1-18-5097/140

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg

1. detsember 2022 Kriminaalasja number 1-18-5097 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. novembri
3. a määrus X.U-le (ik XXX) Tartu Maakohtu
4. detsembri
5. a kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa täitmisele pööramine Määruskaebuse esitaja X.U Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta X.U määruskaebus läbi vaatamata. Edasikaebamise kord: määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdimõistetu advokaadist kaitsja või Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
6. X.U mõisteti süüdi Tartu Maakohtu
7. detsembri
8. a KarS § 118 lg 1 p 1 järgi. Ta vabastati mõistetud karistusest tingimisi enne tähtaega Viru Maakohtu
9. detsembril 2021 määrusega. Katseaja ja käitumiskontrolli ajal pidi X.U järgima KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid ning mitte tarvitama alkoholi, asuma tööle või end Töötukassas 2 nädala jooksul pärast vabanemist arvele võtma ning läbima kriminaalhooldusametniku poolt vajalikuks peetud alkoholi tarvitamise riski maandava sotsiaalprogrammi. Katseaeg algas
10. jaanuaril 2022 ja selle lõpptähtaeg saabub
11. augustil
14. oktoobril 2022 esitas Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna ametnik Tartu Maakohtule erakorralise ettekande X.U ärakandmata karistuse täitmisele pööramiseks. X.U on korduvalt rikkunud registreerimiskohustust ja alkoholi tarvitamise keeldu.
15. Tartu Maakohtu
16. novembri
17. a määrusega erakorraline ettekanne rahuldati ja X.U-le Tartu Maakohtu
18. detsembri
19. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – 1 aasta 6 kuud ja 28 päeva vangistust pöörati täitmisele.
20. Maakohus tuvastas, et X.U on korduvalt rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu. Ta keeldub alkoholi tarvitamise kontrolli ajal indikaatorvahendisse puhumast. Samas on ta korduvalt ametnikule kinnitanud alkoholi tarvitamist. Järelevalve dokumentides on kirjeldatud ka väliseid joobetunnuseid. X.U rikkus alkoholi tarvitamise keeldu kindlasti
21. juulil 2022, kui tema suust levis tugevat alkoholilõhna ja Häirekeskusesse helistanud isikud viitasid tema joobesolekule. Teistel aegadel (välja arvatud
22. juuni 2022) on X.U ametnikule suuliselt tunnistanud alkoholi tarvitamist. Ilmselt ei ela ta alaliselt määratud elukohas ega allu kriminaalhooldusametniku kontrollile ja keeldub viibimiskohtade avaldamisest.
23. X.U on rikkunud ka registreerimiskohustust. Perearsti tõenditega ei ole üheselt tuvastatav, et X.U-l esinenud terviseprobleemid oleksid takistanud tal registreerimiskohustust täita. Näiteks käis ta haigena kalal. Kohtu arvates puudus X.U registreerimistelt pigem alkoholi liigtarvitamise tõttu.
24. Süüdlane ei pea kriminaalhooldusega kaasnevate nõuete ja kohustuste täitmist nii oluliseks, et käia korralikult registreerimistel ja lõpetada alkoholi tarvitamine. X.U käitumise tõttu ei ole olnud võimalik sotsiaalprogrammi läbi viia, sest ta ei ole ilmunud regulaarselt ametniku vastuvõttudele. Pikema aja jooksul on jätkunud korduvad samaliigilised rikkumised ning ilmselt jätkuvad need edaspidigi, sest isikul on tekkinud karistamatuse tunne. Õiguskuulekamaks ei ole teda muutnud ei pikaajalise vangistuse ärakandmine ega sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine. Lisakohustuse panemine ja katseaja pikendamine ei muudaks X.U käitumist. Puudub veendumus, et ka nt ravikohustuse panemine muudaks süüdlase alkoholitarvitamise harjumusi ja ta ravile alluks – seni pole ta omal algatusel ravile pöördunud ja ka sotsiaalprogrammi läbiviimine on olnud isiku käitumise tõttu takistatud. Kriminaalhoolduse tahtlike rikkumiste toimepanemine näitab allumatust, mistõttu ei ole karistuse kandmine vabaduses võimalik.
25. X.U palub maakohtu määruse tühistada. Ta tunnistab kõiki rikkumisi, ent lubab edaspidi olla kohusetundlik ja kriminaalhoolduse nõudeid täita. Ta on nõus läbima programme ja alkoholi probleemiga tegelema. X.U loodab ka alates
26. a jaanuarist tööle saada. Tal on olemas elukoht ning ta on töötuna arvel. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
27. Kohtukolleegium leiab üksmeelselt, et kuna süüdlane on korduvalt raskelt rikkunud katseaja tingimusi, on prognoos edasise katseaja probleemideta kulgemise osas väike. Seetõttu puuduks X.U määruskaebusel ringkonnakohtus edulootus.
28. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 326 lg-st 3, jätab Tartu Ringkonnakohus määruskaebuse eelmenetluses läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) 2