Obsah (13)

§ 113§ 403§ 94§ 76§ 82§ 402§ 1§ 404§ 4034§ 411§ 100§ 101§ 1132

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Aleksandr Kondrašov Otsuse tegemise aeg ja koht 04.07.2025, Tallinn Tsiviilasja number 2-24-131712 Tsiviilasi Hagihind Men

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse täitmiseni.

1. Jätta hagi rahuldamata B2 Impact OÜ nõudes mõista M Plt välja põhivõlgnevus 3 422 eurot ületavas osas, intress 54,70 eurot ületavas osas ning sissenõutavaks muutunud viivis 192,32 eurot ületavas osas.
2. Jätta B2 Impact OÜ menetluskulud 70% ulatuses M P kanda ja 30% ulatuses B2 Impact OÜ enda kanda.
3. Jätta M P menetluskulud 30% ulatuses B2 Impact OÜ kanda ja 70% ulatuses M P enda kanda.
4. Määrata M Ple hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 0 eurot.
5. Välja mõista M Plt B2 Impact OÜ kasuks menetluskulud summas 430,50 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal hagejale tasuda käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 1
6. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamatule täitmisele.
7. Toimetada tagaseljaotsus M Ple avalikult kätte. Lahend loetakse kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Edasikaebamise kord Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada otsuse teinud maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja (menetluse taastamise avalduse) 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS §187 lg 6). Asjaolud
8. B2 Impact OÜ (endise nimega OK Incure OÜ) esitas 03.09.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse M Plt (P) (võlgnikult, kostjalt) 5008,43 euro saamiseks. Kohus tegi 04.09.2024 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 26.09.2024 kohtumäärusega anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
9. Hageja esitas kohtule hagiavalduse 30.10.2024 (täpsustatud 22.11.2024). Hagi aluseks on kostja ja XXX AS vahel 12.01.2023 sõlmitud lepingust tulenev võlgnevus.
10. Hagis palus hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse põhivõlgnevus 3996,98 eurot, intressi 570,18 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 689,38 eurot, sissenõudmiskulu 50,00 eurot ning

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis põhinõudelt, so 3 996,98 eurolt, alates 31.10.2024 kuni põhinõude rahuldamiseni. Hagi kohaselt on krediidivõimelisuse hindamisel krediidiandja analüüsinud võlgniku regulaarset sissetulekut ning finantskohustusi võlgniku esitatud andmete põhjal (sissetulek, finantskohutused jms). Hageja tõi välja, et lisaks tehti krediidisaaja osas Pensionikeskuse väljavõte ja selle andmete analüüs. Pensionikeskuse väljavõtte kohaselt oli krediidisaaja sissetulek 792,92 eurot. Krediidiotsuse tegemisel võeti arvesse ka infot kliendi finantskohustuste ja majapidamiskulude kohta: finantskohustuste suuruseks märkis krediidisaaja 150 eurot ja majapidamiskulude suuruseks 50 eurot (krediidiandja arvestas 234 eurot). Päringud teostati ka creditinfo.ee ja taust.ee andmebaasidesse ning võeti AS-i Creditinfo krediidiskooring. Hagi kohaselt jõudis krediidiandja kogutud info analüüsimisel ja 2 krediidiandja väljatöötatud automatiseeritud metoodika tulemusel järeldusele, et klient on krediidivõimeline. 22.11.2024 menetlusdokumendis esitas hageja

§ 4034 lg 7 järgse ümberarvestuse.

Ümberarvestusel arvestas hageja, et kostja sai kasutusse kokku 4 930 eurot ning kostja on teinud tagasimakseid kokku summas 1 563,92 eurot. Hageja arvestas kogu kostja poolt tehtud tagasimakse summa uue graafiku põhiosa ja

§ 94

järgse intressi katteks ja selliselt ümberarvestuse kohaselt tegi kostja tagasimakseid põhiosa katteks 1508,28 eurot ja intresside katteks 56,32 eurot. 16.04.2025 menetlusdokumendis täpsustas hageja ümberarvestust. Hageja palus vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisel kostjalt alternatiivselt välja mnõista põhivõlgnevus 3 422 eurot, intress 54,70 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 192,32 eurot ning

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis põhinõudelt, so 3 422 eurolt, alates 31.10.2024 kuni põhinõude rahuldamiseni.

