Obsah (9)

§ 367§ 172§ 663§ 657§ 651§ 456§ 463§ 171§ 177

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ele Liiv, Peeter Pällin ja Siret Siilbek Määruse tegemise aeg ja koht 01.07.2025, Tallinn 2-19-9500 Tsiviilasja number Tsiviilasi AB „Lietuvos d

§ 367

alusel õigus nõuda puudutatud isikult II rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist alates hagi esitamisest kuni nõude kohase täitmiseni. 5.9. Maakohus mõistis puudutatud isikult II avaldaja kasuks välja mõista kahjuhüvitise 6781,19 eurot ja viivise alates 11.09.2023 kahjuhüvitiselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täieliku tasumiseni. 5.10.

§ 172

lg 1 teise lause alusel jättis maakohus puudutatud isiku I menetluskulud avaldaja kanda ja avaldaja kulud nõudes puudutatud isiku I vastu avaldaja kanda ning puudutatud isiku II menetluskulud tema enda kanda ning avaldaja menetluskulud nõudes puudutatud isiku II vastu puudutatud isiku II kanda. Määruskaebus

1. Puudutatud isik II esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osas, millega maakohus rahuldas avaldaja nõude puudutatud isiku II vastu ja jättis avaldaja menetluskulud puudutatud isiku II kanda. Puudutatud isik II palub teha uue määruse, millega jätta avaldaja nõue puudutatud isiku II vastu rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. 6 6.
2. Maakohus leidis ekslikult, et avaldaja nõue puudutatud isiku II vastu ei ole aegunud. Ühistu menetlusse kaasamine ei peatanud avaldaja nõude aegumist ühistu vastu TsÜS § 160 lg 2 p 6 alusel. Praegusel juhul ei toimunud kaasamine menetlusosalise taotlusel ja põhjusel, et vaidluse lahendamise korral võib menetlusosalisel tekkida nõue puudutatud isiku vastu. TsÜS § 149 ei kohaldu, kuna nõue on esitatud ühistu kui juriidilise isiku vastu ning tegemist ei ole korteriomanike vahelise vaidlusasjaga. Kohtupraktikast tulenevalt kohaldub omaniku kahjunõudele ühistu vastu 3-aastane aegumistähtaeg (vt TlnRKo 31.08.2016 nr 2-13-61893, p 23). 6.
3. Maakohus ei arvestanud ka puudutatud isiku II vastuväiteid selle kohta, et nõude rahuldamise välistab avaldaja pahauskne käitumine. Mõistlikult käituv võlausaldaja teavitab enda nõuetest esimesel võimalusel. Nõude esitamisele eelnevalt oli avaldaja selgelt väljendanud, et ühistu vastu tal pretensioone ei ole. 6.
4. Üksnes see, et puudutatud isikul I puudus teadmine, et toru võib puruneda, ei loo eeldust ühistu vastutuseks. Puudutatud isik II saab tehnosüsteemide korrasolekut tagada juhul, kui vastavast vajadusest on ühistut teavitanud. MN selgitas, et ühistuga ta ühendust ei võtnud ega veevarustussüsteemide probleeme ei kurtnud. Asjaolu, et esteetilistel kaalutlustel on võimalik torude nähtavus välistada, ei saa kaasa tuua olukorda, kus omanik seetõttu torude lekete või purunemisega seonduva kahju eest ei vastuta. Kui korterisiseste ümberkorraldustega on piiratud võimalust tehnosüsteemide seisukorda kontrollida, kannab riisikot korteriomanik ise. Puudutatud isik II tugines menetluses mh sellele, et veetoru purunemise põhjustas asjaolu, et toru oli korteriomaniku poolt korrektselt seina külge kinnitamata ja toru liigutamise/väändumise tulemusel see lõpuks murdus. Tõendamiskoormis ei saa langeda poolele, kes ei saa asjaolu tõendada. Pole eluliselt võimalik, et ühistu esindaja viibib regulaarselt korteris ja fikseerib seal toimuvat. Maakohus tuvastas, et toru ei olnud nõuetekohaselt toestatud, mis võis kaasa tuua selle purunemise. Jääb ebaselgeks, miks ei pidanud maakohus toru toestamata jätmist või ühistule teabe mitteedastamist korteriomaniku kohustuste rikkumiseks. Toru toestamist oleks saanud korteriomanikult eeldada. Alternatiivselt oleks omanik pidanud ühistu kaasama. 6.
5. Ei oma tähtsust, kas torude katmine toimus korteriomaniku korraldamisel või tegi seda eelmine omanik. Isegi kui torude kinni ehitamise korraldas eelmine omanik, ei võtnud see puudutatud isikult I võimalust vaadet takistavad detailid eemaldada. Jättes kontrollimata ümberehitustööde käigus kinni kaetud torude seisukorra, rikkus omanik KrtS § 31 lg 1 p-s sätestatud kohustust. Ebaõige on seisukoht, et puudutatud isik I ei vastuta eelmise omaniku kohustuste rikkumise eest. 6.
6. Kommunaalkulude- ja elektriarve ei tõenda omaniku kohustuste rikkumise vabandatavust. Kuna veearvesti oli toru küljest eemaldatud, ei saanudki omanik tarbimiskoguseid teatada. Veearvesti puudumine veetarbimist ei takista. 6.
7. Arvestades, et puudutatud isik I eitas kahjude põhjustamist, kuid viitas, et remonttööd algatas (sh vannitoas) eelmine omanik, oleks maakohus pidanud asja lahendamise seisukohalt olulist teavet (nt veevarustussüsteemi toestamisega seonduvat) koguma ka puudutatud isiku I õiguseellaselt. 7 Menetluse edasine käik
8. Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu selles osas, et avaldust ei saa rahuldada puudutatud isiku II suhtes. Avaldaja hinnangul tulnuks avaldus rahuldada selliselt, et puudutatud isikud vastutavad kahju eest solidaarselt. Puudutatud isik I palus jätta määruskaebuse rahuldamata.
9. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle

