← Eesti

1-24-5035/68

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. mai
  2. a, Tallinn Kriminaalasja number 1-24-5035 Kohtukoosseis Janika Kallin, Orvi Koik ja Inna Ombler Kriminaalasi Kairi Kuusemaa süüdistuses karistusseadustiku (KarS) §-de 116 ja 148 lg 1 järgi üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja
  3. veebruari
  4. a otsus Apellandid süüdistatava Kairi Kuusemaa kaitsja Robert Sarv prokuratuur, prokurör Eliisa Sommer Süüdistatav Kairi Kuusemaa, isikukood 49308164716, isikuandmed maakohtu otsuses, kd I tlk 192 Apellatsioonimenetluse pooled süüdistatav Kairi Kuusemaa ülejäänud süüdistatava kaitsja Robert Sarv Lääne Ringkonnaprokuratuur, prokurör Eliisa Sommer RESOLUTSIOON
  5. Tühistada maakohtu otsus osas, millega lõpetati Kairi Kuusemaa suhtes kriminaalmenetlus KarS § 148 lg 1 järgi põhjusel, et tema tegu vastab KarS § 282 lg 1 järgi kvalifitseeritavale väärteole (surmast teatamata jätmine). 1.1 Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista Kairi Kuusemaa KarS § 148 lg 1 järgi õigeks.
  6. Jätta Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja
  7. veebruari
  8. a otsusest välja tuvastatud asjaolu, mille kohaselt rebis Kairi Kuusemaa selleks, et oma vastsündinud laps tappa, pärast sünnitust nabanööri platsenta küljest ning põhjustas nii lapsele verekaotuse, mis tõi kaasa surma. 1
  9. Muus osas jätta maakohtu
  10. veebruari
  11. a otsus muutmata.
  12. Jätta rahuldamata süüdistatava ja kaitsja taotlus Kairi Kuusemaa suhtes kohaldatud tõkendi vahistamine tühistamiseks või muutmiseks.
  13. Rahuldada osaliselt kaitsja apellatsioon ja jätta prokuratuuri apellatsioon rahuldamata.
  14. Mõista Eesti Vabariigilt Kairi Kuusemaa kasuks välja apellatsioonimenetluse kulu põhjendatud ulatuses, mis on 5270,40 eurot. Edasikaebamise kord Ringkonnakohtu otsuse peale saab esitada kassatsiooni Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. Esitatud süüdistus.
  15. Kairi Kuusemaale esitati süüdistus KarS §-de 116 ja 148 lg 1 järgi. Süüdistuse kohaselt sünnitas oma rasedusest eelnevalt teadnud Kairi Kuusemaa täpselt tuvastamata ajal, kuid mitte varem kui
  16. veebruaril
  17. a kell 20.00 ja mitte hiljem kui
  18. veebruaril
  19. a kell 11.00 CCC külas asuvas XXX talu kompleksis täpselt tuvastamata kohas elusa, ajalise poisslapse. Selleks, et vastsündinu tappa, rebis Kairi Kuusemaa pärast sünnitust nabanööri platsenta küljest ning sulges lapse õhuruumi. Nende tegude tagajärjel suri laps mõne minuti jooksul verekaotuse ja hingamispuudulikkuse tõttu. Lisaks tekitas Kairi Kuusemaa vastsündinule lühikest aega enne surma või suremisprotsessi käigus täpselt tuvastamata viisil kergemaid kehavigastusi – kriimustusi-marrastusi ja verevalumi. Pärast lapse sünnitamist ja tapmist ei teavitanud Kairi Kuusemaa mitte kedagi imiku surmast ning viis tolle alasti surnukeha koos kilekotiga XXX talu kompleksist eemale, YYY talu lähistel olevale põllumassiivile. Sealt leidis surnukeha
  20. veebruaril kella 11.30 paiku YYY talu koer, kes viis laiba oma kodu hoovi. Maakohtu otsus.
  21. Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja
  22. veebruari
  23. a otsusega tunnistati Kairi Kuusemaa KarS § 116 järgi süüdi ja teda karistati vangistusega 3 aastat 9 kuud, mille kandmise alguseks loeti KarS § 68 lg 1 alusel
  24. märts
  25. a. Tõkend vahistamine jäeti muutmata ja taotlus hüvitada Kairi Kuusemaale süüteomenetlusega tekitatud varaline ja mittevaraline kahju rahuldamata. Kriminaalmenetlus KarS § 148 lg 1 järgi lõpetati, sest Kairi Kuusemaa tegu vastab KarS § 282 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo tunnustele. Lisaks määrati kindlaks menetluskulude jaotus ja tasumise kord ning asitõendite suhtes tarvitusele võetavad meetmed. Otsuse motiivid on kokkuvõtlikult järgmised.
  26. Kairi Kuusemaale esitatud süüdistuses KarS § 116 järgi on tõendatud järgmised faktilised asjaolud. 2 3.1 Tunnistaja Q leidis
  27. veebruaril
  28. a kella 11.00 paiku YYY talu hoovist, oma koera Fritzi käppade vahelt, imiku laiba. Beebi oli alasti ja tal oli küljes nabanöör. Tunnistaja teatas leiust Häirekeskusele kell 11.
  29. Sündmuskohale kutsutud kohtuarst TP alustas surnukeha ülevaatust kell 15.
  30. 3.2 YYY talu hoovist leitud laps oli ajaline vastsündinu. Laps sündis elusalt, sest ta oli iseseisvalt hinganud. Laps suri vahetult pärast sündimist, tema elu pikkus on mõõdetav minutites. Imiku sünniaeg jääb ajavahemikku
  31. veebruar
  32. a kell 23.30 kuni
  33. veebruar
  34. a kell 09.
  35. 3.3 Imiku surma põhjuseks oli lämmatamine ja nabanööri rebendist tekkinud verekaotus. Vigastuste tekitamise järjekord ei ole teada, kuid emb-kumb oleks surma põhjustanud ka iseseisvalt. Lisaks surma põhjustanud vigastustele olid vastsündinu kehal ja peapiirkonnas veel mitmed elupuhused, kergemad tervisekahjustused: verevalumid, nahamarrastused ja kriimustused. 3.4 Lapse ema on süüdistatav ja Kairi Kuusemaa oli oma rasedusest teadlik vähemalt alates raseduse lõppfaasist,
  36. detsembrist
  37. a. Kairi Kuusemaa ei soovinud last - ta varjas nii oma rasedust kui ka sünnitust ning tema tekitaski vastsündinule surma põhjustanud vigastused.
  38. Tuvastatud faktide põhjal tuleb Kairi Kuusemaa tegu kvalifitseerida KarS § 116 järgi järgmistel põhjustel: 4.1 Objektiivne koosseis on täidetud, sest süüdistatav on ema, kes tappis pärast sünnitust oma vastsündinud lapse. 4.2 Subjektiivne koosseis on täidetud, sest Kairi Kuusemaa pani teo toime kavatsetult. Raseduse ja sünnituse varjamine, süüdistatava internetiotsingute ajalugu ning vahetult pärast sünnitust vastsündinule surma põhjustanud vigastuste – nabanööri rebimine ja lämmatamine – tekitamine räägivad sellest, et süüdistatav seadis omale eesmärgiks lapse surma.
  39. Kairi Kuusemaale tuleb KarS § 116 järgi karistuseks mõista vangistus 3 aastat 9 kuud. 5.1 Süü on suur, sest siin tuleb arvestada järgmiste teguritega: - lapse surmani viis mitu osategu, mis oleks ka eraldivõetuna toonud kaasa vastsündinu surma; - lisaks surma põhjustanud vigastustele tekitas süüdistatav lapsele veel mitmeid mitteeluohtlikke vigastusi; - tegu iseloomustab äärmiselt külm kalkuleeritus. Sellest räägib süüdistatava teoeelne ja -järgne käitumine: raseduse varjamine; internetist info otsimine raseduse katkestamise, katkemise, surnult sündinud lapse, kodusünnituse jms kohta, aga mitte sünni- või lapsetoetuste või lapsest loobumise või lapsendamise kohta; tapmisteo järgne tavapärane jutukus; hea meeleolu ning hilisemad pingutused vastutusest pääsemiseks või võimalikult kergelt pääsemiseks; - sünnitus ei põhjustanud süüdistatavale erilist emotsionaalset pingeseisundit; 3 - süüdistatava karistust raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid ei ole. 5.2 Eripreventiivne prognoos on positiivne - varem karistamata Kairi Kuusemaa ei pane ilmselt edaspidi toime uusi kuritegusid. Karistuse üldpreventiivsete eesmärkide juures tuleb silmas pidada, et vastsündinud lapse kavatsetult tapmine emotsionaalse pingeseisundita on tegu, mida tuleb taunida otsustavalt ja rangeimal võimalikul viisil. 5.3 Süüdistatava puhul ei esine selliseid erandlikke asjaolusid, mis räägiks tema tingimisi vabastamise poolt. 5.4 Tõkend vahistamine tuleb jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, sest vahistamisalus ei ole ära langenud. Kairi Kuusemaa eelnev käitumine - menetlusest kõrvalehoidumine - tekitab põhjendatud kahtluse, et ta võib kriminaalmenetlusest ja muuhulgas ka kohtuotsuse täitmisest kõrvale hoiduda.
  40. Kairi Kuusemaale esitatud süüdistuses KarS § 148 lg 1 järgi on tõendatud järgmised faktilised asjaolud. 6.1 YYY talu hoovist
  41. veebruaril
  42. a kella 11.00 paiku koera käppade vahelt leitud alasti vastsündinu laip oli üleni mullane. Surnukehalt võetud mullaproov klapib YYY talu põllumassiivilt võetud mullaprooviga. 6.2 YYY kinnistu taga asuvalt põllumaalt leiti tühi, katkine, pruunikas-beežikas läbipaistev kilekott, mis oli leidmise hetkel kahes osas. Ühele osale oli peale keeratud sõlm ja see kotitükk oli seest määrdunud kollaka ainega. Teine osa kilekotist oli eraldi ja maa sisse külmunud. Põllult leitud kilekott pärines Kairi Kuusemaa kodust, XXX talust ja kotilt leiti surnuna leitud imiku DNA-d.
  43. Tuvastatud faktide põhjal ei ole Kairi Kuusemaa tegu võimalik kvalifitseerida KarS § 148 lg 1 järgi järgmistel põhjustel. 7.1 Süüdistuse väide, et Kairi Kuusemaa viis oma vastsündinud lapse surnukeha põllule, ei ole tõsikindlalt tõendatud ning tõendite põhjal võib jaatada alternatiivset versiooni, sest: - ei ole teada, kust koer imiku laiba leidis. Seda kohta ei ole võimalik kindlaks teha ka tõendite põhjal; - imiku DNA-ga kilekoti leidmine YYY talu lähistelt ei pruugi tähendada, et Kairi Kuusemaa viis laiba põllule. Lapse surnukeha ja kilekoti leidmise vahe oli kaks ja pool päeva, kilekott oli leidmise ajal kahes tükis ja selle üks osa oli maa sisse jäätunud. Seega ei saa välistada kaitseversiooni, et kilekott leitigi kohast, kuhu Kairi Kuusemaa seda ei viinud; - imiku laibalt ja YYY talu põllult võetud mullaproovide sarnasus ei tähenda tingimata seda, et süüdistatav viis lapse põllule, sest ekspert ei välistanud, et sarnane muld võib olla näiteks ka ca 500 m lõuna poole; - surnukeha võidi ka maha matta. Vahetult peale vastsündinu surnukeha leidmist tehtud fotod näitavad, et laps oli üleni mullane. Matmist pidas võimalikuks ka ekspert, kelle hinnangul võivad lapse surmajärgsed vigastused olla tekitatud imiku leidmisel ja välja kaevamisel matmiskohast nii looma (näiteks koera) küünistega kraapimisest kui ka 4 näiteks lapse tassimisest talvisel ajal vahepeal külmunud heinaga maapinnale asetamises. 7.2 Alternatiivse versiooni valguses tuleb silmas pidada seda, et süüdistuses ei heideta Kairi Kuusemaale ette lapse matmist üldtunnustatud tavadele mittevastavalt. KrMS § 268 lg-te 1 ja 5 kohaselt saavad isiku karistusõigusliku vastutuse eelduseks olla vaid süüdistuses kirjeldatud faktilised asjaolud, mis määravad ära kohtuliku arutamise piirid. 7.3 Vaatamata eeltoodule tuleb kriminaalmenetlus Kairi Kuusemaa suhtes KarS § 148 lg 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos lõpetada KrMS § 274 lg 1 alusel, sest süüdistatava tegevus võib vastata väärteo tunnustele. Süüdistuses heidetakse Kairi Kuusemaale ette, et ta ei teavitanud kedagi vastsündinu surmast. Surma põhjustamise tuvastamise seaduse § 5 lg 2 kohaselt teavitatakse isiku surma korral tema alalises elukohas viivitamata perearsti. Kui see ei ole võimalik, siis kiirabi. Kairi Kuusemaa ei teavitanud lapse surmast ei perearsti ega kiirabi. Järelikult võib süüdistatav vastutada väärteokorras KarS 282 lg 1 järgi, mis näeb ette vastutuse sünnist või surmast seadusega ettenähtud tähtaja jooksul sündi või surma registreerivale ametnikule teatamata jätmise eest.
  44. Kaitsja taotlus hüvitada Kairi Kuusemaale SKHS §-de 5 lg 1 p 1 ja 11 lg 4 alusel süüteomenetlusega tekitatud varaline ja mittevaraline kahju tuleb jätta täielikult rahuldamata. 8.1 Kaitsja hinnangul tuleb Kairi Kuusemaale hüvitada vahistamisega tekitatud kahju. Kuna süüdistatav vahistati kahtlustatuna KarS § 116 järgi toimepandud kuriteos ning ta mõisteti selles teos ka süüdi, ei ole SKHS § 5 lg 1 p 1 kohaselt kaitsja taotlus põhjendatud. 8.2 Kaitsja palub Kairi Kuusemaa kasuks kohtu äranägemisel välja mõista SKHS § 5 lg 1 või alternatiivselt § 7 lg 1 alusel välja mõistlik hüvitis Marokos ajavahemikul
  45. märtsist
  46. a kuni
  47. juulini
  48. a kinnipidamise ebainimlike ja Eesti Vabariigis kehtivatele nõuetele mittevastavate tingimuste tõttu. Sellegi taotluse rahuldamiseks ei ole seaduses alust. Kooskõlas SKHS § 2 lg 4 p 2 kohaselt loetakse siis, kui kahju põhjustanud meedet on kohaldatud rahvusvahelises kriminaalmenetlusalases koostöös, menetleja tekitatud kahjuks KrMS § 7 kohaselt süüteomenetluses tekitatud kahju olukorras, kus Eesti Vabariik on täitev riik. Selles kriminaalmenetluses oli Eesti Vabariik KrMS § 434 lg 1 sätestatud taotlev riik, sest Kairi Kuusemaa peeti
  49. märtsil
  50. a Marokos kinni Eesti Vabariigi õigusasutuste taotluste alusel 8.3 Kaitsja taotleb hüvitada Kairi Kuusemaale talle kinnipidamistingimuste tõttu tekitatud mittevaraline kahju. Esiteks ei võimaldatud süüdistataval vanglas jätkata kaperavi. Teiseks ei antud talle kirjatarbeid ning see takistas kaitseks valmistumist. Kolmandaks ei lubatud Kairi Kuusemaal koheselt pärast Eesti Vabariiki saabumist oma perekonnaga suhelda. Seda taotlust ei ole põhjust rahuldada, sest süüdistatava väited jäävad paljasõnaliseks. Kairi Kuusemaa kaitsja apellatsioon.
  51. Kaitsja taotleb tühistada Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja
  52. veebruari
  53. a otsus osaliselt, osas millega Kairi Kuusemaa tunnistati süüdi KarS § 116 järgi, jäeti rahuldamata Kairi Kuusemaale süüteomenetlusega tekitatud kahju ning jäeti riigilt välja mõistmata süüdistatava menetluskulu. Apellant palub teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista Kairi Kuusemaa KarS § 116 järgi õigeks ja hüvitada süüdistatavale süüteomenetlusega tekitatud kahju. 5 9.1 Alternatiivselt taotleb kaitsja tühistada maakohtu otsus osaliselt, osas millega Kairi Kuusemaale mõisteti KarS § 116 järgi karistus ja määrati kindlaks menetluskulude jaotus ning hüvitamise kord. Apellant palub teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista Kairi Kuusemaale KarS § 116 järgi kergem karistus. Menetluskulude osas tuleb kaitsja hinnangul mõista Kairi Kuusemaa kasuks välja menetluskulud 50% ulatuses või kui ringkonnakohus ei pea 50% põhjendatuks, siis mõista riigilt Kairi Kuusemaa kasuks välja menetluskulud suuremas ulatuses kui maakohtu mõistetud 10%. 9.3 Apellatsioonimenetluse kulud palub kaitsja jätta KrMS § 185 lg 1 nimetatud lahendi tegemisel riigi kanda.
  54. Apellatsiooni keskne väide on, et Kairi Kuusemaa tuleb KarS § 116 järgi õigeks mõista. Maakohus hindas tõendeid valikuliselt ja ühekülgselt, jättis käsitlemata olulised kaitseargumendid ning jõudis nii ebaõigete järeldusteni. Kaitsja argumendid on kokkuvõtlikult järgmised. Süüdistuse etteheide, et süüdistatav rebis tahtlikult nabanööri katki, ei ole tõsikindlalt tõendatud. Nabanöör võis katkeda teistelgi, süüdistuses nimetamata põhjustel.
  55. Kriminaalasjas ei ole otseseid tõendeid selle kohta, kuidas nabanöör katkes, sest mitte keegi ei näinud sünnitust pealt. Kuivõrd ekspert TP sõnul pole nabanööri katkemise asjaolud teada ja neid ei saa kohtuarstlike meetoditega tagantjärele tuvastada, siis konkureerib kaudseid tõendeid vaadates süüdistuse väitega, et lapse nabanööri rebis katki Kairi Kuusemaa, vähemalt sama edukalt kaks alternatiivset versiooni: - nabanööri võis katki rebida koer; - nabanöör võis sünnitustegevuse käigus iseeneslikult katki rebeneda. 11.1 Maakohus väitis otsuse p-s 12 kategooriliselt, et eksperdi hinnangul on nabanööri rebitud. Kohtu väide ei haaku tõenditega, eeskätt ekspert TP ütlustega. Tegelikult nimetas ekspert ainult ühe tõenäolise viisi, kuidas nabanöör võis võtta sellise kuju, mis oli leidmise hetkel. TP vastus, mille kohaselt oli: „nabanöör põiki läbitud hästi sakilise servaga“ ei võimalda tegevust omistada süüdistatavale. Tegu võis olla ka koera hammastega, mis on sakilised. Selle poolt, et nabanööri näris koer, räägib näiteks fakt, et Kairi Kuusemaa elukoha, sh saunamaja läbiotsimisel ei leitud eset, mida oleks võimalik seostada nabanööri katkestamisega. Kätega on nabanööri äsja sünnitanul raske katki rebida ja seda eeskätt põhjusel, et nöör on libe. 11.2 Kui vaadata ekspert TP ütlusi, siis ta ei põhistanud ekspertarvamuse lk 7 märgitud järeldust, et nabanööri vigastus on elupuhune. Ometi teiste vigastuste puhul on ekspert seda teinud. Teoreetiliselt võib seega eksperdi arvamuse alusel väita, et kui nabanöör katkes ajal, mil laps oli elus, oli imik süüdistatava valduses. Siin on aga asjatundja PA selgitanud, et nabanöör võis katkeda ka iseeneslikult, sünnitustegevuse käigus. Seda kahtlust ei kõrvalda ükski tõend. Tõsi - asjatundja selgitas, et nabanöör katkeb sünnituse käigus kui see pole piisavalt pikk, kuid seda mõistet PA ei sisustanud. Nabanööri rebimise tagajärjel tekkinud verekaotus ei saanud iseseisvalt põhjustada imiku surma.
