Obsah (7)

§ 238§ 414§ 175§ 180§ 126§ 318§ 306

1-24-7536 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtunik Kohtuistungi sekretär Kohtuasja number Viru Maakohus 5. märts 2025, Rakvere kohtumaja Kadri Väling Annika Veissbac

) §-dest 233, 238, 306, 311 ja 313, maakohus otsustas: 1. Tunnistada Pavel Uhvanov süüdi KarS § 423 1 järgi ja mõista talle karistuseks 6 kuud vangistust. 2.

§ 238

lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja lugeda Pavel Uhvanovi karistuseks 4 kuud vangistust. 3.

§ 414

lg 2 alusel lugeda vangistuse kandmise alguseks Pavel Uhvanovi vanglasse saabumise aeg.

§ 414

lg 1 kohaselt teatab maakohus Pavel Uhvanovile kirjaliku teatisega, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. Kui Pavel Uhvanov ei ilmu määratud ajaks vanglasse karistust kandma, edastab vangla

§ 414lg 3 alusel politseiasutusele sundtoomise taotluse.

4. Mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Andrei Matvejev (asukoht Kulgu 4, Narva) kasuks välja 210,57 (kakssada kümme eurot ja 57 senti, sh on käibemaks 22%, s.o 37,97 eurot) eurot vandeadvokaadi Andrei Matvejevi poolt määratud korras süüdistatava Pavel Uhvanovi kaitsjana kohtumenetluses osutatud õigusabi eest. 5.

§ 175

lg 1 p-de 4 ja 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1 alusel mõista Pavel Uhvanovilt Eesti Vabariigi kasuks välja - teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1329 eurot; - kohtueelses- ja kohtumenetluses tekkinud riigi õigusabi kulud 500,93 eurot, s.o kokku menetluskulud 1829,93 eurot. 6.

§ 180

lg 3 alusel võimaldada Pavel Uhvanovil tasuda kriminaalmenetluse kulud kokku summas 1829,93 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest 1 aasta jooksul. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE522200221013264447, Luminor Bank EE401700017002872300 või LHV Pank EE957700771001523585. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99925700006335 ning selgitus: „Pavel Uhvanov, 1-24-7536, kriminaalmenetluse kulud.“ Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 7.

§ 126

lg 3 p 1 alusel jätta kohtuasja materjalide juurde elektroonilised andmekandjad, s.o kaks DVD+R plaati. Edasikaebamise kord Kohtuotsus on kuulutatud resolutiivosana. Kohtuotsusele võivad

§ 318

lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav ja tema kaitsja esitada apellatsiooni. Kui süüdistatav ja tema kaitsja soovivad otsust apellatsiooni korras vaidlustada, on nad kohustatud sellest Viru Maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooni ei saa esitada prokuratuur lühimenetluses tehtud süüdimõistva kohtuotsuse peale. Apellatsiooniteate esitamise korral koostab kohus motiveeritud otsuse, mis on kättesaadav Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kantseleis hiljemalt 27.03.2025. Otsusele võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda motiveeritud kohtuotsusega. 2 1-24-7536 Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi

