Obsah (10)

§ 38§ 36§ 32§ 89§ 31§ 121§ 37§ 45§ 104§ 179

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtunik Kohtuasi Menetlusosalised RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord ja muud selgitused 3-25-94 19. juuni 2025 Karin Jõks

) § 37-39 nõuetele.

§ 38

lg 8 alusel kohaldatakse kaebusele

5. peatüki sätteid.

1. peatükis paikneva § 54 p 7 kohaselt peab kaebusel olema menetlusosalise allkiri. Nõue, et kaebusel peab olema kaebaja allkiri, on määrava ja sisulise tähtsusega. Allkirja andmine tähendab, et kaebuse esitamine on kaebaja tahe. Allkirja andmisega muutub dokument märkmetest, kavandist või mustandist kaebuseks. Kaebaja allkirja puudumine on kaebuse menetlusse võtmist takistav puudus.
2. Kaebusel ei ole allkirja, mille oleks andnud kaebaja. 3 Kaebus esitati algselt nii, et selle oli elektrooniliselt alla kirjutanud nõustaja AM. Olenemata sellest, kas kohus oleks andnud isikule õiguse tegutseda käesolevas menetluses nõustajana, ei ole nõustajal õigust esitada kaebaja nimel kaebust.

§ 36

lg 2 sätestab, et nõustaja võib esineda kohtus koos menetlusosalisega ja anda selgitusi ning nõustaja ei saa teha menetlustoiminguid ega esitada taotlusi. Kohtule esitati kaebus ka nii, et sellele on antud elektrooniline allkiri kaebaja ID-kaardiga. Seda allkirja ei saanud anda kaebaja, kuna kaebaja viibib vanglas ning vanglas ei ole võimalust kirjutada dokument alla ID-kaardiga. Kaebusel kaebaja allkirja puudumine on kõrvaldatav puudus. Kohus ei määra kaebajale tähtaega selle puuduse kõrvaldamiseks, kuna esineb määruse punktides 12-18 toodud alus kaebuse tagastamiseks. 8. Kohus ei luba AM tegutseda käesolevas kohtuasjas kaebaja nõustajana. Eespool tsiteeritud

§ 36lg 2 alusel on nõustaja võimalused menetluses osaleda piiratud.

Kohtupraktikas välja kujunenud tõlgenduse kohaselt piirdub nõustaja pädevus üksnes koos menetlusosalisega kohtuistungil osalemisega ja seal selgituste andmisega (Riigikohtu 27.06.2018.a otsus asjas 3-18-306, p 10; lahend 3-3-1-84-13, p 16, lahendites viidatud kohtupraktika). Praeguse asja menetlus lõpeb kaebuse tagastamisega ja ei jõudnud staadiumi, kus nõustajal oleks võimalus osaleda koos kaebajaga istungil. 9. Kohtuasjas ei ole esitatud taotlust lubada AM tegutseda kaebaja esindajana, ning dokumente, mis tuleb esitada koos sellise taotlusega (volikiri, tõendid selle kohta, et AM vastab

§ 32lg 1sätestatud nõuetele).

Kohus tegi 03.10.2024.a määruses kohtuasjas 324-2256 (määruse punktis 5.1 nimetatud kohtuasi) kindlaks, et AM ei saa olla kaebaja volitatud esindajaks, kuna ta ei vasta

§ 32lg 1 toodud tingimustele.

10. AM esitas 23.01.2025 kohtule taotluse võimaldada talle juurdepääs kohtuasja elektroonilisele toimikule ning 29.01.2025 taotluse täiendused. Taotluse kohaselt tegutseb AM kaebaja soovil tema nõustajana ning omab ettevõtteid, mis osutavad juriidilisi teenuseid eraisikutele. Kohus tõlgendab taotlust nii, et see on esitatud juurdepääsu saamiseks toimikule menetlusosalisena (kaebaja nõustajana). Taotluses on küll tsiteeritud