§ 663lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 9. Ringkonnakohus leiab, et maakohus määrus on lõppjäreldustes õige, kuid määruse põhjendusi tuleb osaliselt täiendada (

§ 657lg 1 p 2¹ ja § 659).

Määruskaebus jääb rahuldamata. 10. Ringkonnakohus kontrollib esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust

§ 651

lg 1 järgi üksnes kaevatud osas.

§ 456

lg 4 teise lause alusel koosmõjus

§ 463

lg-ga 2 on maakohtu määrus jõustunud osas, milles maakohus jättis avalduse rahuldamata puudutatud isiku I vastu (resolutsiooni punkt 3), jättis puudutatud isiku I menetluskulud avaldaja kanda (resolutsiooni punkt 4) ja avaldaja menetluskulud seoses puudutatud isiku I vastu esitatud avaldusega avaldaja kanda (resolutsiooni punkt 5).

1. Maakohus leidis õigesti, et avaldaja nõue puudutatud isiku II vastu ei ole aegunud. Nõude aegumisele kohaldub antud juhul TsÜS § 149, mille kohaselt on nõude aegumistähtaeg 10 aastat nõude sissenõutavaks muutumisest. Tegemist on KrtS-ist tuleneva seadusjärgse võlasuhtega, kuna rikutud on seadusest tulenevat kohustust ning nõude aluseks on VÕS §
2. Kuigi avaldaja nõue on esitatud puudutatud isiku II ehk korteriühistu vastu, tuleneb ka korteriühistu võimalik vastutus KrtS-ist (eeldusel, et korteriühistu on seadusest tulenevat kohustust rikkunud).
3. Põhjendatud on maakohtu seisukoht, et puudutatud isik I ei ole rikkunud KrtS § 31 lg 1 p-st 1 tulenevat kaasomandi eseme alalhoiu kohustust. 12.
4. Maakohus tuvastas, et korteriomanike kaasomandi eseme hulka kuulunud veetoru purunes seetõttu, et toru ei olnud nõuetekohaselt toestatud (seina külge kinnitanud). Puudutatud isik II määruskaebuses seda asjaolu ei vaidlusta ning leiab, toru oli korteriomaniku poolt korrektselt seina külge kinnitamata ja toru liigutamise/väändumise tulemusel see lõpuks murdus. 12.
5. KrtS § 31 lg 1 p-st 1 tulenev kaasomandi eseme alalhoiu kohustus tähendab eelkõige keeldu kaasomandi eset lõhkuda või rikkuda, samuti kohustust jälgida eriomandi piires asuva kaasomandi eseme seisukorda ning viivituseta teavitada korteriühistut kaasomandi eseme kahjustumisest või kahjustumise ohust (vt RKTKo 21.03.2019, 2-18-13649, p 16). Asjas puuduvad tõendid, et puudutatud isik I oleks oma tegevuse või tegevusetusega põhjustanud toru purunemise. Nagu maakohus põhjendatult tuvastas, ei teadnud puudutatud isik I enne õnnetusjuhtumi toimumist, et toru oli nõuetekohaselt seina külge kinnitamata. Puudutatud isik I pääses korterisse esmakordselt 18.08.2018 (kirjavahetus kohtutäituriga, dtl 598) ning sel kuupäeval tehtud fotodelt nähtuvalt olid torud kipsplaadiga kaetud ning visuaalsel vaatlusel toru tegelikule seisukorrale viitavaid märke ei nähtunud (fotod, dtl 629-630). 