← Eesti

2-25-7110/10

Obsah (5)§ 468§ 415§ 394§ 173§ 164

KOHTUOTSUS (TAGASELJAOTSUS) Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Otsuse tegemise aeg ja koht 21. juuli 2025. a, Jõhvi Kohtuasja number 2-25-7110 Kohtuasi A ja B hagi Y vastu e

§ 468lg 1 p 2).

EDASIKAEBAMISE KORD Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks.

§ 415

lg 2 alusel võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t.

§ 394nõuetele vastav kirjalik vastus.

Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõiv (RLS § 59 lg 19) 385 eurot ja maksekorraldus esitada kohtule. ASJAOLUD

  1. Kira ja B esitasid oma seadusliku esindaja kaudu Viru Maakohtule hagi Y vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt ei toeta ega abista Y oma lapsi. Hagejad elavad oma ema X juures ja on tema ülalpidamisel. Kuigi Y maksab laste ülalpidamiseks elatist, teeb ta seda ebaregulaarselt, mida ei saa lugeda ülalpidamiskohustuse kohaseks ja piisavaks täitmiseks. Seega esineb alus elatise väljamõistmiseks kostjalt hagejate kasuks. Hageja palub mõista kostjalt välja elatise alates 8.05.
  2. a seadusega sätestatud miinimummääras, mille suurus on alates 01.04.2025 A kasuks 301,74 eurot ja B kasuks 256,48 eurot, arvestades PKS §-s 101 sätestatud miinimumelatise arvutamise reegleid, sh hagejate emale makstavaid lapsetoetuseid. Koos hagiga esitas hagejate seaduslik esindaja ka hagi tagamise taotluse, milles palus hagi tagamise korras reguleerida kohtumenetluse ajaks esialgselt ülalpidamiskohustuse täitmist ning kohustada Yt tasuma igakuist elatist Ale summas 301,74 eurot alates hagi tagamise taotluse esitamisest kuni käesolevas tsiviilasjas lõpplahendi jõustumiseni ning Ble summas 256,48 eurot.
  3. Viru Maakohus rahuldas 8.05.2025 määrusega hagi tagamise taotluse. Määruse kohaselt hagi tagamisena on Y kohustatud maksma kohtumenetluse ajal elatist alaealise lapse A ülalpidamiseks igakuiselt 301 (kolmsada üks) eurot 74 senti alates
  4. maist
  5. a kuni käesolevas tsiviilasjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni ning alaealise lapse B ülalpidamiseks 2

(4)igakuiselt 256 (kakssada viiskümmend kuus) eurot 48 senti alates
  1. maist
  2. a kuni käesolevas tsiviilasjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni. Viru Maakohus võttis 8.05.
  3. a määrusega hagi menetlusse, saatis kostjale hagiavalduse koos hageja nõudeid põhjendavate dokumentidega ning kohustas kostjat kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates menetlusse võtmise määruse ja hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kohus hoiatas kostjat, et kui viimane ei vasta tähtaegselt esitatud hagile või ei põhjenda, miks ta hagi ei tunnista, võib kohus hageja nõusolekul kirjalikus menetluses hagi rahuldada tagaseljaotsusega kostjat kohtusse kutsumata.
  4. Kohus saatis hagiavalduse koos lisadega kostjale ja kohustas sellele kirjalikult vastama. Y kinnitas materjalide kättesaamist 18.06.2025, kuid kohtu määratud tähtajaks vastust ega vastuväiteid ei esitanud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  5. Kohus leiab et hagiavaldus on põhjendatud ja tsiviilasjas on võimalik teha tagaseljaotsus.
  6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 ja lg 3 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada ilma kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuna Y ei ole kohtu määratud tähtajaks hagile vastanud, loeb kohus, et kostja on hagis esitatud väited (sh nõude suuruse) omaks võtnud.

  1. A ja B on Y lapsed (dtl 10). 6.1 Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PKS § 100 lg 1 sätestab, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega. PKS § 101 lg 2 sätestab, et kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. 6.2 PKS § 101 lg-te 1–7 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Viidatud sätete järgi arvutatakse elatist järgmiselt: - Igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on alates 01.04.
  2. a 282,31 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
  3. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. - Baassummale lisandub 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (§ 101 g 4). Baassummale lisatav summa arvutatakse ümber iga aasta
  4. aprillil. PKS § 101 lg 3 ja 4 arvestatuna kujuneb elatise miinimumsuurus järgmiselt: * alates 1.04.2025 1981 x 0,03 = 59,43 eurot ehk 282,31+59,43 = 341,74 eurot. - PKS § 101 lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 kohaselt on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta on 80 eurot. Seega tuleb arvestatud elatisest maha arvata pool lapsetoetust ehk 40 eurot. * alates 1.04.2025 341,74 – 40 = 301,74 eurot. 3

(4)PKS § 101 järgi arvestatav elatise miinimummäär on alates 1.04.2025 igakuiselt 301,74 eurot. 6.3 PKS § 101 lg 7 kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. Laste vanusevahe on 2 aastat, seega kuulub PKS § 101 lg 1 kohaldamisele. Seega teise B elatise arvestamisel 301,74-st maha arvata 15 % ehk 301,74-15%=256,48 eurot. 6.4 PKS § 101 lg 6 kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Hagis toodu kohaselt lapsed isa juures vähemalt seitse ööpäeva kuus ei viibi, mistõttu PKS § 101 lg 6 kohaldamisele ei kuulu. 7.

§ 468

lg 1 p 2 järgi tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. MENETLUSKULUD 8.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 164

lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

§ 164lg 1 alusel jätab kohus poolte menetluskulud poolte enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.