  56. Küsimusele, kas nabanööri rebimise tagajärjel tekkinud verekaotus tõi kaasa lapse surma või mitte, tuleb vastata eitavalt. Maakohus jõudis otsuse p-s 10 seisukohale, et 6 tegelikult ei olegi tähtis, kui palju verd nabaväädi kaudu väljus. See väide ei ole õige ja on lisaks vastuolus asjatundja PA ütlustega. Erinevalt maakohtust pidas asjatundja väljunud verehulka oluliseks, sest vere kaotamisega ei kaasne tingimata surm. Ka ei väitnud ükski ekspert ega asjatundja, et lapse surma põhjustas ainult verekaotus. 12.1 Ringkonnakohtul tuleks tõendeid uuesti hinnata, sest tegelikult esineb kõrvaldamata kahtlus selles, kas, mis kogusest alates ja kuidas võis verekaotus nabanöörist mõjutada surma saabumist. Tõendikogumiks, mille põhjal seda otsustada, on ekspert TP arvamus ja ütlused ning asjatundja PA ütlused. Lisaks ei saa mööda vaadata teadmisest, et tõendite kohaselt on lapse sünni ja surma saabumise aja kohta teada ainult see, et imiku surm saabus minutite jooksul pärast sündi. 12.2 TP ja PA ütluste puhul tuleb arvestada, et nad tegid kirjanduse põhjal teoreetilisi järeldusi. Seega tuleb kõik nende määratletud vahemikud tõlgendada süüdistatava kasuks. Näiteks kui TP ütles, et verekaotus võib põhjustada surma ka iseseisvalt, tähendab eeltoodu tegelikult ühtlasi seda, et verekaotus ei pruugi eraldiseisvalt surma põhjustada. Viimasest eeldusest tulekski KrMS § 7 lg 3 valguses lähtuda. Ekspert TP öelnud ka seda, et hingamispuudulikkuse tekkimise ajal võis lapsest väljuda teadmata hulgal verd ning juba see fakt üksi ei võimalda öelda, et verekaotus oleks ka eraldiseisvalt toonud kaasa surma. 12.3 Ükski asjatundja või ekspert ei suutnud objektiivselt kontrollitavalt selgitada, kuidas võis verekaotus surma saabumisele konkreetsel juhtumil kaasa aidata. Kuigi TP selgitas täiesti loogiliselt, et verekaotus võis mõjutada hingamispuudulikkuse teket, tähendab sõna võib siingi, et verekaotus mõju ei avaldanud. Sealjuures pole võimalik ekspert TP arvamust ja ütlusi osas, mis puudutab verekaotust nabanöörist, tõe tuvastamisel üldse kasutada. Ekspert viitas oma ütlustes läbivalt, et ta ei tea või ei oska vastata või oskab temast paremini küsimusele vastata naistearst. Lisaks ei osanud TP nimetada konkreetse kannatanu puhul ei verekaotuse perioodi ega selle tähendust surma saabumisele. Seega jääb arusaamatuks, miks ekspert üldse avaldas arvamust surma põhjuste kohta olukorras, kus tal ei olnud verekaotuse tähenduse ja mõju hindamiseks piisavalt lähteandmeid. 12.4 Kuna tegelikult detailset teavet selle kohta, kui palju ja mis ajahetkel nabanöörist verd väljus, pole (maakohtu otsuse p 9), pidanuks maakohus tõlgendama kõik nabanööri kaudu toimunud verejooksuga seotud kahtlused süüdistatava kasuks ning asuma seisukohale, et verekaotus ei toonud kaasa lapse surma. Vastsündinu surma põhjustanud hingamispuudulikkus pidi tekkima enne verekaotust.
  57. Maakohus konstateeris üldsõnaliselt, et surm saabus nii verekaotuse kui ka hingamispuudulikkuse toimel. Nii jäid paraku olulised faktid tuvastamata ning see viis materiaalõiguse ebaõige kohaldamiseni. Maakohtu järeldus, et järjekord polegi oluline, ei ole põhjendatud. Sellest sõltub küsimus kahtluste tõlgendamisest süüdistatava kahjuks või kasuks. Näiteks juhul, kui verejooksu puhul esineb kõrvaldamata kahtlus küsimuses, kas see sai surma kaasa tuua, tuleb see tõlgendada süüdistatava kasuks. Sama kehtib hingamispuudulikkuse kohta – kui hingamispuudulikkus saabus enne verekaotust, põhjustas surma varem ja hingamispuudulikkuse küsimuses pole võimalik välistada muud kui emast tingitud põhjust, siis tuleb see tõlgendada süüdistatava kasuks ning leida, et süüdistatav ei pannud tapmist toime isegi juhul, kui kohus leiab, et süüdistatav vastutab nabanööri rebimise eest. Surma ajahetk on seega selle tagajärje kaasa toonud teo ja/või 7 sündmuse puhul väga oluline detail. Peaks täpse surmaaja määratlemine osutuma keeruliseks, tuleks siingi kõik kahtlused tõlgendada süüdistatava kasuks. 13.1 Imiku elusoleku kestuse kohta on ainult üks tõend – ekspert TP arvamus. Järelikult tuleb lähtuda eksperdi hinnangust, et see aeg oli mõõdetav minutites. Seega - juhul, kui hingamispuudulikkus toob võrreldes verekaotusega kaasa kannatanu surma lühema aja jooksul, tuleb KrMS § 7 lg 3 alusel lähtuda süüdistatavale soodsamast versioonist, mille kohaselt saabus vastsündinu surm hingamispuudulikkuse tagajärjel. 13.2 Kuigi TP oli seisukohal, et nabanööri kuju muutus oli elupuhune, ei suutnud ükski eriteadmistega isik selgitada, kui palju verd võis imikust väljuda enne bioloogilise surma saabumist ning kui palju verd väljus imikust pärast bioloogilise surma saabumist. Järelikult ei ole teada, mis hetkel muutus verekaotus eluohtlikuks. Tõenditega edasi minnes võib asjatundja PA ütluste kohaselt nabaväädi verejooksu tagajärjel surm tõenäoliselt saabuda 10 minuti ja 1 tunni vahel. Ekspert TP ei osanud täpselt määratleda ajaühikut, mille jooksul võib 25-30ml verd nabaväädi kaudu väljuda. TP arvas, et 5-10 minutit ja täpsustas, et sellele oskab vastata sünnitusi vastu võttev naistearst. Arvestades, et ekspert ise deklareeris, et ta pole pädev vastama, tuleb TP ütlus selle asjaolu kohta kõrvale heita. Kuna ükski tõend ei sisalda teavet, et vastsündinu oleks elanud enam kui 10 minutit ning sedagi, et verekaotus põhjustas surma just 10-ndal minutil ning PA selgitusi, et verekaotuse tõttu saabub surm 10 minuti ja tunni vahel, on surma saabumise ajahetk kahtlus, mida ei võimalda süüdistatava kahjuks tõlgendada ükski objektiivne tõend. Verekaotus ei saanud iseseisvalt lapse surma põhjustada. Lisaks võib väita, et verekaotus ei mõjutanud hingamispuudulikkust - vastupidist ei väitnud ükski ekspert ega asjatundja. Juhul, kui eeldada, et süüdistatav rebis nabanööri ja vastsündinu suri selle tagajärjel tekkinud verejooksu tõttu, tegi maakohus objektiivse ja subjektiivse teokoosseisu sisustamisel vigu.
  58. Objektiivse külje sisustamisel on oluline jääda süüdistuse piiridesse. Kui leitakse, et nabanööri katkestas süüdistatav, siis ei ole pahatahtlikku rebimist eesmärgiga põhjustada verekaotus võimalik võrdsustada sellega, et esimest korda kodus iseseisvalt sünnitanud naine jätab nabanööri sulgemata. Viimast ei saa Kairi Kuusemaale praeguses menetluse etapis enam ette heita.
  59. Subjektiivse külje juures tuleb silmas pidada, et lapse tapmine nii, et nabanööri rebitakse verekaotuse põhjustamise eesmärgil, on äärmiselt erandlik. Mitte ühestki tõendist ei nähtu, et Kairi Kuusemaa seadis endale eesmärgiks või pidas vähemalt võimalikuks, et selline tegu toob kaasa lapse surma. Tähelepanu väärivad ka asjatundja PA ütlused, mille kohaselt on võimalik verejooksu märgata juhul, kui nabaväädist on näha vere eraldumist. PA lisas, et kahvatu jume ei tarvitse viidata veel verekaotusele, sest laps on kahvatu ka kaasasündinud hapnikupuuduse korral. Käsilolevas asjas pole esitatud tõendeid selle kohta, kas verejooksu oli võimalik märgata või konkreetses olukorras eeldada. Järelikult ei saa inimesed, kellel puudub PAga võrreldav ehk naistearsti kvalifikatsioon, peale vaadates aru, kas lapsel on tekkinud ohtlik verekaotus. Seda eriti praeguses olukorras, kus esmasünnitaja tõi lapse ilmale üksi, planeerimata kodusünnituse käigus. Süüdistuse etteheide, et süüdistatav põhjustas vastsündinule hingamispuudulikkuse, ei ole tõendatud. Hingamispuudulikkuse täpne tekkepõhjus olukorras, kus võimalikke põhjuseid on mitu, pole teada. 8
  60. Kriminaalasjas ei ole selliseid tõendeid, mis tõsikindlalt kinnitaks, et Kairi Kuusemaa põhjustas lapsele surma kaasa toonud hingamispuudulikkuse. Olemasolevad tõendid ei välista seda, et hingamispuudulikkus tekkis süüdistatava tahtest ja tegevusest olenemata. 16.1 Hingamispuudulikkuse võimalikke põhjuseid tõendavad ekspert TP arvamus ja ütlused ning imiku kudede uuring. 16.2 Kui vaadata ekspert TP ütlusi, siis tema selgitas, et eksperdil pole võimalik välistada mitte ühtegi hingamispuudulikkuse tekkimise põhjust, sh ka terviseriket. Eksperdi sõnul pole põhjuseid võimalik eristada ning seetõttu ei saa hingamispuudulikkuse tekke põhjust lahangu käigus tagantjärele määrata. Selliste ütluste valguses oleks maakohus pidanud kaaluma KrMS § 7 lg 3 sätestatu kohaldamist, kuid seda ei tehtud. 16.3 Maakohus tegi vea, keskendudes kaitseversiooni kummutamisel otsuse p-s 16 valdavalt üksnes spontaansele õhkrinnale. Tegu on ainult ühega paljudest kõikvõimalikest diagnoosidest, millele kaitseversioon osundab ja selle võimaluse välistamisega ei kaasne automaatselt ülejäänud võimalike terviserikete elimineerimine. Lisaks ei haaku kohtu seisukoht TP selgitustega
  61. Maakohus eksis muuhulgas ka selle vastu, et pani süüdistatavale kohustuse tõendada teda õigustavaid asjaolusid. Kohus peab hindama, kas prokuröri hüpotees hingamispuudulikkuse põhjuste kohta on tõendatud või mitte. Kui süüdistuse väide ei leia kinnitust, tuleb inimene õigeks mõista ning kõrvaldamata kahtluste korral ei pea süüdistatav hakkama tõendama muid versioone. 16.4 Kaitseversiooni ehk spontaanse õhkrinna puhul oli füüsilisest tagajärjest ehk õhkrinnast märksa olulisem kopsukahjustuse tekkimise viis ja selle iseenesliku tekkimise võimalus. Kui õhkrind võib tekkida spontaanselt – kopsu kude katkeb osaliselt ise, lapsest tingitud põhjusel, siis ainus erinevus õhkrinna ja muu kopsukelme rebendi vahel seisneb üksnes selles, et õhkrinna puhul pääseb õhk kopsuseina. Toodu eelduseks on kopsukelme rebend ehk kopsukoe kahjustus. Fakt, et lahangul õhkrinda ei tuvastatud, ei välista kopsukelme rebendi tekkimise üht potentsiaalset viisi – vastsündinu terviseriket või muud asjaolu. Ekspert TP – tõsi, kasutamata sõna „spontaanne“ - terviseriket tegelikult ei välistanud, kuid sellisel juhul Kairi Kuusemaa hingamispuudulikkuse eest ei vastuta.
  62. Lisaks tundub eluliselt usutav ja peaks olema ka üldteada, et tagantjärele ei ole võimalik tuvastada kopsukelme rebendi tekkimise põhjust. Lahang näitab küll muutusi surnukeha füüsises või füüsiliste objektide, nt võõrkehade olemasolu, kuid lahkamine ei anna teavet füüsise muutumise põhjuste kohta. Nii näiteks võidakse lahangul kindlaks teha, et surma põhjus on uppumine kuna laiba kopsudes oli vett. Samas pole võimalik lahanguga kindlaks teha, kas inimene uputati või ta uppus ise. Oluline on ka see, et kui prokuratuur esitab kellelegi süüdistuse uputamisega surma põhjustamises, ei pea süüdistatav tõendama uppumise versiooni. Piisab, kui ta toob esile selle, et esineb vähemalt sama tõenäosus, et kannatanu uppus. Hingamispuudulikkuse tekkepõhjust tõendavate tõendite puudumise tõttu esinebki kahtlus, kas süüdistatav ikkagi tekitas hingamispuudulikkuse tahtlikult. Sellist teavet, mis võimaldaks välistada kõik muud võimalikud põhjused, asjas ei ole.
  63. Maakohus välistas võimaluse, et süüdistatav võis hingamispuudulikkuse lapsele põhjustada teda elustades otsuse p-s 18 nii: ekspertiisiaktiga on tuvastatud, et laps sündis elusalt ja hingas. Seetõttu ei olnud tema elustamine vajalik. Kuigi see väide, et laps oli sündides elus ja hingas, on õige, ei ole õige kohtu järeldus olukorras, kus ei sünnitegevuse 1 vt uuesti käsiloleva otsuse p 15.2 9 ega sünnijärgsete sündmuste kohta mitte mingisugust teavet ei ole. Kuna asjatundja PA ütluste kohaselt sõltub elustamise vajaduse hindamine kõrvalseisja hinnangust ning PA ei välistanud, et elustamist pole vaja, kui laps sünnib ja hakkab hingama, siis võiski süüdistatav olukorda valesti hinnates hakata last elustama. Kuna sünnitegevuse kohta ei ole mitte midagi teada, ei saa välistada versiooni, mis räägib süüdistatava kasuks. 18.1 Maakohtu seisukoht, mis puudutab elustamise ebaõnnestumist, on vastuolus ka ekspert TP koostatud ekspertiisiakti lk-l 16 kajastatud arvamusega ning ütlustega. Kokkuvõtlikult avaldas ekspert, et kuna antud juhul ei olnud raseduse ja sünnituse kulg teada, ei ole temal eksperdina võimalik surma põhjust määrata. Järelikult ei ole võimalik välistada versiooni, et süüdistatav proovis imikut elustada, kuid see ebaõnnestus. 18.2 Maakohus tugines elustamisvõimalust eitades ka DNA-ekspertiisidega saadud andmetele, eeskätt asjaolule, et imiku suu ümbrusest ei leitud ema DNA-d. Tegelikult võib ekspertiisiakte nr 24E-GE00137, 24E-GE00186 ja 24E-GE00589 lugedes teha järelduse, et ekspertiisi käigus puudus võimalus välistada Kairi Kuusemaa DNA esinemist surnukeha suust võetud proovis. Samuti väärib märkimist, et (eel)test tehti eesmärgiga kontrollida süüdistatava DNA sisaldumist võetud proovis, mitte eesmärgiga välistada süüdistatava DNA esinemine võetud proovis. Need on kaks täiesti erinevat asja: kui test ei võimalda usaldusväärselt tuvastada, et süüdistatava DNA profiil sisaldub võetud proovis, ei tähenda see, et enesest mõistetavalt proovis süüdistatava DNA-d üldse ei esine. DNA puhul on oluline seegi, et loomuliku sünnituse käigus peaks laps olema ema DNA-ga kaetud, kuid ometi on aktides mitmeid proove, mille puhul ema DNA-d imikult võetud proovidest ei tuvastatud. 18.3 Kuna maakohus jättis arvestamata 24E-GE00589 olemuse ja heitis kõrvale selles püstitatud ekspertiisiülesande, hindas kohus tõendeid ühekülgselt. Piltlikult öeldes pööras maakohus ekspertiisiaktis 24E-GE00589 sedastatu ringi ja kasutas seda süüdistatava vastu. See pole seadusega kooskõlas. Ainuke järeldus, mida viidatud ekspertiisiakti põhjal teha saab on see, et süüdistatava DNA esinemist pole võimalik tuvastada.