1. peatüki kohaselt. Sellisel juhul tuleb esitada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest teade, et soovitakse vaidlustada menetluskulusid. Seejärel koostab kohus motiveeritud kohtulahendi ainult menetluskulude osas, mis on kättesaadav Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kantseleis hiljemalt 27.03.
2. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil motiveeritud otsus menetluskulude osas oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Süüdistus
3. Pavel Uhvanovit süüdistatakse selles, et tema, isikuna, kellel puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ja keda on varasemalt karistatud 19.09.2019 Viru Maakohtu otsusega nr 1-19-7393 KarS § 423 1 järgi süstemaatiliselt mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimise eest seoses 09.08.2019 toimepandud rikkumisega, 03.05.2022 Politsei- ja Piirivalveameti otsusega väärteoasjas nr 2590,22,000901 liiklusseaduse § 201 lg 2 järgi seoses 10.04.2022 toimepandud rikkumisega ja 21.11.2022 Viru Maakohtu otsusega väärteoasjas nr 4-22-3758 liiklusseaduse § 201 lg 2 järgi seoses 07.10.2022 toimepandud rikkumisega ning isikuna, kes seejärel kandis Viru Vanglas karistust Viru Maakohtu kohtuasja nr 1-23-1539 alusel alates 29.11.2022 kuni 29.09.2023, mis välistas sellel perioodil sõiduki juhtimise, seega isikuna, kes on varasemalt korduvalt juhtinud mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, juhtis uuesti tahtlikult ca ühe aasta möödudes viimasest rikkumisest ja ca ühe kuu möödudes pärast eelmise karistuse – vangistuse, kandmiselt vabanemist, omamata jätkuvalt vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, 09.11.2023 kella 18.55 paiku Lääne-Virumaal Rakvere vallas Tallinn-Narva maanteel mootorsõidukit Volkswagen Passat registreerimismärgiga xxxx kuni ta Tallinn-Narva mnt 107 km-l politsei poolt peatati ja sõiduki juhtimiselt kõrvaldati. P. Uhvanovi poolt toime pandud juhtimisteod moodustavad sisulise süsteemi, tegemist on liiklusseaduse sarnase ja pideva eiramisega ning toimepandud rikkumiste arv lühikese aja jooksul viitab süstemaatilisusele. Sellise tegevusega rikkus P. Uhvanov süstemaatiliselt liiklusseaduse (LS) § 90 lg 1 p 1 (mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust) ning LS § 94 lg 1 (mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud) nõudeid. Seega P. Uhvanov, olles süstemaatiliselt mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimise eest karistatud ja juhtides tahtlikult süstemaatiliselt mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, pani toime KarS § 423 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. II Kohtumenetluse poolte seisukohad
4. Prokurör taotles kohtuistungil P. Uhvanovi süüdi tunnistamist KarS § 4231 järgi ja karistamist 9 kuu pikkuse vangistusega.

§ 238

lg 2 alusel vähendades mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, taotles ta lõplikuks karistuseks mõista 6 kuud vangistust. Prokuröri hinnangul oli P. Uhvanovile esitatud süüdistuses kirjeldatud kuriteo mootorsõiduki süstemaatiline juhtimine ilma juhtimisõiguseta - objektiivne koosseis täidetud. P. Uhvanovi poolt toime pandud juhtimisteod moodustavad sisulise süsteemi, tegemist on tema poolt liiklusseaduse sarnase ja pideva eiramisega, toimepandud rikkumiste arv lühikese 3 1-24-7536 aja jooksul viitab süstemaatilisusele. Eeltoodut tõendasid 19.09.2019 Viru Maakohtu otsus nr 1-19-7393, mille alusel tunnistati P. Uhvanov süüdi KarS § 423 1 järgi süstemaatiliselt mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimises seoses 09.08.2019 rikkumisega, 03.05.2022 Politsei- ja Piirivalveameti otsusega väärteoasjas nr 2590,22,000901 liiklusseaduse § 201 lg 2 järgi seoses 10.04.2022 toimepandud rikkumisega ja 21.11.2022 Viru Maakohtu otsusega väärteoasjas nr 4-22-3758 liiklusseaduse § 201 lg 2 järgi seoses 07.10.2022 toimepandud rikkumisega. Seejärel viibis P. Uhvanov ajavahemikul 29.11.2022 kuni 29.09.2023 vangistuses, kandes talle Viru Maakohtu otsusega nr 1-23-1539 mõistetud karistust, ja, mille tõttu puudus P. Uhvanovil võimalus sõidukit juhtida. Peale karistuse kandmiselt vabanemist aga juba 09.11.2023 pani P. Uhvanov toime uue juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimise teo, s.o ühe aasta möödudes viimasest rikkumisest ja ca ühe kuu möödudes eelmise karistuse – vangistuse kandmiselt vabanemist. Tegemist oli seega juba neljanda korraga. Vaidlust ei olnud prokuröri arvates antud asjas ka selles, et P. Uhvanov juhtis süstemaatiliselt mootorsõidukit tahtlikult, ta oli teadlik sellise tegevuse lubamatuses ja karistatavuses. Lisaks märkis prokurör, et ta ei näe põhjust P. Uhvanovile mõistetava karistusliigi ja määra tõttu tema menetluskulude jätmist osaliselt riigi kanda või siis nende ositi hüvitamise korraldamist.