§ 89

lõiget 1, mis reguleerib menetlusvälise isiku tutvumist toimikuga, kuid taotluse põhjendusteks on, et AM tegutseb kaebaja soovil tema nõustajana. Menetlusvälisele isikule tutvustatakse toimikut taotluse esitamise aja seisuga ühekordselt, tegemist ei ole jätkuva juurdepääsu võimaldamisega asja materjalidele. AM soovis saada juurdepääsu kõikidele, s.h ka tulevikus esitatavatele menetlusdokumentidele. Kohus jätab taotluse rahuldamata. Õigus teha esindatava nimel kõiki menetlustoiminguid, s.h omada esindatavaga samaväärset juurdepääsu toimikule, on

§ 31lõikes 2 antud esindajale.

Nagu eespool öeldud, on nõustaja õigused piiratud kohtuistungil osalemise ja sellel seletuste andmisega, lisaks ei andnud kohus AM õigust tegutseda asjas kaebaja nõustajana. Puudub õiguslik alus anda AM juurdepääs kohtuasja toimikule.

1. Kohus selgitab kaebajale, et kuna AM ei ole käesolevas asjas menetlusosaline ja tal ei ole õigust esitada taotlusi, siis tuleb asjas esitatud taotlusi käsitleda kaebaja esitatud taotlustena. 4 Kohus ei tee määrust teatavaks AM. Kui kaebaja peab seda vajalikuks, siis tuleb tal endal tutvustada määrust AM. Kaebuse tagastamine
2. Kohus tagastab kaebuse

§ 121lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus.

Tegemist on tuvastamiskaebusega (

§ 37lg 2 p 6).

Tuvastamiskaebuse rahuldamisel ei ole kaebaja jaoks mingit otsest tagajärge – see ei pane vastustajale kohustust praegu või tulevikus konkreetse sisuga haldusakti anda või tühistada või menetlust uuendada ning vaidlustatud haldusakt jääb kehtivaks ka juhul, kui kohus tuvastab selle õigusvastasuse. Tuvastamiskaebuse esitamise õigust on seadusega piiratud ja kaebusele on esitatud lisatingimusi. Tuvastamiskaebuses tuleb selgitada, miks on kaebuse esitamine vajalik kaebaja õiguste kaitseks (

§ 38lg 4, § 44 lg 1).

Tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks (

§ 45lg 2).

Riigikohus on selgitanud, et tuvastamiskaebuse esitamise eelduseks on põhjendatud huvi, mis võimaldab asjaolu kindlakstegemise kaudu kaebajal oma õigusi kaitsta. See võib seisneda ennekõike preventiivses või rehabiliteerivas huvis. Preventiivne huvi tähendab, et isikul peab olema põhjust arvata, et täitevvõimu asutus võib tõenäoliselt varasema haldusakti või toiminguga sarnasel viisil rikkuda isiku õigusi. Lisaks peab õiguste rikkumise kõrvaldamine või heastamine tavapärase järelkontrolli vormis olema võimatu või ebamõistlikult raske (Riigikohtu 23.05.2025.a määrus asjas 3-24-797, p 25). Preventiivse huvi kõrval võib tuvastamiskaebuse esitamise vajadus tuleneda ka rehabiliteerivast huvist, kui toimunud riive on intensiivne ning isik ei soovi esitada kahjunõuet (Riigikohtu 14.02.2023.a määrus asjas 322-721, p 11).