  64. Lisaks eeltoodule tuleks ringkonnakohtul uuesti hinnata TP eksperdiarvamust, sest maakohus ületas selle tõendi puhul kohtutele seadusega antud pädevust, asudes sisustama nüansse, mis kuuluvad eriteadmiste valdkonda. 19.1 Esiteks rõhutas maakohus seda, et sünnitustegevuse komplikatsioonid võib välistada, kuna laps sündis elusalt ja hakkas hingama. Erinevalt maakohtust ekspert seda ei välistanud. Ekspert asus seisukohale, et kuna sünnituse käik on teadmata, ei ole võimalik hinnata selle mõju surma saabumisele. Olukorras, kus ekspert pole võimeline mingi detaili või asjaolu kohta arvamust andma, ei või maakohus, kellel vastavaid eriteadmisi pole, viiteta muudele tõenditele seda ise sisustada ja üht versiooni välistada. Maakohus omistas seega elulisele usutavusele tõendi väärtuse ja see pole kehtiva kohtupraktika valguses lubatav. 19.2 Teiseks ahendas maakohus ebaproportsionaalselt sünnitustegevust leides, et see, kui laps alustas pärast sündimist hingamist, välistab kõik terviserikked või võimalikud komplikatsioonid. Erinevalt maakohtust ekspert seda ei välistanud (vt T. Palju arvamuse lk 16) ning seega võisid sünnitustegevuse komplikatsioonid põhjustada hingamispuudulikkuse ja seeläbi lapse surma. 10 19.3 Maakohus asus seisukohale, et ekspert TP hinnangul ei tuvastatud lahangul midagi, mis võinuks kaasa tuua lapse surma. Samas istungil küsimustele vastates ei suutnud TP eristada või välistada surma põhjusena terviseriket lämmatamisest, ebaõnnestunud elustamist sünnitustegevuse komplikatsioonist jpm. Järelikult on kõik loetletud variandid hingamispuudulikkuse tekkepõhjustena võrdse kaaluga ning ühte ei saa teisele eelistada või midagi välistada. Sealjuures märkis ekspert ekspertiisiakti lk-l 6 mh seda, et hingamispuudulikkuse tekkimise põhjus ei ole määratav. 19.4 Terviseriket ei saa välistada ka üksnes sel põhjusel, et maakohtu hinnangul ei tuvastatud koe- või kompuuteruuringul kudede tasemel füsioloogilisi kõrvalekaldeid. Küsimusele – kas koe- või kompuuteruuringu tulemused, mis olid ekspert TPle kättesaadavad, välistavad terviserikke – vastamine eeldab eriteadmisi. TP ise vastas sellele küsimusele eitavalt ning siin on kohus seotud eriteadmistega eksperdi seisukohaga. 19.5 Maakohus jättis tähelepanuta, et eksperdiarvamuse lk-l 8 on mh märgitud, et geneetilisi haigusi kokkuleppel menetlejaga ei uuritud ning seega pole välistatud võimalust, et hingamispuudulikkus ei tekkinud geneetiliste haiguste tõttu. 19.6 Maakohtu otsuse p-s 19 sisalduvad järeldused terviserikke kohta on ühekülgsed ja siingi ületab kohus kohtutele antud pädevust. Praegusel juhul pole tegu olukorraga, kus menetleja saab piirduda viitega erialakirjanduse selgetele ja ühestele tõdemustele (vt RKKKo 3-1-1-96-11 p 7.5 ja RKKKm 3-1-1-89-13 p 12). Prokurör pole vastavaid viiteid esile tõstnud ning seega ei või maakohus selliseid tõdemusi kasutada. Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb korraldada ekspertiis, kui teatud liiki mitteõiguslike eriteadmiste rakendamine võib anda tõendusteavet, mille tajumine või tähenduse mõistmine jääb väljapoole menetleja üldteadmiste piire (nt RKKKo 3-1-1-35-06 p 7.5 ja RKKKo 3-1-1-79-10 p 13.4). Kuna prokurör pole kordagi tuginenud ükskõik missuguse muu hingamispuudulikkuse tekkimise alternatiivi välistamisel üldteadmistele, ei olnud süüdistatavalgi sellist kohustust 19.7 Fakt, et ekspert on kirjalikus arvamuses nimetanud kaks võimalikku hingamispuudulikkuse tekkemehhanismi, ei muuda tõsikindlat teadmist, et kohtuarstlike meetoditega pole võimalik tagantjärele, lahkamisel võimalik tekkepõhjust määrata. Selle välistuse tõi välja ekspert TP ise. Olukorras, kus ekspert ei suuda ise ka eristada enda esile tõstetud variantidest ühte, ei ole eksperdi arvamuse alusel võimalik tuvastada hingamispuudulikkuse tekkepõhjust. Muid tõendeid, mis seda teavet sisaldaks, asjas ei ole. Kuna hingamispuudulikkus, mille tekkepõhjust ei ole võimalik kindlaks määrata, esines varem kui verekaotus, tuleb süüdistatav õigeks mõista.
  65. Käsiloleva otsuse p-s 13 toodud põhjustel saabus hingamispuudulikkus ajaliselt varem ning kuna see võis tekkida ka muul kui süüdistatavast sõltunud asjaolust, siis põhjustas vastsündinu surma hingamispuudulikkus, mille tekkepõhjus on teadmata. Kriminaalasjas ei ole tõendatud, et süüdistatav oli oma rasedusest ja eesootavast sünnitusest teadlik.
  66. Maakohus lähtus Kairi Kuusemaale KarS § 116 järgi etteheidetava teo subjektiivse külje sisustamisel eeldusest, et süüdistatav varjas oma rasedust, sest ta ei soovinud last. 11 Maakohtu poolt tõenditele antud hinnang on vastuolus elulise usutavuse kriteeriumiga ning loomuliku elukäsitlusega. Maakohtu vead on kokkuvõtlikult järgmised. 21.1 Esiteks ei ava süüdistus seda, et Kairi Kuusemaa teadis nii rasedusest kui ka eeldatavast sünnitustähtajast. Maakohus ei ole süüdistuse üldsõnalisusele tähelepanu pööranud. Samuti ei ole kohus ära näidanud tõendeid, mis võimaldavad väita, et süüdistatav neid asjaolusid teadis. Siin tuleb arvestada, et Kairi Kuusemaa elukorraldus jäi samaks ning temaga kokku puutunud inimesed süüdistatava lapseootust ei märganud. Kairi Kuusemaa pahatahtlikkust kinnitavate tõendite puudumise korral tuleb kõik maakohtu käsitletud kaudsed tõendid (nt raseduse ajal raviteede ja alkoholi tarvitamine, riided, esemete soetamine jms) hinnata süüdistatava kasuks. Lisaks väärivad siin tähelepanu asjatundja KE ütlused, et isegi majanduslikult kindlustatud või püsisuhtes naiste puhul esineb hajameelsust või raseduse eiramist ning seda saab pidada täiesti normaalseks. Järelikult oli see normaalne ka Kairi Kuusemaa puhul ning süüdistuse jaatamiseks pidi esinema midagi enamat, mida antud juhul ei olnud. 21.2 Teiseks on maakohtu põhjendused vastuolulised. Otsuse p-s 35 tuvastas kohus süüdistatava veebiotsingu ajaloo põhjal, et Kairi Kuusemaa teadis oma rasedusest, kuid seevastu otsuse p 37 kohaselt ei tähenda
  67. jaanuaril
  68. a tehtud abort, et süüdistatav teadis
  69. a oma rasedusest selle varajases etapis. Olukorras, kus kohtu hinnangul pole tõendeid selle kohta, kas ja kuidas mõjutas süüdistatava varasem rasedus tema arusaamist
  70. a raseduse kestusest, pole võimalik väita, et
  71. a jaanuaris tehtud üksikud ostud - 2 pakki hügieenisidemeid ja 1 pakk niiskeid salvrätikuid - räägivad kodusünnituseks valmistumisest eesmärgiga vastsündinu tappa. Ka siis, kui väita, et Kairi Kuusemaa teadis oma rasedusest ning tegi sisseoste selleks, et sünnituseks valmistuda, ei ole kodusünnitus keelatud. 21.3 Kolmandaks rikkus maakohus oluliselt kaitseõigust, öeldes otsuse p-s 37, et kuna Kairi Kuusemaa kasutas eri suuruses rinnahoidjaid, oli ta rindade suurenemise tõttu oma rasedusest teadlik. Kaitsja ülesanne ei ole ümber lükata prokuratuuri paljasõnalisi oletusi rinnahoidjate teemal. Vaatamata sellele, et rinnahoidjaid leiti väidetavalt erinevas suuruses, ei ole korvi(de) mõõtmed teada. Pealegi ei põhine kohtu väide eri suuruste kohta kogutud tõenditel. Juhul, kui uurimistoimingu protokollis piirdutakse üksnes tähistuse erinevuse välja toomisega, ei või kohus ise mõõtma asudes uurimistoimingut läbi viia. Lisaks võiks kaudselt rasedusest teadmise poolt rääkida fakt, kui rinnahoidjad osteti
  72. a lõpus või
  73. a, kuid selle kohta, millal rinnahoidjad soetati, tõendeid ei ole. Kuna rasedus ei pruugi olla ainuke põhjus, miks rindade kuju muutub, ei tõenda erinevates suurusnumbrites rinnahoidjate leidmine seda, et süüdistatav teadis oma rasedusest. 21.4 Neljandaks eiravad maakohtu otsuse p-s 38 sisalduvad järeldused asjatundja KE ütlusi selle kohta, et mõned naised eiravadki lõpuni oma rasedust. Ka ei võimalda fakt, et laps sündis elusana, teha KE üldsõnalisi ütlusi silmas pidades järeldust, et süüdistatav teadis oma rasedusest, kuna ta pidi tundma loote liigutusi. 21.5 Viiendaks on ebaõnnestunud maakohtu otsuse p-s 40 toodud seisukoht, et Kairi Kuusemaa varjas rasedust oma senist elukorraldust säilitades. Kõigepealt väärib märkimist, et tegu ei ole prokuratuuri väitega. Lisaks on maakohtu järeldused liialt kaugeleulatuvad. Nii võiks väita, et kõik senist elukorraldust säilitavad naised kas varjavad oma rasedust või on neil pahatahtlikud kavatsused. Kohtu järeldus viitab ühekülgsele tõendikäsitlusele. 12 21.6 Kuuendaks ei käsitlenud maakohus kaitsekõne p-des 73-75 sisalduvat kaitseväidet selle kohta, et süüdistatava tegevus ei olnud planeeritud ja pahatahtlik. Viimast tuletas maakohus üksikute tõendite põhjal, jättes kõrvale nii tavapärase elukäsitluse kui ka KE ütlused, mis puudutasid raseduse mittemärkamist või ignoreerimist. 21.7 Seitsmendaks viitavad tõendite ühekülgsele uurimisele ka maakohtu otsuse p-s 41 sisalduvad seisukohad. Kairi Kuusemaa internetiotsingute ajalugu tõlgendati tema kahjuks olukorras, kus muid, piisavaid tõendeid pole. Süüdistatava tahtlust ei või tuletada ainult sellest, et rase naine sisestab pikema ehk ca 1 kuu pikkuse perioodi jooksul otsingumootorisse erinevaid, n-ö seinast-seina märksõnu ja loeb erineva sisuga artikleid. Väärib märkimist, et fraase, mis viitaks vastsündinu tapmise kavatsusele, Kairi Kuusemaa otsingus ei kasutanud. 21.8 Kaheksandaks on maakohtu otsuse p-s 41 toodud seisukohad kaalulangetuse kohta vastuolulised. Kohus pole sarnase toimega tooteid hinnates järjekindel (vt siinkohal nt maakohtu hinnang
  74. detsembril
  75. a Sikupillist Fat Burneri ostmise kohta). Samuti on maakohus meelevaldselt samastanud kehaga rahulolu ja soovimatu raseduse. Sellega, et end ülekaaluliseks pidav naine kasutab jaemüügis olevaid kaalulangetustooteid, ei või sisustada kuriteokoosseisu subjektiivset külge. Pealegi ostis ja tarbis süüdistatav seedimist soodustava toimega raviteesid ning see ei ole keelatud ega mitte kuidagi käsitatav pahatahtlikkusena. 21.9 Üheksandaks on maakohtu otsuse p-s 42 sisalduv arutluskäik, mis puudutab alkoholi tarvitamist, soovimatut rasedust ja loote kahjustamist vastuolus nii tavapärase elukäsitlusega kui ka süüdistatava internetiotsingu ajalooga ning tema perekonnaliikmete ütlustega. Siin ei arvestanud maakohus tunnistajate ütlusi selle kohta, et Kairi Kuusemaa tarvitas alkoholi harva ja vähe. Ütluste õigsust kinnitab süüdistatava pangakonto väljavõte, millelt nähtub, et süüdistatav ostis loetud korrad lahjat alkoholi. Kui vaadata süüdistatava internetiotsingute ajalugu ja tema lähedaste ütlusi, siis esimest korda otsis Kairi Kuusemaa infot raseduse katkestamise kohta
  76. detsembril
  77. a, kuid see ei toonud kaasa muudatust tema tarbimisharjumustes. 21.10 Kümnendaks räägib Kairi Kuusemaa internetiotsingute ajalugu sellest, et süüdistatav otsis informatsiooni kõikvõimalike variantide, sh ka haiglasünnituse kohta. Toodu kinnitab, et Kairi Kuusemaal ei olnud eesmärki oma last tappa. Kirjeid kogumis analüüsides võib täheldada, et kuigi detsembris
  78. a otsis süüdistatav informatsiooni raseduse katkestamise kohta, keskendus ta jaanuaris
  79. a sünnituse, sh ka haiglas sünnitamise kohta info leidmisele. Tavapärase elukogemuse põhjal võib väita, et sünnituse vastu tunneb huvi naine, kes soovib raseduse lõpuni kanda ja lapse sünnitada. Kahtlus või ebakindlus raseduse ja sünnituse osas ei tähenda tapmistahtluse olemasolu. 21.11 Üheteistkümnendaks ei arvesta maakohtu otsuse p-s 46 sisalduv seisukoht surunukehal tuvastatud vigastuste kohta eksperdi TP arvamusega. Ekspert pole öelnud, et need vigastused on tekitatud füüsilise vägivallaga ja seda ei tõenda ka ükski muu asjas esitatud tõend. Pole välistatud, et sellised vigastused võivad tekkida assisteerimata kodusünnituse käigus.
  80. Kokkuvõtlikult süüdistatav kas ei teadnud oma rasedusest või ei saanud sellest piisavalt aru. Mitte mingisugust pahatahtlikkust Kairi Kuusemaa käitumises ei olnud. Eeltoodut toetab seegi, et süüdistatav on varem aborti teinud ning kui ta oleks oma rasedusest teadnud ja ta poleks last soovinud, oleks ta raseduse katkestanud. Puudub 13 mõistlik selgitus, miks Kairi Kuusemaa oleks soovimatu raseduse korral pidanud sünnitama ja seejärel lapse tapma. Kirjeldatud lähenemist ei toeta ükski tõend. Veel on vastuolulised ja/või valed järgmised maakohtu väited ja järeldused.
  81. Otsuse: - p-s 47 on maakohus leidnud, et süüdistatav planeeris ja kavandas lapse tapmist ning jätnud arvestamata kaitsja väitega, et lapse surm oli Kairi Kuusemaa jaoks ootamatu ja ta ei käitunud sellest tingitud šokiseisundi tõttu ratsionaalselt. Need argumendid on sama kaaluga ning sellises olukorras puudub objektiivne alus eelistada üht teisele; - p-s 51 on maakohus leidnud, et Kairi Kuusemaa kalkuleeritus ja külm hoiak suhtluses õega räägib läbimõeldud tegevusplaanist, kuigi fakt, et inimene arutab mitu kuud hiljem oma lähedasega võimalikku kaitsetaktikat ei võimalda mitte kuidagi teha järeldusi lapse tapmise objektiivse ja subjektiivse teokoosseisu kohta; - p-des 52 ja 53 eirab maakohus seda, et Kairi Kuusemaa tegi enda väljaandmiseks aktiivseid pingutusi juba
  82. aprillil
  83. a istungil, kui ta nõustus enda välja andmisega Eesti Vabariigile. Maakohus ei arvestanud, et mais
  84. a tehtud kõned võivad olla seotud Kairi Kuusemaa väärkohtlemisega Maroko kinnipidamisasutuses; - p-s 55 on maakohus välise teopildi kaudu subjektiivset külge sisustades rajanud oma seisukoha ühekülgsele tõendikäsitlusele. Mitte ükski tõend ei räägi sellest, et esmakordsel sünnitajal võiks kodusünnitusel olla teadmine nabanööri kohese sulgemise vajadusest või teada ja märgatav nabanöörist ca 20-30ml (ehk vähem kui 1 pits) vere väljumine; - p-s 55 esitatud väide, et süüdistataval oli võimalik abi kutsuda, ei põhine tõenditel. Maakohus tuvastas, et sünnitustegevus toimus saunamajas, kuid see asub eluhoonest eemal. Fakt, et teised pereliikmed olid eemal ja ei märganud midagi, viitab abi kutsumise võimatusele. Pealegi pole prokuratuur tõendanud, et Kairi Kuusemaal oli objektiivselt võimalik abi kutsuda ning tõendite puudumise korral ei saa väita, et süüdistataval selline võimalus oli.
  85. Viimaks ei võimalda süüdistatava käitumise laiem analüüski jaatada mingisuguse plaani ja kavatsetuse olemasolu. Nii näiteks pole eluliselt usutav, et oma rasedusest teadlik olnud ja seda varjata soovinud Kairi Kuusemaa läks
  86. jaanuaril
  87. a sadade inimeste ette Riigikogusse. Samuti ei korrigeerinud süüdistatav oma riietumist ning jätkas samas mahus inimestega suhtlemist, töötamist ja aktiivset elustiili. Viimast eeskätt olukorras, kus ta teadis, et võib iga hetk sünnitama hakata. Teatavasti ei ole sünnitustegevuse algusega võimalik manipuleerida ning kui süüdistatav tegutsenuks eesmärgiga laps tappa, poleks ta saanud sünnitustegevust varjata näiteks siis, kui sünnitus oleks alanud pereringis või Riigikogus. Käsitlus, et Kairi Kuusemaal oli võimalik sünnitus planeerida
  88. veebruari
  89. a õhtusse, saunas käimise ajale pärast seda, kui kõik teised olid juba saunatanud, ei ole kooskõlas sünnitustegevuse sõltumatusega inimtahtest. Ka ei ole naisel võimalik raseduse ajal kontrollida kõhu mõõtmete muutumist. Sünnitusejärgne käitumine ei puutu samuti asjasse. Ei riigist lahkumine, kõrvalseisja jaoks arusaamatu ja ebaadekvaatne käitumine ega meeltesegadus ei võimalda automaatselt järeldada, et Kairi Kuusemaa pani kavatsetult toime kuriteo. Sellele, miks süüdistatav nii käitus, on pädev hinnangut andma ekspert. 14
  90. Juhul, kui ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse, tuleb lahendada ka maakohtu poolt läbi vaatamata jäetud taotlus hüvitada Kairi Kuusemaale süüteomenetlusega tekitatud kahju.
