Obsah (13)

§ 274§ 126§ 319§ 7§ 61§ 66§ 268§ 199§ 180§ 183§ 175§ 179§ 211

1-24-5035 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20. veebruar 2025, Haapsalu Kriminaalasja number 1-24-5035 (24257050020) Kohtukoosseis Kohtunik Piia Jaaksoo

§ 274lg 1, 309 lg 3, § 311 – 313, § 180 lg 1, 3, § 183 lg 1 kohus otsustas: 1.

Süüdi tunnistada Kairi Kuusemaa § 116 järgi ja mõista karistuseks 3 (kolm) aastat 9 (üheksa) kuud vangistust, mille kandmise alguseks lugeda

1. märts
3. Lõpetada Kairi Kuusemaa suhtes kriminaalmenetlus KarS § 148 lg 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos kuna Kairi Kuusemaa tegevus (surmast teatamata jätmine) vastab KarS § 282 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo tunnustele. Saata kohtuotsus jõustumisel Politsei- ja Piirivalveametile väärteomenetluse alustamise otsustamiseks.
4. Kairi Kuusemaale kohaldatud tõkend vahistamine jätta muutmata kuni jõustunud kohtuotsuse järgi karistuse kandmisele asumiseni.
5. Välja mõista Kairi Kuusemaa -ilt riigi tuludesse kriminaalmenetluse kulud 17 707,86 eurot (sh sundraha 1329 eurot). Ajatada välja mõistetud menetluskulude tasumise tähtaeg 12 kuu peale – määrata Kairi Kuusemaal menetluskulude tasumine ositi 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust, tasudes 11 kuud iga kuu viimaseks kuupäevaks vähemalt 1475 eurot ning
6. kuul vähemalt 1482,86 eurot. Menetluskulud tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, a/a nr EE502200221014193355 Swedbank AS-is, a/a nr EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või a/a nr EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber
7. Maksekorralduse selgitusse lisada: Kairi Kuusemaa, otsus 1-24-5035, menetluskulud. Ajatamise tähtaja möödumisel pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas täitmisele ja saadetakse täitmiseks kohtutäiturile, lisandub täituritasu. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada nimi, kelle eest nõue tasutakse.
8. Jätta riigi kanda menetluskulud summas 8307,70 eurot.
9. Põhjendatud kaitsjatasu summas 27 244,19 eurot jätta Kairi Kuusemaa kanda.
10. Jätta rahuldamata taotlus hüvitada Kairi Kuusemaale süüteomenetlusega tekitatud mittevaraline ja varaline kahju. 8.

§ 126

lg 3 p 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist hävitada järgmised Haapsalu politseijaoskonna asitõendite hoiuruumis asuvad asitõendid: 8.1. Sündmuskoha vaatluse käigus 5.2.2024 (tl 12-49, II

1. kd)surnukehalt võetud materjali osakesed (pakendid 10,11) ja surnukehalt võetud DNA proovid (pakendid 12,13), /VI kd tl 31-38/; 8.2. Sündmuskoha vaatluse käigus 5.2.2024 (tl 12-49 II
2. kd)võetud pinnaseproovid (pakendid 16,17), /IV kd tl 98-99/; 8.3. Laiba vaatluse käigus 8.2.2024 (tl 72-114 II
3. kd)võetud puuteproovid (pakendid 1-4, 9, 10, 15, 16, 19),/VI kd tl 31-38, 39/; 8.4. 7.2.2024 maastikuotsingute käigus (tl 141-145 II
4. kd)leitud katkine pruunikasbeežikas läbipaistev kilekott (pakend 44i/24), /VI kd tl 31-38/; 8.5. Katastriüksuselt XXX 11.3.2024 sündmuskoha vaatluse käigus võetud pinnaseproov (pakend 1.1) ja aluslina, millel pinnaseproov kuivas (pakend 1.2), /IV kd tl 98-99, VI kd tl 31-38/; 8.6. 12.2.2024 XXX külast võetud neli pinnaseproovi (kollast värvi plastikkaanega konteinerites), /IV kd tl 98-99/; 8.7. 19.3.2024 võetud koera hambumusjäljed kuuel papitükil ja 3.4.2024 võetud koera hambumusjäljed neljal papitükil, /VI kd tl 31-38/; 8.8. 20.2.2024 XXX talust läbiotsimise (tl 17-88 III
5. kd)käigus talu kuurist võetud pinnaseproov, /IV kd tl 98-99/; 8.9. 22.2.2024 sõiduautost Volkswagen Passat registreerimismärgiga XXX läbiotsimise Lk 2 / 34 (tl 173-208 II
6. kd)käigus võetud kokku 10 DNA proovi ja WC-paberi rull, /VI kd tl 31-38/; 8.10. 22.2.2024 XXX talus toimunud läbiotsimise (tl 146-165 II
7. kd)käigus ATV-lt võetud kokku kaheksa DNA proovi ja üks pruunikas-beežikas läbipaistev kilekott, /VI kd tl 3138/; 8.11. 22.2.2024 XXX talust läbiotsimise käigus (tl 146-165 II
8. kd)võetud 4 pruunikasbeežikat läbipaistvat kilekotti, paberrätik, ravimikarp „Xyzal“, kaks DNA proovi, /VI kd tl 31-38/; 8.12. Sündmuskoha vaatluse käigus 8.3.2024 XXX talu II korruselt võetud kaks DNA proovi, /III kd tl 223/; 8.13. 8.2.2024 sündmuskoha vaatluse käigus XXX külas asuva VVV laudast võetud materjaliproov ja pinnaseproov, /IV kd tl 98-99, VI kd tl 31-38; 8.14. 7.2.2024 H. O’lt võetud küünealused kaapeproovid, /IV kd tl 98-99/. 8.15. katastriüksuselt XXX 11.3.2024 võetud pinnaseproovid (kolm pakendit ja 3.4.2024 võetud pinnaseproovid (neli pakendit), mis asuvad BioCC OÜ laboris ja 1 pinnaseproov on hoiul Haapsalu PJ asitõendite hoiuruumis /VI kd tl 41/. 9. Kohtuotsuse jõustumisel tagastada Kairi Kuusemaale XXX talust 20.2.2024 läbiotsimise (tl 17-88 III
9. kd)käigus ära võetud hambakaped, juuksekrunni fikseerija, juuksehari, kolm hambaharja, kampsun ja pluus, mis asuvad Haapsalu PJ asitõendite hoiuruumis (VI tl 31-38, hoiule võtmise akt nr 24ATH29948, VI kd tl 40, hoiule võtmise akt nr 24ATH31244) ning B.R’le 22.2.2024 B.R korterist läbiotsimise (tl 173-208 II
10. kd)käigus võetud voodilina (VI kd tl 31-38, hoiule võtmise akt nr 24ATH29948). 10. Kohtuotsus saata kohtumenetluse pooltele ja Tallinna Vanglale. 11. Jõustunud kohtuotsus saata Tallinna Vanglale ja PPA-le. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus otsusega mittenõustumisel esitada otsuse peale apellatsioon. Apellatsioon tuleb esitada kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest.

