Obsah (13)

§ 663§ 657§ 654§ 662§ 552§ 651§ 465§ 442§ 562§ 5621§ 172§ 696§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Iris Kangur-Gontšarov, Mati Maksing ja Indrek Soots Määruse tegemise aeg ja koht 05.08.2025, Tallinn Kohtuasja number 2-23-14305 Kohtuasi M.C av

) § 5621 lg-st 3 kehtib ja kuulub lapsega suhtlemist korraldav kohtumäärus täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus on tehtud. Maakohtu hinnangul ei esine asjaolusid, mis annaksid alust määrata, et määrus kuulub täitmisele hilisemast ajast. Määruskaebus

1. Lapse isa esitas määruskaebuse, milles palub tühistada vaidlustatud määruse resolutsiooni p-d 7.1–7.
2. Tühistatud osas palub lapse isa määrata kindlaks lapse suhtluskord mõlema lapsevanemaga vastavalt lapse isa 09.10.2023 avalduses taotletule. 12.
3. Määruskaebuse kohaselt kehtestas maakohus põhjendamatu suhtluskorra vastuolus lapse huvidega, halvendades lapse senist olukorda. Vaidlust ei ole, et kohtumenetluse jooksul on laps seni suhelnud mõlema lapsevanemaga võrdselt. Laps on menetluses korduvalt väljendanud oma soovi elada lapse isa juures. Maakohus ei küsinud lapselt, kas ta tahaks elada peamise aja lapse emaga ega selgitanud oma plaani kehtestada suhtluskord, mille kohaselt laps on kuus umbes 20 päeva emaga ja vaid 8 päeva isaga. Lapse isa on veendunud, et maakohus tegi vaidlustatud määrust tehes olulised kaalutlusvead. 7 2-23-14305 12.
4. Maakohtu põhjendused on vastuolulised. Ühelt poolt võib kohtumääruse suhtluskorra põhjendustest järeldada, et kohus lähtus kaalutlusest, et koolis käivale lapsele on sobilikum elukorraldus, mis pakub rohkem stabiilsust. Teiselt poolt tuvastas maakohus ühist hooldusõigust säilitades, et lapse ema elukoht on XXX ja lapse isa elukoht on YYY. Vaidlust ei ole selle üle, et vanemate elukohtade vahemaa on vaid 17 minutit jalgsi, 8 minutit ühistranspordiga või 3 minutit autoga. Laps käib CCC filiaalis PPP. Maakohus jättis arvestamata, et lapsevanemate lähestikku elamine tähendab, et võrdse suhtluse jätkumine ei takistaks mitte kuidagi oluliselt lapse koolis käimist. Laps saab sama bussiga kooli nii lapse ema kui ka lapse isa juurest. Laps on avaldanud kohtunikule, et lapse isa aitab last kodutöödega ja lapse ema mitte. On arusaamatu, miks maakohus lõpetas seni toiminud ning lapse jaoks stabiilseks muutunud vahelduva suhtluse kummagi vanemaga ja vähendas suhtlust lapse isaga. 12.
5. Määratud suhtluskord on liigselt napisõnaline. Nii lapse isa avalduses kui ka lapse ema välja pakutud suhtluskorras oli palutud kindlaks määrata suhtlemine vanemate ja lapse vahel detailsemalt. Näiteks jäi reguleerimata suhtlus sünnipäevade, tähtpäevade, vaheaegade ja sidevahendi vahendusel. Kuigi vaidlustatud määruse põhjendustest võib järeldada, et maakohus tegi lahendi koolis käiva lapse jaoks, on koolivaheagade puhuks suhtluskorra reguleerimata jätmine arusaamatu. Samuti on vaidlustatud määruse resolutsiooni p 7.3 iseseisvalt arusaamatu ning maakohus on valinud põhjendamatu nädalate määratluse, eelistada oleks tulnud paaris ja paaritu nädala mõisteid. Menetlusosaliste seisukohad
6. Lapse ema vaidleb määruskaebusele vastu ja palub selle jätta rahuldamata ning menetluskulud lapse isa kanda.
7. Eestkosteasutus ja lapsele määratud esindaja ei toeta lapse isa määruskaebust. Menetluse edasine käik
8. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