  91. Juhul, kui ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsustus mõista Kairi Kuusemaa KarS § 116 järgi süüdi, on põhjendatud, tuleks järgmistel põhjustel korrigeerida süüdistatavatele mõistetud karistust: - maakohus lähtus karistuse mõistmisel eeldusest, et süüdistatav tekitas lapsele verekaotuse ja hingamispuudulikkuse. Peaks ringkonnakohus leidma, et üks osategu pole tõendatud, tuleks karistust süüdistuse mahu vähenemise tõttu leevendada; - maakohus arvestas karistuse mõistmisel ka vastsündinu kehalt leitud kergemate tervisekahjustustega, kuid tõendeid selle kohta, et need tekitas tahtlikult Kairi Kuusemaa, ei ole; - maakohus arvestas karistuse mõistmisel Kairi Kuusemaa teoeelse ja -järgse käitumisega. Peaks ringkonnakohus need asjaolud väiksemas ulatuses tuvastama, tuleks karistust leevendada; - ainetu on maakohtu argument, et süüdistataval tekkis huvi enda väljaandmise vastu siis, kui ta sai teada, et Marokos võib teda ähvardada eluaegne vangistus. Karistuse mõistmisel ei või süüdistatava kahjuks tõlgendada seda, kui ta soovib kriminaalmenetluse toimetamist oma elukohariigis; - maakohtu viide Kairi Kuusemaa küünilisusele põhineb lause „ma tahan, et terve riik tunneks mulle kaasa. Et kuidas mind on nurka aetud“, kontekstivälisel analüüsil. Kohtu väide, et süüdistatav on oma versiooni muutnud, on arusaamatu olukorras, kus Kairi Kuusemaa pole ütlusi andnud. Tunnistajate puhul kehtib KrMS § 63 lg 2 1 sätestatud piirang; - maakohus ei arvestanud, et Kairi Kuusemaa ei varjanud asitõendeid (näiteks rinnapiimaga riideid või verega määrdunud esemeid); - maakohus ei arvestanud eripreventiivseid kaalutlusi. Olukorras, kus sanktsiooni keskmine määr on 2,5 aastat vangistust, pole võimalik mõista, kui palju eripreventiivsete kaalutluste arvestamine karistust kergendas; - maakohus ei arvestanud kaitsja väidet, et 3 aastat 9 kuud vangistust irdub üldisest karistuspraktikast. Sarnastes asjades – nt 1-13-10375 ja 1-21-8033 – mõisteti süüdlastele märksa leebemad karistused. Teojärgne käitumine ehk lahkumine Eesti Vabariigist ja kõrge meediahuvi ei õigusta senisest praktikast ca 7,5 korda rangema, reaalse karistuse mõistmist: - maakohus sisustas üldpreventiivse aspekti ekslikult teo asjaoludega.
  92. Juhul, kui ringkonnakohus ei tühista maakohtu otsust Kairi Kuusemaa süüküsimuses, tuleks sellele vaatamata korrigeerida maakohtu otsustust, mis puudutab menetluskulusid. 27.1 Maakohtu otsustus jätta riigi kanda üksnes 10% süüdistatava menetluskuludest ei ole õige. Süüdistuse tõendid olid vahetult seotud mõlema Kairi Kuusemaale ette heidetud kuriteoga ning kohus mõistis süüdistatava ca 50% osas süüdistuse kogumahust õigeks. 15 27.2 Maakohtu argumendid ei võimalda mõista, kuidas analüüsis kohus asja keerukust ja mahukust. Siin tuleks silmas pidada, et mõlema kvalifikatsiooniga on seotud süüdistatava teoeelne ja -järgne käitumine, tunnistajate ülekuulamised ja istungiteks ettevalmistamine, uurimistoimingud (erinevad ekspertiisid, jälitustoimingud, esemete vaatlused jpm). 27.3 Maakohtu otsuse p-des 93.1 a 93.2 on ilmselt arvutusviga –
  93. augusti juures tuuakse välja, et aruandel on 2 tundi puudu ja
  94. septembri puhul on aruandel 2 tundi rohkem. 27.4 Ekspertiisikulu juures ei ole põhjendatud maakohtu otsuse p-s 88 toodud argument, et liigsete ja korduvate ekspertiiside läbiviimine oli tingitud süüdistatava käitumisest. Kairi Kuusemaalt põhjendamatu ja ebavajaliku ekspertiisikulu välja mõistmist ei saa õigustada sellega, et süüdistatav otsustas kasutada seadusega ettenähtud võimalust ütlusi mitte anda. Lisaks ei vastanud maakohus kaitsekõne p-s 119 esitatud argumentidele. Prokuratuuri vastus kaitsja apellatsioonile.
  95. Prokurör palub jätta kaitsja apellatsioon rahuldamata ja Pärnu Maakohtu
  96. veebruari
  97. a otsus muutmata. Süüdistatava suhtes kohaldatud tõkend vahistamine tuleb prokuröri hinnangul jätta muutmata. Apellatsioonis toodud argumendid ei lükka ümber maakohtu ammendavaid, vastuoludeta ja tõenditel põhinevaid seisukohti. Lisaks on oluline järgmine: 28.1 Nabanööri rebimist puudutavate asjaolude hindamisel tuleb arvestada, et Kairi Kuusemaa külastas raseduse ajal veebilehti, mis kirjeldasid vastsündinuga sünnitusejärgselt tehtavaid toiminguid. Sel põhjusel oli süüdistataval teadmine, et nabanöör klemmitakse enne selle läbi lõikamist. 28.2 Hingamispuudulikkust puudutavas osas esitab kaitsja apellatsioonis eksitavaid väiteid: - apellatsiooni p-s 96.1 analüüsiti kaitsja viidatud DNA-ekspertiisiga nr 24E-GE00137 pakendit nr 12 ehk proovi surnukeha suult; - pakend 16 – proovi suust ei analüüsitud kaitsja viidatud ekspertiisi käigus, sest selle proovi tulemus on kajastatud DNA-ekspertiisiaktis nr 24GE00589-01; - apellatsiooni p-s 96.3 viitab kaitsja, et ekspertiisiakt 24E-GE00589-01 sisaldab teavet eeltest TB+/-, aga tegelikult oli ekspertiisiakti suust võetud proovi juures hoopis TB, mis tähendab seda, et proov võib eeltesti alusel sisaldada testitud materjali. Kokkuvõtlikult ei olnud lapse suus süüdistatava DNA-d ja see välistab elustamise versiooni. 28.3 Maakohtu kaalutlus, mis puudutab Kairi Kuusemaale KarS § 116 järgi karistuse mõistmist, on jälgitav ning mõistetud karistus seaduslik. Kaitsja viide karistuspraktikale tuleb jätta tähelepanuta, sest võrdluseks toodud kaasuste asjaolud ei kattu käsiloleva kriminaalasja asjaoludega. Kairi Kuusemaa selgitus kaitsja apellatsiooni juurde. 16
  98. Süüdistatav nõustub kaitsja argumentidega ning kinnitab, et ta pole süüdistuses kirjeldatud tegu toime pannud. Prokuratuuri apellatsioon.
  99. Prokuratuur taotleb tühistada Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja
  100. veebruari
  101. a otsus osaliselt, osas millega kohus lõpetas kriminaalmenetluse Kairi Kuusemaa süüdistuses KarS § 148 lg 1 järgi ning otsustas menetluskulud jätta osaliselt riigi kanda. Tühistatud osas palub prokurör ringkonnakohtul teha uus otsus, millega tunnistada Kairi Kuusemaa süüdi KarS § 148 lg 1 järgi ning karistada teda 6 kuu pikkuse vangistusega. KarS 64 lg 1 alusel moodustada KarS § 116 järgi mõistetud karistusega liitkaristus üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ning mõista liitkaristuseks 4 aastat vangistust, mille kandmise alguseks lugeda
  102. märts
  103. a. Lisaks tuleks Kairi Kuusemaa kanda jätta KarS § 148 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteoga seotud menetluskulu ning määrata, et süüdistatavalt tuleb välja mõista 24 790,56 eurot. Muus osas palub prokurör jätta maakohtu otsuse muutmata. Kaebuses esitatud argumendid on kokkuvõtlikult järgmised.
  104. Maakohus tegi tõendite hindamisel vigu ning need vead viisid materiaalõiguse ebaõige kohaldamiseni KrMS § 338 p 2 mõttes.
  105. Eksperdi hinnangul oli lapse mullaga määrdumine surmajärgne, sest tema hingamisteedes ei olnud mulda, kuid see asjaolu ei tarvitse tähendada, et laps oli maetud. Matmist reguleerib KalmS § 9 ning juhul, kui seda oleks tehtud nõuetekohaselt seaduses sätestatud viisil, ei oleks koer surnukeha leidnud. Eluliselt pole usutav, et laps oli maetud ning seda ei kinnita ka tõendid, eeskätt imiku kehakuju. Sündmuskohale läinud politseiametniku rinnakaamera salvestisest on näha, et vastsündinu üks külg oli lamenenud. Järelikult pidi laps enne leidmist selle külje peal, tasasel pinnal lamama. Lamenemine ei saanud tekkida siis, kui tunnistaja Q vastsündinu leidis - tunnistaja kirjeldas, et vastsündinu sülle võtmisel oli beebi juba n-ö kõva.
  106. Kriminaalasjas ei õnnestunud tuvastada, kuidas surnukeha mullaseks sai. Pole välistatud, et Kairi Kuusemaa küll püüdis surnukeha matta, kuid see ei õnnestunud kas siis külmunud maa tõttu või muul põhjusel. Samuti on võimalik, et surnukeha leidnud koer laiba leidmisel nina või käpaga tuhnis, toetas, lohistas või rullis seda ning nii saigi vastsündinu keha mullaseks. Võimalik, et oli nii see kui ka teine. Tegelikult ei ole eeltoodu ka oluline, sest laps ei olnud maetud KalmS §-s 9 sätestatud reeglite kohaselt, mis välistaks KarS § 148 lg 1 koosseisu. Tõendid kogumis kinnitavad, et alasti surnukeha viidi ja jäeti YYY talu lähistele viisil, mis oli koerale kättesaadav ning ainuüksi kirjeldatu on laiba üldtunnustatud tavadele mittevastav kohtlemine.
  107. Kairi Kuusemaale KarS § 148 lg 1 järgi esitatud süüdistuses on oluline tõendite abil konstrueeritav ajatelg, millele maakohtu tähelepanu ei pööranud.
  108. Salvestistelt on näha, et
  109. veebruaril
  110. a liigub süüdistatav kell 11:06 - 11:07 koos kahe koeraga ning seegi, et laiba toonud koer ei olnud veel kell 11.16 imiku surnukeha leidnud. Tunnistaja W ütles, et talle helistas kell 11.11 F, kes palus koerale järgi minna ja ta tegi seda kohe. Koer tuli talle tee peal vastu ja koeral kaasas midagi ei olnud. Järelikult ka siis ei olnud koer veel surnukeha leidnud. Edasi rääkis tunnistaja seda, et koer jooksis auto kõrval põllu peal, kuid ühel hetkel jäi loom kodu lähedal 200-300 m põllu peale midagi nuuskima ning see oli kella 11.20 paiku. Tunnistaja Q ütles, et ta märkas koera 17 kella 11.00 paiku köögi akna alt läbi jooksmas ja siis loomal midagi suus ei olnud. Kui tunnistaja ca 10-20 minutit hiljem koera kutsus, siis too ei tulnud. Vaatama minnes nägi tunnistaja, et koer oli maja külapoolses otsas ning koera käppade juures oli laps. Kell 11.36 helistas Q Häirekeskusesse.
  111. Arvestades ajavahemikku, mis jäi koera põllule tuhnima jäämise ja köögi akna alt läbi jooksmise ning tunnistaja Q poolt vastsündinu leidmise vahele, siis leidis koer beebi kodu lähedalt. Ajatelg näitab, et koer pidi beebi leidma ja koju tooma maksimaalselt 15 minuti jooksul. Kuna YYY talu asub hajaasustusalal, siis ei saanud vastsündinu surnukeha olla kusagil mujal kui YYY talu ümbruses oleval põllumassiivil. YYY talu kinnistult leitigi maastikuotsingutel katkine pruunikas-beež kilekott, mis oli seest määrdunud ja millele oli peale keeratud sõlm. Kilekott pärines XXX talust ja kotilt leiti imiku DNA-d.
  112. Tuulega kilekoti lendlemine XXX talust YYY poole on välistatud. Kuivõrd kaardilt nähtub, et XXX asub YYYst lõunapool, siis kilekoti sattumiseks XXXlt YYYsse on vaja lõunatuult (180 kraadi), Keskkonnaagentuuri vastusest nähtub, et tuulesuund oli sellel ajal pigem lääne- ja loodesuunal (vahemikus 238 kuni 318 kraadi) ning kordagi ei puhunud tuul lõunast. Muude tõenditega kogumis kinnitab see jällegi tõdemust, et süüdistatav pidi liikuma surnukeha ja kilekotiga XXXlt YYY talu poole. Lisaks eeltoodule olid sarnased beebilt võetud pinnaseproov ja YYY talu põllumaalt võetud mullaproov ning see ei saa olla juhus. Kuigi ekspert selgitas, et sama sarnasusega muld võib olla ka näiteks 500 meetrit lõuna poole, on seegi koht käsitletav YYY talu lähistel oleva põllumassiivina. Kuivõrd YYYst põhja poolt võetud mullaproovidega beebilt võetud pinnaseproovidega sarnasust ei olnud, siis määrdus vastsündinu mullaga järelikult XXX ja YYY vahelisel alal.
  113. Pärast vastsündinu tapmist oli ainult süüdistataval võimalik lapse surnukeha XXX talu kompleksist välja viia.
  114. Fakt, et laps viidi õue alasti, on osa laibarüvetamisest. Selline surnukehaga käitumise viis irdub üldtunnustatud tavadest. Eesti kultuuriruumis on kombeks surnu keha katta. Alasti surnukeha põllumassiivile viies tegi süüdistatav võimalikuks, et surnukeha satub surnu väärikust kahjustavate protsesside keskele, selle leiavad loomad või linnud, kes saavad laipa närida või nokkida või teha muud instinktiivset ning sellega kahjustatakse surnu au kui tema inimväärikuse säilinud osa. Käsiloleval juhul leidiski laiba koer.
  115. Laiba rüvetamise pani süüdistatav toime kavatsetusega. Süüdistatav ei teavitanud kedagi lapse surmast, mistõttu ei olnud tal soovi laps väärikalt matta. Laps ei sattunud alasti põllumassiivile juhuslikult, see sai toimuda vaid läbi süüdistatava teadliku tegevuse. Tuginedes süüdistatava sünnituseelsele, sünnituse ajal ja selle järgnenud käitumisele on kindel see, et süüdistatava eesmärk oli teha võimatuks see, et keegi kunagi saaks teada tema vastsündinud lapsest ja selle eesmärgi saavutamiseks ta surnu väärikust ka teotas.
  116. Kuivõrd KarS § 148 lg 1 objektiivne ja subjektiivne külg on täidetud, tuleb Kairi Kuusemaa oma vastsündinud lapse laiba rüvetamises süüdi mõista. Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei ole ning seega tuleb süüdistatavale karistuseks mõista vangistus 6 kuud. Lisaks tuleb Kairi Kuusemaale mõista KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristus nii, et mõistetud üksikkaristusest tuleb suurendada raskemat. Lõplikuks liitkaristuseks tuleb Kairi Kuusemaale seega mõista 4 aastat vangistust. 18
  117. Süüdistatava süüdi mõistmisel KarS § 148 lg 1 tuleb tühistada ka maakohtu määratud menetluskulude jaotus. Kairi Kuusemaalt tuleks välja mõista ekspertiisikulu ekspertiiside eest, mis tehti seoses KarS § 148 lg 1 järgi esitatud süüdistusega. See summa on kokku 4018,58 eurot. Lisaks peab süüdistatav hüvitama ekspert AA sõidukulu. Maakohus luges KarS § 148 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo puhul põhjendatuks süüdistatava valitud kaitsjale makstud tasu 3000 eurot ja jättis selle summa riigi kanda. Kaitsjakulu jääb samuti süüdistatava enda kanda. Kokkuvõtlikult tuleks Kairi Kuusemaalt välja mõista menetluskulu 24 790,56 eurot.
  118. KarS § 116 järgi kvalifitseeritava kuriteo puhul taotleb prokurör ringkonnakohtul KrMS § 337 lg 1 p 2 alusel maakohtu otsuses sisalduva asjaolu muutmist. Maakohus asus seisukohale, et süüdistatava varasem, jaanuaris
  119. a tehtud n-ö tabletiabort ei tähenda, et Kairi Kuusemaa oli sel korral oma rasedusest teadlik. Ringkonnakohtul tuleks maakohtu seisukoha korrigeerida ning tuvastada fakt, et Kairi Kuusemaa teadis oma rasedusest. Kaitsja vastus prokuratuuri apellatsioonile.
  120. Prokuröri apellatsioon tuleb jätta rahuldamata, sest see sisaldab oletusi ja tõendamata väiteid. Maakohtu otsus Kairi Kuusemaa õigeks mõistmises KarS § 148 lg 1 järgi tuleb jätta muutmata. Kairi Kuusemaa vastus prokuratuuri apellatsioonile.
  121. Prokuratuuri väide, et ta viis lapse surnukeha koos kilekotiga YYY talu lähistel olevale põllumassiivile, ei ole õige järgmistel põhjustel: - XXX talu kompleksist YYY talu lähistel oleva põllumassiivini on ca 1 kilomeeter; - XXX talu kompleksist YYY taluni või selle lähistel oleva põllumassiivini viib ainult üks tee; - teekonda XXX talust YYY taluni või selle lähistel oleva põllumassiivini katab kaks töötavat valvekaamerat, millest ühest ta ei olnud
  122. veebruaril
  123. a teadlik; - XXX talu viilhalli juures olev kaamera töötab ööpäevaringselt.
  124. Valvekaamerad ei ole salvestanud seda, mida prokurör väidab. Kuigi tema liikumise
  125. veebruaril
  126. a jäädvustas viilhalli juures olev kaamera, on salvestiselt näha, et lapse surnukeha tema valduses pole. Lisaks on CCC küla asustatud ja seal on toimiv naabrivalve, kuid mitte keegi tema väidetavat tegu ei näinud. Pole eluliselt usutav, et ta viis külmal, talvisel ajal vahetult pärast ootamatut sünnitust lapse surnukeha kodust ca kilomeetri kaugusele. Äsja sünnitanud naine on teatavasti füüsiliselt kurnatud, väsinud ja jõuetu ega suuda sellist teekonda ette võtta. Eriti veel pilkases pimeduses.
  127. Ta ei ole kokku puutunud kilekotiga ja ta ei tea, mil moel sattus sinna tema lapse DNA. Ükski prokuröri tõend teda selle kilekotiga ei seo ning selle pärinemine XXX talust pole tõendatud. Samasugused kilekotid on kasutuses üle Eesti. Ilmastikutingimuste tõttu pole välistatud, et see kilekott vedeles põllul juba enne
  128. veebruari
  129. a. Kairi Kuusemaa kaitsja vastus prokuratuuri apellatsioonile. 19
  130. Prokuröri apellatsioon tuleb jätta rahuldamata ning kõik sellega seotud menetluskulud peavad KrMS § 185 lg 2 alusel jääma riigi kanda.