§ 319

lg 3 kohaselt vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 30 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kättetoimetamisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtus tutvumiseks kättesaadav. SÜÜDISTUS Kairi Kuusemaad süüdistatakse selles, et tema, olles eelnevalt teadlik oma rasedusest, sünnitas kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata kellaajal, kuid mitte varem kui 04.02.

1. a kell 20.00 ja mitte hiljem kui 05.02.2024 kell 11.00, XXX vallas XXX külas asuvas XXX talu kompleksis, kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata kohas, ajalise elusa poisslapse. Seejärel tahtliku tapmise eesmärgil Kairi Kuusemaa rebis vastsündinu nabanööri platsenta küljest, põhjustades sellega lapsele verekaotuse ning sulges lapse õhuruumi, põhjustades sellega lapsele hingamispuudulikkuse, mis põhjustasid mõne minuti jooksul vastsündinu surma. Lisaks tekitas Kairi Kuusemaa oma vastsündinud pojale lühikest aega enne surma saabumist või suremisprotsessi käigus täpselt tuvastamata viisil, kuid tömbi trauma toimel nahamarrastused pea piirkonnas, kehatüvel, vasakul ülajäsemel, mõlemal alajäsemel ja paremal ülajäsemel ning Lk 3 / 34 nahaaluse verevalumi vasakul alajäsemel ning täpselt tuvastamata viisil, kuid terava trauma toimel nahakriimustused näopiirkonnas, paremal üla- ja alajäsemel ja vasakul alajäsemel. Seega oma tahtliku tegevusega pani Kairi Kuusemaa emana toime oma vastsündinud lapse tapmise, s.o KarS § 116 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse Kairi Kuusemaad selles, et tema, pärast seda, kui oli täpselt tuvastamata ajal, kuid mitte varem kui 04.02.
2. a kell 20.00 ja mitte hiljem kui 05.02.2024.a kell 11.00, sünnitanud XXX vallas XXX külas asuva XXX talu kompleksis täpselt tuvastamata kohas elusa ajalise poisslapse ning lapse tapnud, kohtles surnukeha üldtunnustatud tavadele mittevastavalt, mis seisnes selles, et ei teavitanud kedagi vastsündinu surmast, viis alasti surnukeha koos kilekotiga XXX talu kompleksist eemale YYY talu lähistel olevale põllumassiivile, kust lapse surnukeha leidis 05.02.
3. a kella 11:30 paiku XXX külas asuva YYY talu koer, kes viis lapse surnukeha YYY talu hoovi. Seega Kairi Kuusemaa oma tahtliku tegevusega, s.o inimese laiba muu üldtunnustatud tavadele mittevastava kohtlemisega, pani toime KarS § 148 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. KOHTU SEISUKOHT
4. Süüdistatav Kairi Kuusemaa talle esitatud süüdistuste kohta ütlusi ei andnud.

§ 7lg 2 kohaselt ei ole kriminaalmenetluses keegi kohustatud tõendama oma süütust.