1. Süüdistatav P. Uhvanov ei soovinud kohtumenetluse raames kasutada oma õigust ütlusi anda ja nõustus sellega, et tema kohtueelsel menetlusel antud ütlusi kasutatakse tõenditena.
2. P. Uhvanovi kaitsja Andrei Matvejev leidis sarnaselt prokurörgiga, et antud asjas ei ole vaidlust KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo tõendatusega, pigem esineb vaidlus seoses karistuse määraga. Kaitsja hinnangul saanuks selle asja lahendada ka kokkuleppemenetluses. Kaitsja selgitas, et P. Uhvanovile esitatud süüdistuses on Riigikohtu lahendiga nr 1-20-3067 kooskõlas välja toodud juhtimisõiguseta juhtimise faktide kohta miinimummäär, kolm juhtumit, mis viitab süstemaatilisele tegevusele. Samas esinevad P. Uhvanovi süüdistuses välja toodud süütegude vahel erineva pikkusega ajavahemikud, mis kõigutavad süstemaatilisuse põhimõtet. Esimene süütegu leidis aset 2019, järgmine 2020 ja viimane etteheidetav tegu
3. Esimene juhtum leidis aset umbes 6 aastat tagasi, teised on ajaliselt enam vähem seotud. Süüdistatav on viimasest süüteost alates käitunud korralikult, ei ole toime pannud uusi süütegusid. Lähtudes sellest peaks karistuse määr olema alla keskmise. Kaitsja hinnangul tuleks karistuse mõistmisel arvestada ka asjaoluga, et arutatav asi pole keeruline ega mahukas, samas on selles asjas menetlust läbi viidud ebamõistlikult pikalt, pea poolteist aastat. Ka sellest lähtuvalt tuleks kaitsja hinnangul karistuse määra vähendada. Lõpptulemist tulenevalt omakorda vastavalt lühimenetluse reeglitele karistuse määra vähendada veelgi kolmandiku võrra. Kaitsja tegi ka ettepaneku kohtumenetluses riigi õigusabi osutamisest tekkinud menetluskulu summas 210,57 eurot jätta riigi kanda. P. Uhvanovil on palju võlgnevusi, ta peab hooldama oma abikaasat, ilmselgelt on iga summa tema jaoks väga oluline. KOHTU SEISUKOHT
4. Kohus hindab esmalt P. Uhvanovile mootorsõiduki süstemaatilises ilma juhtimisõiguseta juhtimises esitatud süüdistuse põhjendatust, mõistab seejärel talle karistuse ja otsustab menetluskulude hüvitamise. I Süüdistus KarS § 4231 järgi
5. Kohus märgib, et KarS § 4231 objektiivse koosseisu tunnused seisnevad mootorsõiduki süstemaatilises juhtimises ilma nõutavat juhtimisõigust omamata. Süstemaatilisuseks peab 4 1-24-7536 isik olema kirjeldatud teo toime pannud vähemalt kolmandat korda. Oluline pole, kas kolm tegu kujutavad endast õiguslikku või faktilist retsidiivi, samuti on tähtsusetu süütegudevaheline ajavahemik.
6. Kohtu hinnangul ei esine antud asjas vaidlust P. Uhvanovile esitatud süüdistuse KarS § 4231 objektiivsete ja subjektiivsete tunnuste tõendatuses.
7. P. Uhvanov juhtis 09.11.2023 kella 18.55 paiku omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust Lääne-Virumaal Rakvere vallas Tallinn-Narva maanteel mootorsõidukit Volkswagen Passat registreerimismärgiga xxxx kuni ta politsei poolt peatati ja sõiduki juhtimiselt kõrvaldati. Sõiduki juhtimise kõrvaldamise otsusest nähtub, et P. Uhvanov kõrvaldati 09.11.2023 kell 18.55 juhtimiselt kuna tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Sõiduki hoiukohta teisaldamise akti ja teatise kohaselt teisaldati sõiduk Rakveres Kastani tn 4a asuvasse hoiukohta, kuna omanikule polnud võimalik sõidukit üle anda. Tunnistaja patrullpolitseinik R. K. ütluste kohaselt peatas ta 09.11.2023 õhtusel ajal Tallinn-Narva maanteel sõitnud mootorsõiduki Volkswagen Passat registreerimismärgiga xxxx, kuna see auto oli registrist ajutiselt kustutatud, sellel puudus kehtiv liikluskindlustuse poliis ja kehtiv tehnoülevaatus. Juhi andmete kontrollimisel selgus, et tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ja, et ta oli varasemalt samalaadse rikkumise eest kandnud kriminaalkaristust. Juhi rollis olnud P. Uhvanovile koostati sealsamas algselt väärteoprotokoll, mis omakorda kinnitab kõiki 09.11.2023 kella 18.55 paiku Tallinn-Narva mnt-l tema mootorsõiduki juhtimisega kaasnenud asjaolusid. Liiklusregistri väljatrükist nähtuvalt ei olnud P. Uhvanovil 09.11.2023 kella 18.55 paiku mootorsõiduki juhtimisõigust.