1. Kostjale on hagiavaldus koos lisadega ja Harju Maakohtu 09.12.2024 kohtumäärus asja menetlusse võtmise kohta avalikult kätte toimetatud 22.01.2025 väljaandes Ametlikud Teadeanded avaldatud kohtuteatega, mille kohaselt menetlusdokumendid loetakse avalikult kätte toimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadeanded ilmumise päevast. Hagiavaldusele vastamise tähtaeg oli 14 päeva. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud. Kohtu põhjendused
2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
3. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega osaliselt.
4. Võlaõigusseaduse (

) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

§ 76

kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 82

kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.

§ 402

lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandusvõi kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.

§ 1

lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Hagiavalduse asjaolude kohaselt sõlmisid kostja ja XXX AS 12.01.2023 krediidilepingu nr #xxx, mille alusel sai kostja krediiti kokku summas 4 930 eurot. Hageja ei ole esitanud asjaolusid, millest nähtuks, et kostja sõlmis lepingu seonduvalt oma majandus- ja kutsetegevusega. Kohtu hinnangul vastab käesolevas asjas hagi aluseks olev leping tarbijakrediidilepingu tunnustele

§ 402

lg 1 mõistes ning sellele kohalduvad

1. peatüki
2. jaos olevad tarbijakrediidilepingu erisätted, sh

§-st 404 tulenev vorminõue ning krediidiandjale pandud täiendavad kohustused tarbijale teavet anda (

§ 404

lg 2 p 2 ja § 403¹ lg 1 p 7 ja 9) ja vastutustundliku laenamise põhimõtet järgida (

§ 403

⁴ lg 1) ning

§-des 406² ja 408 sätestatud täiendavad tühisuse alused. Kohtul on kohustus kontrollida lepingu kehtivust omal algatusel olenemata vastaspoole vastuväidetest. 3 8. Hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust, mille regulatsioon rajaneb 05.04.1993 direktiivil 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes. Direktiiv võeti Eesti õigusesse üle

§-dega 402–421. Euroopa Kohtu praktikast lähtuvalt on kohtul kohustus hinnata tüüptingimusi omal algatusel (ex officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse küsimust ei tõstata (EKo 17.05.2018, C-147/16 ja EKo 21.12.2016, C-154/15). Samuti on kohtul kohustus kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist ja kohaldada ametiülesande korras lepingu tühisuse sanktsiooni (EKo 05.03.2020, C-679/18). Seega peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus kaitseb tarbijate nõrgemat positsiooni, sest nad ei pruugi olla teadlikud oma õigustest. Direktiivi 93/13 mõtte kohaselt lasub tõendamiskoormus ja asjaolude väljatoomise kohustus võlausaldajal. Vastavalt

§ 4034

lg-le 6 võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

§ 4034

lg-d 2–4 näevad ette, et hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on krediidiandjal. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel peab krediidiandja lähtuma

§ 4034 lg 4 kohaselt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 50 lg-test 3 ja 4.