1. Lapse isa esitas 08.06.2025 määruskaebuse tagamise taotluse, mille ringkonnakohus rahuldas 20.06.2025 määrusega, peatades vaidlustatud määruse resolutsiooni p-de 7.1–7.3 viivitamata täitmise kuni 31.08.2025 ning ringkonnakohus määras esialgse õiguskaitse korras ajutise suhtluskorra lapse ja vanemate vahel kuni 31.08.
3. Ringkonnakohus võimaldas 18.07.2025 kirjaga menetlusosalistel avaldada seisukohta kummagi vanema maakohtu menetluses taotletud suhtluskorra osas, mis puudutab vaheaegu, tähtpäevi, pühi, sidevahendi abil suhtlemist, kokkuleppeid ning ka reisimist.
4. Lapse isa täpsustas 21.07.2025 tema soovitud suhtluskorda vaheaegade, tähtpäevade jms tingimuste osas ning lapse ema 24.07.
5. Eestkosteasutus ja lapsele määratud esindaja seisukohta ei avaldanud. Lapse isa palus suhtluskorras märkida järgmiselt: - Jõuluajal 23.12–25.12 viibib laps paaris aastal isaga ja paaritul aastal emaga. Juhul kui laps viibib üldkorra kohaselt teise lapsevanemaga, siis lapse üleandmine 23.12 toimub kell 15.00 teise lapsevanema kodus ja tagastamine 25.12 kell 19.00 teise lapsevanema koju. 8 2-23-14305 - Aastavahetusel 30.12–01.01 viibib laps paaris aastal emaga ja paaritul aastal isaga. Juhul kui laps viibib üldkorra kohaselt teise lapsevanemaga, siis lapse üleandmine 30.12 toimub kell 15.00 teise lapsevanema kodus ja tagastamine 01.01 kell 19.00 teise lapsevanema koju. - Jaanipühadel 23.06–24.06 viibib laps paaris aastal isaga ja paaritul aastal emaga. Juhul kui laps viibib üldkorra kohaselt teise lapsevanemaga, siis lapse üleandmine 23.06 toimub kell 15.00 teise lapsevanema kodus ja tagastamine 24.06 kell 19.00 teise lapsevanema koju. - Isadepäeva veedab laps alati isaga ja emadepäeva veedab laps alati emaga. Juhul kui laps viibib üldkorra kohaselt teise lapsevanemaga, siis lapse üleandmine isadepäeval isale ja emadepäeval emale toimub kell 09.00 teise lapsevanema kodus ja tagastamine isadepäeval emale ja emadepäeval isale kell 19.00 teise lapsevanema koju. - Lapse enda sünnipäeval viibib laps selle lapsevanemaga, kellega viibib laps üldkorra kohaselt. Teisel lapsevanemal on õigus võtta laps lapse sünnipäeval lapse viibimiskohalt ja kohustus hiljemalt 3 tunni möödudes tagastada laps lapse viibimiskohta. - Lapse vanemate ja vanavanemate ning nende alanejate sugulaste sünnipäevadel viibib laps selle vanema juures, kelle sugulasega sünnipäev seotud on. Juhul kui laps viibib üldkorra kohaselt teise lapsevanemaga, siis lapse üleandmine sugulase sünnipäeval toimub kell 09.00 teise lapsevanema kodus ja tagastamine sugulase sünnipäeval kell 19.00 teise lapsevanema koju. - Lapse I–V koolivaheaegadel viibib laps selle lapsevanemaga, kellega viibib laps üldkorra kohaselt. - Vanematel on kahel korral kalendriaastas õigus reisida lapsega teise vanema nõusolekuta Euroopa Liidu riikidesse reisi kestusega kuni kaks nädalat. Lapse väljapoole Euroopa Liitu reisimiseks on reisiks vajalik teise vanema kirjalik nõusolek. Vanem teavitab teist vanemat reisist ette vähemalt 2 kuud e-kirja teel. Teavitus peab sisaldama reisi algus- ja lõpukuupäeva, lapse ööbimise aadresse ning lapse riikidevaheliste lennu-, rongi-, laeva- ja bussiliinide päevi ja kellaaegu. Lapse ema palus suhtluskorras märkida järgmiselt: - Suvevaheajal veedab laps isaga, kui isal on põhipuhkus ning emaga, kui emal on põhipuhkus. Vanemad annavad üksteisele teada oma suvisest põhipuhkusest esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui
6. juuniks igal aastal. - Laps veedab sügisese (oktoobris), talvise (veebruar–märts) ja kevadise (aprillis) vaheaja vaheldumisi kord ühe, kord teise vanemaga selliselt, et
7. aasta sügisese vaheaja veedab laps emaga,
8. aasta talvise vaheaja isaga ja kevadise vaheaja emaga. Jõuluvaheajal viibib laps kummagi vanemaga tavapärase suhtluskorra alusel, v.a jõulupühad. - Jõuluajal viibib laps perioodil 23.12–25.12 paaris aastal emaga ja paaritul aastal isaga. Kui laps veedab jõulud isaga võtab isa lapse ema kodust 23.12 kell 15.00 ja toob tagasi ema koju 25.12 hiljemalt kell 19.
9. - Aastavahetuse (30.12–01.01) veedab laps vaheldumisi paaris aastal isaga ja paaritul aastal emaga. Kui laps veedab aastavahetuse isaga, siis võtab lapse isa lapse ema kodust 30.12 kell 15.00 ja toob tagasi ema koju 01.01 hiljemalt kell 19.
10. - Jaanipühad (23.06–24.06) veedab laps emaga paarisaastatel ning isaga paaritutel aastatel. - Perekondlikud tähtpäevad (nt pereliikmete, vanavanemate ja sugulaste sünnipäevad) veedab laps selle vanema juures, kellega tähtpäev seotud on. - Isadepäeva veedab laps alati isaga ja emadepäeva veedab laps alati emaga. - Kõik lapse tervist puudutavad olulisemad otsused kohustuvad vanemad vastu võtma ühiselt. Kui laps haigestub isa juures olles, teavitab isa koheselt ema lapse haigestumisest. 9 2-23-14305 - Vanemad kohustuvad lapse kasvatamise huvides tegema omavahel koostööd. Muuhulgas näitama üles austust teise vanema vastu. Vanemad hoiduvad lapse ees vääritust ja ebaviisakast käitumisest ja teineteise halvustamisest. - Mõlemal vanemal on õigus minna lapsega reisile väljaspoole Eestit vanemate kokkuleppel. Reisi soovist teavitab vanem teist vanemat kirjalikult esimesel võimalusel, kuid vähemalt 30 päeva enne reisi algust, märkides äraolemise aja ja sihtkoha. Vanem peab teisele vanemale andma reisi kohta olulist informatsiooni. Vanemad reisivad lapsega oma suhtluskorrajärgsel ajal või kokkuleppe korral muul ajal. - Lahuselaval vanemal on võimalik lapsega kohtuda ka suhtluskorra välisel ajal, leppides kohtumine eelnevalt kokku teise vanemaga. - Vanemad võivad kokkulepitud suhtluskorda muuta kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kokkuleppe sõlmimisega. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
11. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb

§ 657

lg 1 p 2 alusel (koosmõjus §-ga 659) suhtluskorra kindlaksmääramise osas tühistada ja teha selles osas uus määrus, millega määrata suhtluskord kindlaks teisiti, resolutsioonis märgitud viisil. Lisaks muudab ringkonnakohus määruse täitmisele kuulumise aega. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. Kuivõrd ringkonnakohus muudab maakohtu määruse resolutsiooni, siis vastavalt

§ 654

lg-le 22 (koosmõjus §-ga 659) esitab ringkonnakohus kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

1. Esmalt võtab ringkonnakohus seisukoha seni lahendamata taotluste osas. 20.
2. Lapse isa esitas 08.06.2025, 14.06.2025, 18.06.2025 ja 21.07.2025 uued tõendid ning lapse ema 13.06.2025.

§ 662

lg 3 järgi võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. Uusi asjaolusid ja tõendeid võivad esitada ka teised menetlusosalised. Ringkonnakohus võtab kõik vanemate määruskaebemenetluses esitatud tõendid asja materjalide juurde. 20.2. Lapse isa palub 08.06.2025 taotluses, et ringkonnakohus kuulaks lapse määruskaebuse lahendamisel ära. Ringkonnakohus ei pea taotlust põhjendatuks. Maakohus kuulas lapse ära 15.04.2025 (dtl 165–169). Laps avaldas oma arvamust mh vanematega suhtlemise korra osas. Kuna laps on juba maakohtu menetluses kuulatud ära kohtumenetluse esemeks olevate asjaolude suhtes, sh selles osas, kas laps sooviks elada rohkem lapse emaga või lapse isaga, ärakuulamise tulemust on kohtul võimalik hinnata lapsega isiklikult suhtlemata (maakohus on ärakuulamise protokollinud) ning lapse mitmekordne ärakuulamine ei oleks lapse huvides, ei kuula ringkonnakohus last uuesti ära (

§ 5521 lg-d 1–3) (vt ka RKTKm 18.06.2025, 222-2138, p 16.2).