Selle menetlusõigusliku garantii olemust ja ulatust on selgitanud Riigikohus otsuse nr 1-21-2039 p-s 18 – prokuratuur peab suutma kriminaalasjas tõendada isiku süü selliselt, et ei tugineta mingilgi moel isiku tahte vastaselt tema kaasabil saadud tõenditele; õigus end mitte süüstada kaitseb süüdistatavat tõendite kogumise eest sunni või surve teel. Kohtus on uuritud telefonikõnesid (jälitustoimingu protokoll, tlk 112-117 V kd), kus neljas kõnes on üheks osapooleks Kairi Kuusemaa. Riigikohus on 19.12.2024 kohtumäärusega 1-24-5013 tunnistanud jälitusloa, mille alusel selles kriminaalasjas jälitustoiminguid läbi viidi, õiguspäraseks; kohtumääruse p-des 20-21 on Riigikohus tuvastanud, et jälitustoimingutel ei saadud tõendeid isiku(

1. te)vaikimistahte murdmisega ega ütluste kavalusega väljameelitamisega. Seega on jälitustoiminguga kogutud info lubatavaks tõendiks. Kohtus on küsitletud tunnistajaid: N.I (9.12.2024 kohtuistungi protokoll, tlk 83-86, I kd), V.K (9.12.2024 kohtuistungi protokoll, tlk 86-89 pöördel I kd), Y.A (30.10.2024 kohtuistungi protokoll, tl 70-77, I kd), M.R (9.12.2024 kohtuistungi protokoll, tlk 102-106, I kd), J.P (30.10.2024 kohtuistungi protokoll, tlk 64-70, I kd), B.R (9.12.2024 kohtuistungi protokoll, tlk 94 pöördel-102, I kd), eksperte R.T (29.10.2024 kohtuistungi protokoll, tlk 48-52 pöördel, I
2. kd)ja R.Y (9.12.2024 kohtuistungi protokoll, tlk 92-94 pöördel, I kd), asjatundjaid G.T (30.10.2024 kohtuistungi protokoll, tlk 59-63, I
3. kd)ja I.Oi (29.10.2024 kohtuistungi protokoll, tlk 53-56 pöördel, I kd). Tunnistaja P.F keeldus kohtuistungil ütluste andmisest, prokuröri taotlusel avaldati kohtuistungil tema kohtueelses menetluses antud ütlused (tlk 119123, VI kd). Süüdistus KarS § 116 järgi 2. Tunnistaja N.I rääkis, et tema leidis imiku surnukeha YYY talu hoovist koera F käppade vahelt 5.2.2024 kella 11 paiku hommikul. Samuti tõendab N.I poolt imiku surnukeha leidmist 5.2.2024 häirekeskuse kõne (vaadeldud 14.3.2024 asitõendi vaatlusprotokollis, tlk 5-6, II kd). Häirekeskusele tegi 5.2.2024 kell 11.36.22 (õige aeg on häirekeskuse tarkvarast tehtud kuvatõmmises) kõne abonentnumbrilt XXX N.I, kes teatas, et suur koer on toonud talle õue poisslapse beebi, alasti, surnud, nabanöör on küljes. Koer käis küla peal mängimas, koer on aastane mastif. Ei tea, kust koer beebi tõi. Võttis lapse õuest ja pani verandale. Politsei vormikaamera salvestiselt on näha surnukeha ning selle asukoht kui politsei jõudis Lk 4 / 34 sündmuskohale - verandal (vaadeldud 19.02.2024 asitõendi vaatlusprotokollis, II kd, tlk 710). 5.2.2024 sündmuskoha vaatlusprotokollis (tlk 12-49, II
4. kd)on märgitud YYY talu asukoht, vaadeldud ja fotografeeritud YYY talu hoovi ja verandal olevat lapse surnukeha, surnukeha on üle vaadanud ja kirjeldanud kohtuarst R.T (alustas ülevaatust kell 15.32). Laipa on vaadeldud ja selle käik fotografeeritud 8.2.2024 (tlk 72-114, II kd). 3. DNA ekspertiisiaktid kogumis tõendavad, et surnud vastsündinud poisslapse bioloogiline ema on Kairi Kuusemaa. 27.2.2024 ekspertiisiaktis nr 24E-GE00137-01 (tlk 115-126, II
5. kd)on ekspert andnud arvamuse, et erinevatelt surnukehalt võetud proovidest leiti naispäritolu DNA profiil (tundmatu isik proovist B240080), ekspertiisi kohaselt tundmatu naisterahvas saab 99,99 % tõenäosusega olla surnud poisslapse ema. 5.3.2024 ekspertiisiakt nr 24EGE00186-01 (tlk 127-133, II
6. kd)tõendab, et naisterahva (proov B240080) bioloogilised vanemad on Y.A ja M.R. 99,999999999 % tõenäosusega saavad B.R, J.P, P.F ja surnuna leitud vastsündinud poisslapse bioloogilise ema bioloogilisteks vanemateks olla Y.A ja M.R. 15.3.2024 ekspertiisiakti nr 24E-GE00211-01 (tlk 134-140, II
7. kd)kohaselt esitati DNA ekspertiisiks läbiotsimise käigus Kairi Kuusemaa toast (20.2.2024 läbiotsimisprotokoll koos fototabeliga, III kd, tl 17-88) leitud hambakaped, juuksekrunni fikseerija, juuksehari (mille küljes hulgaliselt juuksekarvasid), kollane hambahari, valge-lilla hambahari, musta-lilla hambahari ning võrdlusmaterjaliks oli ekspertiisiaktiga 24E-GE00137-01 määratud DNA profiil (proov B240080 võetud poisslapse surnukeha vasaku sääre ülakolmandiku sisepinnal olevast veresarnase aine määrdumisest). Proov hambakapelt, juuksekrunni fikseerijalt ja samuti proovid hambaharjade harjastelt vastasid vastsündinud poisslapse bioloogilise ema DNA-profiilile. 25.3.2024 ekspertiisiaktist nr 24E-GE00231-01 (III kd, tl 89-97) nähtub, et proovid teisel korrusel Kairi Kuusemaa magamistoast ukse eest maast veresarnase aine määrdumisest (proovid B240115 ja B240116) kattuvad Kairi Kuusema prooviga B240111 (proov Kairi Kuusemaa hambakapelt), mis kinnitab, et Kairi Kuusemaa seda tuba kasutas. 27.3.2024 on ekspertiis (akt nr 24E-GE00259-01, tlk 132-138, III
