2-25-12705/2

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Merili Ratasepp Määruse tegemise aeg ja koht

1. august 2025, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-25-12705 Tsiviilasi Artur Aldusevitšus hagi Tartu Vangla vastu kahju väljamõistmiseks Menetlustoiming hagi menetlusse võtmisest keeldumine Hageja Artur Aldusevitšus (isikukood 38809280242; viibimiskoht XXX); Menetlusosalised ja nende esindajad Kostja Tartu Vangla (registrikood 70006056) RESOLUTSIOON
2. Jätta menetlusse võtmata Artur Aldusevitšuse hagi Tartu Vangla vastu kahju hüvitamiseks.
3. Toimetada määrus kätte hagejale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib hageja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT
4. Artur Aldusevitšus (hageja) esitas
5. augustil 2025 Tartu Maakohtule hagiavalduse Tartu Vangla (kostja) vastu kahju hüvitamiseks. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista kahjuhüvitise 11 500 eurot. Hagiavalduse kohaselt viidi hageja
6. septembril 2025 südameprobleemi tõttu haiglasse, kus pandi talle õhtul jalgadele rauad ja võeti alles hommikul maha. Hageja magas terve öö halvasti, kuna jalarauad segasid teda. Hageja ei mõista, miks tehti talle vanglasse naastes täielik läbiotsimine, kui temaga olid kogu aeg valvurid kaasas. Hageja riietati läbiotsimisel lahti, mis rikub hageja hinnangul inimõiguseid. Hageja sõnul tehti talle täielik läbiotsimine ka peale kirikus käimist.
7. Kohus leiab, et maakohus ei ole pädev hageja hagi lahendama. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 1 järgi vaadatakse tsiviilasi läbi tsiviilkohtumenetluses, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilasi on eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. Kohus on seisukohal, et antud juhul puudub Artur Aldusevitšuse ja Tartu Vangla vahel tsiviilõigussuhe. Hageja etteheited Tartu Vangla vastu on tekkinud avalik-õiguslikust suhtest. Arvestades asjaolusid hindab kohus, et tegemist on avalik-õiguslik vaidlusega, kus nõutakse avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamist. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 4 lg 1 järgi on avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine halduskohtu pädevuses, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Riigivastutuse seaduse (RVastS) näeb ette avaliku võimu volituste rakendamisel ja muude avalike ülesannete täitmisel rikutud õiguste kaitse ja taastamise ning tekitatud kahju hüvitamise alused ja korra. RVastS § 17 lg 1 kohaselt võib avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamise taotluse esitada kahju tekitanud haldusorganile või kaebuse halduskohtule. RVastS § 18 lg 2 näeb ette, et kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata, võib kannatanu 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks. TsMS § 371 lg 1 p 1 kohaselt ei võta kohus avaldust menetlusse, kui kohus ei ole pädev asja lahendama. Kohtu hinnangul ei ole tegemist eraõigussuhtest tuleneva kohtuasjaga ning Tartu Maakohus ei ole pädev asja lahendama. Eeltoodu alusel jätab kohus Artur Aldusevitšuse hagi Tartu Vangla vastu kahju hüvitamiseks menetlusse võtmata. Hagejal on võimalik avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamise taotlus esitada kahju tekitanud haldusorganile või kaebus halduskohtule. Kui hageja tugineb sellele, et kostja on talle kahju tekitanud, peab ta esmalt pöörduma kahjunõudega vangla poole. Hageja saab halduskohtusse pöörduda alles siis, kui vangla on kahju hüvitamise taotluse tagastanud, rahuldamata või läbi vaatamata jätnud.
8. Kohus selgitab, et kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse TsMS § 372 lg 6 kohaselt, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. /allkirjastatud digitaalselt/ Merili Ratasepp Kohtunik