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole 9-aastase lapse huvides koormata teda uue kohtuniku poolt ärakuulamisega asjaolude osas, mille suhtes ta on alles hiljuti juba oma arvamust avaldanud. Lisaks on lapse ära kuulanud korduvalt nii lapsele määratud esindaja kui ka eestkosteasutus, mida on kirjeldatud nende esitatud menetlusdokumentides ning ärakuulamise tulemustega saab ringkonnakohus määruse tegemisel arvestada. 20.

1. Lapse isa taotles 21.07.2025, et kohus kaaluks kliinilisele psühholoogile DGle kohtupäringu esitamist selle kohta, kuidas on spetsialisti hinnangul mõjunud ringkonnakohtu 20.06.2025 juuniks–augustiks määratud võrdne suhtluskord konkreetse lapse psüühilisele 10 2-23-14305 heaolule ning kas spetsialist toetab võrdse suhtluskorra jätkuvust lapsele ka koolinädalatel. Ringkonnakohtu hinnangul puudub tõendi kogumiseks praegusel juhul vajadus. Arvestades, et laps on asja materjalidest nähtuvalt viibinud kummagi vanemaga juba aastaid võrdse suhtluskorra alusel ning asjas on juba esitatud psühholoogi arvamused, ei aitaks uue tõendi kogumine asja lahendamisele kaasa. Selliseid asjaolusid, mille hindamiseks tulnuks maakohtul või ringkonnakohtul määrata ekspertiis, s.o eelkõige eriteadmisi nõudvaid asjaolusid, ei ole esile toodud, ja neid ei tuvastanud ringkonnakohus ka ise asja materjali põhjal. PKS § 143 lg 21 teisest lausest tulenevalt on vanemate vaidluse korral laste ja vanemate vahelise suhtluskorra kindlaksmääramine kohtu kohustus. Ringkonnakohus jätab seetõttu taotluse rahuldamata.
2. Vastavalt

§ 651

lg-le 1 ja §-le 659 kontrollib ringkonnakohus esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Lapse isa vaidlustab maakohtu määrust osas, millega maakohus määras kindlaks lapse isa ja lapse suhtlemise korra (resolutsiooni p-d 7–7.3). Ülejäänud osas, sh kummagi vanema esitatud ühise hooldusõiguse osalise lõpetamise avalduse rahuldamata jätmise osas ei ole maakohtu määruse peale kaevatud. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määrust vaidlustatud ulatuses. 22. Määruskaebemenetluses on vaidluse all, et kas praeguses asjas on lapse huvides maakohtu määratud suhtluskord, mille järgi ta on peamise aja lapse emaga ning lapse isaga kohtub kolmel nädalavahetusel kuus, millest üks on pikem viibimine (algab kolmapäeva õhtust). Lapse isa leiab määruskaebuses, et laps peaks elama peamise aja temaga või siis tuleks kehtestada suhtluskord, mille järgi laps on kummagi vanemaga nädal aega järjest. Teised menetlusosalised lapse isa soovitud suhtluskorra kumbagi alternatiivi määruskaebemenetluses ei toeta. 23. PKS § 143 lg 1 sätestab, et lapsel on õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga ning mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. PKS § 143 lg 2 1 järgi lepivad vanemate lahuselu korral vanemad kokku lahuselava vanema ja lapse suhtlemises. Vanemate vaidluse puhul määrab vanema ja lapse suhtlemise korra vanema nõudel kohus. Vanema ja lapse suhtlemise korda määrates peab kohus PKS § 123 lg 1 järgi lähtuma esmajoones lapse huvidest, kuid arvestama seejuures ka nii vanema(

1. te)hooldusõigust, vanema(
2. te)õigust ja huvi lapsega suhelda kui ka lapse õigust ja huvi vanema(te)ga suhelda, samuti iga üksikjuhtumi asjaolusid, ja tegema kõike seda arvesse võttes lapse huvidest juhinduva lahendi (RKTKm 09.11.2011, 3-2-1-83-11, p 21; 06.04.2018, 2-15-16111, p 18). Igas vanema ja lapse suhtluskorra kindlaksmääramise asjas tuleb lapse parimate huvidega kooskõlas olev suhtlemise kestus ja suhtlemise viis välja selgitada üksikjuhtumi põhiselt, arvestades lapse väljakujunenud elurütmi, arengut ja vanust, ning vältida tuleb seda, et suhtluskorra täitmine oleks lapsele liiga koormav (RKTKm 07.12.2018, 2-17-3347, p-d 22 ja 23). PKS § 143 lg-st 1 tulenevalt on eelduslikult lapse huvides see, et laps saab lahus elava vanemaga suhelda, samuti ei tohi vanem kahjustada lapse suhet teise vanemaga. 24. Eelnevast tulenevalt määrab kohus lahus elava vanema ja lapse suhtlemise korra lapse huvidest lähtudes, kaaludes kõiki asjas esitatud asjaolusid, ning kõrgema astme kohus sekkub alama astme kohtu kaalutlusotsusesse üksnes juhul, kui alama astme kohus on eksinud asjaolude kaalumisel, kohaldanud vääralt materiaalõiguse norme või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi. 25. Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus nõuetekohaselt kõik asjaolud ja menetlusosaliste seisukohad kaalumata, kui määras lapse isa ja lapse suhtlemiskorra vaidlustatud määruse resolutsiooni p-des 7.1–7.3 märgitud viisil. Ühtlasi on maakohus 11 2-23-14305 rikkunud

§ 465

lg 1 p-st 8 tulenevat määruse põhjendamise kohustust, mis on viinud ebaõige lahendini. Samuti jättis maakohus kindlaks määramata suhtlemise korra vaheaegade, pühade, tähtpäevade jms osas, kuigi mõlemad vanemad olid vastavat maakohtult palunud.