8. P. Uhvanov tunnistas nii tema kinnipidamise järgselt kui ka kahtlustatavana ülekuulamisel enda süüd 09.11.2023 kella 18.55 paiku mootorsõiduki ilma juhtimisõiguseta juhtimises. Ta selgitas, et kehtivat juhiluba ei ole tal kunagi olnud. Seekord alustas ta sõitu Volkswagen Passatiga Sondast ja suundus Rakvere poole, tahtis viia sõiduki tuttava juurde hoovi peale seisma nii kauaks, kui tal koguneb raha, et auto remonti viia. Ta märkis, et kõnealune auto kuulus xxxx ühele naisterahvale, kes müüs selle edasi xxxx elavale V.. P. Uhvanov ei osanud selgitada, miks V. autot ei olnud enda nime peale vormistanud, küll aga seisis see tal hoovi peal. P. Uhvanov pakkus V., et ostab selle auto tema käest ära ja teeb ise remondi. Sõiduki eest maksis P. Uhvanov V. sularahas 850 eurot. P. Uhvanov teadis, et sõiduk oli ajutiselt registrist kustutatud. V. jäi kokkulepe, et ta teeb auto korda ja siis lähevad nad koos xxxx auto omaniku juurde ja koos Rakverre teenindusse, et sõiduk uuesti arvele võtta ja P. Uhvanovi nimele ümber vormistada. P. Uhvanov väljendas ütlustest ka kahetsust, et sellise teo tegi.
9. Kohtu hinnangul ei ole antud asjas vaidlust ka selle üle, et P. Uhvanovit on varasemalt karistatud süstemaatilise juhtimise eest ilma nõutavat juhtimisõigust omamata. Nimetatu nähtub karistusregistri väljavõttest, kohtulahenditest ja väärteoasja otsustest. Nende andmete alusel on võimalik sedastada fakti, et P. Uhvanovi poolt toime pandud juhtimisteod moodustavad sisulise süsteemi, tegemist on liiklusseaduse sarnase ja pideva eiramisega, toimepandud rikkumiste arv lühikese aja jooksul viitab tema tegevuse süstemaatilisusele.
10. Eeltoodu nähtub järgnevast. 19.09.2019 Viru Maakohtu otsusega nr 1-19-7393 karistati P. Uhvanovit KarS § 4231 järgi süstemaatiliselt mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimise eest seoses 09.08.2019 toimepandud rikkumisega, 03.05.2022 Politsei- ja Piirivalveameti otsusega väärteoasjas nr 2590,22,000901 liiklusseaduse § 201 lg 2 järgi seoses 10.04.2022 toimepandud rikkumisega ja 21.11.2022 Viru Maakohtu otsusega väärteoasjas nr 4-22-3758 liiklusseaduse § 201 lg 2 järgi seoses 07.10.2022 toimepandud rikkumisega ning seejärel 5 1-24-7536 kandis ta Viru Vanglas karistust Viru Maakohtu kohtuasjas nr 1-23-1539 tehtud otsuse alusel ajavahemikul 29.11.2022 kuni 29.09.2023, mis välistas P. Uhvanovi võimalused sel perioodil sõidukit juhtida. Uue teo pani ta aga toime juba 09.11.2023, so ca ühe aasta möödudes viimasest liiklusalasest rikkumisest ja ca ühe kuu möödudes pärast eelmise karistuse – vangistuse kandmiselt vabanemist.
11. Kohtu hinnangul näitab eeltoodud jada P. Uhvanovi poolt liiklusseaduste rikkumisel temale esitatud süüdistuse asjaolude, s.o juhtimisõiguseta moororsõiduki juhtimise süstemaatilisust. Ta on juhtinud mootorsõidukit ikka ja jälle teades, et selleks peab tal olema juhtimisõigus, teda on peatanud selles tegevuses vaid isoleerimine ühiskonnast. Ta on teinud enda poolt kõik võimaliku, et saada võimalus mootorsõidukit juhtida. Selle asemel, et kõigepealt teha ära juhtimisõigust andvad riiklikud eksamid, soetas P. Uhvanov endale sularaha eest registrist kustutatud sõiduauto, lubas selle vajalikku konditsiooni viia ja seejärel ta uuesti autoregistris registreerida, enda nimele vormistada. Nii tagas ta endale võimaluse juhtimisõigust omamata mootorsõidukit igal sobilikul ajal ja võimalusel kasutada ehk jätkata liiklusrikkumiste toimepanemisega.