8. kd)tehtud veel Kairi Kuusemaa elukohas läbiotsimisel tema kasutuses olnud toast leitud punase-valge ruuduliselt pluusilt ja pruunitriibuliselt kampsunilt võetud proovi ja hambakapedelt võetud proovi võrdlus, mis ühtisid tõenäosussuhtega 1021. 2.7.2024 ekspertiisiga (tlk 139-141, III
9. kd)tuvastati, et Kairi Kuusemaa elukoha läbiotsimisel tema kasutuses olnud toast leitud ja äravõetud punase-valge ruuduliselt pluusilt ja pruuni triibuliselt kampsunilt võetud proovilt tuvastati rinnapiim. 30.7.2024 ekspertiisiaktist nr 24E-GE00670-01 (III kd, tl 11-118) nähtub, et ekspertiisiks esitati võrdlusmaterjalina DNA proov Kairi Kuusemaa süljeproovist ning seda võrreldi prooviga surnukeha suult (B240057), prooviga poisslapse surnukeha vasaku sääre ülakolmandiku sisepinnal olevast veresarnase aine määrdumisest (B240080, proov võetud 5.2.2024 sündmuskoha vaatluse käigus, pakend nr 12) ja prooviga Kairi Kuusemaa hambakappelt (B240111). Viimased kaks proovi kattusid Kairi Kuusemaa süljeproovi DNA-ga. Ekspertiisiakti kohaselt ekspertiisiaktis nr 24-GE0022101 hambakapedelt saadud DNA-profiil on Kairi Kuusemaa oma ning et 99,99999% tõenäosusega on Kairi Kuusemaa surnud poisslapse bioloogiline ema. Maroko Kuningriigi IbN Sina haiga kohtumeditsiini raporti (tlk 143-149, IV
10. kd)kohaselt 7.5.2024 viidi läbi Kairi Kuusemaa läbivaatus, mille käigus tuvastati asjaolud, mis kinnitasid Kairi Kuusemaa hiljutist sünnitust. Läbivaatus on tehtud Eesti Vabariigi õigusabi taotluse alusel (tlk 150-165, IV
11. kd)ja Kairi Kuusemaa nõusolekul. Seega on tõendatud, et surnuna leitud vastsündinud poisslapse bioloogiline ema on Kairi Kuusemaa. 4. Kohtuarstliku ekspertiisiakti nr 24E-AOS00167-01/PRN23 (tlk 51-71, II
12. kd)kohaselt 5.2.2024 YYY talu hoovist leitud poisslaps sündis elusana ajalisena, laps sündis orienteeruvalt 2 kuni 12 tundi enne leidmist (N.I leidis lapse ca 11.30, seega sünni aeg 4.2.2024 kell 23.30 - 5.2.2024 kell 9.30) ning suri lühikest aega peale sündi, see aeg on Lk 5 / 34 määratav minutites. Ekspertiisi teinud ekspert R.T on kohtuistungil selgitanud, et surmaaja määratlus tulenes ka kiirabikaardil olevale infole (tlk 50, II kd, kiirabi kohal kell 12.19, fikseeritud osaline koolnukangestus, kiirabi tuvastas patsiendi surma), mis viitas sellele, et laps oli sel hetkel, kui nemad last läbi vaatasid, veel pehme, ei olnud veel nii läbi külmunud, kui tema last nägi sündmuskohal (R.T sündmuskohal fikseerinud – surnukeha külm, kõva). Selle alusel on määratletud, et ta võiks olla sündinud üpriski lühikest aega ennem, kui ta leiti. Beebi välimus viitas vastsündinu välimusele. Ta kopsude leid, mis on histoloogiliselt välja tulnud, näitab, et ta on lühikest aega hinganud peale sündi. Kohtu hinnangul on ekspertiisiga ja eksperdi ütlustega tuvastamist leidnud, et tegemist oli ajalise vastsündinud lapsega, kes peale sündi hingas ning suri lühikest aega peale sündi. 5. Süüdistusaktis on lapse sünniajaks märgitud 4.2.2024 kell 20.00 - 5.2.2024 kell 11.00. Eksperdiarvamuse kohaselt sündis laps 4.2.2024 kell 23.30 - 5.2.2024 kell 9.30. 4.2.2024 nägi Kairi Kuusemaad viimasena J.P, Kairi Kuusemaa läks pärast teda sauna u kella 22-ajal õhtul, Kairi tuli elumajja 23-ajal, kella 1-ajal öösel nägi teda P.F toas voodis (nägi kuju teki all). Järgmisel hommikul nägi Kairi Kuusemaad Y.A kella 10-ajal söömas, pärast seda läks Kairi õue koeri filmima. Kohus leiab, et tunnistajate ütluste ja ekspertiisaktiga on tõendatud, et lapse sünniaeg oli 4.2.2024 kell 23.30 - 5.2.2024 kell 9.30, kuid see ei ole kaitseõiguse teostamise seisukohalt oluline erinevus süüdistusaktis märgituga võrreldes. Surma põhjus 6. Laps oli sündides elus. Surnu kohtuarstliku ekspertiisiakti nr 24E-AOS00167-01/PRN23 (tlk 51-64, II
13. kd)kohaselt 5.2.2024 YYY talu hoovist leitud poisslaps sündis eluliselt ajalisena. Ekspertiisiakti lisaks olev Radioloogilise uuringu akti 24U-RD00016-01 (tlk 65-71, II