  131. Apellatsioonis on väited, millel ei ole tõenduslikku katet. Tegelikult ei ole teada, kust kohast koer lapse surnukeha leidis või kas lapse surnukeha üldse oli YYY talu põllul. Märkimist väärib, et mitte keegi kohtus üle kuulatud inimestest ei täheldanud alates
  132. veebruari
  133. a õhtupoolikust kuni
  134. veebruari
  135. a hommikuni midagi, mida oleks võimalik seostada süüdistatavale KarS § 148 lg 1 järgi esitatud süüdistusega. Valvekaamerate salvestistelt ei nähtu ka midagi. Küll aga on õige prokuröri väide, et pole teada, kuidas lapse surnukeha sai mullaseks.
  136. Lisaks on prokuröri argumendid vastuolulised. Prokuröri hinnangul seadis Kairi Kuusemaa omale eesmärgiks, et keegi tema vastsündinud lapsest teada ei saaks ning sellepärast viis süüdistatav surnukeha YYY talu põllule. Pole loogiline, et ettekavatsetult teise inimese surma põhjustanud ja surnukehast vabaneda sooviv inimene viib selle lageda taeva alla, naabertalu põllule, kust koerad ja naabrid võivad laiba hõlpsalt avastada. 50.1 Lapse DNA-ga kilekott, millele prokurör rõhub, ei puutu asjasse. See leiti põllult paar päeva hiljem ning see, kuidas sinna peale sattus imiku bioloogilist materjali, ei ole teada. Süüdistatavat ei seo selle kilekotiga ükski tõend. Sarnased kilekotid on lisaks XXX talule kasutuses ka mujal Eestis. 50.2 Mullaproov ei oma tähtsust. Ekspert jättis avatuks võimaluse, et surnukeha võis sarnase mullaga kokku puutuda ka mujal. 50.3 Prokuröri väide, et alastus realiseerib ka üksinda KarS § 148 lg 1 objektiivse koosseisu, on üllatuslik ja sel põhjusel ei või seda arvestada. Subjektiivne külg on tõendamata, sest süüdistatava mõtete, eesmärkide jms kohta puudub igasugune informatsioon. Ringkonnakohtu seisukoht.
  137. Kolleegium vastab kõigepealt kaitsja apellatsioonile osas, mis puudutab Kairi Kuusemaa süüküsimust KarS § 116 järgi ning ühtlasi prokuratuuri taotlusele muuta maakohtu otsuses sisalduvat järeldust Kairi Kuusemaa varasema meditsiiniprotseduuri võimaliku seose kohta käsiloleva kaasuse tehioludega (I). Seejärel peatub ringkonnakohus prokuratuuri apellatsioonil (II) ja kaitsja argumentidel, mis puudutavad Kairi Kuusemaale mõistetud karistust (III). Viimaks võtab kolleegium kokku apellatsioonimenetluse tulemuse, lahendab kõik ülejäänud kaitsja taotlused ja kriminaalasja menetluskulud (IV). I
  138. Sissejuhatavalt nendib ringkonnakohus, et apellatsioon on suuresti rajatud etteheidetele, mis puudutavad tõendite hindamist. 52.1 Kooskõlas KrMS § 61 lg 2 tuleb tõendeid hinnata kogumis. Kohtupraktikas on selle nõude järgimist peetud iseäranis oluliseks siis, kui kuriteo asjaolude välja selgitamiseks on kohtu käsutuses ainult kaudsed tõendid. Näiteks juhul, kui kannatanu, tunnistajate või sündmust talletanud videosalvestise puudumise tõttu jääbki sõelale ainult üks inimene, kes 20 teab vahetult, mis juhtus, kuid tema kasutab oma õigust ütluste andmisest keelduda 2, ei too see endaga automaatselt kaasa ületamatuid tõendamisraskusi või -lünki. Siis tuleb kaudseid tõendeid kasutades luua loogiline ahel, mis võimaldab viimaks teha järeldusi kuriteosündmuse toimumise või mittetoimumise kohta (vt nt RKKKo 1-18-186). Seda on maakohus käsilolevas asjas teinud. 52.2 KrMS § 7 lg 3 kohaldamiseks ehk põhjendatud kahtluse jaatamiseks peab esinema tõsiselt võetav tõenduslik alus (nt RKKKo 3-1-1-64-16) ning normi rakendamisest saab hakata rääkima alles tõendamisprotsessi lõppetapil, kui (kaudsete) tõendite kogumi tervikhinnangu tulemina pole õnnestunud kõrvaldada kahtlusi süüdistatava või menetlusaluse isiku süüs (vt RKKKo 3-1-1-12-07). Apellatsioonis ei ole näidatud loogilist, jälgitavat ja (kaudsete) tõendite põhist veenvat tervikversiooni, mis võiks noil põhjustel edukalt konkureerida maakohtu tehtud sidusate järeldustega. 52.3 Lisaks on tõendite hindamisel oluline KrMS § 61 lg 1 sätestatu. Kuigi näiteks ekspert kaasatakse kriminaalmenetlusse menetlejatel puuduvate eriteadmiste tõttu, on eksperdi arvamus ja tema antud selgitus siiski üks tõend paljudest ning sellel ei saa olla ette kindlaks määratud jõudu. Ekspert ei tuvasta fakte, vaid ta pakub välja tõenäoliku arvamuse, mida kohus kasutab koos teiste tõenditega faktiliste asjaolude kindlaks tegemiseks. Sel põhjusel pole õige väita, et kohus on tingimata seotud eksperdi arvamusega või seda, et kui ekspert pole midagi otsesõnu kinnitanud või välistanud, siis kohus ei tohi mingi asjaolu kohta teisi tõendeid hinnates seisukohta võtta. Paraku rebib apellant tõendid maakohtu seatud kontekstist välja ja taotleb nii mõnelegi neist – näiteks eksperdi ja/või asjatundja arvamusele – võrreldes ülejäänutega eelisseisundi andmist. 52.4 Seega tähendaks ülaltoodut silmas pidades tõendite ümber hindamine kaitsja soovitud viisil maakohtu loodud süsteemi ehk kaudsetest tõenditest kooruva tervikpildi eiramist ja lõhkumist. Kaitsja väidetega nõustudes rikuks ringkonnakohus paljuski seaduses sätestatud ja kohtupraktikas kinnistunud põhimõtteid. Sel põhjusel jääb apellandi taotlus, et kolleegium hindaks tõendeid maakohtust erinevalt, suuresti tagajärjetuks. Vaatamata eeltoodule väärivad samas osad kaitsja väited tähelepanu. Prokuratuuri taotlus, et ringkonnakohus kohendaks maakohtu tuvastatud asjaolu, jääb rahuldamata.
  139. Kõike eeltoodut arvestades ja hiljem kordamata põhjendab ringkonnakohus otsustust, jätta maakohtu otsus Kairi Kuusemaa süüdistuses KarS § 116 järgi muutmata, nii.
  140. Käsilolevas asjas ei vaidlusta kaitsja seda, et Kairi Kuusemaa sünnitas süüdistuses näidatud ajal ja kohas lapse, kuid vastsündinu suri vahetult pärast sünnitust. Apellant vaidlustab maakohtu järeldused, mis puudutavad seda, et süüdistatav teadis oma rasedusest ja eesootavast sünnitusest ning samuti imiku surma põhjuse. Kolleegium on seisukohal, et süüdistatav teadis oma rasedusest vähemalt alates
  141. detsembrist
  142. a ning sünnitus ei olnud tema jaoks ootamatu.
  143. Prokuratuur tõi süüdistuses välja, et Kairi Kuusemaa teadis oma rasedusest juba enne sünnitust. Seda asjaolu pidas prokurör tähtsaks eeskätt süüdistatavale KarS § 116 järgi etteheidetava teo subjektiivse külje sisustamisel. 3 Iseenesest on põhjust prokuröri seisukohaga nõustuda, kuid samas aitab teave selle kohta, kas süüdistatav oli oma 2 3 kd I tlk 181pö vt prokuröri kohtuvaidluste teesid, kd I tlk 163 21 rasedusest teadlik või mitte ning kas tema jaoks oli tegu oodatud või soovimatu rasedusega, tuvastada ka seda, mis ja miks vahetult pärast lapse sündimist juhtus.
  144. Apellandi hinnangul on süüdistus selles osas, et Kairi Kuusemaa teadis oma rasedusest, liialt üldsõnaline ning kaitsja heidab süüdistuse väitega soostunud maakohtule ette sekkumata jätmist. Ringkonnakohus nendib, et raseduse varjamist puudutavas küsimuses nõudis kaitsja konkreetsemat ja faktipõhisemat süüdistust juba kaitseaktis, kuid ilmselgelt ei häirinud väidetav minetus apellanti nii palju, et ta oleks sel põhjusel taotlenud süüdistusakti tagastamist
  145. Kirjeldatud olukorras on kolleegiumil maakohtule keeruline midagi ette heita ning tegelikult pole põhjustki. Ringkonnakohus märgib lühidalt vaid seda, et väide raseduse varjamine on piisavalt konkreetne ning küsimus milles see seisnes, puudutab väite tõendamist. Siinkohal on oluline seegi, et Riigikohus on korduvalt tauninud põhjendamatult mahukate ning ebaoluliste detailidega koormatud menetlusdokumentide koostamist (viimati RKKKm 1-24-4009). Antud juhul on prokurör viidatud lahendis kirjeldatud olukorda kaitsja soovitud detailide välja jätmisega vältinud ning seega on prokuratuur süüdistuse sõnastanud kõigiti korrektselt. Ringkonnakohus ei saa märkimata jätta, et kõik eeltoodu kehtib ka ülejäänud apellandi etteheidete kohta, mis puudutavad süüdistuse üldsõnalisust.
  146. Maakohus asus seisukohale, et süüdistatav oli oma rasedusest teadlik vähemalt alates
  147. detsembrist
  148. a. Ringkonnakohus nendib maakohtuga nõustuvalt, et vastupidist väita on pelgalt Kairi Kuusemaa internetiotsingute ajaloo 5 tõttu võimatu. Ainuüksi süüdistatava nutiseadme vaatlusel tuvastatu lükkab ümber kõik kaitsja spekulatsioonid selle ümber, et süüdistatav ei olnud vahetult enne sünnitust oma seisundist teadlik, sest ta võis oma rasedust mitte märgata, seda ignoreerida või eitada. Sel põhjusel pole tarvidust hakata ühekaupa vastama kaitsja üksikväidetele, mis peaksid kummutama maakohtu seisukohad rasedusest teadmise kohta. Korrigeerimist vajab üksnes kaitsja väärarusaam, justkui ei võinud maakohus süüdistatava toast leitud rinnahoidjate6 kohta tõdeda, et need on eri suuruses. Esiteks on teatavad erisused ehk fotod rinnahoidjate numbritest kajastatud läbiotsimisprotokollile lisatud fotodel ja teiseks peab apellant „maakohtu lubamatuks uurimistoiminguks“, täiesti tavapärast tõendi hindamist ehk fotodel kujutatu visuaalset vaatlemist ja nähtu põhjal järelduste tegemist.
  149. Prokuratuuri taotlusega muuta maakohtu otsuse p-s 37 tehtud järeldust ja sedastada, et Kairi Kuusemaa pidi varasema kogemuse ehk
  150. aastal tehtud n-ö miniabordi tõttu oma rasedusest olema teadlik märksa varem, kui alates
  151. detsembrist
  152. a, kolleegium ei nõustu. Siin räägivad prokuratuuri hüpoteesi vastu nii mõnedki asjaolud. 58.1 Esiteks on ringkonnakohus päri maakohtuga, mis puudutab tõsikindlate tõendite puudumist selle kohta, et Kairi Kuusemaa oleks enne
  153. detsembrit
  154. a olnud oma rasedusest teadlik. Andmeid selle kohta, et süüdistatav otsis varemgi mingisugust raseduse või sünnitusega seotud infot, asjas ei ole. 59.2 Teiseks tuleb etteruttavalt märkida, et lisaks väitele soovimatu raseduse kohta on veatu ka maakohtu järeldus selles, et laps ei olnud Kairi Kuusemaa jaoks oodatud. Toodud teadmise valguses ja eriti just varasemat abordikogemust silmas pidades pole loogiline, et oma rasedusest alates selle varajasest staadiumist teadlik olnud süüdistatav ei teinud aborti siis, kui see oli veel RKSS §-s 6 sätestatut silmas pidades võimalik. Ringkonnakohus 4 vt kaitseakt kd I tlk 16-25 vt süüdistatava nutiseadme vaatlusprotokoll 15.08.2024, kd III tlk 153-159 6 vt kd III tlk 49-54, fototabeli fotod nr 54-
  155. 5 22 leiab, et prokuröri väite – Kairi Kuusemaa pidi minevikus tehtud medikamentoosse abordi tõttu kindlasti juba varakult märkama oma kehas toimuvaid muutusi ning seostama neid uue võimaliku rasedusega – kõrvale tuleks sellisel juhul asetada ka väide, et süüdistataval pidi oma minevikukogemusest tingituna olema ka teadmine selle kohta, mis ajani on Eestis abordi tegemine lubatav. Kui vaadata süüdistatava kontoväljavõtet 7, siis viibis ta
  156. a mai lõpust kuni oktoobri lõpuni Eestis ning sellesse ajavahemikku jääb ka periood, mil raseduse meditsiiniline katkestamine oli iseenesest mõeldav. Järelikult pole põhjust ka öelda, et oma rasedust varakult märganud süüdistatav käis sageli välismaa vahet (eelkõige araabia riikides) ning ei saanud või ei tahtnud seda protseduuri teha Eestist väljapool, kus see võib olla tervisekindlustuse puudumise tõttu kas kallis või ebaseaduslikkuse tõttu suisa võimatu. 59.3 Kolmandaks - mis puudutab rasedusega kaasnevaid sagedasemaid muudatusi naise organismis (näiteks rindade ja kõhu suurenemine, menstruatsiooni ära jäämine jpm) siis need loeb ringkonnakohus üldteada asjaoluks. Samas raseduse mittemärkamist, ignoreerimist või suisa eitamist asjatundja KE8 võimatuks ei pidanud. Maakohtu tuvastatud fakt, et süüdistatav kasutas aktiivselt seedimist ja kaalu langetamist soodustavaid tooteid, võib viidata ka asjaolule, et Kairi Kuusemaa küll märkas mingisuguseid muudatusi oma organismis, kuid seostas neid ülekaaluga, mille põhjuseks ta rasedust ei pidanud. Lisaks, kui vaadata süüdistatava internetiotsingute ajalugu, on kaitsjal õigus, et neid ajateljele paigutades võib otsingute teemad jagada tinglikult kaheks: detsembris
  157. a otsis Kairi Kuusemaa internetist teavet raseduse katkestamise kohta ja jaanuaris
  158. a juba sünnituse kohta.9 Otsingute ajaline järjestus toetab versiooni, et Kairi Kuusemaa teadvustas oma rasedust alles detsembris
  159. a ja kuna ta pidas sel hetkel raseduse katkestamist veel võimalikuks, siis otsiski ta esmalt informatsiooni abordi kohta.
  160. Kuivõrd ringkonnakohtul on põhjust nõustuda maakohtuga, et asjas esitatud tõendid ei võimalda kategooriliselt väita, et süüdistatav pidi rasedusest teadma juba varem ehk enne
  161. detsembrit
  162. a ning see teadmine on alates nimetatud kuupäevast tõsikindlalt tõendatud, jääb tagajärjetuks prokuratuuri taotlus muuta KrMS § 337 lg 1 p 2 alusel maakohtu järeldust Kairi Kuusemaa varasema abordi seose kohta
  163. a -
  164. a kantud rasedusega.
  165. Kolleegium jagab maakohtu seisukohta, et hiljemalt
  166. detsembrist
  167. a oma rasedusest teadlik olnud Kairi Kuusemaa salgas teadlikult maha nii selle kui ka hilisema sünnituse. Kaitsja versiooni, et süüdistatav ei varjanud oma rasedust ning (kodu)sünnitus oli tema jaoks ootamatu ja planeerimata lükkavad ümber järgmised, tõenditel põhinevad faktid: - Kairi Kuusemaa ei võtnud ennast pärast rasedusest teadasaamist ametlikult rasedusega arvele; - Kairi Kuusemaa ei rääkinud pärast
  168. detsembrit
  169. a oma rasedusest lähedastele, vaid jätkas raske töö tegemist ja mõningal määral alkoholi tarvitamist10; 7 vt kd V tlk 46-
  170. vt uuesti kd I tlk 59-
  171. 9 vt uuesti kd III tlk 153-
  172. 10 vt süüdistatava õe C ütlused kd I tlk 66-70, süüdistatava ema F ütlused kd I tlk 70-77, süüdistatava venna P ütlused kd I tlk 94pö-102, süüdistatava isa S ütlused kd I tlk 102-106 ning süüdistatava õe D (D) ütlused kd VI tlk 119-
  173. 8 23 - Kairi Kuusemaa otsis informatsiooni valdavalt kodusünnituse, sünnituse tundemärkide ja faaside kohta11; - Kairi Kuusemaa sünnitustegevus algas ja süüdistatav sünnitas isakodus ning ta sünnitas lapse ihuüksi, kuigi tema lähedased viibisid kodus ja abi oli käepärast
  174. Eeltoodu põhjal on vastuvaidlematult selge, et oma seisundi salgamine ja salaja sünnitamine oli süüdistatava teadlik otsus.
  175. Mis puudutab kaitsja argumenti, et prokuratuur pidanuks tõendama väidet, et süüdistataval oli sünnituse ajal võimalus abi kutsuda, siis seda prokurör tuvastatud faktide ja olemasolevate tõendite valguses tegema ei pea. Esiteks ei ole õige öelda, et süüdistatav oli tingimata sunnitud üksi sünnitama, sest tal oli alates
  176. detsembrist
  177. a võimalik ennast rasedusega arvele võtta või vähemalt oma olukorrast pereliikmetele rääkida. Teiseks on asjatundja KE ütlustega 13 sünnituse faaside kohta tõendatud, et laps ei sünni silmapilkselt, vaid aktiivsele sünnitusfaasile eelneb sünnitusteid ettevalmistav etapp. Järelikult jääb sünnitajale teatud ajaaken – kasvõi näiteks tuhude vaheline paus – abi kutsumiseks. Seda, et ennast sünnituse üksikasjadega interneti kaudu kurssi viinud süüdistataval see võimalus oli, pole põhjust tõendite põhjal kahtluse alla seada. Maakohus tuvastas, et Kairi Kuusemaa sünnitas XXX talu kompleksis. Kui vaadata XXX talu ja selle juurde kuuluvate abihoonete läbiotsimisprotokollile lisatud fotosid hoonete paiknemise kohta14, ei ole vähimatki alust öelda, et Kairi Kuusemaa lähedased jäid võimalikust sünnituse kohast nii kaugele, et isegi telefoniühenduse võimatuse korral ei olnud süüdistataval siis, kui sünnitusvalud algasid, ka füüsiliselt võimalik kedagi kutsuma minna. Pigem näitab teadlik eraldumine n-ö peamajast, kus teised pereliikmed sünnituse eeldataval ajal ehk öise, varahommikuse ja/või hommikuse aja tõttu valdavalt viibisid seda, et Kairi Kuusemaa isegi ei kaalunud mõne lähedase sünnitusele kaasamist. Järelikult ta tahtiski seda, et lapse sünd jääks saladusse. Kolleegium on seisukohal, et vastsündinu nabanööri katkestas süüdistatav, kuid Kairi Kuusemaale ei saa ette heita vastsündinu tapmist nabanööri rebimise tõttu tekkinud verekaotuse põhjustamise läbi.