8 Tõendamata on puudutatud isiku II väited nagu oleks korteris tehtud remondi käigus puudutatud isiku I poolt toru painutatud ja väänatud. Puudutatud isiku II juhatuse liige MJ on 28.08.2018 ekirjas kahjukäsitlejale selgitanud, et korteri eelmine omanik oli peene plastmasstoru küljes rippunud kraani kasutanud vee võtmiseks juba pikemat aega ning toru oli pikaajalise väänamise tulemusel mõranenud. Samas märkis ta, et korteri heauskne omandaja ei pidanud seda teadma. Samuti avaldas MJ, et on võimalik, et ka korteri uus omanik tahtis kraanist samuti vett võtta ning seejärel toru murdus, kuid kindlalt ta seda ei tea ja see on üksnes tema oletus (dtl 31-32). Puudutatud isiku I poolt esitatud elektriarve perioodi 25.08.2018–31.08.2018 kohta (dtl 633) viitab samuti sellele, et puudutatud isik I ei teinud enne õnnetusjuhtumi toimumist korteris remonti nagu puudutatud isik II väidab. Isegi kui puudutatud isik I oleks vee saamiseks kraani loksutanud, ei pidanud ta seejuures teadma ega eeldama, et seina taga olev toru on sellises seisukorras, et see kraani loksutamise tagajärjel puruneb. Ebamõistlik oleks eeldada, et korteriomanik peab kaasomandi eseme hulka kuuluva toru seisukorra kindlakstegemiseks kipsplaadi eemaldama. Põhjendamatu on määruskaebuse väide, mille kohaselt vastutab puudutatud isik I korteri eelmise omaniku poolt põhjustatud võimalike rikkumiste eest. Asjas omab tähtsust see, kas puudutatud isik I ise rikkus kaasomandi eseme alalhoiu kohustust. 12.
6. Eeltoodust tulenevalt ei vastuta puudutatud isik I tekkinud kahju eest.
7. Maakohus leidis iseenesest õigesti, et kuna puudutatud isik I tekkinud kahju eest ei vastuta, saab avaldaja nõuda kahju hüvitamist puudutatud isikult II. Samas jättis maakohus ekslikult analüüsimata, kas puudutatud isik II vastutab avaldaja ees kaasomandi osa eseme valitsemise kohustuse rikkumise tõttu KrtS § 12 lg-st 1 ja § 34 lg-st 2 tulenevalt ning leidis selle asemel koheselt, et avaldaja nõue on põhjendatud KrtS § 12 lg 2 ning AÕS § 72 lg 5 teise lause ja § 75 lg 1 alusel. 13.
8. Korteriühistu vastutab korteriomaniku ees oma korteriomandite kaasomandi osa eseme valitsemise kohustuse rikkumise korral KrtS § 12 lg 1 ja § 34 lg 2 ning VÕS § 115 jt alusel. Seevastu KrtS § 34 lg 3 kohaldub juhtudel, kus korteriühistu ei ole oma kohustusi rikkunud, kuid kõik korteriomanikud vastutavad solidaarselt kannatanule tekitatud kahju eest. Selliseks olukorraks on nt korteriomanike riskivastutuse juhtumid VÕS §-de 1056 ja 1059 järgi. KrtS § 12 lg 2 ning AÕS § 72 lg 5 teise lause ja § 75 lg 1 järgi on kahjustatud korteriomanikule hüvitatavaks kahjuks eelkõige kahjustatud korteriomaniku korteriomandi eriomandi eseme ning tema ainukasutusse antud kaasomandi eseme senise seisundi taastamiseks mõistlikult vajalikud kulud (s.o ehitise osade parandamine, asendamine ja siseviimistlus). Selle sätte alusel hüvitatava kahju ärahoidmine on hõlmatud KrtS § 12 lg 2 ning AÕS § 72 lg 5 teise lause ja § 75 lg 1 kaitseeesmärgiga. Muu kahju (nt eriomandi piires olevatele vallasasjadele tekkinud kahju) hüvitatakse kohustuse rikkumise korral (RKTKo 19.03.2021, 2-18-13649, p-d 17-19). 13.