KAVS § 50 lg 3 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Kehtiva

§ 4034

lg 13 järgi pidi kõnealuse põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama krediidiandja ehk hageja. Kohus on hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohal, et vastutustundliku laenamise põhimõtet ei ole nõutaval viisil järgitud. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta on selgitatud, et krediidivõimelisuse hindamisel analüüsiti kostja regulaarset sissetulekut ning finantskohustusi krediidisaaja poolt esitatud andmete põhjal (sissetulek, finantskohutused jms). Lisaks tehti krediidisaaja osas Pensionikeskuse väljavõte ja analüüsiti selle andmeid. Päringud teostati ka creditinfo.ee ja taust.ee andmebaasidesse ning võeti AS-i Creditinfo krediidiskooring. Hagi kohaselt jõudis krediidiandja kogutud info analüüsimisel ja krediidiandja väljatöötatud automatiseeritud metoodika tulemusel järeldusele, et klient on krediidivõimeline. Kohtu hinnangul ei saa tarbija esitatud sissetulekute ja kohustuste kohta esitatud teabe kontrolliks lugeda piisavaks vaid avalike andmebaaside ning registrite kontrollimist. Krediidiandja peaks kostjalt nõudma vähemalt pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta (vt. Tallinna Ringkonnakohtu 8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55 ja seal viidatud varasem praktika). Hagis väljatoodu pinnalt ei ole jõuda järeldusele, et lepingu sõlmimisel tuvastati nii kostja sissetulekute kui ka kohustuste suurus. Kohtule esitatud andmetest nähtuvalt käesoleval juhul krediidiandja kostjalt pangakonto väljavõtet ei nõudnud. Asjas ei ole tuginetud ka sellele, et krediidiandja oleks kostjalt nõudnud mingeid täiendavaid dokumente krediidivõimelisuse kohta või vähemalt teinud ettepaneku neid esitada. Ainuüksi avalikesse registritesse päringute tegemisest ei piisa, sest nimetatud päringute tegemine ei kinnita, millised olid krediidisaaja reaalsed sissetulekud ja kohustused. Eeltoodust tulenevalt on krediidiandja jätnud sisuliselt kostja krediidivõimelisuse tuvastamata. Kohtu hinnangul ei saa kohustuste kontrollimisel lugeda piisavaks laenutaotleja esitatud laenutaotlusel esitatud andmetest ning lisaks maksehäirete puudumise tuvastamisele tuleb enne tarbijale laenu andmist välja selgitada vähemalt tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate arv (KAVS § 49 lg 1 p 1-7). Kõike eeltoodut arvesse võttes asub kohus seisukohale, et krediidiandja ei järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ega veendunud piisava hoolega tarbija krediidivõimelisuses. 4 9.

§ 4034

lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub seda tingimust, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab üldjuhul tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Nimetatud tagajärgi ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt sama paragrahvi kolmandale ja neljandale lõikele või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Asjas ei ole tuginetud asjaoludele, et kostja oleks tahtlikult jätnud esitamata krediidiandja küsitud teabe või esitanud võltsitud andmeid. Nii rikkus krediidiandja

§ 4034lg-t 6.

Eeltoodust tulenevalt on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks

§ 403

4 lg 7 kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast, ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

§ 94

lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.

§ 4034

lg 7 III lause kohaselt peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Samuti tuleb sel juhul tarbija tehtud maksed, milles pole arvestatud intressimäära muutumisega ja mistõttu on olnud need suuremad, käsitada osalise ennetähtaegse tagasimaksena

§ 411tähenduses.

10. Kohus palus hagejal esitada oma sissenõutavaks muutunud nõude tervikliku arvestuse, milles oleks arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega (

§ 403

4 lg 7) ja mille alusel saaks kohus hinnata, millises ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed sissenõutavaks muutunud. 22.11.2024 ning 16.04.2025 menetlusdokumentides esitas hageja ümberarvestuse ning tõi välja, et juhul kui kohus leiab, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtteid, tuleb kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 3 422 eurot, intress 54,70 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 192,32 eurot ning

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis põhinõudelt, so 3 422 eurolt, alates 31.10.2024 kuni põhinõude rahuldamiseni. 11. Kohus on hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohal, et krediidiandja ei järginud kostja suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtet nõutaval viisil. Kostja sai lepingu alusel krediiti summas 4 930 eurot ning tegi tagasimakseid kokku summas 1 563,92 eurot. Hageja arvestas kogu kostja poolt tehtud tagasimakse summa uue graafiku põhiosa ja

