusel tasuda ositi 6 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt 100 eurot kohtuvälise menetleja otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides viitenumbriks 4100075669 ja selgituseks: „963023000079, K. K.“. Kui rahaline nõue ei ole ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord 1 4-23-3056 Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Asjaolud ja menetluse käik 1. Kaitseressursside Ameti (KRA) 08.09.2023 üldmenetluse otsusega karistati K. K.t
§-s 222 nimetatud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 150 trahviühikut, s.o 600 eurot. Rahatrahv määrati tasumisele ositi 6 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt 100 eurot. Kaebajale heideti ette seda, et ta ei ilmunud KRA 03.10.2022 otsusega nr 119.1/2022/8640 „Ajateenistusse kutsumine“ kutsutud ajateenistuskohta Kaitseressursside Amet. K. K. oli kohustatud ilmuma 19.07.2023 kell 08.30 aadressile Aiandi 15, Tallinn. Selliselt rikkus K. K.
Otsust põhjendab kohtuväline menetleja järgmiselt: •
lg 1 ja § 40 lg 1 p 2 järgi on Eesti kodaniku kohustus osaleda riigikaitses ning ta peab ilmuma aja- või asendusteenistusse KRA määratud ajal. Menetlusalune isik ei ilmunud nõutud ajal kogunemiskohta; • Mitteilmumine on põhjendatud vaid erandlikel, s.o vääramatu jõuna käsitletavatel asjaoludel. Menetlusalune isik eiras kohustust, kuna ta läks vahetult enne ajateenistusse minekut eraarsti juurde ja tal diagnoositi sotsiaalfoobia ja posttraumaatiline stresshäire ning selle alusel K. K. otsustas, et ta sai vabastuse ajateenistuse läbimisest; • K. K. oli kutsutud ajateenistusse otsusega, mis toimetati menetlusalusele isikule elektrooniliselt kätte 03.10.2022 kell 12.
§-s 222 ettenähtud väärteo toimepanemise eest.
näeb ette vastutuse kutsealusena ajateenistusse või asendusteenistusse asumise kohustuse eiramise eest;
lg 1 p 2 sätestab, et kutsealune on kohustatud ilmuma ajavõi asendusteenistusse Kaitseressursside Ameti määratud ajal ja kohas. 3 4-23-3056 7. Menetluse käigus kogutud tõendite kohaselt võttis Kaitseressursside Amet 03.10.2022 vastu otsuse nr 11-9.1/2022/8640, millega määras K. K. kutsuda ajateenistusse. Otsusega määrati, et K. K. teenistuskohaks saab olema Toetuse väejuhatus ning K. K.l tuli 19.07.2023 kell 08.30 ilmuda Kaitseressursside Ametisse aadressil Aiandi 15, Tallinn. Mh on ajateenistusse kutsumise otsusele märgitud järgmine oluline informatsioon: kohal tuleb olla õigeaegselt; kui terviseseisund muutub enne ajateenistusse asumist, tuleb sellest viivitamatult teavitada KRA-d kirjalikult; ajapikendust võib taotleda vähemalt 30 päeva enne ajateenistusse asumist; ajateenistuse kutse eiramise ning määratud ajal mitteilmumise tagajärjeks võib olla rahatrahv kuni 300 trahviühikut või arest. K. K. aga õigeaegselt ajapikendamise taotlust ei esitanud ja jättis aga 19.07.2023 kutsealusena ajateenistusse ilmumata. Nimelt nähtub, et Toetuse väejuhatuse kutsealuste nimekirja on küll kantud K. K. nimi ja tema isikuandmed, ent sellel puudub tema omakäeline kinnitus ilmumise kohta. Mis puudutab menetlusaluse isiku ütlusi, siis menetlusalune isik pole ka vastustanud kutsealusena ajateenistusse asumise kohustuse eiramist. Nii avaldas ta, et ei tulnud ajateenistusse, sest psühhiaater diagnoosis tal sotsiaalfoobia ja posttraumaatilise stresshäire. Kui ka K. K. 18.07.2023 saadetud e-kirja ajapikendamise taotlusena käsitleda, siis tuleb välja tuua, et
lg 2 järgi tuleb ajapikenduse taotlus esitada asjaolude ilmnemisel, kuid hiljemalt 30 päeva enne ajateenistusse asumise tähtpäeva, välja arvatud juhul, kui ajapikenduse andmise asjaolud ilmnevad hiljem.
lg 1 järgi antakse kutsealusele, kelle terviseseisund ajutiselt ei vasta kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele, ajapikendust tervisehäire ravimiseks. Selle terviseseisundi määruse § 4 lg 6 järgi kui kutsealune või reservis olev isik on Kaitseressursside Ametit teavitanud oma terviseseisundi muutumisest, otsustab Kaitseressursside Ameti arst olemasolevate andmete põhjal, kas isiku terviseseisundit on vaja uuesti hinnata. Peamine on see, et üheselt tuvastatav, et K. K. osas oli olemas kehtiv otsus kaitseväeteenistuskohustuslase tervisliku seisundi sobivuse osas. Kaitseväekohustus on
lg 1 kohaselt Eesti kodaniku kohustus osaleda riigikaitses ja käesolevas seaduses sätestatud toimingute tegemises. Isik, kellel on kaitseväekohustus, on kaitseväekohustuslane, ning K. K. seda on, vastates seejuures ka objektiivsetele eeldustele ajateenistusse asumiseks. Ajateenistusse mitte ilmumine määratud ajal ja kohas on põhjendatud vaid äärmiselt erandlikel asjaoludel, nagu viitab kohtuväline menetleja. Muudeks juhtudeks, mil ajateenistusse ilmumine võib olla küll raskendatud või ebamugav (K. K. poolt viidatud tervislik seisund), kuid seejuures võimalik, on
alusel ette nähtud täiendav ajateenija arstlik läbivaatus ja terviseseisundi hindamine. Sotsiaalfoobia ja posttraumaatilise stresshäire ei ole käsitletavad selliste erandlike asjaoludena, mis vabandaksid ajateenistusse mitteilmumist. Eelnev tähendab, et arutataval juhul on tõendamist leidnud, et K. K. ei ilmunud ajateenistusse ja ta rikkus kutsealusena ajateenistusse astumise kohustust.
