lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt, s.o 3600 eurolt, alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhinõude täitmiseni, kuid viiviste kogusumma ei tohi ületada põhinõude summat.
) § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu: xxx OÜ ja kostja vahel oli sõlmitud laenuleping nr xxx, mille alusel on kostja saanud laenu summas 3827 eurot. Lepingu nr xxx kohaselt oli intressi määr aastas 31,49% ja krediidi kulukuse määr 48,52% aastas. Tegemist on tarbijakrediidilepinguga võlaõigusseaduse (
) § 402 lg 1 mõttes. Lepingu nr xxx sõlmimise ajal (14.06.2024) oli Eesti Panga poolt avaldatud eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 16,65% aastas. Kolmekordne määr oleks seega 49,95% aastas. Tulenevalt eeltoodust ei ületa lepingute krediidi kulukuse määr rohkem kui kolm korda 3 krediidi andmise ajal Eesti Panga avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra. Seega ei ole leping tühine
Lepingu nr xxx kehtivuse ajal tasus kostja põhinõude katteks 0 eurot. Hageja hoiatas 12.09.2024 saadetud teatisega kostjat lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu 30-päevase täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid summasid. Hageja ütles 14.10.2024 saadetud ülesütlemisavaldusega lepingu üles. 4. Kohus tuvastas, et kostjal on tekkinud lepingute täitmisest võlgnevus, millise täitmist hageja antud vaidluses nõuab. Tegu on rahalise kohustuse täitmise nõudega
5. Hageja põhinõude õiguslikuks aluseks on
Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (
Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva möödumisel (
Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (
). Kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval (
Võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav (
Seega peab kohus hagi lahendamiseks tuvastama, et poolte vahel oli kehtiv leping, kohustus on muutunud sissenõutavaks, kostja rikkus lepingut ja kostja vastutab lepingu rikkumise eest. 6. Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama (
Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (
Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1,
6.1
lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist aktiivselt infot koguma ning omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust. 6.2
lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega, koguma igakülgset teavet tarbija varalise seisu ja varasemate kohustute kohta, lähtudes krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust.
lg 3 kohaselt küsib krediidiandja krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. Tarbija peab esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks.
lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
lg 13 järgi vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendab vaidluse korral krediidiandja. 6.3 Krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 kohaselt peab krediidiandja või -vahendaja vastutustundliku laenamise nõude täitmiseks sise-eeskirjaga kehtestama tarbija 4 krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodika, võttes vastava metoodika väljatöötamisel arvesse vähemalt sätte punktides 1-7 loetletud tarbijaga seotud näitajad. KAVS § 49 lg 2 sätestab, et krediidiandjal ja -vahendajal tuleb käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud tarbija regulaarse sissetuleku hindamisel: arvesse võtta, millised on tarbija sissetulekuallikad, sealhulgas töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning milline on tarbija sissetulekute laekumise regulaarsus sõltuvalt tarbija töölepingu või muu lepingu vormist; aluseks võtta piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid, sissetuleku laekumise regulaarsust ning muid eelnimetatud tingimusi; teha mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel. 6.4 KAVS § 50 lg 3 alusel krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 kohaselt krediidiandja või vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. 6.5 Kohus palus 09.05.2025 kohtumääruses hagejal esitada ümberarvestus, juhul, kui kohus leiab, et esialgne krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. 6.6 Hageja 06.06.2025 vastuse kohaselt jäi hageja hagiavalduses välja toodud juurde. Hageja toob välja, et kostja elab koos vanematega, vallaline, ülalpeetavaid ei ole, töökoht xxx xxx, sissetulekuks kostja märkinud 3500 eurot, igakuised kohustused 0 eurot ja elamiskulud 500 eurot. Kostjal maksehäired puudusid, Maksuameti andmete kohaselt on kostja sissetulek 3084.80 eurot, elamiskulud 925 eurot ning pangakonto väljavõtte kohaselt kostja sissetulek 673,73 eurot. 