12. P. Uhvanovile inkrimineeritud KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo subjektiivne koosseis näeb ette tahtluse kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. P. Uhvanovi ütlustest nähtuvalt asus ta 09.11.2023 juhtima mootorsõidukit selleks juhtimisõigust omamata. Ta oli varasema kogemuse pinnalt teadlik, et selline tegevus on seaduse kohaselt lubamatu ja karistatav. Sellegipoolest ta rooli istus ja sõidukit juhtima asus, millest järelduvalt pani P. Uhvanov toime uue teo otsese tahtlusega.
13. Kohus ei tuvastanud P. Uhvanovi tegevuses õigusvastasust ja tema süüd välistavaid asjaolusid. II Karistus
14. Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada.
15. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
16. Kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr, seejärel tuvastada süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Süü suurust hinnates tuleb keskenduda teole, mitte süüdistatava isikule. See, et süüdistataval on näiteks neli kehtivat kriminaal- ja kuus kehtivat väärteokaristust, ei iseloomusta toimepandud kuritegu, vaid tema isikut. Seega saab neid arvestada alles pärast süü suurusele vastava karistuse kindlakstegemist selle korrigeerimisel eripreventiivsetel kaalutlustel.
17. KarS § 4231 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni 1-aastase vangistuse. 6 1-24-7536
18. Analüüsides P. Uhvanovi süü suurust võtab kohus arvesse, et taaskord (seda kokku vähemalt kolmel lühikese perioodi jooksul toimunud korral ja viimati ca kuu peale viimase karistuse kandmiselt vabanemist) ilma juhtimisõiguseta sõidukit juhtides, rikkus ta ka muid liiklusnõudeid. Tema kasutuses oli sõiduauto Volkswagen Passat registreerimisnumbriga xxxx, milline oli registrist kustutatud, millel puudus kehtiv liikluskindlustuspoliis ja kehtiv tehnoülevaatus. P. Uhvanov omab küll oskusi sõidukit juhtida, kuid kasutades sõitmiseks autot, mille tehniline korrashoid ei ole selge, millel puudub luba liikluses osalemiseks, ei pruugi neist oskustest piisata ohusituatsiooni ära hoidmiseks. P. Uhvanov eiras seega lisaks asjaolule, et mootorsõiduki juhtimine eeldab ka juhtimisõigust, ka fakti, et liikluses osalev mootorsõiduk on suurima ohu allikaks teistele liiklejatele, sellelt eeldatakse tehnilist korrashoidu, mis tagab selle ohutu käitlemise. P. Uhvanov selgitas kohtueelses menetluses, et soetas tuttava käest mootorsõiduki ja kasutas seda 09.11.2023 ajutiselt selleks, et toimetada see hoiule, et see siis rahalise seisundi paranedes korda teha. Ta istus sõiduauto rooli teades, et tal puudub selleks juhtimisõigus, kuid ta kavatses siiski riskida vahelejäämisega.