  178. Maakohus asus seisukohale, et nabanööri rebis katki süüdistatav. Selle väitega on põhjust nõustuda, sest kohus on oma järeldust jälgitavalt ja tõendipõhiselt põhjendanud. 15 Kuivõrd apellandi argumente, mis puudutavad koera võimalikku sekkumist ja/või nabanööri iseeneslikku katkemist, on maakohus juba käsitanud, ei pea kolleegium vajalikuks kaitsja seisukohtadel pikemalt peatuda ning vastab vaidlustatud otsuses toodut täiendades lühidalt järgmist.
  179. Vaidluse alt on väljas ning tõsikindlalt tõendatud fakt, et YYY talust leitud vastsündinu surnukehal oli nabanöör veel küljes ning seda uuriti kohtuarstlikul ekspertiisi 11 vt uuesti süüdistatava nutiseadme vaatlusprotokoll 15.08.2024, kd III tlk 153-
  180. vt kohtuarstlikus ekspertiisiaktis nr 24E-AOS00167-01 toodud arvamus sünniaja kohta ning uuesti süüdistatava lähedaste ütlused selle kohta, et C oli lapse eeldatava sünnitamise ajal kodus, XXX talus. 13 vt asjatundja KE ütlused kd I tlk 59-
  181. 14 kd III tlk 17-
  182. 15 vt maakohtu otsuse p-d 8-
  183. 12 24 käigus.16 Vastab tõele, et eksperdi hinnangul ei ole kohtuarstlike meetoditega võimalik kindlaks teha nabanööri katkestamise põhjust.17
  184. Võimalus, et nabanööri rebis katki koer, on kolleegiumi hinnangul tõendite põhjal täielikult välistatud. Kaitsja on iseenesest korrektselt viidanud ekspert TP ütlustele, kelle sõnul oli nabanöör nii kahjustunud pinnaga, et seda võidi ka mitmest kohast proovida katkestada ning nöör oli põiki läbitud, hästi sakiliste servadega. 18 Samas on maakohus kohaselt viidanud jällegi asjaolule, et ekspert tuvastas imiku surnukehal mh vigastusi, mille tekitas tõenäoliselt loom (koer), kuid mitte ükski neist ei olnud elupuhune. Apellandi väited äsjasünnitanud ema juurest - käest, sülest või vahetust lähedusest nabanööri pidi ära rebivast koerast ei haaku mitte kuidagi ka tunnistaja Q ütlustega, kelle sõnul kohtles vastsündinu leidnud ja koju toonud koer surnukeha hellalt
  185. Arvestades koera tekitatud vigastuste vähesust ja eksperdi hinnangut, et need olid vajalikud surnukeha koju toomiseks (s.o sikutamiseks ja lõugade vahele haaramiseks20), ei ole ringkonnakohtul põhjust tunnistaja ütlustes kahelda.
  186. Võimalus, et nabanöör katkes sünnitustegevuse käigus iseeneslikult, on tõendite põhjal samuti täielikult välistatud. Kaitsja viide asjatundja PA ütlustele, et nii võib sünnitusel juhtuda, on tõsi küll, õige
  187. Paraku pidas asjatundja välistest teguritest sõltumatut rebenemist tõenäoliseks siis, kui nabanöör on väga lühikene, kuid erinevalt PAst konkreetse asjaga kursis olnud ehk lapse surnukehaga sündmuskohal vahetult kokku puutunud ja hiljem surnu kohtuarstliku ekspertiisi läbi viinud kohtuarst-ekspert TP ütles, et konkreetsel juhul oli nabanöör hästi pikk.22 Erinevalt kaitsjast ringkonnakohus määratluste numbritega tähistamist vajalikuks ei pea, sest küsimus ei ole millimeetrites need kaks mõistet on üksteisele täielikult vastanduvad.
  188. Mõlema kaitsja püstitatud alternatiivi tõsiseltvõetavust kahandab ja maakohtu järeldust toetab ka loomulik elukäsitlus. Asjaolu, et laps on emaihus nabanööri pidi platsenta küljes ning esmalt sünnib laps ja seejärel väljutatakse platsenta, on kolleegiumi hinnangul üldteada. Platsenta väljumise kohta sünnitaja kehast märkis asjatundja KE, et see võib juhtuda tunni jooksul.23 Kuna esmalt sünnib laps ja siis alles mõnda aega pärast sündi platsenta, on loomulik, et laps eraldatakse emast nabanööri katkestamise teel. Ringkonnakohtu hinnangul tegi seda ka süüdistatav. Kaitsja tähelepanek, et mitte kusagilt ei leitud eset, millega Kairi Kuusemaa võis seda teha, ei puutu asjasse. Lisaks sellele esemele ei leitud ka platsentat või sünnitusel kasutatud muid esemeid (näiteks süüdistataval seljas olnud riideid, rätikuid, millega pühkida sünnitusega kaasnevat bioloogilist vedelikku jpm).
  189. Mis puudutab nabanööri kaudu vastsündinust väljunud verekogust, siis kaitsja ei vaidlusta seda, et laps oli lahangul verest praktiliselt tühi ning ainukene koht, kust selline hulk verd sai väljuda, oli rebitud nabaväät. Kaitsja tõstatatud küsimusele, kas rebitud nabanööri kaudu tekkinud verekaotus oli piisav surma saabumiseks, ringkonnakohus vastama ei hakka, sest kolleegium ei nõustu prokuratuuri ja maakohtu loogikaga, et Kairi 16 vt sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga kd II tlk 12-49 ja surnu kohtuarstliku ekspertiisi akt nr 24E-AOS0016701 kd II tlk 51-
  190. 17 vt eksperdi arvamuse p 5 kd II tlk
  191. 18 vt ekspert TP ütlused kd I tlk 50 ja 52pö. 19 vt tunnistaja L ütlused kd I tlk 83pö. 20 vt eksperdi arvamuse p 5 kd II tlk
  192. 21 vt asjatundja PA ütlused kd I tlk 53-56pö. 22 vt ekspert TP ütlused kd I tlk 52pö. 23 vt asjatundja KE ütlused kd I tlk 60pö. 25 Kuusemaale saab ette heita nabanööri rebimist selleks, et põhjustada vastsündinule surma kaasa toov verekaotus.
  193. Kolleegium viitas juba loomulikule elukäsitlusele ehk sellele, et pärast lapse sündimist on tema eraldamine emast nabanööri katkestamise teel sünnituse käigus täiesti tavapärane. Nii toimis käepäraste vahenditega ilmselt ka süüdistatav, selle asemel, et jätta laps enda külge ja oodata kuni platsenta kehast väljub, mis asjatundja KE sõnul võib toimuda ka kuni tund aega pärast sünnitust. Kuna pärast sünnitust on lapse ja ema lahutamine loomulik – vastsündinu ei jää rippuma esmalt ema ja seejärel emaihust väljutatud platsenta külge - pole ringkonnakohtu arvates kuigi tõenäoline, et Kairi Kuusemaa seadis nabanööri katkestades endale eesmärgiks või isegi pidas võimalikuks, et ta lapse nii tapab. Kuigi prokuratuur on süüdistatavale ette heitnud tegevust, liigub noil ja järgnevatelgi põhjustel Kairi Kuusemaale etteheidetava teo raskuspunkt pigem tegevusetusele.
  194. Eksperdi arvamusega on tõendatud, et vastsündinul diagnoositi lahangul verekaotus nabanööri rebendist. Fakt, et lapse surnukeha küljes rippus nabanöör, mis ei olnud suletud, nähtub ka sündmuskohal tehtud fotodelt. 24 Seda, et nabaväädi katkestamisel tekib verejooks, mis ei pruugi lakata ja selle vältimiseks tuleb nabanöör sulgeda, rõhutasid tõepoolest istungil nii ekspert TP kui ka asjatundja PA.25 Erinevalt kaitsjast leiab ringkonnakohus, et süüdistatav pidi nabaväädist jooksvat verd märkama – asjatundja PA ütles, et „…veenist toimub akuutne verekaotus…“ ja „…näeme füüsiliselt, et veri jookseb välja, seda on muidugi võimalik näha.“.26 Ringkonnakohus peab elementaarseks, et iga täiskasvanud inimene võtab tarvitusele meetmed verejooksu sulgemiseks ja teeb seda eeskätt siis, kui on näha, et see iseeneslikult ei lakka. Seega pidi PA ütlusi silmas pidades Kairi Kuusemaa jaoks olema ühel hetkel ilmne, et midagi tuleks teha selleks, et nabaväädi kaudu lapse organismist verd enam ei tuleks. Eksperdi arvamusega on tõendatud, et süüdistatav mitte midagi ette ei võtnud ja seega jättis ta tegemata midagi, mida ta oleks pidanud tegema. Keegi teine vajalikku liigutust Kairi Kuusemaa eest teha ei saanud, sest ta sünnitas üksi ja see oli süüdistatava teadlik valik. Kokkuvõtlikult võiks Kairi Kuusemaale ette heita nabanööri sulgemata jätmist, kuid sellist etteheidet süüdistus ei sisalda.
  195. Lisaks eeltoodule on ringkonnakohus lugenud tõendatuks, et süüdistatav soovis oma soovimatut rasedust ja sünnitust salajas hoida. Kuna maakohus tuvastas, et Kairi Kuusemaa sünnitas XXX talu kompleksis ning kriminaalasjas on tõendatud, et sünnituse eeldataval ajahetkel viibisid seal ka Kairi Kuusemaa pereliikmed, püsis kogu sünnituse aja arvestatav risk, et keegi võib midagi kuulda või näha. Sellistes tingimustes kaasneb sooviga jätta lapse sünd saladuseks mõistetavalt ka teatav ajasurve. Noil põhjustel on märksa usutavam, et süüdistataval oli kavatsus laps pärast sündimist tappa mõnel muul moel, mitte oodata, kuni vastsündinu verest tühjaks jookseb. Näiteks last lämmatades saabub taotletav tagajärg märksa kiiremini ning sealjuures saab ära hoida ka soovimatut heli ehk lapse nuttu, mida teiste inimeste läheduses sünnitav, kuid sünnitust saladuses hoida sooviv inimene tahab kindlasti vältida. See, et vastsündinu pärast ilmaletulekut häälitseb, on paratamatu. Kokkuvõtlikult on lämmatamine märksa kiirem ja kindlam viis laps tappa – näiteks asjatundja PA piiritles verejooksu tõttu surma saabumise vahemiku 10 minutist kuni 1 tunnini27 ning see on ajasurve all oleva inimese jaoks päris pikk aeg. 24 vt eksperdi arvamus kd II tlk
  196. vt ekspert TP ütlused kd I tlk 50-50pö ja asjatundja PA ütlused kd I tlk 53-53pö, 26 vt asjatundja PA ütlused kd I tlk 53pö ja
  197. 27 vt asjatundja ütlused kd I tlk 53pö. 25 26
  198. Kui kõigele lisada kaitsja asjakohane arutluskäik taolise tapmisviisi erandlikkuse kohta, ei saa kolleegium erinevalt prokuratuurist ja maakohtust tõsikindlalt väita, et Kairi Kuusemaale on ette heidetav vastsündinu tapmine nabanööri rebimise tõttu tekkinud verejooksu läbi. Sel põhjusel vähendab ringkonnakohus süüdistuse mahtu ja rahuldab vastavas osas ka kaitsja apellatsiooni. Kolleegium on seisukohal, et vastsündinul tekkis hingamispuudulikkus, sest Kairi Kuusemaa lämmatas ta.
  199. Kuna ringkonnakohus leiab, et Kairi Kuusemaale pole võimalik ette heita oma lapse tapmist nabanööri rebimisest tekkinud verekaotuse põhjustamisega, ei hakka kolleegium analüüsima kaitsja argumente, mis puudutavad küsimust, kumma süüdistuses piiritletud tapmistegudest pani süüdistatav toime ajaliselt varem.
  200. Kolleegium peab vajalikuks märkida üksnes seda, et isegi kui Kairi Kuusemaa katkestas nabanööri enne lapse lämmatamist, räägivad tõendid sellest, et süüdistatav ei sulgenud juba verekaotuse tõttu surnud lapse hingamisruumi, sest sellel hetkel, kui Kairi Kuusemaa seda tegi, oli laps kindlasti elus. Nimelt on ekspert TP arvamuse ja ütlustega tõendatud, et vastsündinu elu jäi väga lühikeseks, kuna see aeg on (oli) mõõdetav minutites.28 Asjatundja PA ütlustega on tõendatud, et nabanööri sulgemata jätmisest tingitud verejooksu tõttu võib vastsündinu surm saabuda 10 minuti kuni 1 tunni jooksul. 29 Kui siia lisada ekspert TP ütlused, et osa verd võib organismist välja voolata ka pärast surma ja seegi, et tegelikult ei olegi täpselt teada, kui palju ning mis ajahetkel nabanöörist verd väljus30, siis pole põhjust väita, et laps oli enne hingamispuudulikkuse tekkimist juba verekaotusesse surnud. Kahtlemata väärib märkimist, et sellist sündmuste käiku – hingamispuudulikkus tekkis ajaliselt varem – jaatab ka süüdistatava kaitsja.
  201. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus veenvalt ja tõendipõhiselt jõudnud järeldusele, et vastsündinu hingamispuudulikkuse põhjustas mehhaaniliselt Kairi Kuusemaa.31 Maakohtu motiive kordamata vastab kolleegium kaitsjale hästi lühidalt.
  202. Käsiloleval juhul ei vaidlusta kaitsja seda, et Kairi Kuusemaa laps sündis elusalt ja hingas lühikest aega pärast sündi. Mis puudutab vastsündinu surma võimalikku põhjust, siis selle kohta leidis ekspert, et vastsündinul tuvastatud ja hingamispuudulikkuse põhjustanud vigastus – kopsukelme rebend – tekib kas õhu jõulisel ülemäärasel pealevoolul või vastupidi – suletud õhuruumi ülemäärasel komprimeerimisel. 32 Ekspert TP selgitas oma arvamuse juurde, et õhu liigne pealevool kaasneb juhul, kui hingamisteedesse puhutakse (täiendavat) õhku ning õhuruumi ülemäärane komprimeerimine on see, kui laps üritab hingata olukorras, kus tema hingamisteed on suletud.33 Väga lihtsustatult tähendab toodu tõendeid hindava kohtu jaoks seda, et Kairi Kuusemaa kas üritas vastsündinut elustada või vastupidi – süüdistatav tappis lapse teda lämmatades.
  203. Ringkonnakohus nendib, et esiteks ei toeta elustamise võimalust tõendite kogum, mis käsitab sünnituse eelset aega. Tõendatud taustafakte vaadates on ilmne, et süüdistatav varjas sihilikult oma rasedust lõpuni välja. Arvestades, et Kairi Kuusemaa sai oma rasedusest teada hiljemalt detsembri lõpus
  204. a ning ta sünnitas veebruari alguses 28 vt eksperdi arvamuse p 4 kd II tlk 58 ja ekspert TP ütlused kd I tlk 50-52pö. vt asjatundja PA ütlused kd I tlk 53pö. 30 vt ekspert TP ütlused kd I tlk 52 ja 52pö. 31 vt maakohtu otsuse p-d 15-
  205. 32 vt eksperdi arvamuse p-d 4 ja 5 kd II tlk
  206. 33 vt ekspert TP ütlused kd I tlk 50pö. 29 27
  207. a, oli tal piisavalt aega selle mõttega harjumiseks, enda rasedusega arvele võtmiseks ning uudise jagamiseks kasvõi mõne pereliikmega. Mitte midagi kirjeldatut süüdistatav ei teinud, vastupidi, ta vaikis täielikult oma raseduse ja sellele järgnenud sünnituse maha. Järelikult ei toeta mitte miski võimalust, et pärast rasedusest teada saamist Kairi Kuusemaa leppis ühel hetkel teadmisega, et tal sünnib laps. Kui vaadata Kairi Kuusemaa sünnituse järgset käitumist – eeskätt seda, et ta pidi vähesel või rohkemal määral koristama34 - vabanema esemetest, platsentast ja ta vabanes lapse surnukehast ning siia lisada tõendid35, mis ükski ei räägi kindlas kõneviisis sellest, et laps vajas mingil põhjusel elustamist, muutub kaitsja versioon lapse elustamisest paraku järjest vähem tõenäolisemaks.
  208. Küsimusele, kas süüdistatav üritas last elustada, tuleb vastata eitavalt. Elustamise viisidest tuleb surmapõhjust ja assisteerimata kodusünnitust silmas pidades kõne alla üksnes suust-suhu hingamine. Väidet, et sellisel juhul peaks elustatava suul või selle ümbruses leiduma teda elustanud isiku bioloogilist materjali, tuleb pidada korrektseks. Suust-suhu hingamise puhul on elustaja ja elustatava limaskestade otsekontakti tõttu DNA-d sisalduva sülje ülekandumine vältimatu. Maakohus tuvastas, et süüdistatava bioloogilist materjali vastsündinu suust küll otsiti, kuid seda paraku ei leitud. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtul õigus, et ekspertiisiaktides nr 24E-GE00137 ja 24E-GE00186 sisalduvad eksperdiarvamused36 tõendavad koostoimes asjaolu, et süüdistatav ei üritanud last elustada.
  209. Kaitsja väide, et DNA-ekspertiisid, eeskätt ekspertiisiaktis nr 24E-GE00589 sisalduv, elustamise versiooni ei välista, ei ole õige. Kui lugeda eksperdi arvamust kaitsja viidatud ekspertiisiaktis nr 24E-GE00589, siis täheldab ringkonnakohus järgmist. Eksperdile esitati ekspertiisiks puuteproov, mis võeti vastsündinu suust37 ning ekspertiisiülesandeks seati mh asjaolu, kas sellest proovist saadud DNA profiil on seostatav Kairi Kuusemaa DNA profiiliga.38 Eksperdi kasutuses oli kaks proovi: 1) proov nr B240057 (vastsündinu surnukeha suult) ja 2) proov nr B240111 (Kairi Kuusemaa hambakapedelt). Enne analüüsi tehti proovile nr B240057 ehk sellele, mis võeti vastsündinu surnukeha suult, eeltest ning seda vere kindlaks tegemiseks. Eksperdi arvamuses on eeltesti tulemus märgitud TB+. Kui lugeda eksperdiarvamusele ja ekspertiisiaktile lisatud selgitusi, siis nii eksperdiarvamusele vahetult järgnevas väikses kirjas toodu ja selgituste p 17.1 järgi tähendab TB vere määramist Tetrabase meetodil. Märkus TB+ tähendab seega, et vastsündinu suult võetud proov nr B240057 võib sisaldada verd. Selle koha peal, kus ekspert vastab küsimusele, kas vastsündinu suult võetud proov nr B240057 sisaldas Kairi Kuusemaa bioloogilist materjali, on tabelikujul esitatud eksperdi arvamuses kriips, mis tähendab negatiivset tulemit. Kaitsja apellatsiooniväited DNA-ekspertiisi kohta jäävad eeltoodu tõttu seega ainetuks.