1. Vaidlustatud määruse kohaselt ei ole vanematel vaidlust selle üle, et seni suhtles laps mõlema vanemaga vaheldumisi, asja materjalidest nähtuvalt juba alates
2. aasta detsembrist. Määruse põhjendustest nähtub ühtlasi, et senise võrdse suhtlemise korra lõpetamise tingis maakohtu hinnangul vajadus tagada koolis käivale lapsele suurem stabiilsus ning kuna lapse isal on tööpäevad esmaspäevast reedeni, siis on lapse huvides veeta lapse isaga aega peamiselt nädalavahetuseti. 26.
3. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole vaidlustatud määruse põhjendused piisavad selleks, et õigustada seni aastaid toiminud võrdse suhtlemise korra lõpetamist. Vanematel on lapse suhtes ühine hooldusõigus, kuivõrd ühise hooldusõiguse lõpetamise osas maakohus kummagi vanema avaldust ei rahuldanud ja selles osas maakohtu määrust ei vaidlustatud. Maakohtu määrusest jääb arusaamatuks, miks ei võiks lapse isa suhelda lapsega ka tööpäeviti, tulenevalt sellest, et lapse isa käib tööl. On tavapärane, et lapsevanemad käivad tööl ning asja materjalidest nähtub, et ka lapse ema käib tööl. Seda, millistel päevadel ja kellaaegadel lapse ema tööl on, toimiku materjalidest nähtuvalt maakohus välja ei selgitanud. Seega ei selgitanud maakohus ka välja, kui palju on lapse emal võimalik lapsega peale koolitunde ja huviringe aega veeta töönädala sees. Ühtlasi jääb mõistmatuks, miks maakohus pidas lapse isa tööl käimist lapsega suhtlemist takistavaks asjaoluks, arvestades, et laps ise on argipäeviti peamise aja hõivatud koolis ja huviringides käimisega. 09.04.2025 istungi protokollist nähtuvalt algab lapse koolipäev kell 9 ja koju jõuab ta enamasti peale kella 17 (dtl 154). Seega isegi juhul, kui lapse isa tööpäeviti tööl ei käiks, ei oleks lapsel ja lapse isal võimalik kell 9–17 aega veeta. Samamoodi ei saa sel ajal lapsega viibida lapse ema. Kuigi maakohus on lähtunud soovist, et laps ja lapse isa saaksid veeta rohkem kvaliteetaega, mis on paremini võimalik nädalavahetuseti, on maakohus jätnud tähelepanuta, et lapse isa on sellele tegelikkuses vastu vaielnud. Lapse isa soov on olnud veeta aega lapsega ka nädala sees. Arvestades, et lapse kumbki vanem käib tööl ning laps koolis, on mõistetav, et argipäeviti saavad laps ja kumbki vanem, kelle juures laps viibib, vähem aega veeta. See aga ei tähenda, et argipäeviti ei võiks laps olla samuti kummagi vanemaga ning teha koos tegevusi peale tööd ja kooli. Lapse isa on istungil selgitanud, et jõuab tööpäeviti koju kell 16–17 (dtl 154). Seega ei ole lapse isal takistatud töönädala sees õhtuti lapsega suhtlemine ja aja veetmine, kuivõrd nii laps kui ka lapse isa jõuavad koju sisuliselt samal kellaajal. Selle osas, et lapse emal on võimalik lapsega peale lapse koolitundide ning huviringide lõppemist koos olla, menetlusosalistel vaidlust ei olnud. Seega on kummalgi vanemal ajaliselt võrdsed võimalused lapsega aja veetmiseks, argitoimetuste tegemiseks ja vajadusel lapse koolitöödes aitamiseks, ka tööpäeviti. 26.
4. Menetluses on rõhutatud asjaolu, et lapse ema oskab eesti keelt paremal tasemel kui lapse isa, mistõttu on eestikeelsele õppele üleminekul lapse emal võimalik last paremini koolija kodutöödes aidata kui lapse isal ning seetõttu peaks laps olema koolipäeva õhtuti lapse emaga. Ringkonnakohtu hinnangul ei peaks suhtluskorda määrama pelgalt lähtuvalt kummagi vanema keeleoskusest. Tänapäevaste digitaalsete vahenditega on võimalik toetada last ka võõrkeeles õppides. Lapse isa on 09.04.2025 istungil avaldanud, et tema eesti keele oskus on vähene (dtl 156). Kui laps vajab koolitöödes abi, on lapse isal võimalus täiendada oma eesti keele oskust või kasutada sobivaid tugivahendeid ja -teenuseid, et olla suuteline last õppetöös sisuliselt ja järjepidevalt toetama. Materjalidest nähtub, et lapse isa on näidanud üles initsiatiivi ja soovi last õppetöös aidata, samuti avaldas laps 15.04.2025 ärakuulamisel kohtunikule, et koolitöödes toetab teda just lapse isa (dtl 167). Kuigi lapse ema arvates on lapse isa mõjutanud lapse ütlusi, ei ole kolleegiumil põhjust arvata, et lapse isa ei oleks last 12 2-23-14305 kooltöödega abistanud, seda ei ole väitnud ka lapse ema (dtl 221–212). Lapse ema on toonud esile, et laps vajab koolitööde tegemisel tuge ja abistamist. Koolikohustuse täitmist on kolleegiumi hinnangul siiski võimalik toetada mõlemas kodus. Kuigi vanemate panus võib koolitöödega abistamisel olla erinev, ei anna see iseenesest alust määrata kindlaks suhtluskord, mille järgi laps on tööpäeviti lapse emaga, kui tegelikkuses on lapse huvides suhelda mõlema vanemaga võrdselt. 26.
5. Lisaks eeltoodule lähtus maakohus suhtluskorra kindlaksmääramisel soovist tagada lapsele suurem stabiilsus, kui tal on koolis käimise ajal üks kindel elukoht. Kuigi nõustuda võib, et teatud juhtudel on lapse huvides, kui tal on üks peamine elukoht ning ta ei pea liikuma nädala või kahe tagant kummagi vanema juurde, tuleb nn võrdse suhtluskorra sobivust hinnata konkreetsest lapsest ja asjaoludest lähtuvalt. Laps on esimese astme menetluses avaldanud kohtunikule, et talle meeldib rohkem olla isa juures ning kuigi praegu on laps võrdse aja kummagi vanemaga, tahaks ta elada isaga (dtl 167–168). Kuigi vestluse käigus laps avaldas, et tegelikult ta tahaks käia ka ema juures ning tahaks olla ema juures nädal aega (5–7 päeva) ning isa juures 7 päeva (dtl 168), ei saa lapse avaldatust järeldada, et tema tahe oleks elada peamise aja lapse isast eemal. Maakohus ei ole põhjendanud, miks ta ei arvestanud lapse enda arvamusega, et ta sooviks rohkem elada isaga ning määras lapse sooviga võrreldes vastupidise suhtluskorra. Kuigi maakohus ei määra suhtluskorda kindlaks üksnes lapse tahtest lähtuvalt, tuleb põhjendada, miks lapse arvamus ei vasta tema parimatele huvidele. 26.
6. Arvestades eeltoodut, ei võimalda ringkonnakohtu hinnangul maakohtu põhjendused määrata sellist suhtluskorda nagu seda on vaidlustatud määruse resolutsiooni p-des 7.1–7.
7. Järgnevalt analüüsib ringkonnakohus, milline suhtluskord tuleb kindlaks määrata.