14. kd)kokkuvõtte kohaselt radioloogiliste uuringute põhjal on alust arvata, et tegemist on elusalt sündinud (õhustatud kopsud) tõenäoliselt ajalise (luude arenguaste, laskunud munandid) vastsündinuga. Ekspert R.T selgitas, et lapse kopsude leid, mis on histoloogiliselt välja tulnud, näitab, et ta on lühikest aega hinganud peale sündi. See ei tähenda siis seda, et oleks hinganud pool päeva või terve päeva. Kuna PERHil on ka lahangul väga väljendunud vere kaotuse leid, siis tõenäoliselt ei olegi võimalik lihtsalt see elu pikemalt, kuna kehast on veri ära kadunud ja selle verekaotusega südametegevus lõpuks lõppeb. 7. Kohus märgib, et surnu kohtuarstlikus ekspertiisaktis on ekspert andnud arvamuse, et lapse surma põhjuseks oli hingamispuudulikkus ja verekaotus. Kaitsja leidis, et ei ole teada, mis põhjustas hingamispuudulikkuse või vere puudumise vereringes, tuleb eristada lapse surma põhjust (diagnoosi) ja surma põhjustanud sündmust (tegu). Kohus leiab, et kõrvutades eksperdi põhjendusi eksperdiarvamusele jõudmisel ja eksperdiarvamust, siis ekspert on leidnud – verekaotus tekkis nabanöörirebendist, hingamispuudulikkuse põhjus ei ole kohtuarstlike meetoditega määratav. Samuti on ekspert leidnud, et verekaotus tekkis nabanööri rebendist, mis on saadud nabanööri rebimisest täpsustamata viisil, mis ei ole kohtuarstlike meetoditega tuvastatav. Kohus uurib, kas muude kohtule esitatud tõenditega saab tuvastada, mis teod põhjustasid vastsündinu surma kaasa toonud hingamispuudulikkuse ja nabanööri rebendi. Verekaotus surma põhjusena 8. Kaitsja tõstatas versiooni, et sünnitegevuse käigus võis nabanöör rebeneda, millist võimalust jaatas ka asjatundja I.O. Asjatundja selgitas, et platsenta, nabaväät ja vastsündinu on üks ühine süsteem. Haigla tingimustes ja ka kodusünnituste puhul võib juhtuda, et kui nabaväät on väga lühikene; laps sünnib, siis nabaväät rebeneb. Kui me räägime rebimisest, siis see on juba füüsiline tegevus, et nabanöör rebitakse katki. Ja sellisel puhul jääb ära kaks sellist olulist loomulikku momenti, et veremaht, mis sünnijärgselt tagaks sündivale lapsele Lk 6 / 34 normaalse vererõhu, jääb väiksemaks ja teine suur probleem on see, kui rebenenud nabaväädist tekib verejooks, siis vastupidi vererõhk langeb. Lapse vererõhk on väga madal, väga madalaks jääb vastsündinul hemoglobiin, siis see on oluline edaspidi hapniku verre transportimiseks. Meie näeme sellist nabaväädi kas siis rebenemist või rebimist ikkagi nagu erakorraliseks olukorraks, akuutseks ägedaks situatsiooniks, millega kaasneb vastsündinule äge verekadu. Ekspert R.T on leidnud (vt p 9), et nabanööri rebend on tekkinud nabanööri rebimisest, mis asjatundja selgituse kohaselt on kellegi füüsilise tegevuse, kus nabanöör rebitakse katki, tagajärg. Asjatundja on selgitanud, et kui rebitud nabaväät jäetakse kiiresti klemmimata (haigla tingimuste klemmitakse nabaväät 30 sekundi kuni 3 minuti jooksul), nabaväädis olev veenisuue ei sulgu, sealt toimub akuutne verekaotus. Mida kauem see verejooks kestab, seda madalamaks jääb vastsündinul hemoglobiin, seda suurema tõenäosusega saab laps, mis on siis verekaotusest tingitud, hemoraagilise šoki. Nabaväädi verejooks põhjustab selle, et sündinud lapse vererõhk läheb väga madalaks, mis tähendab omakorda seda, et vereringe on ebaefektiivne; südame töö on ebapiisav, puudub vereliblesid, mis transpordiks hapnikku, nii et see on vastsündinule kriitilise tähendusega eluohtlik situatsioon. Võib saabuda surm. Nabaväädi verejooksust surm võib saabuda tõenäoliselt 10 minuti ja tunni vahel. Kui nabavääti ei suletagi, jääb avatuks, siis vastsündinu jookseb verest tühjaks, seda poole tunni, tunni jooksul kindlasti. Väga oluline on, et nabaväät peab olema terviklik. Kui platsenta ja nabaväät on terviklik, siis see nabaväät koos platsentaga võib lapse küljes rippuda kasvõi päevi. Nii kaua, kui ta kuivab ära ja irdub sealt ära. Nabaväät ei tohi rebeneda, teda ei tohi rebida. 9. Surnu kohtuarstlikku ekspertiisi läbi viinud ekspert R.T ütluste kohaselt on lapse verekaotus nabaväädi kaudu toimunud. Muid vigastusi beebil ei ole, mis oleks põhjustanud verekaotust. Nabanööri rebimisele viitab see, et nabanööri ots on põiki läbitud hästi sakilise servadega. Tõenäoliselt ei ole tegemist olnud kõige teravama esemega aga võimalik, et mingisugune nüri lõikevahend, mis ei ole seda niisket nabanööri, mis on väga tihke, otse sirgelt läbi lõiganud. Üldiselt on nabanöör nii tihke, et ise ei rebene. Peale sündi kui nabanööri ei ole kinni pandud, mida tavaliselt tehakse lastel, siis veresooned on jäänud nabanööril avatuks ja selle kaudu osaliselt mingi osa verd võib beebist välja voolata. Nabanööris peaks olema natukene mehhanismid, mis sulevad nabanööri peale beebi sündi. Vahest osadel juhtudel võivad need mehhanismid mitte nii hästi töötada, et need nabanööris olevad veresooned jäävad ikkagi avatuks, selle kaudu mingil määral võib verd beebist liikuda väljuda, aga kui kaua see aega võib võtta, ei oska öelda. Lahangul enam beebil verd ei olnud, suured veresooned olid tühjad ja ka histoloogilised uuringud, on viited sellele, et tõenäoliselt