← Eesti

2-22-143901/8

Obsah (6)§ 113§ 635§ 8§ 82§ 101§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Anneli Roonet Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 16. juuni 2025, Tartu kohtumaja, Juhan Liivi 4, Tartu Tsiviilasja number 2-2

§ 113² lg 2 p 2 alusel välja mõista sissenõudmiskulude hüvitise 30 eurot.

Kostja vastuväited

  1. Kostjale toimetati hagiavaldus ja hagi täiendused koos menetlusse võtmise kohtumäärusega kätte tähitud kirjaga isiklikult allkirja vastu üleandmisega 25.03.2023 (TsMS § 313 järgi). Kohus kohustas kostjat esitama kirjaliku vastuse hagiavaldusele 30 päeva jooksul alates hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse kättetoimetamisest. Hagile vastamise tähtpäev saabus
  2. aprillil
  3. Kostja hagile ei vastanud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  4. Kohus on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
  5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 sätestab, et kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Eeltoodut arvestades menetleb kohus hagiavaldust lihtmenetluses. Kohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (RKTKo 04.05.2016, 3-2-1-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse, st kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
  6. Kostja hagile ei vastanud. Tagaseljaotsuse tegemine ei ole kohtu kohustus, vaid õigus (TsMS § 407 lg 1, vt nt RKTKm 03.05.2017, 3-2-1-21-17, p 16). Kohus lahendab asja sisuliselt, sh hindab kohus hageja esitatud tõendeid. 3

(6)6. Võlaõigusseaduse (

) § 271 sätestab, et üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Elektroonilise side seaduse (ESS) § 2 p 6 kohaselt on elektroonilise side teenus kokkulepitud tingimustel elektroonilise side võrgu kaudu osutatav teenus, milleks on internetiühenduse teenus, isikutevahelise side teenus või muu teenus, mis seisneb tervikuna või peamiselt signaalide edastamises, kuid mis ei ole meediateenus. ESS § 91 kohaselt toimub sideteenuse osutamine lõppkasutajale sideteenuse lepingu alusel ning sideteenuse leping on liitumisleping või muu sideteenuse osutamise leping. ESS § 961 lõike 2 kohaselt on teenusepakett sideettevõtja poolt tarbijale vähemalt kahe või enama sideteenuse osutamine sama sideteenuse lepingu alusel. ESS § 951 ja 96 sätestavad sideteenuse lepingu kohustuslikud tingimused. Muuhulgas peab sideteenuse leping sisaldama järgmist: hinnapakett, teenuse tasud, allahindlus selle olemasolu korral ja arveldamise kord; hinnakirja või hinnakirja üksikasjad ja pakutava teenuse liigi, sealhulgas vajaduse korral arveldusperioodil hinnakirjaga hõlmatud andmeside mahu ja täiendava sideühiku hinna; numbrid või teenused, millele kohaldatakse eritasu; teenusepakettide ja pakettide puhul, mis hõlmavad nii teenuseid kui ka terminalseadmeid, paketi üksikosade hinnad, kui neid turustatakse ka eraldi; teave teenusepaketi lepingu kestuse, kestuse pikendamise ja lepingu lõpetamise kohta ning teenusepaketi või selle elementide lõpetamise tingimused. Sideteenus on olemuselt töövõtuleping (

§ 635

lg 1), millest tuleneva tasunõude eelduseks on kehtiv leping, kokkulepe tasu kohta, et teenus on osutatud ja vastu võetud (vt ka P. Varul jt. Võlaõigusseadus III. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2021, § 635, p 3.2.1. bb). Kui aga lepinguga oli kokku lepitud, et teenuseosutaja esitab töö eest regulaarselt tasuarveid, mis muutuvad sissenõutavaks arvel näidatud kuupäeva möödudes, ei tule hagejal töö tegemist ega vastuvõtmist tõendada. Seega üksnes arvest ei piisa nõude rahuldamiseks.

§ 8

lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

§ 82

lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.

§ 101

lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.

§ 108

lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. 6.