9. Korteriühistu kohustusteks on kontrollida perioodiliselt torustiku korrasolekut, tagada selle korrashoid ning rakendada puuduste ilmnemisel abinõusid ohu ärahoidmiseks. Korteriühistul tuleb tõendada, et ta ei ole kaasomandi eseme korrashoiu kohustust rikkunud ning on selle seisukorda piisava regulaarsuse ja hoolikusega kontrollinud (vt nt RKTKo 18.12.2019, 2-1715364, p 12). Siinsel juhul on puudutatud isik II rikkunud KrtS § 34 lg-st 2 ja § 35 lg 2 p-st 1 tulenevat kaasomandi eseme korrashoiu kohustust. 9 Puudutatud isik II ei ole tõendanud, et on torude seisukorda piisava regulaarsuse ja hoolikusega kontrollinud. Puudutatud isiku II seaduslik esindaja kinnitas maakohtus toimunud ärakuulamisel, et püstakute kontroll toimub kord aastas selliselt, et kontrollitakse keldrist, kas püstakud on kuivad, kuid korterites ei käida. Samuti kinnitas ta, et korterit nr 51 puudutavad püstakutorud on vahetatud umbes 20 aastat tagasi. Samuti nähtub asja materjalidest, et puudutatud isik II oli teadlik, et korteris nr 51 valitses olukord, mis võib kaasa tuua toru purunemise. Puudutatud isiku juhatuse liige MJ teatas 28.08.2018 kahjukäsitlejale, et toru ei olnud eelmise korteriomaniku poolt remondi käigus korralikult kinnitatud ning see oli pikaajalise väänamise tulemusel kraanimuhvi tagant mõranenud, kuni lõpuks murdus (dtl 31-32). MJ kinnitas ka maakohtus ärakuulamisel, et oli varasemalt eelmise korteriomaniku tähelepanu kinnitamata torule juhtinud ning et vaja olnuks vaid üks klamber seina külge kinnitada ning toru ei oleks purunenud. Puudutatud isik II on ka oma 25.01.2025 seisukohas märkinud, et ühistu on varasemalt juhtinud korteri nr 51 omaniku tähelepanu sellele, et veevarustussüsteem tuleks kinnitada, kuid kuna ühistult ei palutud probleemi lahendamiseks kaasabi, eeldas puudutatud isik II, et korteriomanik kõrvaldas probleemi ise. Seega oli puudutatud isik II pikemat aega teadlik, et kaasomandi eseme hulka kuuluv toru ei olnud nõuetekohaselt seina külge kinnitatud ning oli seetõttu seisukorras, et see võis puruneda (torus oli juba mõra). Sellest hoolimata ei võtnud puudutatud isik II midagi ette ning jäi ootama, et korteriomanik ise olukorra lahendaks. Selline tegevusetus on käsitatav kaasomandi eseme korrashoiu kohustuse rikkumisena. 13.
10. Kaasomandi eseme koosseisu kuuluva torustiku hooldamise kohustuse rikkumise (VÕS § 115 lg 1) ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Kui puudutatud isik II oleks toru seisukorrast teada saamisel lasknud selle nõuetekohaselt kinnitada, poleks kaasomandis olev toru purunenud, vesi korterisse nr 48 tunginud ning kahju tekkinud. Veelekke tõttu tekitatud kahju hüvitamine on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2). Puudutatud isikul II oli mõistlikult võimalik ette näha, et toru purunemise korral võib sellest välja voolata vesi, mis võib kaasomanikke kahjustada (VÕS § 127 lg 3). Seega vastutab puudutatud isik II korteriomanikule tekkinud kahju eest ja VÕS § 492 lg 1 alusel on korteriomanikule makstud hüvitise osas avaldajale üle läinud korteriomaniku nõue ühistu vastu.
11. Puudutatud isik II ei ole määruskaebuses vaidlustanud maakohtu poolt tuvastatud kahjuhüvitise suurust.
12. Eeltoodust tulenevalt jääb maakohtu määrus lõppjäreldustes muutmata ning määruskaebus rahuldamata.
13. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud

§ 171

lg 1 alusel puudutatud isiku II kanda.

§ 177

lg 2 järgi määrab asja lahendanud maakohus hüvitatavate menetluskulude suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul alates määruse jõustumisest. (allkirjastatud digitaalselt) 10