on verekaotusega tegemist, kuna histoloogilisel uuringul on koetükid verevaesed. Kui enam verd ei ole, siis elutegevust ei ole. Osa verd saab tegelikult natukene välja voolata ka peale surma. Ei ole teada, kui palju seal nabanöörist verd välja tuli ja mis ajahetkel. Lahangul on näha, et beebi on verest tühi üpriski. Koetükid on verevaesed ja tavaliselt on see verekaotuse leid. Kuskilt kaudu peab see veri välja voolama, kuna meil ei ole ühtegi muud vigastust, mille kaudu saaks veri beebist välja voolata. Peale sündi, kui nabanöör ei oleks üldse platsentast lahti lõigatud, siis mingil määral vent jätkub, plantsenta mõte on, et ta annab verd beebile ja beebist tuleb veri tagasi platsentasse, täpselt seega ei oska vastata, mis oleks siis saanud. 10. Kaitsja on välja toonud, et ekspert on öelnud, et tegelikult pole talle teada ka verekaotuse detaile, st kas ja kui palju verd oleks pidanud olema ning kas ja kui palju verd väljus. Ekspert R.T selgitas, et kirjanduse andmeil on üldse vastsündinud beebis umbes 75- 80 ml / verd kg kohta. Kui arvestame, et laps oli kuskil 3,3 kg, siis tal võib olla verd sees 250 ml kanti, fataalse lõpuga võiks olla verekaotus kuni 10-15 protsenti veremahust. See on kuskil 25 ml-30 ml. Ajaühik, mille jooksul võib see veri nabanööri katkestamise korral nabaväädi kaudu väljuda võib olla kuskil 5-10 minutit, täpset vastust ei tea. Kohus leiab, et tegelikult ei Lk 7 / 34 oma käesoleval juhul tähtsust, palju lapsest nabaväädi rebendi kaudu verd väljus. Ekspert on selgitanud, et vastsündinul kusagil mujal vigastust ei olnud, kust see veri oleks saanud välja voolata; lahangul on näha, et beebi on verest tühi üpriski; koetükid on verevaesed ja tavaliselt on see verekaotuse leid. 11. Ekspert R.T on küll välja toonud, et harvadel juhtudel on öeldud, et võivad olla nabanööri vigastused juba emakas, mis võivad siis ka vähendada lapse verega varustamist, kuid olnud seisukohal, et nabanööri välimus viitas rebimisele, mistõttu ei saa öelda, et konkreetsel juhul nabanööril oleksid olnud juba emakas vigastused, mis oleksid enne sündi verekadu tekitanud. 12. Kaitsja on leidnud, et nabanööri pole võimalik niisama lihtsalt rebida. Kohus nõustub selle väitega, nabanööri rebimine on olnud tahtlik tegevus, mida kinnitab nabanööri välimus. Ekspert R.T on selgitanud nabanööri rebimist kinnitavaid asjaolusid (p 9). 13. Kaitsja leidis, et kuna perekond I’de koer F leidis lapse surnukeha, siis ei ole välistatud, et nabanööri välimus kujul, nagu see avastati 5.2.2024 hommikul, tekkis koerte tegevuse tagajärjel. Kohus märgib, et ekspert on veenvalt selgitanud, et nabanöör on rebitud nabanööri ots on põiki läbitud hästi sakilise servadega, tõenäoliselt ei ole tegemist olnud kõige teravama esemega aga võimalik, et mingisugune nüri lõikevahend. Eksperdiarvamuse kohaselt nabanööri rebend on elupuhune (p 3 arvamuses), looma (koera) tekitatud vigastused on surmajärgsed (p 5 arvamuses). Need tõendid kinnitavad, et nabanööri rebend on põhjustatud inimese poolt, koer leidis surnud lapse. 14. Surnu ekspertiisiakti, asjatundja I.Oi ja eksperdi R.T ütlustega kogumis on tõendamist leidnud, et vastsündinud poisslapse surma üheks põhjuseks oli verekaotus nabanööri rebendist, vastsündinu nabanöör oli elupuhuselt katki rebitud inimese poolt. Ekspertiisiaktis avaldatud kohtuarstlik diagnoos verekaotuse kohta oli: verekaotus rebenenud nabanööri kaudu, millele viitab lahangu ja histoloogilise uuringu leid: tühi aort, väga vähesed verehüübed südameõõntes ning histoloogilisel uuringul kudede ja elundite verevaesus. Hingamispuudulikkus surma põhjusena 15. Ekspertiisiakti ja R.T ütlustega kogumis on tõendamist leidnud, et vastsündinud poisslapse surma üheks põhjuseks oli hingamispuudulikkus. Surm saabus lühikest aega peale sündi, see aeg on määratav minutites. Ekspertiisiakti kohaselt ei ole hingamispuudulikkuse põhjus üheselt määratav, kuid tulenevalt kopsukelme rebendist said sellised vigastused vastavalt eksperdi selgitustele tekkida kahel erineval põhjusel - kopsukoe ülemäärasel venitusel elustamisel õhu jõulisel ülemäärasel pealevoolul hingamisteedesse või suletud õhuruumi ülemäärasel komprimeerimisel ehk lämmatamisel. Neid hingamispuudulikkuse põhjuseid on selgitanud ekspert R.T ja asjatundja I.O. 16. Hingamispuudulikkuse põhjuse osas selgitas ekspert R.T, et ekspertiisiaktis on kirjeldatud õhu jõulist ülemäärast pealevoolu. Selle all on mõeldud üks võimalus, miks on tekkinud kopsukelme rebend, et näiteks, kui last on üritatud elustada ja talle on puhutud hingamisteedesse õhku. Suletud õhuruumi ülemäärane komplimeerimine