  1. Hageja on esitanud kohtule tõendina Telia Eesti AS-i ja kostja vahel 29.05.2018 sõlmitud seadmete kasutuslepingu nr 723943 (dtl 23, 24). Leping on kostja poolt allkirjastatud. Lepingu kohaselt sai kostja enda kasutusse seadme digiboksi Arris VIP
  2. Digiboksi maksumuseks oli 99 eurot ja seadmelepingu rikkumise korral on kahjuhüvitis
  3. aastal 99 eurot,
  4. aastal 74,25 eurot ja alates
  5. aastast 24,75 eurot. Lepingu kohaselt sai kostja enda kasutusse ka seadme ruuteri Inteno DG 200A. Ruuteri maksumuseks oli 108 eurot ja seadmelepingu rikkumise korral on kahjuhüvitis
  6. aastal 108 eurot,
  7. aastal 81 eurot ja alates
  8. aastast 27 eurot. Seadmete kasutustähtaeg oli tähtajatu. Seadmete kasutuslepingu kohaselt rakenduvad seadme suhtes järgmised kasutustingimused: Üür era- ja ärikliendile (dtl 23). Vastavad kasutustingimused on hageja kohtule esitanud (dtl 48, 49). Kohus loeb eeltoodud asjaolud esitatud tõendite alusel tuvastatuks. Seadmete kasutuslepingu nr 723943 näol on tegemist asja üürilepinguga. 6.
  9. Hageja on esitanud kohtule tõendina Telia Eesti AS-i ja kostja vahel 27.07.2018 sõlmitud mobiilsideteenuste tähtajalise liitumislepingu (dtl 25–27). Leping on kostja poolt allkirjastatud. Lepingu kohaselt soetas kostja seadme Samsung Galaxy J3 2017 Dual SIM (dtl 26). Komplekti tähtaeg oli 24 kuud (dtl 25). Komplekti kuutasu suurus sõltub kliendi poolt valitud seadmest ja 4