lg 2 kohaselt tehakse ajateenijale ajateenistuskohta saabumisel vajaduse korral arstlik läbivaatus.
lg 2 kohaselt on ajateenistuskoha ülema määratud tervishoiutöötajal volitused nii ajateenija terviseseisundist tulenevate ravisoovituste andmiseks kui ka ajateenijale piirangute ja eritingimuste määramiseks teenistusülesannete täitmisel. Sama sätte lg 1 sätestab, et kui ajateenija ei ole oma terviseseisundi tõttu võimeline teenistusülesandeid täitma rohkem kui kahe järjestikuse kuu jooksul, siis hinnatakse tema terviseseisundi vastavust kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele
lg 11 alusel kehtestatud korra kohaselt.
lg 2 p 1 kohaselt vabastab ajateenistuskoha ülem ajateenija ajateenistusest enne ajateenistustähtaja lõppemist, kui ajateenistuse ajal ajateenija ei vasta või ajutiselt ei vasta kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele. Seega järeldub, et ajateenija tervislikku seisundit kontrollitakse vajadusel teenistusse asumisel, selleks vajaduse ilmnemisel tagatakse talle ka vajalik ravi, eritingimused. Samuti kui esinevad alused, siis tehakse tema suhtes ka ajateenistusest vabastamise otsus. Ehk teisisõnu – kaebajal diagnoositud sotsiaalfoobia ja posttraumaatilise stresshäire korral oli talle tagatud nii arstlik ülevaatus, ravisoovitused kui ka vajaduse korral piirangute ja eritingimuste määramine teenistusülesannete täitmiseks.
lg 1 p-i 2 ja pani toime väärteo, mis on kvalifitseeritav
Mis puudutab süüteokoosseisu subjektiivse koosseisu täidetust, siis jagab kohus siingi kohtuvälise menetleja seisukohta, mille kohaselt pani K. K. talle etteheidetava teo toime tahtluse intensiivseimas vormis, s.o kavatsetult. K. K. sai kätte otsuse tema ajateenistusse kutsumise kohta. Siinkohal on oluline välja tuua, et ajateenistusse kutsumise otsuses on K. K.le selgitatud ka ajateenistuse kutse eiramise õiguslikke tagajärgi, sh asjaolu, et tegemist on
järgi kvalifitseeritava väärteoga, mille eest võib karistusena määrata rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti. Seega on K. K. tegutsenud
lg 1 p 2 nimetatud kohustuse eiramisel olukorras, kus ta on olnud teadlik kõikidest tema otsustust puudutanud aspektidest, sh asjaolust, et ilmumata jätmise tagajärjeks võib olla väärteovastutus. Seega on ta tegutsenud ja toiminud eesmärgipäraselt, on jätnud teadvalt ja kaalutletult ajateenistusse ilmumata ja see kõneleb karistusõiguslikus mõttes tegutsemist tahtluse intensiivseimas vormis ehk kavatsetult.
Kohtuväline menetleja karistas K. K.t 150 trahviühikuga, s.o rahatrahviga 600 eurot. Eelnevast järeldub, et kohtuväline menetleja kohaldas K. K.le keskmises määras karistust. Arvestades K. K.le süüks arvatavat tegu, on kohus veendumusel, et kohtuvälise menetleja kohaldatud karistuse määr vastab tema süü suurusele. Süü suuruse hindamisel arvestab kohus 5 4-23-3056 täitmata jäänud kohustuse olulisust ühiskonnas, K. K. suhtumist toimepandusse, ent ka tuvastatud tahtluse vormi. Need annavad aluse kohaldada keskmist karistusmäära. Seejuures ei ole tuvastatavad karistust kergendavad või raskendavad asjaolud, mis võiksid kohaldamisele kuuluvat karistusmäära mõjutada. Kõiki neid asjaolusid on arvestanud ka kohtuväline menetleja. St, et kohtuväline menetleja ei ole eksinud materiaalõiguse kohaldamisel ja määratud karistus vastab isiku süü suurusele ning üld- ja eripreventiivsetele kaalutlustele. Seega jääb kohtuvälise menetleja otsus, millega kohtuväline menetleja määras K. K.le
Kohtuvälise menetleja otsusega oli kaebuse esitajale kohaldatud rahatrahv KarS § 66 lg 2 alusel määratud tasumisele ositi 6 võrdses osas igakuiselt 100 eurot korraga alates otsuse jõustumisest. Sellest tulenevalt määrab ka kohus kaebuse esitajale määratud rahatrahvi tasumise samadel tingimustel, so KarS § 66 lg 2 ja 3 alusel ositi 6 kuu jooksul igakuistes võrdsetes osades 100 euro kaupa kuus alates kohtuotsuse jõustumisest. (allkirjastatud digitaalselt) 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.