  210. Kui nüüd panna kokku need faktid, mis on õnnestunud tuvastada sünnituse eelse ja järgse aja kohta ning fakt, et Kairi Kuusemaa ei teinud elusalt sündinud ja iseseisvalt hinganud lapsele suust-suhu hingamist, kahaneb lapse elustamise võimalus peaaegu olematuks. Täiesti olematu on see põhjusel, et kriminaalasjas kogutud tõendite kohaselt puudus selleks ka vajadus. Kolleegium nendib, et eksperdi arvamuse järgi oli laps ajaline 34 Väärib märkimist, et sellest, kus süüdistatav lapse ilmale tõi, tõendid tegelikult ei räägi. XXX talu kompleksi vaatlusel midagi, mida saaks seostada toimunud sünnitusega ei leitud – vt kd III tlk 17-
  211. 35 vt eeskätt surnu kohtuarstliku ekspertiisi akt kd II tlk 51-114 ja ekspert TP ütlused kd I tlk 50-52pö. 36 vt kd II tlk 115-126 ja 127-133). 37 vt ekspertiisimääruse päises alajaotis „Ekspertiisiks esitati“ kd III tlk
  212. 38 vt ekspertiisimääruse päises alajaotis „Ekspertiisiülesanne“ kd III tlk
  213. 28 ja hingas iseseisvalt, lahangul ei leitud midagi, mis otseselt või kaudselt viidanuks võimalikele komplikatsioonidele, mille tõttu oleks laps vajanud elustamist.39
  214. Kui minna kaitseversioonidega edasi, siis erinevalt kaitsjast ei näe ringkonnakohus KrMS § 7 lg 3 kohaldamiseks alust põhjusel, et ekspert on lisaks kirjutanud ja selgitanud veel seda, et hingamispuudulikkuse tekkepõhjust ei ole võimalik kohtuarstlikke meetode kasutades tõsikindlalt kindlaks teha.40 Vastab tõele, et ekspert tõi kaitsjale vastates välja veel rea põhjuseid selle kohta, miks hingamispuudulikkus võib tekkida – alates sellest, et laps ei pruugi peale sündi hingama hakata kuni rasedusega kaasnevate komplikatsioonideni41, kuid TP rõhutas samas seda, et lahangul tuvastati konkreetne vigastus (kopsukelme rebend) ning vigastuse olemuse tõttu määratleti kaks võimalikku põhjust, mis võisid selle põhjustada.42
  215. Ühe vähestest konkreetsetest kaitseversioonidest ehk spontaanse õhkrinna võimaluse on maakohus veenvalt kummutanud tõdedes, et seda lihtsalt ei tuvastatud. Apellandi arusaam, et absoluutselt igasugune õhkuvisatud võimalus on tõsiseltvõetav ka siis, kui sel puudub igasugune tõenduslik kate, ei ole õige. Kaitseversiooni jaatamiseks ei piisa sellest, kui paljasõnaliselt öelda, et kui mingi vigastuse tekkepõhjus on välistatud, siis võib see olla ka midagi muud. Kohtul peab olema võimalik mõista, mis see muu on ja kas miski ka seda toetab (vt siinkohal ka RKKKo 1-21-5633). Võimalike alternatiivide puhul tuleb ringkonnakohtu hinnangul arvestada ka sellega, et need peaksid haakuma ka ülejäänud tõendite kogumiga. Kõik muud võimalikud ja võimatud terviserikked ja/või komplikatsioonid, millele kaitsja neid lähemalt konkretiseerimata ja tõenditega katmata jättes abstraktselt viitab, tuleb seega kõrvale jätta. Lisaks pole õige apellandi seisukoht, et ekspertide arvamustest hingamispuudulikkuse tekkepõhjuste kohta tuleks välja noppida üksnes need versioonid, mis räägivad lapse loomuliku surmlõppe poolt, ignoreerides hingamispuudulikkust käsitavate tõendite hindamisel juba tõendatud taustafakte.
  216. Ülaltoodu tõttu jääbki üle üks ja eksperdi arvates väga tõenäoline põhjus: hingamispuudus tekkis sellepärast, et vastsündinu lämmatati. Maakohtu argumentatsioon kordamist ei vaja. Ringkonnakohus lisab omalt poolt üksnes seda, et paraku haakub see versioon täiel määral ülejäänud tõendikogumiga. Kui sellele lisada tõdemus, et elusalt sündinud, iseseisvalt hingavad lapsed teevad paratamatult ühel hetkel häält ehk karjuvad, siis ei pea kolleegium tõenäoliseks, et oma rasedust ja sünnitust hoolikalt varjanud süüdistatav riskis või hakkas riskima sellega, et keegi kuuleb lapse nuttu ning tuleb uurima, mis juhtus.
  217. Kokkuvõtlikult on ringkonnakohus maakohtuga sama meelt – süüdistuse väide, et Kairi Kuusemaa sulges vastsündinu õhuruumi ja laps lämbus ning suri mõned minutid pärast ilmaletulekut, on tõendatud. Kuna süüdistatav oli äsja sünnitanud naine, kes tappis oma vastsündinud lapse ning muud KarS § 116 objektiivne koosseis ei nõua, ei vaja maakohtu seisukoht selles osas ka korrigeerimist. Kolleegium leiab, et Kairi Kuusemaa tapmistegu oli kavatsetud. 39 vt uuesti surnu kohtuarstliku ekspertiisi akt kd II tlk 51-114 ja ekspert TP ütlused kd I tlk 50-52pö. vt eksperdi arvamuse p 4 ja ekspert TP ütlused nt kd I tlk
  218. 41 vt ekspert TP ütlused kd I tlk 51 ja 51pö. 42 vt ekspert TP ütlused kd I tlk
  219. 40 29
  220. KarS § 116 subjektiivsel küljel ringkonnakohus pikalt ei peatu. Siin maakohtu motiivid43 täiendamist ei vaja. Sarnaselt maakohtuga ei pea kolleegium muid tahtluse vorme tõendite tõttu võimalikuks. Apellant pareerib maakohtu väiteid peamiselt seeläbi, et Kairi Kuusemaa jaoks olid nii rasedus kui ka sünnitus ootamatud, kuid ringkonnakohus on juba korduvalt öelnud, et seda nägemust olemasolev tõendite kogum ei toeta. Lisaks on tõendatud fakt, et Kairi Kuusemaa ei soovinud last. Maakohus on korrektselt viidanud, et süüdistatava internetiotsingud ei käsita vähimalgi määral midagi, mida oleks võimalik seostada, et süüdistatav planeeris oma elu koos lapsega või pidas võimalikuks lapse loovutamist.44 Arvestades, et lähedaste sõnul45 armastas Kairi Kuusemaa pidevalt reisida ning toodut kinnitavad ka süüdistatava konto väljavõtted 46, mille kohaselt lahkus ta Eestist praktiliselt kohe kui selleks avanes materiaalne võimalus, toetab süüdistatava viljeletud elustiilgi seda, et paikne elu koos (vallas)lapsega ei olnud tema jaoks vastuvõetav. II
  221. Ringkonnakohus ei näe prokuratuuri apellatsioonis argumente, mis tooks kaasa maakohtu otsuse tühistamise osas, mis puudutab Kairi Kuusemaale esitatud süüdistust KarS § 148 lg 1 järgi.
  222. Enne käsiloleva kaasuse asjaolude juurde minekut ütleb ringkonnakohus seda, et kolleegium ei pea põhimõtteliselt vajalikuks revideerida senist Tallinna Ringkonnakohtu praktikat47 osas, mis puudutab KarS § 148 lg 1 kohaldamist olukorras, kus menetluse esemeks on väidetava laibarüvetamisega ajalis-ruumiliselt seotud ehk sellele (vahetult) eelnenud tapmistegu. Ringkonnakohus leiab jätkuvalt, et siis, kui tapmise toime pannud inimene üritab pärast tapmistegu surnukehast moel või teisel (sageli kiirustades) vabaneda, on selline tegu käsitatav kuriteo varjamisena ning laiba üldtunnustatud tavadele mittevastava kohtlemisega kaasneva võimaliku ebaõiguse hõlmab sellele eelnenud raske isikuvastane kuritegu. Samuti ei täida kirjeldatud põhjustel surnukeha alastus kuriteo varjamise korral iseseisvalt KarS § 148 lg 1 teokoosseisu. Kolleegium leiab, et normi kohaldamiseks olukorras, kus soovile oma eelnevat tapmistegu varjata ehk n-ö surnukehast lahti saamisele, peaks esinema veel mingisugused täiendavad asjaolud, mis räägivad tahtlusest laipa vääritult kohelda. Nii näiteks võiks täiesti kaaluda KarS § 148 lg 1 kohaldamist olukorras, kus tapja topib enne laiba peitmist selle kehaõõnsustesse mingisuguseid esemeid või teeb surnukehast põllule hernehirmutise.
  223. Peaks prokuratuur olema jätkuvalt seisukohal, et senine kohtupraktika vajab muutmist või on praeguse asja tehioludes midagi, mille tõttu on KarS § 148 lg 1 kohaldamata jätmine ilmselgelt vale, on prokuröril võimalik esitada kassatsioon Riigikohtule. Niisiis märgib kolleegium maakohtu asjakohast argumentatsiooni kordamata vastuseks prokuratuurile järgmist.
  224. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et asjas on kõrvaldamata kahtlus, et Kairi Kuusemaa võis oma lapse matta ning seda võimalust esitatud süüdistus ette ei näe. Ka on isegi kiirustades ning tõenäoliselt sel põhjusel prokuratuuri rõhutatud KalmS §-s 9 sätestatud reeglitele mittevastav matmine kõige lähedasem viis surnukeha väärikalt kohtlemisele. 43 vt maakohtu otsus p-d 33-
  225. vt maakohtu otsuse p
  226. 45 vt süüdistatava õe C ütlused kd I tlk 66-70, süüdistatava ema F ütlused kd I tlk 70-77, süüdistatava venna P ütlused kd I tlk 94pö-102, süüdistatava isa S ütlused kd I tlk 102-106 ning süüdistatava õe D (D) ütlused kd VI tlk 119-123 ja 46 kd V tlk 14-26 ja 41-
  227. 47 vt TlnRngKo 1-19-9878 p
  228. 44 30
  229. Prokuröri arutlus- ja arvutuskäik, mille kohaselt pidi vastsündinu surnukeha avastanud koer laiba leidma ja koju vedama ca 15 minuti jooksul, on veatu ja korrigeerimist ei vaja. Prokuröri järeldust, et koer on selle ajaga võimeline lapse surnukeha leidma, üles kraapima ning koju tooma üksnes oma kodu vahetust lähedusest, ringkonnakohus lähteandmete puudumise tõttu (näiteks koera võimalik liikumiskiirus ja koht, kust koer koos surnukehaga oma liikumist kodu poole alustas) ei jaga. Maakohus on õigesti tuvastanud ja kaitsja kohaselt viidanud, et seda, kust koer surnukeha leidis, tegelikult kindlaks ei tehtud. Fakt, et surnukeha peidukohta ei leitud, ei võimalda teha järeldust, et seega pidi surnukeha olema YYY talu põllumassiivil. Kolleegium toetab siin täielikult kaitsja mõttekäiku, et laiba läbipaistvas kilekotis vedelema jätmise vastu räägib Kairi Kuusemaa eelnev käitumine: hoida rasedust ja sünnitust saladuses nii hoolikalt, et mitte keegi – isegi tema kõige lähedasemad pereliikmed – ei saaks iialgi teada, et tal sündis laps. Olukorras, kus kõik tõendid räägivad selle poolt ning süüdistuski on olnud seda meelt, et süüdistataval olid kõik sammud läbi mõeldud, ei sobitu tooduga mitte kuidagi konteksti väide surnukeha jätmise kohta lagedale põllule, kust see võidakse väga suure tõenäosusega leida.
  230. Võimalust, et süüdistatav võis lapse matta, toetab vastsündinu surnukeha välimus selle leidmise hetkel.48 Surnukeha on üleni mullaga kaetud ning kolleegiumi arvates ei teki nii põhjalik ja ulatuslik määrdumine siis, kui koer keha viivuks lohistab või korraks maha paneb. Siin tasub uuesti vaadata ka surnukehal ekspertiisi käigus tuvastatud surmajärgseid vigastusi – need toetavad pigem võimalust, et koer haaras surnukeha lõugade vahele ja kandis selle koju, kui seda, et koer vedas laipa terve tee enda järel. 49 Kuigi prokuratuur pidas mullaga määrdumist võimalikuks sellepärast et, kui koer laiba leidmisel käpaga tuhnis, toetas jms, ei ole mõttekäik süüdistuse versiooni silmas pidades loogiline: miks peaks koer juhul, kui süüdistatav pani lapse surnukeha kilekotti ja jättis selle lihtsalt põllule vedelema, üldse hakkama veel maapinda kraapima nii, et muld lendab? Pealegi oli maa prokuratuuri apellatsiooni kohaselt nii külmunud, et süüdistatav ei olnud võimeline auku kaevama. Tasub meenutada sedagi, et eksperdi hinnangul võidi surnukeha siiski matta.50 Maakohtu seisukohta, mis puudutab mullaproove, kolleegium kordama ei hakka, vast on paslik meenutada, et eksperdi arvamus on üks tõend paljudest, mida kohus kogumis teistega hindab.
  231. Kilekoti osas on iseenesest prokuratuuril õigus, et sarnaste kilekottide olemasolu süüdistatava kodus ehk XXX talus ning kilekotilt leitud vastsündinu DNA räägivad suuresti selle kasuks, et Kairi Kuusemaa võis kilekotti kasutada lapse transpordiks. Samas fakt, et kilekott ei olnud mullaga määrdunud, laiba matmist ei välista. Asjaolu, et bioloogiliste jäätmete kilekotis matmine aeglustab loomulikke lagunemisprotsesse, on kehtivate jäätmekäitlusnõuete tõttu üldteada. Kuivõrd surnukeha on oma koostiselt samuti bioloogilist päritolu objekt, ei ole selle matmine kilekotis juhul, kui matja soovib oma tegu iga hinna eest varjata, mõistlik valik. Seda, et Kairi Kuusemaa poleks oma samme läbi mõelnud, tõenditest kooruv tervikpilt tegelikult ei toeta. Tõendite põhjal pole välistatud, et enne matmist käristati kahes osas leitud kilekott katki51, laip võeti sealt välja, maeti maha ning kilekott jäi suvaliselt vedelema, kust see kanduski YYY talu põllumassiivile. Prokuröri viidatud tuule suunda ringkonnakohus üle ei tähtsustaks. Üldjuhul lendlevad kilekoti tükid sihitult edasi-tagasi, sest selle kaalu arvestades ei ole tegu esemega, mida tuul tingimata ainult ühes suunas kanda saaks. 48 vt fotod kd II tlk 26-33, 34-
  232. vt surnu kohtuarstliku ekspertiisi akt kd II tlk 51-
  233. 50 vt eksperdi arvamuse p 5 kd II tlk
  234. 51 vt siinkohal ka pildid kilekoti tükkidest kd III tlk 122, 125, 129-
  235. 49 31
  236. Ülaltoodud põhjustel ei saada edu prokuröri taotlus tunnistada Kairi Kuusemaa süüdi ka KarS § 148 lg 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos.
  237. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb käsilolevas asjas osas, mis puudutab Kairi Kuusemaale KarS § 148 lg 1 järgi tehtud etteheidet, väljuda kooskõlas KrMS 340 lg 1 süüdistatava kaitsja esitatud apellatsiooni piiridest. 94.1 Apellant soostus maakohtu järeldusega, et süüdistatava suhtes tuleb kriminaalmenetlus KarS § 148 lg 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos KrMS § 274 lg 1 järgi lõpetada, sest Kairi Kuusemaa tegu – oma vastsündinud lapse surmast teavitamata jätmine – vastab KarS § 282 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo tunnustele. Maakohus põhistas oma seisukohta kokkuvõtlikult nii, et süüdistuses heidetakse Kairi Kuusemaale ette, et ta ei teavitanud kedagi lapse surmast ning hiljem, menetluse kestel keeldus süüdistatav lapse surma registreerimisest. 94.2 Kolleegiumi hinnangul tuleb Kairi Kuusemaa KarS § 148 lg 1 järgi õigeks mõista. Esiteks ei ole võimalik nõustuda maakohtu otsuse p-s 68 sisalduva arutluskäiguga, mis puudutab lapse surma registreerimata jätmist kohtueelse menetluse ajal. Seda Kairi Kuusemaale esitatud süüdistus ette ei heida. Süüdistust lugedes 52 on ilmne, et prokuratuur seob surmast teatamata jätmise KarS § 148 lg 1 järgi etteheidetava teoga. Sellest, et Kairi Kuusemaa jättis vastsündinu surma registreerimata pärast
  238. veebruarit
  239. a, süüdistus ei räägi. Teiseks on lapse surmast teatamata jätmine kolleegiumi arvates samuti tapmisteo ja selle varjamise tarvilik osa ning järelikult juba hõlmatud KarS § 116 teokoosseisuga. 94.3 Viimaks märgib ringkonnakohus sedagi, et loogika, mille järgi tuleks vastsündinu tapnud ja kuriteo varjamise eesmärgil laiba peitnud süüdistatavat lapse surmast teatamata jätmise eest karistada, tähendaks sisuliselt ka seda, et Kairi Kuusemaad tuleks karistada selle eest, et ta ei tunnistanud oma tegu üles. Mõnes mõttes seda nõue surm registreerida käsiloleva kaasuse asjaolude valguses ju tähendanuks. III
  240. Kaitsja taotlus, revideerida Kairi Kuusemaale KarS § 116 järgi mõistetud karistust, jääb tagajärjetuks järgmistel põhjustel.