8. Lapse isa määruskaebuse esimese alternatiivi kohaselt palub ta määrata kindlaks suhtluskord, mille järgi suhtleb laps lapse emaga iga kuu paaritul nädalavahetusel ning ülejäänud ajal on laps lapse isaga (v.a lapse sünnipäev ja vaheajad, tähtpäevad jne), alternatiivselt palub lapse isa, et laps suhtleks kummagi vanemaga vaheldumisi üle nädala (v.a pühad, vaheajad, tähtpäevad jne). Lapse ema soov on, et kehtima jääks maakohtu määratud suhtluskord. 27.
9. Kuigi lapse isa esimese alternatiivi järgi peaks laps suhtlema peamise aja lapse isaga ning emaga vaid kahel nädalavahetusel kuus, leiab kolleegium, et põhjendatud on määrata vanemate ja lapse suhtluskord lähtuvalt lapse isa teise alternatiivina pakutud suhtluskorrast. Nagu maakohus tuvastas ja ringkonnakohus eespool märkis, toimis alates
10. aasta lõpust vanemate ja lapse vahel nn võrdne suhtluskord. Ka peale lapse isa poolt
11. aasta oktoobris avalduse esitamist, s.o kohtumenetluse ajal, suhtles laps mõlema vanemaga sisuliselt võrdse aja. Laps ise on ärakuulamisel avaldanud, et ta elab hetkel võrdse aja ema ja isa juures ning ta tahaks elada rohkem isa juures (dtl 168). Maakohtu menetluses märkis eestkosteasutus, et laps avaldas lapse heaolu spetsialistile, et talle meeldib olla nii ema kui ka isaga, samuti on talle tähtis vanem õde ja kass, st laps väljendas end selgelt, et tunneb end nii ema kui isa juures turvaliselt ning sooviks endiselt jätkata 50/50 elamist (dtl 65). Lapsele määratud esindaja seisukoha kohaselt ütles laps talle, et ta väga ei tea, kellega elada tahab, võib-olla nii emaga kui ka isaga, laps armastab ema ja isa ühepalju, kuid siiski arvas, et vist tahab rohkem elada isaga. (dtl 87). Seega on laps menetluses läbivalt soovinud elada mõlema vanemaga ning mõnel korral avaldanud soovi elada rohkem isaga. Menetluse jooksul ei ole esile toodud asjaolusid, millest järeldada, et lapse väljendatud tahe ei vastaks tema huvidele. Nii lapsele määratud esindaja kui ka eestkosteasutus toetasid nn võrdset suhtluskorda kuni 09.04.2025 istungini, kus maakohus selgitas enda nägemust tööpäevade ja nädalavahetuste jagamisest. 13 2-23-14305 Äratuntavaid põhjuseid või muutunud asjaolusid, miks nad 09.04.2025 istungil teistsugusele seisukohale asusid, toimikust ei nähtu. Väited selle kohta, et kummagi vanemaga võrdselt suhtlemine ja nädalaste intervallidega vanemate juures käimine on lapsele kurnav, on jäänud üldsõnalisteks. Laps seda ärakuulamistel ise öelnud ei ole. Samuti ei ole esitatud asjaolusid ega tõendeid, et lapse õppeedukus oleks seetõttu halvem või lapsel oleksid tingituna vanemate vahel liikumisest tekkinud terviseprobleeme, sh vaimse tervise probleeme. Eeltoodut ei nähtu ka asjas 09.04.2025 esitatud psühholoogi arvamusest, kus on samas aga märgitud, et lapsel pole väljakujunenud kodu kujutlust, kus ta tunneks end turvaliselt. Pidev elukoha vahetamine (nädal isa juures, nädal ema juures) ei anna lapsele kindlustunnet (dtl 148). 08.06.2025 esitatud psühholoogi arvamusest nähtub, et laps on emotsionaalselt haavatavas seisundis, mis võib olla seotud keerulise peresituatsiooni ja elukorralduse muutustega. Laps on emotsionaalselt seotud mõlema vanemaga, kuid kogeb raskusi oma tunnete ja vajaduste väljendamisel, mis võib olla seotud vanemate lahutuse ja ebakindlusega oma positsiooni osas. Tuvastati ärevus, emotsionaalne pidurdatus ja madal enesehinnang. Samas tunnetab laps perekondlikku hoolivust, kuigi on nähtav ka teatav ülehoolitsus, mis võib suurendada sisemist pinget (dtl 357). Psühholoog soovitas säilitada stabiilne ja ennustatav suhtlemiskord mõlema vanemaga, arvestades lapse emotsionaalset seisundit. Soovitatav arvestada lapse arvamusega suhtlemiskorra määramisel, tagades tema psühholoogilise heaolu (dtl 357). Psühholoogide arvamustes on viidatud lapse pingtele ja emotsionaalsele pidurdatusele, kuid nimetatud arvamustest ei ole võimalik järeldada, kas see on tingitud sellest, et lapsel on sisuliselt kaks elukohta või sellest, et vanemate vahel on vaidlus ja konfliktid, mille keskele laps paratamatult sattunud on. Kolleegiumi hinnangul ei ole tõendatud ega ole alust arvata, et lapsele mõjub kummagi vanemaga võrdsel määral suhtlemine halvasti. 27.
12. Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks määrata suhtluskorda kindlaks lähtuvalt lapse isa avalduses ja määruskaebuses esitatud esimesest alternatiivist, kuivõrd kolleegiumi arvates on lapse huvides jätkata võrdset suhtlust kummagi vanemaga. Laps on avaldanud, et talle on oluline mh tema vanem õde, kes elab lapse ema juures. Ka psühholoogi juures joonistas laps enda perena ema, isa, õe ja enda (dtl 357). Arvestades, et laps on seni saanud ca poole ajast veeta koos oma vanema õega, ei peaks õdesid teineteisest pikemaks ajaks eraldama. Lapse isa on teinud küll lapse õe suunal etteheiteid, kuid ringkonnakohtul ei ole alust arvata, et lapsel oleks oma õega suhtlemine või koos elamine ohtlik. Kuigi laps käib koolis ning menetluses on oldud seisukohal, et seetõttu peaks tal olema üks elukoht ning ta ei peaks vanemate vahel liikuma, elavad vanemad väga lähestikku Lasnamäel ning lapsel on võimalik jätkata samas koolis käimist. Materjalidest nähtuvalt on vanemate ja lapse vahel toiminud võrdsel ajajaotusel põhinev suhtluskord ka käesoleva menetluse ajal, st alates
13. aastast, kui laps läks esimesse klassi. Seega on laps juba kaks aastat käinud koolis selliselt, et tal on elukoht nii ema kui ka isa juures. Toimiku materjalidest ei nähtu, et last oleks selline elukorraldus halvasti mõjutanud. Lapsel on lähedane suhe kummagi vanemaga. Mõlemad vanemad on saanud lapse hooldamise ja kasvatamisega hakkama, samuti on nad mõlemad väga huvitatud lapse heaolust. Kolleegiumil ei ole menetluses esitatud asjaolusid arvestades põhjust arvata, et laps ei tahaks ja tema huvides ei oleks elada ka oma emaga, mille tõttu peaks laps peamise aja viibima isaga. Lapsel on õigus suhelda kummagi vanemaga, kellega tal on lähedane side ning kolleegium ei kahtle, et mõlemal lapsevanemal on valmisolek ja võimekus tagada lapse heaolu ning turvalisus ajal, mil laps on temaga. 27.