§ 94

järgse intressi katteks ja selliselt ümberarvestuse kohaselt arvestas hageja, et nimetatud summast tuleb lugeda 1 508 eurot tasutuks põhiosa katteks. Hageja arvestas perioodi veebruar 2023 kuni jaanuar 2024 eest intresside katteks seega 55,92 eurot. Lisaks eeltoodule tõi hageja välja, et kuivõrd kostja poolt tehtud viimane tagasimakse teostati 08.01.2024, tuleb kostjalt välja mõista intress alates 09.01.2024 kuni lepingu ülesütlemiseni s.o kuni 16.05.2024 summas 54,70 eurot. Arvestades eeltoodut on kohtu hinnangul hageja õigustatud nõudma kostjalt põhivõlgnevust summas 3 422 eurot ja seadusjärgset intressi perioodi 08.01.2024 kuni 16.01.2024 eest summas 54,70 eurot. Kohus mõistab nimetatud summad kostjalt välja. 12. Kohus selgitab, et

§ 4034

lg-st 7 tulenevalt ei võlgne kostja laenuandjale muid laenulepinguga seotud tasusid (nt lepingutasu), kuid kostja ei vabane nt makseviivitusest tekkinud viivise tasumise kohustusest. 5 13.

§ 100

kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

§ 113

lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Riigikohus on (RKTKo 24.11.2023, 2-21-13098, p 33) leidnud, et viivist saab nõuda ka vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral, st viivist ei peetud

§ 4034 lõige 7 kohaseks tasuks, mida tarbija ei võlgne.

Kuid kui viivisemäär on seotud lepingujärgse intressimääraga ning viimane asendub vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral seadusjärgse intressimääraga, muutub sellest tulenevalt ka viivisemäär (sel juhul on viivisemäär samuti seadusjärgne intressimäär). Kuivõrd kohus on käesolevas asjas jõudnud seisukohale, et rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõtet, on põhjendatud viivise väljamõistmine

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras.

16.04.2025 menetlusdokumendis on hageja palunud kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivise summas 192,32 eurot ning alates 31.10.2024 viivise

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Käesolevas tsiviilasjas on hageja palunud kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis alates laenulepingu ülesütlemisele järgnevast päevast (17.05.2024) kuni hagiavalduse esitamiseni 30.10.2024. Kohus leiab, et põhjendatud on kostjalt välja mõista seadusjärgses määras viivis perioodi 17.05.2024 kuni 30.10.2024 eest summas 192,32 eurot ning alates 31.10.2024 viivis põhivõlgnevuselt (3 422 eurot)

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse täitmiseni.

1. Hagi kohaselt on hageja nõudeks sissenõudmiskulud summas 50 eurot. Hagis väljatoodu kohaselt edastati kostjale lepingu kehtivuse ajal korduvalt tasuta meeldetuletuskirju (18.03.2024, 26.03.2024, 01.04.2024, 08.04.2024 ja 12.04.2024), muuhulgas 15.04.2024, 25.04.2024 meeldetuletuse võlgnevuse tasumiseks ja seejärel 01.05.2024 lepingu ülesütlemise hoiatuse teatise ning lepingu lõpetamise teatise 16.05.
2. Hageja on seisukohal, et tal on õigus nõuda lepingu kehtivuse ajal kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist kokku 25 eurot (meeldetuletuskiri 5 eurot ja lepingu ülesütlemise teatis 20 eurot). Hageja toob välja, et lepingu kohaselt (teabelehe p 3 Krediidiga seotud kulud) on krediidiandjal õigus nõuda krediidisaajalt sissenõudmiskulude hüvitamist (eelkõige meeldetuletuskirja saatmise eest, teabelehe esitamise seisuga 5 eurot ja lepingu ülesütlemise teatise tasu (teabelehe esitamise seisuga 20 eurot) vastavalt Hinnakirjas sätestatud määradele. Peale lepingu lõppemist saatis hageja korduvalt kostjale meeldetuskirju (31.05.2024, 10.06.2024, 27.06.2024, 22.07.2024, 31.07.2024, 07.08.2024). Lähtudes eeltoodud selgitustest kujuneb hageja sissenõudmiskulud järgmiselt: 1) nõudekiri 31.05.2024 – 0€; 2) pretensioon 27.06.2024 –25€; 3) hagihoiatus 22.07.2024 – 5€. Kokku: 30,00 eurot.