19. Kohus ei ole tuvastanud P. Uhvanovi käitumises karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. P. Uhvanov väljendas küll ülekuulamistel kahetsust toimepandu osas, kuid kohus ei pea võimalikuks sellega kui kergendava asjaoluga arvestada. Kohtu hinnangul ei saa pidada P. Uhvanovi kahetsust siiraks. Ta peeti kinni auto roolist, millel puudusid registreering, liikluskindlustus kui ka kehtiv tehnoülevaatus, isikuna, kellel puudus õigus mootorsõidukit juhtida. Need andmed on liikluspolitseile sündmuskohal nähtavad, mistõttu nende eitamiseks mingit põhjust olla ei saanud. 29.09.2023 vabanes P. Uhvanov vangistusest ja juba 09.11.2023 istus ta autorooli taha teades, et selleks tal õigust ei ole, et selline tegevus on kuritegu. Nii näeb kohus P. Uhvanovi sõnades pigem kahetsust selle üle, et ta taas kuriteo toimepanemiselt politseile vahele jäi, kui, et siirast kahetsust, et kuriteo toime pani. Seega, kuriteo asjaoludest, karistust raskendavate ja kergendavate asjaolude puudumisest tulenevalt, hindab kohus P. Uhvanovi süüd keskmiseks.
20. Nagu märgitud, on seadusandja P. Uhvanovile etteheidetava II astme kuriteo eest ette näinud karistusena rahalise karistuse või vangistuse kuni üks aasta. Kohus nõustub prokuratuuriga selles, et P. Uhvanovile ei ole võimalik toimepandud kuriteo eest määrata rahalist karistust. Kohtu hinnangul ei avaldaks see karistusliik süüdistatavale vajalikku eripreventiivset mõju, selle asemel võiks kallutada teda veelgi enam ebaseaduslikule teel. Kohtutoimikus nähtuvate andmete kohaselt on P. Uhvanovi suhtes üleval võlanõuded märkimisväärses summas, ca 23 000 eurot. Samas puudub tal kindel töökoht ja püsiv sissetulek. Viimati töötas (töötamise registri andmed) ta ajavahemikul 16.10.202128.02.
21. 2022 aastal on ta deklareerinud tulu summas 3283 eurot, 2023 üksnes 10 eurot. P. Uhvanovile 08.04.2022 ja 03.05.2022 määratud rahatrahvid toimepandud väärtegude eest on asendatud üldkasuliku tööga, kuna ta ei olnud neid õigeaegselt tasunud.
22. Kohus peab P. Uhvanovi puhul ainsaks kohaldamisel kuuluvaks karistuse liigiks vangistust ja ei pea võimalikuks seda kohaldada muul moel kui reaalselt.
23. Karistusregistri teatise kui ka kohtu käsutuses olevate kohtuotsuste kohaselt on P. Uhvanovit korduvalt kriminaal- ja väärteokorras karistatud, tal oli kohtupidamise ajal neli kehtivat kriminaalkaristust ja kuus kehtivat väärteokaristust. P Uhvanovit on muuhulgas korduvalt karistatud liiklusalaste õigusrikkumiste eest. Nii nähtub karistusregistri andmetest, et P. Uhvanovit karistati 19.09.2019 Viru Maakohtu otsusega nr 1-19-7393 KarS § 423 1 järgi süstemaatiliselt mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimise eest seoses 09.08.2019 7 1-24-7536 toimepandud rikkumisega. Kohtuotsusest nähtuvalt tunnistati P. Uhvanov süüdi ka KarS § 424 lg 2 järgi korduvas mootorsõiduki joobes juhtimises. Kuritegude kogumi eest mõisteti talle karistuseks 1 aasta ja 3 kuud, millele omakorda liideti 30.08.2018 Viru Maakohtu otsusega nr 1-18-6924 P. Uhvanovile KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest mõistetud karistus 1 aasta ja 2 kuud vangistust ja moodustati KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristus 2 aastat ja 5 kuud vangistust. 29.09.2021 vabastati P. Uhvanov Viru Maakohtu määrusega talle määratud karistuse kandmiselt ennetähtaegselt ja allutati 6 kuuks alates kohtumääruse jõustumisest käitumiskontrollile. 03.05.2022 karistas Politsei- ja Piirivalveamet väärteoasjas nr 2590,22,000901 P. Uhvanovit liiklusseaduse § 201 lg 2 järgi seoses 10.04.2022, s.o käitumiskontrolli ajal, toimepandud rikkumisega 752 euro suuruse rahatrahviga. Karistuse täitmise kohta kohtul andmed puuduvad. 21.11.2022 karistas Viru Maakohus väärteoasjas nr 4-22-3758 P. Uhvanovit liiklusseaduse § 201 lg 2 järgi seoses 07.10.2022 toimepandud rikkumisega 20 tunni üldkasuliku tööga. Kohtule esitatud andmete alusel on karistus täidetud 13.10.