14. Seetõttu tuleb maakohtu määrus vaidlustatud osas tühistada ja määrata kindlaks suhtluskord, mille järgi laps viibib ühe nädala pikkuste perioodide kaupa kummagi vanema juures. Selliselt on suhtluskord toiminud edukalt juba aastaid. Lapse isa palub määruskaebuses, et laps oleks paarisnädalad emaga ja paaritud nädalad isaga. Arvestades, et praeguse menetluse ajal on vastavalt Tallinna Ringkonnakohtu 20.06.2025 esialgse 14 2-23-14305 õiguskaitse määrusele laps vaheldumisi kummagi vanemaga, kusjuures lapse emaga oli lapse esimene nädal 20.– 27.06.2025 (paaritu nädala reedest paarisnädala reedeni) ja isaga 27.06.– 04.07.2025 (paarisnädala reedest paaritu nädala reedeni), siis selguse huvides märgib ringkonnakohus, et laps viibib paarisnädala reedest paaritu nädala reedeni lapse isaga ja paaritu nädala reedest paarisnädala reedeni lapse emaga. Lapse üleandmine toimub kell 18.00 lapse viibimiskohas.
15. Põhjendatud on lapse isa etteheide, et maakohus on jätnud reguleerimata suhtlemise sünnipäevadel, tähtpäevadel ja vaheaegadel ning telefoni ja videokõnede jms suhtluse. Ringkonnakohus palus menetlusosalistel esitada arvamus kummagi vanema pakutud suhtluskorra osas seoses vaheaegade, tähtaegade ja muude küsimustega. Mõlemad vanemad asusid seisukohale, et määruses võiks olla kirjas detailsem suhtluskord, st et maakohtu määrust tuleks täiendada. Mida täpsemalt on suhtluskord reguleeritud ja mida vähem on vanematel vajalik selle täitmiseks lisakokkuleppeid sõlmida, seda väiksem on oht nende vahel konfliktide tekkimiseks. Kumbki vanem täpsustas enda soovitud suhtluskorda määruskaebemenetluses: lapse isa 21.07.2025 (dtl 595–596) ja lapse ema 24.07.2025 (dtl 604–605). Ringkonnakohus käsitleb suhtluskorra punkte järgnevalt. 28.
16. Vaheaegade osas esitasid vanemad erinevad nägemused, kuidas suhtluskord võiks toimida. Lapse isa hinnangul võiks laps viibida I–V koolivaheagadel selle lapsevanemaga, kellega viibib laps nn üldkorra kohaselt. Lapse ema leidis, et laps võiks veeta suvevaheajal aega isaga, kui isal on põhipuhkus ning emaga, kui emal on põhipuhkus; vanemad annavad üksteisele teada oma suvisest põhipuhkusest esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 01.06 igal aastal. Teiste vaheaegade osas leidis lapse ema, et laps võiks veeta sügisese (oktoobris), talvise (veebruar–märts) ja kevadise (aprillis) vaheaja vaheldumisi kord ühe, kord teise vanemaga selliselt, et
17. aasta sügisese vaheaja veedab laps emaga,
18. aasta talvise vaheaja isaga ja kevadise vaheaja emaga. Jõuluvaheajal viibib laps kummagi vanemaga tavapärase suhtluskorra alusel, v.a jõulupühad. Arvestades, et ringkonnakohus muudab maakohtu määratud suhtluskorda ning kehtestab üle nädala vahelduva suhtluskorra, on kolleegiumi hinnangul mõistlik lapse ema taotletu, et laps saaks veeta sügisese, talvise ja kevadise vaheldumisi kummagi vanemaga (s.o
19. aasta sügisese vaheaja emaga,
20. aasta talvise vaheaja isaga ja kevadise vaheaja emaga jne), kuivõrd vastasel juhul võib olenevalt aastast sattuda vaheaeg järjest sama vanema suhtluskorra ajale, mis võtaks lapselt võimaluse teise vanemaga vaheajal aega veeta. Kuna jõuluvaheaeg kestab kaks nädalat, kehtib sellel ajal tavapärane suhtluskord, mille tulemusel on laps kummagi vanemaga nädal aega, v.a jõulud ja aastavahetus (vt allpool). Suvevaheaja osas tegi ringkonnakohus menetlusosalistele ettepaneku sõnastada suhtluskord järgmiselt: „Suvevaheajal veedab laps kaks järjestikust nädalat lapse isaga, kui lapse isal on põhipuhkus ning lapse emaga kaks järjestikust nädalat, kui lapse emal on põhipuhkus. Vanemad annavad üksteisele teada oma suvisest põhipuhkusest esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 01.06 igal aastal. Ülejäänud suvevaheaja kehtib üldine suhtlemise kord.“ Lapse isa ringkonnakohtu ettepanekut ei toetanud, kuna 01.06 on liiga hiline aeg puhkusest teavitamiseks ja reisimist võiks reguleerida eraldi punktiga. Lapse ema oli ettepanekuga nõus. Ringkonnakohtu arvates on lapse huvides, kui laps saab suhelda kummagi vanemaga suvel tavapärasest pikema aja, st kaks nädalat järjest, mis ühtlasi võimaldab planeerida pikemaid väljasõite ja reise. Mõistlik on sel juhul lähtuda vanemate puhkusest ning ringkonnakohtu hinnangul ei ole ebamõistlik, kui vanemad teatavad oma puhkusest hiljemalt 01.
21. Vanemal, kellel on soov lapsega suvel aja veetmiseks plaane teha, saab teisele vanemale oma puhkusest teatada ka varem kui 01.06, vältimaks puhkuste kattumist. 15 2-23-14305 28.
22. Mõlemad vanemad on leidnud, et jõuluajal 23.–25.12 ja aastavahetusel 30.12–01.01 võiks laps viibida kummagi vanemaga üle aasta. Erimeelsus on selles osas, kumma vanemaga laps on paaritul ja paaris aastal. Lapse isa soovib, et laps oleks jõuluajal paaris aastal isaga ja paaritul aastal emaga ning aastavahetusel paaris aastal emaga ja paaritul aastal isaga. Lapse ema soovib vastupidi. Lapse isa tõi esile, et laps veetis jõule
23. aastal isaga ja 2024/2025 aastavahetuse emaga. Lähtudes eelnevast on põhjendatud, kui sel aastal veedab laps jõulud emaga ja aastavahetuse isaga ning edasi toimiks suhtlemine nendel aegadel üle aasta vaheldumisi, st paaris aastal on laps jõuludel lapse isaga ja aastavahetuse lapse emaga ning paaritul aastal jõulud lapse emaga ning aastavahetuse lapse isaga. Üleandmise aegade osas vanematel vaidlust ei ole – lapse üleandmine 23.12 ja 30.12 toimub kell 15.00 ja tagastamine 25.12 ning 01.01 kell 19.
24. 28.
25. Jaanipühade (23.06–24.06) osas on samuti vanemad erimeelel, kumma vanemaga laps on paaris ja paaritul aastal. Lapse isa soovib, et laps oleks temaga paaris aastal ja paaritul aastal emaga. Lapse ema soovib vastupidi. Kuivõrd sel aastal oli laps jaanipühadel lapse emaga, siis on põhjendatud, kui järgmisel aastal on laps jaanipühadel lapse isaga ning edasi üle aasta vaheldumisi, st paaritul aastal lapse emaga ja paaris aastal lapse isaga. Lapse isa on palunud märkida ka üleandmise kord, mille järgi kui laps viibib nn üldkorra järgi teise lapsevanemaga, siis lapse üleandmine 23.
26. toimub kell 15.00 teise lapsevanema kodus ja tagastamine 24.