tähendab seda, et, kui beebi näo piirkonnas nina või suu on millegagi kaetud, kas näiteks kätega või ema paneb lapse vastu rinda, siis hingamistee on suletud olnud. Kui beebi alguses ka üritab need hingamisliigutused teha, siis selle all ongi seda mõeldud, et tal tegelikult hingamisteed on suletud, kuigi ta ise üritab hingata seal. Sisuliselt tähendab see lämmatamist. Lahangu käigus vastsündinu kõri ja hingetoru olid vabad. Lahangul ei tuvastatud õhkrinda. Õhkrinna puhul tavaliselt, kui on näiteks kopsukelme vigastus, satub õhk kopsust rindkere seina ja kopsu vahele. Mida rohkem õhku tuleb rindkere seina ja kopsu vahele, siis seda rohkem surub ta seda kopsu kokku. Kompuuteruuringul ei ole tuvastatud õhkrinna leidu üldse ja mõlemad Lk 8 / 34 kopsud on ilusti sirutatud asendis, ehk ei ole kokku surutud. Kohtu hinnangul eksperdi ütlused lükkavad ümber kaitseversiooni spontaanse kopsukelme rebendi kohta (pneumothorax ehk õhkrind), sest lahangul vastsündinul õhkrinda ei tuvastatud. 17. Asjatundja I.O selgitas, et vastsündinu elustamise koolitust mitte läbinud inimesel on võimalik kopsude ülepuhumine elustamisel. Olukorras, kus vastsündinu sünni järgselt ei hakka regulaarselt hingama, kui kõrvalseisja hindab, et vastsündinu hingamine vajab abistamist, siis kasutatakse abistavat hingamist. Saab teha mitmel erineval viisil. Haiglas on selleks vastav aparatuur. Kodustes tingimustes piisab tavalisest suult suule hingamisest. Abistava hingamise kaks olulist parameetrit on rõhk - kui suure rõhuga puhume inimesele õhku sisse ja teine on maht, kui suurt mahtu rakendame, peame valima õige rõhu ja õige mahu. Kui me hingame seda last suult suule hästi suure mahuga - võtame õhupalli, puhun ja puhun ja puhun ja lõpuks puhun katki, et maht on liiga suur. Kui kasutame väga kõrget rõhku, siis kopsu lõpposa ehk kopsualveooli puhume lõhki. Abistava ventilatsiooniga või hingatamisega võib vastsündinu kopsu katki puhuda. Võimalik on ka surma saabumine, selleks peab olema väga ulatuslik õhktüsistus. 18. Kohus analüüsib, kas vastsündinul hingamispuudulikkuse tekkimise põhjuseks võis olla elustamine - kopsukoe ülemäärane venitus elustamisel õhu jõulisel ülemäärasel pealevoolul hingamisteedesse. Ekspert selgitas, et tavapäraselt alustatakse elustamistegevusega siis, kui inimese keha on elutu. Ekspertiisiaktiga on tuvastatud, et laps sündis elusalt ja hingas. Seetõttu tema elustamine polnud vajalik. DNA ekspertiisiakt 24E-GE00137-01 (tlk 115-126, II
15. kd)) tõendab, et lapse suul ei olnud süüdistatava DNA-d (proov B240080, mis seostatav Kairi Kuusemaaga koostoimes ekspertiisiaktiga nr 24E-GE00186-01; tlk 127-133, II kd). Samuti 28.6.2024 ekspertiisiaktist nr 24E-GE00589-01 (tlk 105-110, III
16. kd)nähtub, et ekspertiisiks esitati proov surnukeha suust olevast veresarnase aine määrdumisest ning surnukeha suust ei leitud Kairi Kuusemaa DNA-d (hambakapedelt saadud DNA-profiili võrdlus). Nende ekspertiiside tegemiseks oli võrdlusmaterjal võetud Kairi Kuusemaa asjadelt, mis eelduslikult kuulusid talle ning tema toimetamisel Markost Eestisse võeti talt ka süljeproov, mis kinnitas tõsikindlalt, et Kairi Kuusemaa DNA kattus prooviga poisslapse surnukehalt ning prooviga hambakappelt (akt nr 24E-GE00670-01, tlk 111-118, III kd). Seega kinnitavad ekspertiisid, et Kairi Kuusemaa DNA-d ei olnud lapse suul ega lapse suus. Suust-suhu hingamise tegemisel oleks Kairi Kuusemaa DNA kandunud lapse suule, mis annab tõsikindlalt alust järeldada, et Kairi Kuusemaa ei teinud lapsele suust-suhu hingamist. Seega ei olnud vastsündinu hingamispuudulikkuse põhjuseks Kairi Kuusemaa poolt lapse elustamine. Kuna eksperdiarvamuse punktis 5 avaldatud kopsukelme rebendi üks kahest võimalikust tekkepõhjusest on kohtule esitatud tõenditega välistatud, oli lapse hingamispuudulikkuse tekkepõhjuseks suletud õhuruumi ülemäärane komplimeerimine ehk lapse lämmatamine. Hingamispuudulikkuse muud võimalikud põhjused 19. Kaitsja avaldas, et ei saa välistada, et vastsündinu hingamispuudulikkuse põhjustas terviserike. R.T selgitas, et sünnituse käik võib kaasa tuua hingamispuudulikkuse, kui sünnitus on pikale veninud ja lapsel hakkavad mingil põhjusel tekkima hapnikuga varustamise häired ja beebi ei suuda peale sündi ise hingama hakata. Mõni beebi võib teha ka esimesed hingamislaadsed liigutused ema üsas, aga üldiselt beebid hakkavad hingama peale sündi. Beebi kopsudesse jõuabki õhk siis, kui nad teevad oma esimesed hingetõmbed. Kui nad peaks hingamislaadseid liigutusi tegema emaüsas, siis satub kopsudesse vedelikku, sest õhku emaüsas ei ole. Kohus leiab, et sünnituse