1. Kaebajal puudub kaebeõigus 30.09.2024.a otsuse nr 7-1/24/14895-2 õigusvastasuse tuvastamise nõude esitamisel. Kaebaja on esitanud kohtule tõhusama nõude (vt määruse punkti 5.2). Kaebaja esitas haldusasjas 3-24-3206 kaebuse 30.09.2024.a otsuse nr 71/24/14895-2 ja vastava vaideotsuse tühistamise ning asja uueks otsustamiseks kohustamise nõudes. Kohus on kaebuse puudusena välja toonud, et kaebajal tuleb heaks kiita esindusõiguseta isiku esitatud kaebus. Tähtaeg selle puuduse kõrvaldamiseks ei ole möödunud.
2. Kohtu hinnangul puudub kaebajal kaebeõigus ka 02.08.2024.a otsuse nr 6-10/24/12626-2 ja 31.10.2024.a otsuse nr 7-1/24/17063-2 õigusvastasuse tuvastamise nõude esitamiseks. Kaebajal on võimalus esitada tõhusam nõue ning võimalus kaitsta tulevikus toimuvate menetluste puhul oma õigusi tavapärase järelkontrolli raames (tühistamis- ja kohustamisnõuete ning esialgse õiguskaitse taotluse esitamise teel). Kaebaja vaidlustab käesolevas kohtuasjas seda, et vastustaja jättis rahuldamata tema taotlused lühiajalise väljasõidu lubamiseks. Kaebaja tugineb kõigi kolme juhtumi puhul samadele asjaoludele ja õiguslikule alusele – ta taotles väljasõitu selleks, et hüvasti jätta oma raskelt haige isaga ning tegemist on VangS § 32 lg 5 sätestatud olukorraga, s.o erakorralise perekondliku sündmusega. Kohane viis oma õiguste teostamiseks sellises olukorras on esitada vastustajale taotlus lühiajaliseks väljasõiduks, näidates ära taotletud väljasõidu kestuse päevades, kuid jättes lahtiseks kuupäevad (näiteks nii, et taotletud väljasõidu aeg on esimesel võimalusel pärast 5 taotluse rahuldamist). Kui vastustaja jätab sellise taotluse rahuldamata, siis saab kaebaja esitada vaide ning pärast vaidemenetluse läbimist kohtule kohustamiskaebuse. Kui vajadus väljasõiduks on kiireloomuline, siis saab kaebaja pärast vaide esitamist esitada esialgse õiguskaitse taotluse (vt määruse punkti 5.1). Tuvastamiskaebuse menetlemine ei ole põhjendatud olukorras, kus kaebajal on võimalus esitada eeltoodud viisil tõhusam ehk kohustamisnõue. Täidetud ei ole eeldus, et tulevikus tehtava lühiajalise väljasõidu taotluse lahendamisel oleks kaebaja õiguste rikkumise kõrvaldamine või heastamine tavapärase järelkontrolli vormis võimatu või ebamõistlikult raske.
3. Tuvastamiskaebuse lahendamine ei paranda mingil viisil kaebaja võimalusi tulevikus esitatava väljasõidu taotluse menetlemisel. Taotlust lahendatakse lähtudes asjaoludest, mis esinevad taotluse esitamise ajal. Kui taotluse faktiliseks aluseks on erakorraline perekondlik sündmus, näiteks kaebaja lähedase raske tervislik seisund, siis omab tähtsust lähedase tervislik seisund taotluse esitamise ajal. Ka juhul, kui kohus tuvastaks vaidlustatud otsuste õigusvastasuse, ei ole see vastustajale siduv kaebaja tulevikus esitatavate taotluste lahendamisel. Tuvastamiskaebuse esitamisega ei saavuta kaebaja seda, et tulevikus tehakse lühiajalise väljasõidu taotluse lahendamisel kaebajale meelepärane otsus. Kaebaja soovis edaspidi esitatavate taotluste menetluste õiguspärast läbiviimist. See, kuidas toimub lühiajalise väljasõidu taotluse esitamine ja lahendamine, on sätestatud vangla sisekorraeeskirja