§ 1132

lg 1 sätestab, et lepingu kehtivusajal võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Eelmises lauses nimetatud sissenõudmiskulude hüvitis suureneb iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta 5 euro võrra. Käesolevas lõikes nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. 6

§ 1132

lg 2 p 3 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta: sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine ei välista hüvitise nõudmist sissenõudmiskulude eest, sest tegemist ei ole krediidiga seotud tasu(de)ga, vaid õiguskaitsevahenditega kohustuste täitmise tagamiseks. Hageja poolt välja toodud asjaolude kohaselt tegi kostja lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks viimase makse 08.01.

1. Kostja kohustus lepingust tulenevad kohustused täitma vastavalt lepingus kokku lepitule, kuid kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et võlgnevuse osas meeldetuletuskirjade saatmine oli põhjendatud ning seega on põhjendatud rahuldada hageja sissenõudmiskulude nõue.
2. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse summas 3 422 eurot, intressi 54,70 eurot, sissenõudmiskulud summas 50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 192,32 eurot ning alates 31.10.2024 viivise põhivõlgnevuselt (3 422 eurot)

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse täitmiseni.

Hagi jääb rahuldamata hageja nõudes mõista kostjalt välja põhivõlgnevus 3 422 eurot ületavas osas, intress 54,70 eurot ületavas osas ning sissenõutavaks muutunud viivis 192,32 eurot ületavas osas. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

1. TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldab hagiavalduse ca 70% ulatuses. Hageja esitas hagis nõude välja mõista kostjalt kokku 5 306,54 eurot (põhinõue 3 996,98 eurot + intress 570,18 eurot + sissenõudmiskulud 50 eurot + sissenõutavaks muutunud viivis 689,38 eurot). Kohus rahuldab hageja nõude summas 3 719,02 eurot (põhinõue 3422 eurot + intress 54,70 eurot + sissenõudmiskulud 50 eurot + sissenõutavaks muutunud viivis 192,32 eurot). Kohus jätab TsMS § 163 lg 1 alusel hageja menetluskuludest 70% kostja kanda ja 30% ulatuses hageja enda kanda. Kostja menetluskulud jäävad 30% ulatuses hageja kanda ja 70% ulatuses kostja enda kanda.
2. Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
3. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kostjal menetluskulusid tekkinud. Kohus määrab kostjale hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 0 eurot. Puuduvad menetluskulud, mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista. 7
4. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuluks riigilõiv summas 595 eurot ning maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. Hageja menetluskuluks on tsiviilasjas tasutud riigilõiv. Kohus leiab, et riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kuluga. Asja materjalidest nähtuvalt on muuhulgas hageja menetluskuludeks maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot. TsMS § 484² kohaselt määrab kohus maksekäsu kiirmenetluses maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 488¹ ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Kohus leiab, et põhjendatuks ja vajalikuks tuleb pidada maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 615 eurot (riigilõiv 595 eurot +maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot). Kuivõrd kohus jätab 70% hageja menetluskuludest kostja kanda, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja menetluskulud summas 430,5 eurot (615 x 70%). Ülejäänud osas jäävad hageja menetluskulud hageja enda kanda.
5. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab kostjalt välja menetluskuludelt viivise alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras.

21. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Kondrašov kohtunik 8