TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-25-1473 Määruse kuupäev 04.07.2025 Kohtunik Reelika Kitsing Kohtuasi X (X) kaebus eestkostja Võru Linnavalitsuse tekitatud kahju hüvitamiseks ja Võru L

) § 119 lg 1, § 121 lg 4, § 204 lg 1, riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8). Muud selgitused Määrus toimetatakse X -le kätte. ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. Tartu Maakohtu 17.08.
2. a määrusega tsiviilasjas nr 2-17-11108 määrati X (edaspidi ka kaebaja) eestkostjaks Võru Linnavalitsus.
3. X esitas 18.05.2025 Tartu Halduskohtule kaebuse Võru Linnavalitsuselt kaebajale eestkoste ajal tekitatud kahju eest hüvitise 6022 euro väljamõistmiseks. Kaebuse kohaselt määrati kaebajale eestkostja
4. aastal. Eestkoste ajal võttis kaebaja laenu Bigbank AS-lt, mille kaebaja pidi tagasi maksma summas 6022 eurot. Kaebaja leiab, et laenu võtmise oleks saanud tunnistada tühiseks ja kaebaja ei oleks pidanud laenu tagastama. Kaebaja hinnangul tekitas talle kahju Võru Linnavalitsus, kes peab talle tekitatud kahju hüvitama ja kandma kriminaalvastutust. Kaebaja palub Võru Linnavalitsuselt kahjuhüvitis välja mõista ning karistada linnavalitsust rahalise karistusega kriminaalkorras. Kaebaja palub veel määrata talle asja lahendamiseks riigi õigusabi korras advokaat Meelis Masso ning vabastada kaebaja kohtukuludest ja riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel. 3.

§ 121

lg 1 p 1 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Halduskohtu pädevuses on avalikõiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda (

§ 4lg 1). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Ts

MS) § 1 kohaselt vaadatakse tsiviilkohtumenetluses läbi tsiviilasi, s.o eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. Kohtu pädevus sõltub seega vaidluse esemeks oleva õigussuhte iseloomust (vt Riigikohtu erikogu 23.04.

1. a määrus nr 3-19-2347, p 16). Riigivastutuse seaduse § 1 lg 3 p-de 1 ja 4 kohaselt loetakse kahju tekitatuks eraõiguslikus suhtes, kui avaliku võimu kandja rikkus 3-25-1473 võlaõigussuhtest tulenevat kohustust või tegutses muul viisil eraõiguslikus vormis (vt ka Riigikohtu 12.06.
2. a otsus nr 3-3-1-3-12, p 12).
3. Kohus mõistab kaebust selliselt, et kaebaja palub hüvitada talle kahju, mis on väidetavalt tekitatud Võru Linnavalitsuse poolt eestkostja ülesannete nõuetekohaselt täitmata jätmisega. Vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 179 lg 5 lausele 2 vastutab eestkostja oma kohustuste süülise rikkumisega tekitatud kahju eest. Seejuures nähtub asja materjalidest, et Tartu Maakohtu 17.08.
4. a määrusega nr 2-17-11108 määrati Xi eestkostjaks Võru Linnavalitsus. Seega reguleerivad antud juhul Võru Linnavalitsuse kui eestkostja kohustusi ning väidetavaid rikkumisi tsiviilõiguse normid, mitte avaliku õiguse normid. Xi esitatud kaebuse puhul ei ole tegemist avalik-õiguslikust suhtest võrsuva vaidlusega, kuna Võru Linnavalitsus tegutses eestkoste teostamisel eraõiguslikus suhtes, s.o Xi seadusliku esindajana PKS §-de 205–207 kohaselt. Vaatamata sellele, et eeldatava vastustaja näol on tegemist avalik-õigusliku isikuga, ei ole käesoleval juhul tegemist avaliku võimu teostamisel ja muude avalike ülesannete täitmisel tekitatud kahju hüvitamise küsimusega. Kõnealuse õigussuhte eraõiguslikuks kvalifitseerimise poolt räägib ka asjaolu, et avaliku võimu kandja seisund oli suhtes Xga olemuslikult, mitte ainult väliselt või vormiliselt, samaväärne seisundiga, milles võivad olla eraisikud (vt ka PKS § 205 lg 3). Seega on kaebajal TsMS § 1 alusel õigus pöörduda kaebuse asjaoludel kahju hüvitamiseks hagiga Tartu Maakohtusse.
5. X on taotlenud kohtult ka Võru Linnavalitsuse kriminaalkorras karistamist. Kohus selgitab, et halduskohtu pädevuses ei ole haldusorgani või ametnike karistamine. Kui kaebaja leiab, et Võru linn on pannud toime kuriteo, saab ta sellest teavitada prokuratuuri, esitades kuriteoteate (kriminaalmenetluse seadustiku § 195).
6. Eeltoodust tulenevalt ei ole asja lahendamine halduskohtu pädevuses, mistõttu tuleb kaebus

§ 121lg 1 p 1 alusel tagastada läbivaatamatult selle esitajale.

7.

§ 43

lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras uuesti halduskohtusse pöörduda. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

1. Kuna kohus tagastab kaebuse, jätab kohus kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.
2. Kohtule arusaadavalt on kaebaja esitanud kohtule muu hulgas riigi õigusabi taotluse. Kaebaja palub kaebuses määrata talle advokaat Meelis Masso riigi õigusabi korras. Kaebaja esitas ka eraldiseisva taotluse riigi õigusabi korras esindaja määramiseks. RÕS § 10 lg 1 näeb ette, et taotlus riigi õigusabi saamiseks tsiviil-, haldus- või väärteoasjas menetlusosalisena kohtumenetluses esitatakse kohtule, kes asja menetleb või kelle pädevuses oleks asja menetleda. Kuivõrd kaebuse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse, ei ole ka asjas esitatud riigi õigusabi taotluse lahendamine halduskohtu pädevuses. Tulenevalt eeltoodust jätab kohus Xi taotluse riigi õigusabi saamiseks läbi vaatamata. Kohus selgitab, et kuna praegusel juhul kuulub halduskohtule esitatud kaebus tagastamisele ning hagiavalduse esitamise maakohtule saab otsustada üksnes kaebaja ise, ei edasta halduskohus riigi õigusabi taotlust vastavalt kuuluvusele maakohtule, vaid kaebajal on võimalik soovi korral maakohtusse pöördumisel esitada koos hagiavaldusega ka taotlus riigi õigusabi saamiseks.
3. Kohus märgib veel, et kui kaebaja peaks soovima taotleda riigi õigusabi kuriteoteate koostamiseks (hõlmatud õigusdokumendi koostamise mõistega), on ka sellise taotluse läbivaatamine tulenevalt RÕS § 10 lg-st 3 Tartu Maakohtu pädevuses. (allkirjastatud digitaalselt) 2