Obsah (7)

§ 444§ 468§ 162§ 139§ 144§ 175§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Mari Schihalejev-Parrest Otsuse tegemise aeg ja koht 22. juuli 2025, Võru kohtumaja Tsiviilasi nr Tsiviilasi 2-23-121001 A

) § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. Seetõttu rahuldab kohus hagi. Kohus märgib, et kohtu arvates ei ole praegu tegemist krediidiga, sest krediidileping on tasuline (intressiga). VÕS § 396 lg 1 kohaselt eristab laenulepingut krediidilepingust tasulisus. VÕS § 396 lg 1 kohaselt annab üks isik teisele laenu ning laenusaaja kohustub sama rahasumma tagasi maksma. Krediidilepingu (VÕS § 401) korral annab samuti üks isik teise isiku kasutusse rahasumma, ent saaja peab lisaks saadud rahasummale maksma ka tasu raha kasutamise eest. Praegusel juhul ei olnud lepingus kokku lepitud intressi ehk tasu laenu kasutamise eest. Viivis ei ole selleks tasuks. 5.

§ 444lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

6.

§ 468

lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. 7.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus rahuldab hagi, jäävad menetluskulud

§ 162lg 1 järgi kostja kanda.

7.

1. Hageja esitas kohtule koos hagiavaldusega menetluskulude nimekirja, milles palub kostjalt välja mõista menetluskulude katteks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 100 eurot (maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 65 eurot ja täiendavalt hagiavalduselt tasutud riigilõiv 35 eurot), maksekäsu kiirmenetluse menetluskulud 20 eurot ja õigusabikulud 420 eurot, s.o kokku 540 eurot (dtl-d 22; 34). 7.
2. Kostjale on hageja menetluskulude nimekiri koos hagiavaldusega kätte toimetatud
3. oktoobril
4. Kostja ei ole hageja menetluskulude osas seisukohta esitanud. 7.3.

§ 139

lg 2, riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja 17 ja lisa 1 kohaselt on põhjendatud hageja menetluskuluna välja mõista hagi esitamisel vastavalt hagihinnale tasutud riigilõiv 100 eurot. 7.4.

§ 144

p 7 kohaselt on põhjendatud hageja menetluskuluna välja mõista ka hageja poolt maksekäsu kiirmenetluses kantud kulud 20 eurot. 7.5. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus 3 kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (

§ 175lg 1 esimene lause).

Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise kohta (vt nt Riigikohtu

1. veebruari
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 11). Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on lepinguline esindaja osutanud õigusabi 3,5 tunni ulatuses tunnitasuga 100 eurot ning teinud järgmised toimingud: dokumentide komplekteerimine ja analüüs, hagiavalduse koostamine ja esitamine, esindus kohtumenetluses. Hageja taotleb menetluskulude väljamõistmisel võtta arvesse, et hageja on piiratud käibemaksukohustuslane ning ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada. Menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt Riigikohtu
3. veebruari
4. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14;
5. novembri
6. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Arvestades tsiviilasja mahtu ja keerukust ning eelkõige asjaolu, et tegemist on õiguslikult lihtsa tüüphagiga, poolte vahel vaidluse puudumist ning seda, et asi lahendatakse tagaseljaotsusega, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks lepingulise esindaja kuluks 150 eurot (1,5 tundi x 100 eurot). Hageja on hagiavalduses märkinud, et ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada. Seega lisandub õigusabikulule käibemaks 24%. Hageja põhjendatud menetluskulud on seega kokku 306 eurot (100 eurot + 20 eurot + 186), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
7. Vastavalt hageja taotlusele peab kostja hagejale hüvitatavatelt menetluskuludelt tasuma alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 9.

§ 178

lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Sama sätte teise lõike järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Mari Schihalejev-Parrest kohtunik 4 5