24. 25.01.2023 tunnistati P. Uhvanov Viru Maakohtu otsusega nr 1-22-6855 süüdi KarS § 414 lg 1 järgi ja talle määrati karistuseks 4 kuud vangistust. 09.03.2023 tunnistati P. Uhvanov Viru Maakohtu otsusega kohtuasjas nr 1-231539 süüdi ka KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises ja talle määrati KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel liitkaristus 10 kuud vangistust. Nii viibis P. Uhvanov ajavahemikul 29.11.2022 - 29.09.2023 vangistuses. Uue rikkumise, s.o mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimise, pani P. Uhvanov toime 09.11.2023, s.o ca ühe aasta möödudes viimasest liiklusalasest rikkumisest ja ca ühe kuu möödudes pärast eelmise karistuse – vangistuse, kandmiselt vabanemist.
25. Eeltoodud P. Uhvanovi karistusandmed näitavad, et talle varasemalt mõistetud eriliigilised ja erineval moel määratud karistused ei ole kallutanud teda seaduserikkumisest hoiduma. Selle seisukoha ilmekaks näiteks on antud asjas esitatud süüdistustest nähtuv fakt, et uue liiklusalase rikkumise, s.o mootorsõiduki juhtimise ilma juhtimisõiguseta pani P. Uhvanov toime vahetult pisut enam kui kuu peale vangistusest vabanemist.
26. Kohus lähtub P. Uhvanovile vangistuse määra valikul etteheidetava kuriteo eest ettenähtud sanktsiooni keskmisest. Erinevalt prokuratuurist, ei näe kohus P. Uhvanovile mõistetava karistuse määra suurendamiseks alust. P. Uhvanovile esitatud süüdistuses kvalifitseerivad asjaolud eeldavad tema poolt vähemalt kolme omavahel süsteemi moodustava teo toimepanemist. Nii on see ka antud juhul tuvastatud. Selliselt ei ole võimalik etteheidetavate tegude rohkuses näha eraldiseisvalt suuremat süüd. Kohus ei nõustu ka kaitsja ettepanekutega P. Uhvanovile mõistetavat karistust vähendada ja seda kõigepealt põhjusel, et P. Uhvanov ei ole peale 09.11.2023 toimepandud liiklusalast rikkumist uusi süütegusid toime pannud. Kohus märgib, et kuritegevuse vaba elu on normaalne nähtus, mille harrastamist ei saa arvestada kergendava asjaoluna kuriteo toimepannud isikule karistust mõistes. Rõhutades positiivselt süüdistatava käitumises ajaperioode, mil ta ei ole toime pannud kuritegusid, peaks kohus karistuse mõistmisel aluseks võtma eelduse, et süüdistatavate puhul oleks loomulik igapäevaselt süütegusid toime panna. Selline mõtteviis ei ole Eesti ühiskonnas kehtivate ühiselu reeglitega kooskõlas. Niisamuti ei pea kohus võimalikuks vähendada P. Uhvanovile mõistetava karistuse määra põhjusel, et tema suhtes oli kaitsja arvates kohtueelset menetlust läbi viidud ebamõistlikult kaua. Kohus nõustub kaitsjaga selles, et tõepoolest 09.11.2023 P. Uhvanovi poolt toimepandud kuriteoepisoodi asjaolud, nende tõendamiseks vajalike menetlustoimingute tegemine ei ole olnud niivõrd keerulised ja asi kokkuvõttes nii mahukas, et kohtueelse menetluse läbiviimiseks ja asja kohtusse saatmiseks pidanuks kuluma aega pisut üle aasta. Süüdistusakti koostas prokuratuur 20.12.
27. Samas ei ole kohtu hinnangul aga sellise ajaga tekkinud menetluse läbiviimisel mõistliku menetlusaja riivet, millega oleks 8 1-24-7536 täheldatavad mingid P. Uhvanovi õiguste riived. P. Uhvanovi suhtes ei ole rakendatud menetluse tagamise meetmeid, tema vastu ei ole antud asjas esitatud tsiviilhagi. Et kohtueelne menetlus ei lahenenud lihtmenetluse vormis, kriminaalasi edastati kohtusse üldmenetluses, millega kaasnes täiendav menetluse aeg, ei ole kindlasti riigile mõistliku menetlusaja kontekstis etteheidetav.
28. Kohus tunnistab P. Uhvanovi süüdi KarS § 4231 järgi ja mõistab talle karistuseks 6kuulise vangistuse. Asja lühimenetluses lahendamise tõttu tuleb

