) § 410, kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kui hageja vastavat taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja arutamise edasi.
lg 1 sätestab, et kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.
lg 3 sätestab, et kohus ei tee tagaseljaotsust, kui: 1) kohtuistungile ilmumata jäänud kostjat ei kutsutud istungile õigel ajal või kutses ei ole selgitatud istungilt puudumise tagajärgi või kui on eiratud muid istungile kutsumise nõudeid; 2) kostja on teatanud kohtule mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja on seda põhistanud; 3) kostja oli nõus asjas kirjaliku menetlusega või asja lahendamisega tema osavõtuta.
lg 1 sätestab, et mõjuvaks põhjuseks hagile vastamata jätmiseks või kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja sellest teatamata jätmiseks on eelkõige liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, mille tõttu isik ei saanud hagile vastata või kohtusse ilmuda ega saata kohtusse esindajat. 5. Hageja esitas istungil tagaseljaotsuse tegemise taotluse, mille kohus rahuldas.
lg 3 välistused puuduvad: kostja kutsuti istungile õigel ajal ning kutses on selgitatud istungilt puudumise tagajärgi; kostja ei ole teatanud kohtule mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jätmisest; kostja ei ole andnud nõusolekut asja lahendamiseks kirjalikus menetluses ega ilma tema osavõtuta. Kohus märgib, et kostja 06.06.2025 e-kirjas toodud põhjendust – kostja töölolek graafiku alusel – ei saa pidada mõjuvaks põhjuseks
Kohus leiab, et hagiavaldus on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud piisaval määral selleks, et kohus saaks teha tagaseljaotsuse. Hagi on võimalik rahuldada PärS § 126 alusel, mille kohaselt võlausaldaja võib nõuda, et pärandist loobunu need võlad, mida ei saa loobunu varast tasuda, tasutakse temal õiguse järgi saada olevast pärandiosast. Võlgade rahuldamisest järele jäänud pärandiosa läheb üle pärijatele, kes pärivad pärandist loobunu asemel. 3 Kohus on kontrollinud PärS § 126 kohaldamise eeldusi ning leiab, et need on täidetud. Kohus arvestab lisaks hagiavalduses esitatud tõenditele kohtu poolt hageja taotlusel täiendavalt kogutud tõendit – Tartu notar M.D 20.01.2020 koostatud notariaalakti „Pärimismenetluse algatamise, pärandist loobumise ja pärandi vastuvõtmise avaldus“. Ka on kohus mh kontrollinud kostjalt väljamõistetava summa kujunemist.
Hagi tagamine 6. Kohus rahuldas 05.05.2025 määrusega Aktsiaseltsi PlusPlus Capital 02.05.2025 taotluse hagi tagamise abinõu asendamiseks ning seadis hagi tagamise korras kinnistusraamatusse registriossa xxxxxx G.E-le kuuluvale kinnisasjale kohtuliku hüpoteegi summas 7413,42 eurot Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks.
lg 5 sätestab, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita.
lg 2 sätestab, et kui hagi otsusega rahuldatakse või kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, või kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist. Hageja ei ole taotlenud hagi tagamise tühistamist. Kohtu hinnangul on hagi tagamise abinõu jõussejätmine vajalik kohtulahendi täitmist tagava abinõuna ning kohus jätab 05.05.5025 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kuni otsuse täitmiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 7. Menetluskulud tuleb
8. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus
Hageja on esitanud hagis taotluse hagiavalduselt tasutud riigilõivu 700 eurot ja õigusabikulude 671 eurot väljamõistmiseks. Kokku on hageja menetluskulud 1371 eurot. Riigilõivu suuruse sätestab seadus, mistõttu on hageja menetluskulud 700 euro suuruse riigilõivu osas põhjendatud. Samuti peab kohus põhjendatuks hageja õigusabikulu 671 eurot, arvestades hagiavalduse ja sellele lisatud dokumentide mahtu, menetluse kestust ja asjas toimunud istungit. Menetluskulude jaotust ja põhjendatud ulatust arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja mõista 1371 eurot. 9. Vastavalt hageja taotlusele ja
lõikele 4 märgib kohus otsuses, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 10. Tulenevalt
lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. 4 Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Roman Levin 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.