27. kell 19.00 teise lapsevanema koju. Lapse ema ei ole üleandmise korra osas oma soove märkinud ja ei ole ka lapse isa taotletule vastu vaielnud. Lapse isa taotletud üleandmise ajad ja koht ühtib jõulude ning aastavahetuse aegadega, mistõttu on samasuguse üleandmise korra kehtestamine põhjendatud. 28.
28. Lapse isa on palunud märkida, et lapse enda sünnipäeval viibib laps selle lapsevanemaga, kellega viibib laps üldkorra kohaselt. Teisel lapsevanemal on õigus võtta laps lapse sünnipäeval lapse viibimiskohast ja kohustus hiljemalt 3 tunni möödudes tagastada laps lapse viibimiskohta. Lapse ema selles osas oma seisukohta ei esitanud, kuid ei taotlenud samas enda pakutud suhtluskorras sünnipäeva osas eriregulatsiooni märkimist. Ringkonnakohtu arvates on lapse isa ettepanek põhjendatud, kuna võimaldab lapsel oma sünnipäeval aega veeta mõlema vanemaga. 28.
29. Mõlemad vanemad on palunud märkida, et perekondlikud tähtpäevad veedab laps selle vanema juures, kellega tähtpäev seotud on, st pereliikmete, vanavanemate ja sugulaste sünnipäevad. Lapse isa on palunud piirata sündmusi sugulaste sünnipäevadega, kuna muud erilised tähtpäevad ei pruugi olla teise vanema jaoks sellisel määral ettenähtavad. Ringkonnakohtu hinnangul on lapse isa taotlus põhjendatud. Mõistlik on kindlaks määrata ka lapse üleandmise kord vastavalt lapse isa taotlusele, st kui laps viibib nn üldkorra kohaselt teise lapsevanemaga, siis lapse üleandmine sünnipäeval toimub kell 09.00 teise lapsevanema kodus ja tagastamine sünnipäeval kell 19.00 teise lapsevanema koju. 28.
30. Isadepäeva ja emadepäeva osas vanematel vaidlust ei ole. Lapse isa on palunud märkida ka üleandmise korra ja lapse ema ei ole sellele vastu vaielnud. Lapse isa pakutud üleandmise kord vastaval päeval kl 9.00 ja tagastamine kl 19.00 on mõistlik. 28.
31. Lapse ema on palunud märkida lapse tervise osas otsuste vastuvõtmise ja vanemate omavahel koostöö tegemise korra. Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks vastavaid punkte suhtluskorda märkida, kuivõrd vanematel on ühine hooldusõigus, mistõttu peavadki vanemad mh lapse tervisega seotud olulisi küsimusi otsustama ühiselt. Samuti ei ole vajalik märkida suhtluskorda vanemate kohustusi, mis tulenevad seadusest, st üksteise teavitamine olulistest asjaoludest ja koostöö tegemine (PKS § 124 lg 1, § 143 lg 2 ja § 144). 16 2-23-14305 28.
32. Vanemad on palunud märkida suhtlemiskorda ka reisimise korra. Lapse isa on taotlenud kehtestada, et vanematel on õigus reisida lapsega teise vanema nõusolekuta Euroopa Liidu riikidesse kestusega kuni kaks nädalat. Kolleegium märgib, et kui vanematel on ühine lapse viibimiskoha määramise õigus, tähendab see seda, et vanemad peavad lapsega välisriiki reisimise otsustama ühiselt. Ühtlasi selgitab ringkonnakohus, et suhtlemiskord ei asenda vanema nõusolekut, mistõttu ei anna suhtluskorras deklareeritud kummagi vanema õigus lapsega reisida nt graafiku järgi temaga veedetaval ajal vanemale tegelikult õigust lapsega reisida ilma teise vanema nõusolekuta. Alaealisega reisimisel tuleb esitada teise vanema nõusolek sõltuvalt külastatava riigi nõudmistest. Kui vanem soovib üksinda lapsega reisida, peab ta kooskõlastama reisiplaanid teise vanemaga, paluma esitada vastav kirjalik nõusolek (sõltuvalt riigist võib olla notariaalne vorminõue) või taotlema kohtult igakordsel reisimisel lapse viibimiskoha otsustusõigust (PKS § 119) või taotlema endale lapse viibimiskoha määramise ainuhooldusõigust osas, mis puudutab lapse viibimiskohta reisimise ajal, mil laps viibib suhtluskorra järgi teise vanema juures (PKS § 137 lg 1) (RKTKm 19.02.2020, 2-18-15686, p 19). Üksnes viimasel juhul ei pea lapsega koos reisida sooviv lapsevanem igakordselt eelnevalt teise vanemaga kooskõlastama lapsega välisriiki reisimist ajal, mil laps viibib suhtluskorra alusel teise vanemaga. Praegusel juhul reisimise küsimuses ühise hooldusõiguse lõpetamist ja ainuhooldusõiguse andmist ühele vanemale maakohtus taotletud ei olnud ja ühise hooldusõiguse osas maakohtu määrust vaidlustatud ei ole. Eeltoodu ei tähenda, et vanemad ei või kokku leppida reiside planeerimise reegleid, et lapsega reisimise korraldamist sujuvamaks muuta. Seetõttu on ringkonnakohtu hinnangul mõistlik lähtuda lapse ema taotletust, kuid arvestada ka lapse isa soovitud täpsemaid tingimusi olulise informatsiooni ja teate vormi osas. Kuigi lapse isa soovis, et reisist teataks ette vähemalt 2 kuud, nõustub kolleegium lapse emaga, et see võib mõnes olukorras olla liiga pikk aeg, eriti arvestades, et reis toimub niikuinii vanema suhtluskorrajärgsel ajal, kui vanemad ei lepi kokku teisiti. Seetõttu tuleb suhtluskorda märkida reisimise osas järgnevalt: „Mõlemal vanemal on õigus minna lapsega reisile väljaspoole Eestit vanemate kokkuleppel. Reisi soovist teavitab vanem teist vanemat kirjalikult (sh e-kirja teel) esimesel võimalusel, kuid vähemalt 30 päeva enne reisi algust, märkides äraolemise aja ja sihtkoha. Vanem peab teisele vanemale andma reisi kohta olulist informatsiooni (reisi algus- ja lõpukuupäev, lapse ööbimise aadressid ning lapse riikidevaheliste lennu-, rongi-, laeva- ja bussiliinide päevad ja kellaajad). Vanemad reisivad lapsega oma suhtluskorrajärgsel ajal või kokkuleppe korral muul ajal.“ 28.
33. Põhjendatud on lapse ema taotlus märkida, et lahuselaval vanemal on võimalik lapsega kohtuda ka suhtluskorravälisel ajal, leppides selles kokku eelnevalt teise vanemaga ning et vanemad võivad suhtluskorda muuta kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kokkuleppe sõlmimisega. Samuti on põhjendatud lapse isa määruskaebuses taotletu, mille järgi on lapsest lahus oleval vanemal on õigus suhelda lapsega telefoni või videokõne teel igapäevaselt ajavahemikus 20.00–20.
35. Ringkonnakohus reguleeris vanemate ja lapse suhtlemist ajutiselt suveperioodiks 20.06.2025 määrusega esialgse õiguskaitse osas. 20.06.2025 määruse järgi kehtib ajutine suhtluskord kuni 31.08.
36. Käesoleva määrusega määratud suhtluskorra jõustumisel tuleb tühistada ringkonnakohtu 20.06.2025 määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõud suhtluskorra ajutiseks reguleerimiseks (

