1-25-2450/27

(25231750837)Kohtukoosseis Markus Kärner, Pavel Gontšarov, Sten Lind Kriminaalasi ja menetluse liik Juri Beljajevi süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 3 järgi lühimenetluses Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu

1. juuni
2. a otsus Kaebuse esitajad ja kaebuse liik Süüdistatav Juri Beljajev ja tema kaitsja Liis Suik, apellatsioonid Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus Süüdistatav Juri Beljajev (isikukood 38406215217) Kaitsja Vandeadvokaat Liis Suik Prokurör Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Dagne Mihkels RESOLUTSIOON
3. Jätta Juri Beljajevi ja tema kaitsja Liis Suigi apellatsioonid Harju Maakohtu
4. juuni
5. a otsuse peale läbi vaatamata.
6. Määrata Liis Suik Advokaadibüroole vandeadvokaadi Liis Suigi poolt süüdistatavale Juri Beljajevile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 178 eurot 56 senti (sh käibemaks). Mõista see menetluskulu Juri Beljajevilt Eesti Vabariigi kasuks välja.
7. Määrata, et Juri Beljajev peab menetluskulu hüvitise summas 178 eurot 56 senti tasuma ositi 12 kuu jooksul ringkonnakohtu määruse jõustumisest arvates igakuiste maksetena, mille suurus on 14 eurot 88 senti. Ühe osamakse tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse kõigi osamaksete tähtaeg saabunuks, misjärel on Maksu- ja Tolliametil õigus pöörata otsus tasumata nõuete osas täitmisele kohtutäituri kaudu. 1-25-2450 EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale saab esitada määruskaebuse. Määruskaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistatav saab määruskaebuse esitada vaid advokaadi vahendusel. Kui ringkonnakohus loeb määruskaebuse põhjendatuks, tühistab ta vaidlustatud kohtumääruse oma määrusega; kui ringkonnakohus ei näe alust oma määruse tühistamiseks, edastab ta määruskaebuse Riigikohtule. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Maakohtu otsus
8. Harju Maakohus tunnistas
9. juunil 2025 Juri Beljajevi süüdi karistusseadustiku (KarS) § 121 lg 2 p 3 järgi ja karistas teda kolmeaastase vangistusega, mida vähendati kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 238 lg 2 alusel kolmandiku võrra, st lõplikuks karistuseks jäi kaheaastane vangistus. Kaitsja apellatsioon
10. J. Beljajevi kaitsja Liis Suik palub apellatsioonis maakohtu otsuse J. Beljajevile mõistetud karistuse osas tühistada ning teha ses osas uus otsus, millega vabastada J. Beljajevile temale mõistetud karistusest tingimisi. J. Beljajevi apellatsioon
11. J. Beljajev palub apellatsioonis samuti maakohtu otsuse temale mõistetud karistuse osas tühistada ning soovib, et ta saadetaks ravile. Apellant leiab, et maakohtu mõistetud karistus on liiga karm ning ei arvesta seda, et kannatanu ei soovinud J. Beljajevi karistamist ning tunnistas ka enda süüd tekkinud konfliktis. Samuti jättis maakohus arvestamata tõendi, mille kohaselt on raviasutus valmis J. Beljajevi alkoholisõltuvust ravima. Vanglakaristus alkoholisõltuvust ei ravi. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
12. Asja lahendav kolmeliikmeline koosseis leiab üksmeelselt, et nii kaitsja kui ka süüdistatava apellatsioonid on ilmselgelt põhjendamatud. Seega jäävad need KrMS § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata.
13. Maakohtul on süüdistatava süüle vastava karistuse mõistmisel ulatuslik kaalutlusruum. Kõrgema astme kohus sekkub kohtu kaalutlusõigusesse selge vea korral, mis on toonud kaasa kuriteo raskusele või süüdimõistetud isikule ilmselgelt mittevastava karistuse mõistmise (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
14. juuni
15. a otsus nr 1-20-1108, p 16). Maakohus ühtki sellist viga teinud ei ole. Kohus arvestas karistuse mõistmisel nii kuriteo asjaolusid kui ka seda, et J. Beljajevit on varem korduvalt vägivallakuritegude eest karistatud. Samuti põhjendas maakohus ammendavalt seda, miks ei saa J. Beljajevit vangistusest tingimisi vabastada vaatamata J. Beljajevi soovile ravida oma alkoholisõltuvust. Seega ei oma tähtsust ka see, kas J. Beljajevil on diagnoositud sõltuvushäire ning kas raviasutus on valmis J. Beljajevit ravima või mitte. Kannatanu sooviga, et süüdistatavat ei karistataks, kohus seotud ei ole. Kokkuvõtvalt on apellatsioonid ilmselgelt põhjendamatud ja jäävad läbi vaatamata. 2

(3)1-25-2450 6. Kaitsja esitas taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks. Taotluse järgi osutati apellatsioonimenetluses õigusabi kokku kaks tundi, mille eest taotletakse tasuks 144 eurot, millele lisandub käibemaks 34,56 eurot, s.o kokku 178,56 eurot. Ringkonnakohus peab taotlust põhjendatuks ning määrab Liis Suik Advokaadibüroole vandeadvokaadi Liis Suigi poolt süüdistatavale J. Beljajevile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 178,56 eurot (sh käibemaks). Kuna ringkonnakohus jätab apellatsioonid läbi vaatamata, mõistetakse see kulu KrMS § 185 lg 2 alusel J. Beljajevilt välja. Nii nagu maakohus, määrab ka ringkonnakohus, et J. Beljajev peab selle menetluskulu hüvitama KrMS § 180 lg 3 järgi ringkonnakohtu määruse jõustumisest arvates ositi 12 kuu jooksul igakuiste maksetena, mis tähendab, et igas kuus tuleb maksta 14,88 eurot. Mõistagi võib J. Beljajev menetluskulu hüvitada ka varem. Ringkonnakohus selgitab, et ühe osamakse tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse kõigi osamaksete tähtaeg saabunuks, misjärel on Maksu- ja Tolliametil õigus pöörata otsus tasumata nõuete osas täitmisele kohtutäituri kaudu. (allkirjastatud digitaalselt) 3