6.3.1 Kohtul ei ole võimalik eeltoodud hageja poolt välja toodud asjaolude pinnalt võimalik tuvastada, et laenuandja on täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja on küll küsinud kostjalt andmeid tema tööandja, sissetulekute, kohustuste ja elamiskulude kohta, kuid ei ole esile toonud, et oleks teostanud kontrolli kostja esitatud andmete tõelevastavuse osas. Ilmselgelt oleks krediidiandja pidanud kontrollima täiendavate küsimuste esitamisega kostjalt lisaandmeid selle kohta, et Maksuameti andmete kohaselt oli kostja sissetulek 3084,80 eurot, mis oli taotlusele esitatud sarnane summa aga pangakonto väljavõttest ei nähtu sellises summas sissetulekut, vaid sissetulek on 673,73 eurot. Seega võib eeldada, et kostjal oli lisaks antud pangakontole veel arvelduskontosid, kuhu laekus sissetulekuid. Samuti võis kostjal olla ka kohustusi. Samuti ei ole kohtul võimalik käesolevas menetluses kontrollida, kas hageja väidetud andmed kostja pangaväljavõttes kajastatu kohta vastavad tõele ning kas laenuandja on arvestanud kõiki asjakohaseid andmeid, mis kontoväljavõttes kajastuvad. Kohtule on esitatud mahukas Exceli fail segaselt esitatud info ja andmetega, mitte n.ö pangaväljavõtet tava kujul, mis on sisuliselt loetamatul kujul ja kasutamiseks kõlbmatu. 6.3.2 Tuvastatud asjaolude pinnalt ei ole kohtul võimalik asuda seisukohale, et laenuandja oleks üles näidanud vajalikku hoolsust
Hagiavalduses ei ole esile toodud, et laenuandja oleks tarbija esitatud andmeid sissetulekute, kohustuste ja väljaminekute suuruse kohta kontrollinud. Seaduses on tarbija 5 kaitseks kehtestatud laenuandjale kohustus tarbija esitatud andmeid kontrollida. Hagiavalduse asjaolude pinnalt ei ole hageja teinud mõistlikke pingutusi, et kostja esitatud andmeid kontrollida. Tuginemine vaid tarbija poolt esitatud andmetele, ilma mõistlikke pingutusi tegemata nende kontrollimiseks, ei ole seaduse kohaselt üldjuhul võimalik. Esialgne krediidiandja oleks pidanud täiendavalt kostjal küsima pangakontode kohta, kuivõrd Maksuameti andmete kohaselt oli sissetulek tunduvalt suurem, kui kajastus kontolt. Samuti finantskohustused ja kõik muud eluasemekohustused võisid käia läbi teiste kontode, mida krediidiandjale ei ole esitatud. 6.6.3 Samuti ei ole hagiavalduse välja toodud, millised olid laenuandja poolt teostatud registripäringute vastused või vastuste analüüsi tulemused ehk hagi alusena on välja toomata asjaolu, mis võimaldaks tuvastada tarbija krediidivõimelisuse kontrollimist. Ainuüksi päringu tegemise faktist ei saa järeldada, et saadud vastuse pinnalt oleks tarbija krediidivõimeline. 6.6.4 Kohus asub eeltoodu alusel seisukohale, et hageja on eiranud
4 lg 2 ja lg 4; KAVS § 50 lg 3 ja lg 4 sätestatud hoolsus- ja kontrollikohustust tarbijale vastutustundlikult krediidi võimaldamise osas. Seega on laenuandja eiranud
sätestatud kohustust, kuna esitatud asjaolude alusel ei saa teha järeldust, et laenuandja oleks tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks andmete kogumis analüüsi teostanud. 7. Hageja on avaldanud, et kui kohus jõuab järeldusele, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis on laenulepingu xxx põhinõue 3600 eurot. 7.1 Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral loetakse
lg 7 kohaselt tarbijakrediidilepingu intressimääraks
§-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast.
lg 7 teisest lausest tulenevalt ei võlgne kostja muid tasusid, seega jääb hageja nõue ülejäänud osas (haldustasu, sissenõudmiskulu, lisateenuse ja lepingus sätestatud viivise nõudes) rahuldamata. Võlausaldaja on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisega tekitanud olukorra, kus ta peab tegema võla sissenõudmiseks kulutusi. Viivisenõue on tal seetõttu, et tarbijast kostja ei ole kohustust tähtaegselt täitnud. Tarbijast kostja ei ole kohustust tähtaegselt täitnud, sest talle anti laenu vastutustundetult ehk olukorras, kus ta ei oleks pidanud seda saama. Vastutustundliku laenamise põhimõte on kehtestatud just selliste olukordade ärahoidmiseks. 7.2 Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu tuleb kõik tagasimaksed arvestada põhivõla katteks.
lg 7 kolmanda lause kohaselt peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. 7.3 Hageja on 06.06.2025 menetlusdokumendis toonud välja, et on nõude ümberarvestamisel arvestanud kõik kostja poolt tehtud maksed põhiosa katteks, kuid kostja ei ole teinud ühtegi tagasimakset. Hageja on arvestanud intressiga 0 eurot (0% aastas), samuti loobub lepingu sõlmimise tasust, intressimäärast, igakuisest haldustasust ja sissenõutavaks muutunud viivisest lepingu kehtivuse ajal. Sellisel juhul on laenulepingu xxx põhinõue 3600 eurot. 7.4 Seega on kohtu hinnangul põhjendatud hageja põhinõue 3600 eurot. 8. Hageja on 06.06.2025 esitatud menetlusdokumendis palunud kostjalt välja mõista viivise põhivõlgnevuselt 3600 eurolt alates 15.10.2024 (laenulepingu ülesütlemisele järgnevast päevast) kuni tagastamata krediidisumma tasumiseni. 6 8.1 Kohus leiab, et põhjendatud on alates kohtuotsuse jõustumisest mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis
lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt, s.o 3600 eurolt kuni nõude täitmiseni, kuid viivise summa ei tohi ületada põhinõude summat (TsMS § 367). 8.2 Kohus jätab rahuldamata Bondora AS hagi põhivõla 227 euro intressi 384,01 euro, lepingu haldustasu 49,34 eurot, sissenõudmiskulude 15 eurot, lisateenused 59,96 eurot ning viivis 348,15 eurot nõudes. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.