  241. Vaatamata asjaolule, et ringkonnakohtu hinnangul ei saa Kairi Kuusemaale ette heita seda, et ta tappis oma vastsündinud lapse nabanööri rebimisest tekkivat verekaotust põhjustades, ei too see kaasa väiksemat süüd. Toodu süü suurust mitte kuidagi ei vähenda. Kairi Kuusemaa tappis kavatsetult oma vastsündinud lapse ning tõendite põhjal võib väita, et ta alternatiive ehk lihtsustatult võimalust laps ellu jätta, paraku ei kaalunudki. Lisaks maakohtu poolt välja toodule nendib kolleegium, et täisealine, tugivõrgustikuga süüdistatav ei olnud objektiivselt väljapääsmatus olukorras. Seda, et Kairi Kuusemaad vallanuks mingisugune habras või tume meeleseisund, mille tõttu ta muid võimalusi ei näinud, tõendid – eeskätt tema pereliikmete ütlused selle kohta, kuidas süüdistatav end sünnituse eelselt ja -järgselt üleval pidas - samuti ei toeta. 52 vt kd I tlk 8pö. 32
  242. Samuti ei tingi maakohtu kaalutlusotsustuse tühistamist ülejäänud, apellatsioonis sisalduvad argumendid. 97.1 Mis puudutab kergemaid, lapsel tuvastatud elupuhuseid tervisekahjustusi, siis nende olemasolu ei olnud maakohtu jaoks määrav ega ole ka ringkonnakohtu jaoks. 97.2 Fakt, et süüdistatav ei varjanud asitõendeid ehk rinnapiimaga või verega määrdunud esemeid, ei puutu karistuse mõistmisel asjasse. Oma rasedust ja sünnitust varjanud ning lapse surnukeha matnud Kairi Kuusemaa arvestas, et mitte keegi ei saagi kunagi teada, et tal oli laps ning sestap ei olnud tal põhjust neid asju ka peita. 97.3 Süüdistatava teojärgne käitumine, mida maakohus käsitab ja kaitsja ette heidab, näitab ilmekalt seda, et Kairi Kuusemaa ei kahetse vähimalgi määral seda, mida ta tegi. Lisaks õõnestavad süüdistatava käitumine ja lähedastele küll n-ö nelja silma all tehtud, kuid pealt kuulatud ja talletatud sõnad, mille osas kasutamiskeeldu pole 53, tugevalt süüdistatava hilisemaid avaldusi selle kohta, et tal on lapse surma tõttu kahju ja raske. 97.4 Kaitsja toodud võrdlusel teistes sarnastes asjades varem mõistetud karistustega kolleegium pikalt ei peatu. Olukorras, kus kaasuste tehiolud pole võrreldavad ning karistuse mõistmise aluseks on isiku süü, ei ole kohane rõhutada, et samale kvalifikatsioonile vastava teo toimepannud inimesi tuleks kohelda samamoodi, mõistes neile identsed või sarnasesse suurusjärku jäävad karistused. Seda, et kaitsja toodud näiteid ühendaks käsiloleva asjaga veel mõni asjaolu peale teole antud õigusliku hinnangu, apellatsioonist ei nähtu. 97.5 Kaitsja heidab maakohtule ette, et too ei arvestanud karistuse mõistmisel eripreventiivsete asjaoludega. Ringkonnakohus vigu ei näe. Karistuse tingimisi kohaldamata jätmist KarS § 73 või 74 alusel kohus eraldi põhjendama ei pea (vt RKKKo nr 1-23-52). 97.6 Ringkonnakohus ei nõustu kaitsjaga, et maakohus sisustas üldpreventiivse aspekti ekslikult teo asjaoludega. Maakohtu põhjendusi vaadates on too pidanud oluliseks positiivset üldpreventsiooni. Kolleegium eksimust ei näe. Ühiskonnas laia kandepinda leidnud kaasuse tehioludega arvestamata jätmine tähendaks seda, et üldsus ei mõista, millised asjaolud võivad kaasa tuua leebema või vastupidi – karmima kohtlemise. Toodu omakorda õõnestaks inimeste usaldust õiguskorra vastu üldisemalt.
  243. Kokkuvõtlikult pole maakohtu mõistetud karistus süüdistatava süüd silmas pidades ülemäärane ning ringkonnakohus ei tähelda selliseid kaalutlusvigu, mis tooks kaasa Kairi Kuusemaale KarS § 116 järgi mõistetud karistuse tühistamise.
  244. Kairi Kuusemaa ja tema kaitsja leidsid, et süüdistatava suhtes kohaldatud tõkend vahistamine tuleks tühistada ning asendada võimalusel elukohast lahkumise keeluga. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus korrektselt tuvastanud, et vahistamise alus pole ära langenud. Kuna negatiivne prognoos põhineb süüdistatava minevikukäitumisel ja kohus on toonud välja ka selle, kuidas mõjutab süüdistatava jaoks uus olukord ehk süüdimõistev kohtuotsus Kairi Kuusemaa pakkuminekuohtu, ei olegi tõkendit puudutav taotlus edukas. IV 53 vt maakohtu otsuse p
  245. 33
  246. Kõike eeltoodut arvesse võttes leiab ringkonnakohus, et maakohtu otsus tuleb KrMS §-de 340 lg 1 alusel tühistada osas, millega lõpetati Kairi Kuusemaa suhtes kriminaalmenetlus KarS § 148 lg 1 järgi põhjusel, et tema tegu vastab KarS § 282 lg 1 järgi kvalifitseeritavale väärteole (surmast teatamata jätmine). Tühistatud osas teeb kolleegium uue otsuse, millega mõistab Kairi Kuusemaa KarS § 148 lg 1 järgi õigeks. maakohtu otsusest tuleb KrMS § 337 lg 1 p 3 alusel jätta välja asjaolu, et Kairi Kuusemaa rebis vastsündinu nabanööri katki ning põhjustas nii tekkinud verekaotuse tõttu sihilikult lapse surma Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata. Kaitsja apellatsioon tuleb osaliselt rahuldada, prokuröri apellatsioon jääb rahuldamata. Kairi Kuusemaa ja tema kaitsja taotlust, tühistada või muuta süüdistatava suhtes kohaldatud tõkendit, pole alust rahuldada.
  247. Kuivõrd ringkonnakohus ei muuda maakohtu lõppjäreldusi, mis puudutavad süüküsimust KarS § 116 järgi ning sisulisi argumente kaebus ei sisalda, jääb rahuldamata ka kaitsja taotlus hüvitada süüdistatavale süüteomenetlusega tekitatud kahju.
  248. Kaitsja ja prokurör vaidlustasid maakohtu määratud menetluskulude jaotuse.
  249. Prokuröri taotlus jätta süüdistatava kanda ka KarS § 148 lg 1 järgi esitatud süüdistusega seotud menetluskulu jääb tagajärjetuks, sest kolleegium mõistis Kairi Kuusemaa õigeks.
  250. Kaitsja vaidlustab maakohtu otsustuse õigusabikulusid ja ekspertiisikulu puudutavas osas. 104.1 Apellant taotles maakohtus, et õigeksmõistva otsuse korral hüvitaks riik süüdistatavale menetluskuluna õigusabikulud kokku 33 690,24 eurot. 104.1.1 Taotluse kohaselt osutas kaitsja kliendile õigusabiteenust hinnaga 180 eur/h ning ajakulu liites ja teisendades kulus kaitsjal teenuste osutamisele kokku veidi rohkem kui 23 tööpäeva.54 Maakohus asus seisukohale, et õigusabi tunnihind on mõistlik, kuid ajakulu kaitsja märgitud ulatuses mitte ning seega on põhjendatud õigusabikulu 30 244,19 eurot. Ringkonnakohus nendib, et kuigi kaitsja osundab apellatsiooni p-s 193 maakohtu võimalikule arvutusveale, ei nähtu kaebusest, et too viga mõjutanuks maakohtu poolt arvestatud lõpliku summa õigsust. Apellant vaidlustab maakohtu hinnangu, mille kohaselt moodustas kaitsja töömahust Kairi Kuusemaale KarS § 148 lg 1 järgi etteheidetav tegu 10% ning KarS § 116 järgi etteheidetav tegu 90%. Ringkonnakohus maakohtu otsustusse ei sekku. Kui vaadata kaitsja taotlusele lisatud kuludokumente ja tabelit, siis on õige maakohtu märkus, et ajakulu jaotust, mis võimaldaks järeldada, milline osa teenustest oli seotud KarS § 148 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteoga, dokumentidelt ei nähtu. Juhul, kui ajakulu pole jälgitav, fikseerib kohus eeldatava töömahu hinnanguliselt. Arvestades, et asja raskuskese on vaidlusteta olnud siiski Kairi Kuusemaale KarS § 116 järgi esitatud süüdistus, ei ole põhjust maakohtu hinnangut kohendada. Küsimus, kas süüdistatav võis surnukeha rüvetada on olnud teisejärguline. Maakohtu määratud osakaal 10% on 3024,40 eurot. Kaitsja osutas õigusabiteenust hinnaga 180 eurot tund ning seega oli kaitsja ajakulu KarS § 148 lg 1 järgi esitatud süüdistuses hinnanguliselt 16 tundi ja 48 minutit. Arvestades küsimuse keerukusastet, tõendite hulka ja kogu kohtuasja rõhuasetust, on see aeg ringkonnakohtu arvates täiesti piisav. Kuivõrd maakohus jättis KarS § 148 lg 1 järgi kvalifitseeritud etteheitega seotud menetluskulu riigi kanda, ei ole põhjust maakohtu lõppjäreldust muuta. 54 vt kd I tlk 146-160pö. 34 104.1.2 Maakohtus kantud õigusabikulude vähendamist ei tingi ringkonnakohtu hinnangul ka fakt, et käsiloleva otsusega väheneb Kairi Kuusemaale esitatud süüdistuse maht osas, mis puudutab nabanööri rebimist. Kaitsja keskne argument puudutas tõenditest nähtuvat kõrvaldamata kahtlust, mille seda, et faktiliste asjaolude põhjal pidanuks prokuratuur süüdistatavale ette heitma tegevusetust. 104.2 Maakohtu otsustus, mis puudutab ekspertiisikulu, on samuti põhjendatud. Kaitsja heidab maakohtule ette, et too ei arvestanud kaitsekõne p-s 119 toodud argumentidega, mis olid järgmised: - ekspertiisiakt nr 24E-GE00211-01 tõendab kuritegude toimepanijat, s.o surnuna leitud vastsündinud poisslapse bioloogiline ema on Kairi Kuusemaa. Põhjendamatu on teha 7 testi olukorras, kus esimene või teine test annab tulemuse. Järelikult on põhjendamatu üle 420 euro (kapede ja juuksekrunni testid) ulatuv kulu. Põhjendamatu on 1050 eurot; - ekspertiisiakt nr 24E-GE00259-01 tõendab, et ekspertiisiks esitatud objektidelt punase-valge ruuduliselt pluusilt ja pruunitriibuliselt kampsunilt, mis leiti XXX talu läbiotsmisel, tuvastati Kairi Kuusemaa DNA. Kulu pole tarbetu dubleerimise tõttu põhjendatud; - ekspertiisiakt nr 24E-GE00322-01, mille koostamise kulu oli 420 eurot. Perekonnaliikmete DNA testide tegemine umbes kuu aega pärast põlvnemise tuvastamise ekspertiisitulemust oli tarbetu; - ekspertiisiakt nr 24E-AM00003-01, mille koostamise kulu oli 369 eurot. Ekspertiis oli tarbetu, kuna uuriti rinnapiima leidumist pluusil, kuid paralleelselt oli juba võetud DNA-proovid; - BioCC OÜ laboris aine ekspertiis, mille kulu oli 366 eurot ja BioCC OÜ molekulaarbioloogia labori ekspertiis, mille kulu oli 1600 eurot (summale lisandub käibemaks). Rinnapiima sisalduse ei olnud vajalik olukorras, kus DNA-ekspertiis tuvastas põlvnemise ning aprillis
  251. a tehtud jälitustoimingu käigus kinnitas kaitsealune, et laps on tema oma; - DNA ekspertiis, akt nr 24E-GE00171-01, mille kulu oli 1050 eurot, ei seondu süüdistatavaga; - DNA ekspertiis, akt nr 24E-GE00165-01, mille kulu oli 70 eurot, ei seondu mitte kuidagi süüdistatavaga; - DNA ekspertiis, akt nr 24E-GE00144-01, mille kulu oli 70 eurot, ei seondu mitte kuidagi süüdistatavaga; - DNA ekspertiis, akt nr 24E-GE00196-01, mille kulu oli 70 eurot, ei seondu mitte kuidagi süüdistatavaga; - kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi akt nr. 6/12, mille kulu oli 1540,15 eurot, on tarbetu kulu, sest puudus objektiivselt põhjendatud teave, et süüdistataval võib olla vaimse tervise probleeme; - toksikoloogia ekspertiisi akt nr 24E-TX00044-01, mille kulu oli 224 eurot, ei seondu mitte kuidagi süüdistusega; 35 - Mulla sarnasuse keemilise analüüsi kolm ekspertiisi, mille kulu oli kokku 786,58 eurot, olid põhjendamatud, sest need ei võimalda objektiivselt välja selgitada tõendamiseseme asjaolusid. 104.3 Ringkonnakohus nendib, et kaitsja on piirdunud üldise viitega kohtuvaidluste teesidele, kuid jätnud tähelepanuta, et maakohus on otsuse p-s 87 rahuldanud prokuröri taotluse ja jätnud riigi kanda ekspertiisikulu 4225 eurot, mis puudutas mh ka järgmisi, kaitsja teeside p-s 119 ära märgitud ekspertiisikulud: - toksikoloogia ekspertiisi akt nr 24E-TX00044-01, mille kulu oli 224 eurot; - ekspertiisiakt nr 24E-GE00322-01, mille koostamise kulu oli 420 eurot; - ekspertiisiakt nr 24E-AM00003-01, mille koostamise kulu oli 369 eurot; - BioCC OÜ molekulaarbioloogia labori ekspertiis, mille kulu oli 1600 eurot (summa koos käibemaksuga 1952 eurot); - DNA ekspertiis, akt nr 24E-GE00171-01, mille kulu oli 1050 eurot; - DNA ekspertiis, akt nr 24E-GE00165-01, mille kulu oli 70 eurot; - DNA ekspertiis, akt nr 24E-GE00144-01, mille kulu oli 70 eurot; - DNA ekspertiis, akt nr 24E-GE00196-01, mille kulu oli 70 eurot. Lisaks eeltoodule põhjendas maakohus otsuse p-s 89, miks peaks jääma riigi kanda mulla sarnasuse keemilise analüüsi kolme ekspertiisi tegemisega seotud kulu kokku 786,58 eurot. 104.4 Ülejäänud kaitsja vaidlustatud ekspertiisikulu kohta märgib ringkonnakohus, et maakohtu otsustus see süüdistatavalt välja mõista, on põhjendatud järgmistel põhjustel. 104.4.1 Maakohtul on õigus, et ekspertiisid määrati tõendamisvajaduse tõttu. Otsesed tõendid kuriteosündmuse kohta puudusid ning seega tuli tõe tuvastamiseks koguda kaudseid tõendeid, sh analüüsida välismaailma talletunud jälgi. 104.4.2 Ekspertiisiaktis nr 24E-GE00211-01 sisalduv eksperdi arvamus tõendab seda, et vastsündinu ema oli Kairi Kuusemaa. Kaitsja hinnangul ei olnud õige teha kokku mitut testi olukorras, kus juba esimene või teine annab tulemuse. Kaitsja väide tähendab, et proove analüüsitakse laboris ühekaupa. Selline asjade käik tähendaks ilmselgelt ebamõistlikku ajakulu arvestades, kui paljudes kriminaalasjades sarnaseid ekspertiise läbi viiakse. Seega lähtub kolleegium eeldusest, et enne vastuste saabumist pole võimalik prognoosida, mitu neist annab nõutava ja kriminaalmenetluses kasutuskõlbuliku tulemuse. 104.4.3 Ekspertiisiakt nr 24E-GE00259-01 tõendab, et ekspertiisiks esitatud objektidelt punase-valge ruuduliselt pluusilt ja pruunitriibuliselt kampsunilt, mis leiti XXX talu läbiotsmisel, tuvastati Kairi Kuusemaa DNA. Ringkonnakohus nendib, et kaitsja seob selle ekspertiisi ekspertiisiaktiga nr 24E-AM00003-01, mille käigus analüüsiti rinnapiima leidumist süüdistatava pluusil. Siin viitas kaitsja, et paralleelselt oli juba võetud DNAproovid. Ringkonnakohus nendib, et olukorras, kus süüdistatav ei elanud püsivalt 36 vanematekodus ning seal viibisid ka tema õed, tuli välja selgitada riiete kuuluvus. Selleks on DNA test sobilik. 104.4.4 Kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi akt nr. 6/12, mille kulu oli 1540,15 eurot, oli süüdistatava tegu ja teisi tõendeid55 silmas pidades tarvilik.
  252. Kokkuvõtlikult jääb rahuldamata kaitsja taotlus, et ringkonnakohus otsustaks maakohtu menetluskulude jaotuse teisiti.
  253. Kaitsja taotleb apellatsioonimenetluse kulu riigi kanda jätmist. Taotluse järgi osutas apellant süüdistatavale õigusabiteenust hinnaga 180 eur/h. Kaitsja palub mõista Eesti Vabariigilt süüdistatava kasuks 11 160 eurot, sest ta osutas Kairi Kuusemaale õigusabiteenust kokku 62 tundi. See teeb peaaegu 8 tööpäeva. Ringkonnakohus peab õigusteenuse tunnihinda põhjendatuks. Ajakulu seevastu mitte. Esiteks tuleb arvestada, et apellatsioonis sisaldub mitu teemaplokki: 1) süüdistatava käitumine enne rasedust; 2) tapmistegu nr 1 ja nr 2; 3) üldised etteheited ja 4) karistus ja menetluskulud. Argumentide puhul tuleb arvestada sellega, et paljuski kordab kaitsja kohtuvaidlustes avaldatut ning edukaks osutus väide, mis nabanööri rebimist puudutavate ülejäänud argumentide mahtu vaadates oli apellandi jaoks ilmselgelt teisejärguline.56 106.1 Kui vaadata ajakulu aruannet, siis tuleb täheldada, et väga palju aega on kulunud konsultatsioonidele süüdistatavaga. Kuigi kolleegium peab loomulikuks ja lausa hädavajalikuks, et advokaat kooskõlastab oma positsiooni kaitsealusega ning annab talle jooksvalt nõu, on kliendi vajadus advokaadiga suhelda individuaalne. Iseenesest on süüdistataval õigus oma advokaadiga tundide kaupa arutada, kuid riigil ei lasu kohustust lugeda vaikimisi põhjendatuks kogu konsultatsioonidele kuluvat ajakulu.
  254. Eeltoodut silmas pidades leiab ringkonnakohus, et mõistlik apellatsioonimenetluse ajakulu, mis hõlmab maakohtu otsusega tutvumist, kliendiga konsulteerimist, apellatsiooni ja menetluskulude koostamist, on kokku 3 normpikkusega ehk 8-tunnist tööpäeva. Põhjendatud ape

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.