4. peatükis (§ 78-89). Kohtule ei nähtu kohtueelse menetluse dokumentidest, et vastustaja oleks jätnud haldusmenetluse läbi viimata või kaldunud kõrvale menetluse läbiviimise korrast. S.h on vastustaja lahendanud taotlused, milles kaebaja viitas sellele, et isa tervis on kriitilises seisukorras, vangla sisekorraeeskirja § 80 lg 3 sätestatud kolme tööpäeva pikkuse tähtaja jooksul ning vastustaja andis kõigil juhtudel VangS § 32 lg 4 ja vangla sisekorraeeskirja § 82 nõuetele vastava põhjendatud haldusakti. Kaebaja ei ole muutnud usutavaks, et vastustaja võib tulevikus toimuvate menetluste puhul menetlusnorme rikkuda. See, et kaebaja ei nõustu vastustaja põhjendustega või tehtud otsusega, ei võrdu menetlusreeglite rikkumisega.
5. Täidetud ei ole ka eeldused, mida kohtupraktikas seotakse tuvastamiskaebuse esitamisega rehabiliteerival eesmärgil (määruse punkt 12). Tegemist ei ole olukorraga, kus kaebaja taotleb haldusaktide õigusvastasuse kindlakstegemist kahju hüvitamise nõude esitamise asemel, kuna kaebaja avaldas, et tal on kavas esitada kahju hüvitamise nõue. Võimalus esitada tuvastamiskaebus seetõttu, et kaebajal on kavas esitada kahju hüvitamise nõue, on seaduses sõnaselgelt välistatud. Kui kaebaja soovib esitada hüvitamisnõude, siis on kaebajal pärast VangS § 11 lg 8 sätestatud kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist õigus ja võimalus seda teha.
6. Preventiivse või rehabiliteeriva huvi olemasolu ei saa praeguses kohtuasjas jaatada põhjendusel, et vaidlustatud haldusaktid on ilmselgete vormi- või põhjendamispuudustega. Haldusaktid sisaldavad põhjendusi, mille kohta kaebaja väidab, et neid seal ei ole. Haldusakte ei ole põhjendatud üksnes kaebaja süütegudega, vaid välja on toodud ka muud asjaolud – kaebaja ohtlikkusele antud hinnang, individuaalse täitmiskava täitmine, distsiplinaarkaristuse olemasolu. Vastustaja on lähtudes kaebaja süüdimõistmisel kindlaks tehtud kuritegudest prognoosinud, konkreetselt milliste kuritegude toimepanemise oht väljasõidu lubamise korral võib esineda, ning põhjendanud, miks ei ole seda riski võimalik maandada. Vastustaja on möönnud kaebaja huvi külastada oma haiget isa ning kaalunud seda avaliku huvi ja vangistuse täideviimise eesmärgiga. 6
7. Kaebajal ei ole kaebeõigust vaideotsuste õigusvastasuse tuvastamise nõude esitamiseks. Vaideotsusel ei ole iseseisvat tähendust ning preventiivsel või rehabiliteerival eesmärgil ei ole vaideotsuse puhul olulist kaalu. Kaebaja põhjendas nende nõuete esitamist sellega, et tulevikus oleks vaideotsus põhjendatud kaebaja ootuste kohaselt. Kuid kohtupraktikas ei tunnustata iseseisvat kohtus maksma pandavat õigust vaidemenetlusele. Kui isik ei ole rahul vaidemenetluse tulemusega, s.h põhjendustega, miks tema vaie jäeti rahuldamata, siis saab ta esitada kohtule vaide esemeks oleva sisulise nõude. Kohus märgib, et õige ei ole kaebaja arusaam, et vaideotsuse põhjendused peavad erinema haldusakti põhjendustest. Vaidemenetluses kontrollitakse haldusakti õiguspärasust. Kui haldusorgan jääb haldusakti põhjenduste juurde, siis ei ole isegi võimalik esitada mingeid muid või täiendavaid põhjendusi.
8. Kokkuvõttes tagastab kohus kaebuse tervikuna. Tasutud riigilõiv 20 eurot

§ 104lg 5 p 2 alusel tagastamisele ei kuulu.

20. Käesolev määrus kuulub avaldamisele Riigi Teatajas. Andmesubjektil on õigus esitada taotlus määruse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (

§ 179lg 4, § 175 lg 3-5).

Selleks, et taotlusel oleks oodatud mõju, tuleb see esitada enne määruse jõustumist – andmesubjekti nime asendamine on võimalik ka hiljem, kuid juba toimunud avaldamist ei saa tagasi pöörata. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Karin Jõks 7