§ 238lg 2 alusel mõistetud karistust vähendada ühe kolmandiku võrra, mõistes P.

Uhvanovile karistuseks 4 kuu pikkuse vangistuse. III Kriminaalmenetluse kulud 27. Kriminaalmenetluse seadustiku (

) § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.

§ 180

lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. 28. Süüdistatava menetluskuluks on

§ 175

lg 1 p 4 alusel riigi õigusabi osutamisega kaitsjale kohtueelses ja kohtumenetluses makstud tasu 500,93 eurot.

§ 175

lg 1 p 9 alusel kaasneb süüdimõistva kohtuotsusega sundraha, milleks on II astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 1329 eurot. Seega on menetluskulu kokku 1829,93 eurot. 29. Kohtuistungil esitas P. Uhvanovi kaitsja vandeadvokaat Andrei Matvejev taotluse jätta

§ 180

lg 3 alusel osa, s.o kohtumenetluse käigus süüdimõistetule riigi õigusabi osutamisega tekkinud kaitsjatasust riigi kanda. Selleks summaks oleks 210,57 eurot.

1. Hinnates P. Uhvanovi varalist seisundit, sh asjaolu, et ta ei ole
2. aastast maksustatavat tulu teeninud, leiab kohus, et nimetatu annab põhimõtteliselt aluse

§ 180

lg-s 1 sätestatud menetluskulude üldregulatsioonist kõrvale kaldumiseks ehk menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmiseks. Samas arvestades P. Uhvanovi resotsialiseerumise väljavaateid, puuduvad kohtul kaalutlused sellise otsustuse tegemiseks. Põhjust on korrata, et P. Uhvanov on varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud isikuks, kelle tegevus kuritegude toimepanemisel taandumise märke ei näita. Antud kohtuotsuse aluseks oleva kuriteo pani ta toime vahetult peale eelneva karistuse kandmiselt vabanemist, tahtlikult. Seega kutsub P. Uhvanov ise esile tema suhtes läbiviidavad menetlused ja seda teadmises, et iga menetlusega kaasneb üldjuhul ka menetluskulude tasumise kohustus. Nende asjaolude valguses järeldab kohus, et menetluskulude osaline riigi kanda jätmine P. Uhvanovi õiguskuulekusele mõju ei avalda. Nii puudub ka objektiivne alus sellise otsuse tegemiseks. 31. Samas pidades silmas väljamõistetava rahalise kohustuse kogusuurust ja P. Uhvanovi varalist seisu, peab kohus aga võimalikuks menetluskulude ajatamist. Sellise seisukoha esitamisel lähtub kohus asjaolust, et kuigi tööhõive vanglas ei pruugi olla kindlustatud, ei saa a priori välistada, et süüdistataval osutub võimalikuks teenida tulu ka vangistuses viibimise ajal (vt RKKKm nr 3-1-1-105-12 p 7). Nii määrab kohus, et P. Uhvanov peab menetluskulud tasuma kohtuotsuse jõustumisest ühe aasta jooksul. Selliselt on P. Uhvanovil võimalus tasuda menetluskulud ühe aastase perioodi kestel alates kohtuotsuse jõustumisest ise kindlaks määrates kohustuse täitmise aja. Kohtu hinnangul arvestab selline menetluskulude ajatamine 9 1-24-7536 paremini P. Uhvanovi võimalustega selle võlgnevusega tegeleda ilma, et sellega võiksid kohese täitmise võimatuse korral kaasneda täitemenetluse kulud. 32.

§ 175lg 1 p-de 4, 9 § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1 alusel mõistab kohus P.

Uhvanovilt välja menetluskuluna riigieelarvesse kaitsjatasu kokku 500,93 eurot ja sundraha 1329 eurot.

§ 180lg 3 alusel võimaldada P.

Uhvanovil tasuda kriminaalmenetluse kulud kokku summas 1829,93 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest 1 aasta jooksul. Kohus selgitab ka lisaks, et kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. IV Asitõendid 33.

§ 306lg 13 alusel lahendab kohus ka küsimuse seoses asitõenditega toimimisega.

Antud kriminaalasjas on asitõenditeks kaks elektroonilist andmekandjat - kaks DVD+R plaati. Kõnealused andmekandjad jätab kohus

§ 126lg 3 p 1 alusel kohtuasja materjalide juurde.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Väling Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 27.05.2025 kohtuotsuse RESOLUTSIOON:

1. Jätta Viru Maakohtu
2. märtsi 2025 otsus muutmata ning selle peale esitatud apellatsioon rahuldamata.
3. Määrata OÜ-le Advokaadibüroo Andrei Matvejev vandeadvokaat Andrei Matvejevi poolt Pavel Uhvanovile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 175,68 eurot, sealhulgas käibemaks 31,68 eurot.
4. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Pavel Uhvanovilt Eesti Vabariigi kasuks välja 175,68 eurot. See menetluskulu tuleb tasuda makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Menetluskulu on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahaline kohustus ei ole selleks tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. Riigikohtu 18.08.2025 kohtumääruse RESOLUTSIOON: Kriminaalmenetluse seadustiku § 349 lg s 3 märgitud aluste puudumise tõttu jätta Pavel Uhvanovi kaitsja vandeadvokaat Andrei Matvejevi kassatsioon menetlusse võtmata. 05.03.2025 kohtuotsus 1-24-7536 jõustus 18.08.2025 Riigikohtu kohtumäärusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Lea Herne 10 1-24-7536 referent 11