(6)teenustest (komplekt). Komplektiga kaasneb 24-kuuline tähtajaline kohustus: seadme tasu (ei lisandu intressi) ajatatakse nimetatud perioodi peale ja klient kasutab sel ajal Telia kõneteenusja/või mobiilse interneti paketti. Komplekti ennetähtaegse lõppemise korral kohustub klient tasuma käsitlustasu summas 149 eurot, millega hüvitatakse tähtajalise kohustuse sõlmimisega seoses Telialt saadud seadme(te) maksumus ja/või muu saadud soodustus. Käsitlustasu summa on Telia kliendile mõeldud seadme tavahind (kui klient on saanud seadme sellest hinnast soodsamalt, kuulub ka tavahinna ja müügihinna vahe hüvitamisele). Komplekti ennetähtaegsel lõppemisel rakenduvat käsitlustasu vähendatakse proportsionaalselt seadme eest lepingu täitmise ajal tasutud maksumuse võrra (dtl 26). Kohus loeb eeltoodud asjaolud esitatud tõendi alusel tuvastatuks.
  1. Järgmisena tuvastab kohus, kas lepingud lõppesid ülesütlemisega. Hageja tugineb sellele, et kostjaga sõlmitud lepingud öeldi erakorraliselt üles alates 06.04.2020 (dtl 20, 91). Telia Eesti AS-i ja kostja vahel 29.05.2018 sõlmitud seadmete kasutuslepingule nr 723943 kohalduvate kasutustingimuste Üür era- ja ärikliendile p 2.
  2. näeb ette, et Telia annab kliendile seadme üürile hinnakirjas toodud igakuise tasu (üüri) eest lepingus märgitud teenuse või teenuspaketi (teenus) kasutamiseks. Punkt 2.2.1 näeb ette, et klient on kohustatud tasuma seadme kasutamise eest igakuiselt hinnakirjas toodud üüri Telia poolt esitatud arve alusel seadme kättesaamise ning teenuse aktiveerimise päevast arvates. Kasutustingimuste p 5.
  3. kohaselt on Telial õigus leping ühepoolselt ja erakorraliselt kas tervikuna või konkreetse seadme osas üles öelda, teatades sellest kliendile vähemalt 5 päeva ette mh kui: 5.2.1 klient rikub lepingu tingimusi (sh ei ole tasunud üüri kolmel järgneval maksetähtpäeval) või; 5.2.2 kliendil on tekkinud võlgnevus Telia ees muudest lepingutest tulenevalt või; 5.2.3 lõpeb lepingus märgitud teenuse kasutamise aluseks olev teenuseleping (dtl 48 jj). Hageja tugineb sellele, et kostja oli võlas kolme järjestikuse arve tasumisega, kuid tasus nimetatud arved Teliale pärast lepingute ülesütlemist, s.o 10.04.2020 (dtl 68, 91). Hageja viitab lisale 9, kuid nimetatud lisast ei nähtu, et kostja oli enne lepingute ülesütlemist võlgnevuses kolme järjestikuse arve tasumisega. Lisa 9 on Telia vastus hageja päringule (dtl 73). Lisaks tugineb hageja sellele, et üldtingimuste p 6.7.2 alusel võib Telia ühepoolselt piirata kostjale teenuse osutamist kui kostja on hilinenud teenuse eest tasumisega üle 14 kalendripäeva. Üldtingimuste p 6.9 kohaselt oli Telial õigus öelda leping ette teatamata üles, kui teenus on piiratud üks kuu. Hageja märgib, et eeltoodust tulenevalt ei pidanud Telia liitumislepingut eraldi üles ütlema. Hageja on tuginenud erinevatele ülesütlemise alustele – kasutustingimuste p-le 5.2.
  4. (dtl 91, 49) ja üldtingimuste p-dele 6.7.
  5. ja 6.9 (dtl 91, 39). Kohus on korduvalt määranud hagejale tähtaegu lepingute ülesütlemise aluseks olevate asjaolude välja toomiseks (dtl 63, 87). Kohus on hagejale mh selgitanud, et kui lepingu rikkumise aluseks oli kolme üksteisele järgneva makse mitte tasumine, tuli hagejal selgelt välja tuua, millise kolme järjestikuse maksega kostja viivituses oli ja nende maksete sissenõutavaks muutumise ajad. Hagejal tuli iga lepingu puhul eraldi välja tuua asjaolud, millest nähtub, et lepingud öeldi kohaselt üles. Hageja ei ole välja toonud asjaolusid ega esitanud kohtule tõendeid, mille pinnalt saaks kohus asuda seisukohale, et lepingud on kehtivalt üles öeldud. Seetõttu tuleb asuda seisukohale, et lepingud ei ole ülesütlemisega lõppenud. Eeltoodust tulenevalt ei ole hagejal kostja vastu käsitlustasu nõuet summas 149 eurot mobiiltelefoni Samsung Galaxy J3 2017 Dual SIM eest, kahjuhüvitise nõuet 81 eurot ruuteri Inteno DG200A eest ja kahjuhüvitise nõuet 74,25 eurot digiboksi Arris VIP1113 eest. Eeltoodust tulenevalt jääb hagi 304,25 euro väljamõistmiseks kostjalt rahuldamata. 5
(6)
  1. Hageja 15.06.2023 vastusest nähtub, et arve nr 05202002206145 sisaldas lisaks kahjuhüvitisele (74,25 eurole) järgmist: eKodu ühenduse säilitamise tasu võla tõttu piiratud ajal 1,15 eurot (01.04.2020–06.04.2020); seadme üür ruuteri DG200 eest 0,54 eurot (01.04.2020– 06.04.2020); TV teenused Pagari tn 7 1,09 eurot (01.04.2020–06.04.2020); seadme üür digiboksi Arris eest 0,36 eurot. Arve kokku 77,39 eurot, millest arvestati maha ettemaks 0,81 eurot. Arve alusel oli tasumisele kuuluv summa 76,58 eurot. Kohus selgitas hagejale, et hageja peab tõendama, et kostjaga on eelnimetatud teenuste osutamiseks lepingud sõlmitud. Vastavad lepingud ja hinnakirjad tuli kohtule esitada (sh eKodu ja põhipakett mini). Hageja vastavaid asjaolusid välja ei toonud ja kohtule tõendeid ei esitanud. Kohus selgitas hagejale, et teenuseosutaja poolt koostatud arved ei tõenda lepingu sõlmimist poolte vahel (dtl 116). Kohus tõi kohtuotsuse p-s 6 välja, et ESS § 951 ja 96 sätestavad sideteenuse lepingu kohustuslikud tingimused. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et tal on kostja vastu kohtule esitatud arvel nr 05202002206145 märgitud nõuded (sh TV teenused ja e-Kodu ühenduse säilitamise tasu nõue). Vastavaid lepinguid ja hinnakirja ei ole kohtule tõendina esitatud. Ka digiboksi ja ruuteri üüritasu nõuete aluseks olevad asjaolud on välja toomata ja tõendamata. Eeltoodust tulenevalt jääb hagi 2,33 euro väljamõistmiseks kostjalt rahuldamata.
  2. Kuivõrd lepingud ei olnud kehtivalt üles öeldud, ei ole

§ 113

2 lg 2 kohaldamise eeldus täidetud ning hagejal ei ole kostja vastu sissenõudmiskulude hüvitamise nõuet. Arvestades, et hagi jääb põhinõude osas rahuldamata, jääb hagi rahuldamata ka viivisenõude osas.

  1. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagiavalduse tervikuna rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
  2. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jättis hagi rahuldamata ja tegi sellega otsuse hageja kahjuks. Kohus jätab menetlusosaliste menetluskulud hageja kanda. Asjas ei ole menetluskulusid, mida kohus saaks TsMS § 174 lg 1 alusel kindlaks määrata. Seetõttu tuleb menetluskulude rahaline suurus jätta kindlaks määramata. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
  3. TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada üksnes praeguse lahendi peale edasi kaevates. (allkirjastatud digitaalselt) Anneli Roonet kohtunik 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.