§ 442lg 5).

30. Vaidlustatud määruse järgi kuulus see suhtluskorra osas täitmisele viivitamata.

§ 562

¹ lg 3 sätestab, et lapsega suhtlemist korraldav kohtumäärus kehtib ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus on tehtud. Kohus võib määrata, et määrus kuulub osaliselt või täielikult 17 2-23-14305 täitmisele alates hilisemast ajast, kuid mitte hiljem kui alates jõustumisest. Kuivõrd ringkonnakohus määras 20.06.2025 esialgse õiguskaitse määrusega kindlaks ajutise suhtlemise korra lapse ja vanemate vahel, mis kehtib kuni 31.08.2025 ning milles on lähtuvalt lapse ema ja lapse reisist tehtud nädal ja nädal suhtluskorda erisus, on põhjendatud käesolevas määruses märkida, et määrus kuulub suhtluskorra osas täitmisele alates 01.09.2025. Tulenevalt

§ 5621

lg-st 3 kuulub määrus täitmisele hiljemalt alates jõustumisest, mistõttu tuleb ringkonnakohtul märkida, et kui määrus jõustub enne 01.09.2025, kuulub määrus suhtluskorra osas täitmisele alates jõustumisest. Menetluskulude jaotus

1. Kuigi ringkonnakohus tühistab vaidlustatud määruse suhtluskorra osas, ei pea kohus vajalikuks muuta maakohtu menetluskulude jaotust, mille järgi jäid menetluskulusid kandnud menetlusosaliste kulud nende endi kanda, v.a riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud, mis jäid riigi kanda. Tegemist on hagita perekonnaasjaga, milles lahend tehakse lapse huvides. Lisaks jättis maakohus rahuldamata vanemate avaldused ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks.
2. Arvestades vaidluse sisu ja määruskaebuse osalist rahuldamist, on põhjendatud jätta ringkonnakohtu menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud, mis jäävad riigi kanda (

§ 172lg-d 1 ja 3).

33.

§ 696

lg 3 esimene lause võimaldab esitada määruse peale määruskaebuse Riigikohtule.

§ 178

lg 1 sätestab, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) 18