Obsah (4)

§ 121§ 158§ 43§ 175

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-25-716 Määruse kuupäev 1. aprill 2025 Kohtunik Kadri Palm Kohtuasi X-i (X) kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses vanglavorm

) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohtu hinnangul tuleb X-i kaebus tagastada

§ 121

lg 2 p 2 1 alusel, mis näeb ette, et kohus võib tagastada kaebuse, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

1. Kohus mõistab, et kaebaja on esitanud kaebuse Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 2500 eurot seoses vanglavormi kandmise kohustusega ning sellest tuleneva kaebaja inimväärikuse alandamise ja tervise kahjustamisega.
2. Kohtu hinnangul ei saa asjaolu, et Tartu Vangla kohustab kaebajat kandma vangla riietust rikkuda kaebaja õigusi kuigivõrd intensiivselt. Olukorras, kus kinnipeetavate arv on vähenenud või kaebaja eelistab ilmast tingitult isiklike riiete kandmist, võib vanglariietuse kandmine tekitada kaebajale küll rahulolematust, kuid tegemist ei ole sedavõrd ülemäärase ebamugavusega, mida saaks pidada kaebaja õigusi intensiivselt riivavaks.
3. Ka on kaebuse asjaoludest tulenevalt kaebuse rahuldamine mittevaralise kahju hüvitamise nõudes ebatõenäoline.
4. Vangla riietuse kandmise kohustus tuleneb nii vangistusseaduse (VangS) § 46 lg-st 1, justiitsministri
5. novembri
6. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSKE) § 8 3 lg-st 1 kui ka Tartu Vangla kodukorra p-st 4.
7. Kohustusliku vangla riietuse kandmisest tehtavad erandid on sätestatud seaduses või VangS § 46 lg 3 alusel antud justiitsministri määrusest (VSKE). VSKE §-st 85 nähtuvalt kuuluvad kinnipeetava vangla riietuse hulka T-särk, pikad püksid, lühikesed püksid, naistel soovi korral seelik, jakk, jope, talvemüts, suvemüts, labakindad ja kaelussall. VSKE § 85 lg 2 p 1 järgi on täiskasvanud kinnipeetava ja töö tegemisel kantav vangla riietus pruun. Kohus ei pea eeltoodud norme, mis reguleerivad vangla riietust ja selle värvi, sedavõrd kaebaja õigusi riivavaks, et jätta need kohaldamata vastuolu tõttu Eesti Vabariigi põhiseadusega (

§ 158lg 4, § 162 lg 2).

Vanglariietuse kandmise nõude eesmärk on eristada kinnipeetavaid muudest isikutest, tagamaks seeläbi vangla julgeolek. Vangla julgeolekut on vaja tagada ka juhul, kui kinnipeetavate arv on vähenenud.

1. Seega on vanglariietuse kandmise kohustus ja selle elemendid ning värv sätestatud kehtivas õiguses ning eelpool viidatud normid ei näe ette kaebajale vanglariietuse asemel isiklike riiete kandmise võimalust. Ka ei ole kehtivas õigusest seatud vangla riiete kandmise kohustust sõltuvusse vangla täituvusest ega kinnipeetavate arvust. Kohus lisab, et lühikeste varrukatega särk vastab Eesti klimaatilistele tingimustele ka keskmisest kõrgemate temperatuuridega suveperioodil (Tallinna Ringkonnakohtu
2. oktoobri
3. a määrus asjas nr 3-22-1949, p 9). Kaebaja ei pea ka talvisel ajal kõige madalamate temperatuuride korral külmetama ega enda tervist ohtu seadma, sest Tartu Vangla kodukorra p 8.6.1.5 kohaselt on kinnipeetaval õigus kanda vangla riietuse all sooja pesu. Ka vanglariiete pruuni värvust ei saa pidada inimväärikust alandavaks.
4. Nii Eesti kui ka rahvusvahelises kohtupraktikas tunnustatakse põhimõtet, et isiku väärkohtlemine kujutab endast väärikust alandavat kohtlemist, kui see ületab teatava raskusastme. VangS § 41 lg 1 sätestab, et kinnipeetavat, arestialust või vahistatut koheldakse viisil, mis austab tema inimväärikust ning kindlustab, et karistuse kandmine või vahi all viibimine ei põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas või arestimajas kinnipidamisega. Selle määratlemisel, mida käsitleda inimväärikust alandavate kinnipidamistingimustena, saab kasutada Eesti kohtupraktika kõrval Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikat. Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikas on väärikuse alandamiseks peetud näiteks järgmisi olukordi: täielik sotsiaalne isolatsioon, erivajaduste ignoreerimine, arstiabi andmata jätmine, millega kaasnevad rasked vigastused või surm, põhjendamatu jõu kasutamine, sundtoitlustamine ilma meditsiinilise vajaduseta, ülerahvastatus kambris, alasti kinnipeetava läbiotsimine vastassoost vanglaametniku juuresolekul, paigutamine kolmeks kuuks pimedasse väiksesse kambrisse ilma 2 jalutamisvõimaluseta, halvad sanitaartingimused kogumis. Käesoleva kaebuse puhul selliseid asjaolusid ei nähtu.
5. Ühtlasi leiab kohus, et kaebaja väited tema tervise kahjustamise kohta on kinnitamata. Kaebaja ei ole oma kahju hüvitamise taotluses ega kohtule esitatud kaebuses täpsustanud, milles tema tervise kahjustamine seisnes, mistõttu võib väita, et tegemist on üksnes kaebaja abstraktse väitega. Seega pole kahju hüvitamise nõude rahuldamise edulootused ka tervise kahjustamise osas suured.
6. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebaja hüvitamiskaebuse

§ 121

lg 2 p 2 1 alusel.

§ 43

lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

1. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis jätab kohus kaebaja menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.
2. Kohtule arusaadavalt on kaebaja esitanud muuhulgas riigi õigusabi taotluse talle esindaja määramiseks käesolevas haldusasjas.
3. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi, ning RÕS § 7 lg 1 p 5 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene.
4. Kohus on seisukohal, et kaebaja on võimeline ise oma õigusi kaitsma, mistõttu tuleb riigi õigusabi andmisest RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel keelduda. Kaebaja on kohtule esitanud kaebuse, millest on aru saada kaebaja tahe ja eesmärk. Kuivõrd kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kaebaja eelnevalt esitanud halduskohtule kaebusi, siis ei ole kaebaja puhul tegemist halduskohtumenetluses kogenematu isikuga. Järelikult puudub alus arvata, et kaebaja ei suudaks ka edaspidi menetlusdokumente koostada ja ise menetluses osaleda ning asjaolusid selgitada. Kuigi kohtule on arusaadav vaidluse ese, ei menetle kohus kaebust, kuna esineb alus kaebuse tagastamiseks. Seega on tagastamise aluse esinemisest tulenevalt ka kaebaja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene.
5. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus X-i taotluse riigi õigusabi saamiseks RÕS § 7 lg 1 p-de 1 ja 5 alusel rahuldamata.
6. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga (

§ 175lg 3, § 179 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt) 3