käik ei saanud kaasa tuua hingamispuudulikkust, kuna ekspertiisiaktiga on tuvastamist leidnud, et vastsündinu hingas pärast sündi - lapse elussündi ja omahingamist peale sündi kinnitavad lahangul kopsude Lk 9 / 34 ujumistestis kopsude püsimine vee pinnal, radioloogilistel uuringutel õhustatud kopsudele vastav piltdiagnostika ning histoloogilistel uuringutel kopsude aereeritus ehk õhustus. Antud leidude alusel on laps peale sündi hinganud, kuid hingamiste arvu või kestust ei ole kohtuarstlike meetoditega võimalik täpselt määrata, tõenäoliselt on see aeg mõõdetav minutites peale lapse sündi (akt lk 6). Ekspert R.T selgitas, et lahangu käigus vastsündinu kõri ja hingetoru olid vabad. Kohus leiab, et samuti ei saanud hingamispuudulikkust kaasa tuua vastsündinu terviserike, sest surnu kohtuarstliku ekspertiisi aktist ning eksperdi R.T ütlustest tulenevalt lahangu käigus ei sedastatud mingeid haiguseid ning kompuuteruuring ei sedastanud mingeid arengulisi kõrvalekaldeid ning ka histoloogilised uuringud ei tuvastanud, et midagi oleks olnud tavapärasest erinev, mis oleks kaasa võinud tuua lapse surma. Eespool (vt p 16) kohus juba lükkas ümber kaitseversiooni spontaanse kopsukelme rebendi kohta (pneumothorax ehk õhkrind), sest lahangul vastsündinul õhkrinda ei tuvastatud. Surma põhjused koostoimes ja eraldi 20. Kaitsja leidis, et pole võimalik kindlaks teha, kumb esines enne, kas verekaotusest või hingamispuudulikkusest põhjustatud surm. 21. R.T selgituse kohaselt ekspertiisiaktis nimetatud surma põhjused, hingamispuudulikkus ja verekaotus, võisid ka igaüks eraldi lapse surma põhjustada. Kui on piisavalt suur verekaotus nabanööri kaudu, siis jah, võib põhjustada surma. Samuti võib iseseisvalt surma põhjustada hingamishäire. Samuti selgitas R.T, et ei ole teada ega võimalik kindlaks teha, kumb esines enne, kas verekaotus või hingamispuudulikkus. Isegi kui hingamine ja südametegevus lakkab, siis veri on vedel ja saab voolata. Osa verd saab tegelikult natukene välja voolata ka peale surma. Ei ole teada, kui palju seal nabanöörist verd välja tuli ja mis ajahetkel. Surma kaasa toonud verejooks oli elupuhune. Ekspert on andnud arvamuse punktis 3, et surnukehal sedastatud mõlemad kopsukelme rebend ja nabanööri rebend olid elupuhused. Ekspert on seisukohal (arvamuse p 4), et mõlemad – verekaotus ja hingamispuudulikkus – kokku tõid kaasa lapse surma. R.T selgitas, et kui juba tekib ka verekaotus, siis mingil hetkel tekib hingamise lakkamine. Sellepärast on väga raske kindlaks teha üks ühele, et kas need mõlemad iseseisvalt esinesid korraga või üks põhjustas teist. Kuna ei ole ka teada täpselt, mille tõttu see hingamispuudulikkus lapsel on tekkinud, siis kui on nina ja suu millegagi kinni kaetud, siis võib tekkida südameseiskus. 22. Lapse surma põhjuseks on eeltoodust tulenevalt nii hingamispuudulikkus, mis tekkis lapse õhuruumi sulgemisel kui ka verekaotus, mis tekkis nabanööri platsenta küljest rebimisel tekkinud rebendist. Kaitsja leidis, et süüdistuses on vähe fakte, ei ole tegusid konkreetselt sisustatud. Kohtupraktikas on leitud (nt Riigikohtu 28.5.2020 otsus kriminaalasjas nr 1-164665 p 10), et süüdistuse tekst peab sisaldama kõiki faktilisi asjaolusid, mis on eelduseks isiku süüditunnistamisele. Süüdistusakti peamine funktsioon on teavitada süüdistatavat talle ette heidetava käitumise olulistest faktilistest asjaoludest ja etteheite õiguslikust sisust, tagades nii tema kaitseõigust. Samas ei pea süüdistus sisaldama ega saagi sisaldada kõiki asjaolusid, millega isiku karistamise aluseks olevaid järeldusi põhjendada. Süüdistus on hüpotees, mille tõestamine või ümberlükkamine on kohtumenetluse ülesanne. Põhjendus selle kohta, miks ja millega või kas üldse loetakse mingi süüdistuses kirjeldatud faktiline asjaolu tõendatuks, peab sisalduma kohtuotsuses, mitte süüdistuses. 23. Kohtu hinnangul on süüdistus kaitseõiguse teostamiseks piisavalt konkreetne. See, et süüdistuses ei ole kirjas ning tuvastada ei ole võimalik, millega süüdistatav lapse lämmatas ja mis esemega nabanööri katki rebis, ei takista kaitseõiguse teostamist. Tapmine on võimalik mistahes teoga (RK 27.3.2001 otsus asjas nr 3-1-1-28-01). Tähtis on, et tegu ja selle tagajärjeks olev inimese surm oleksid põhjuslikus seoses. Lapse lämmatamine ja nabanööri Lk 10 / 34 platsenta küljest rebimine on põhjuslikus seoses lapse surmaga, nabanööri platsenta küljest rebimine iseenesest ei ole surmav, kuid surm saabus rebitud nabanöörist tekkinud verejooksu tõttu. Mõlemad lapse surmani viinud teod oleks ka iseseisvalt põhjustanud lapse surma. Asjaolu, et ekspert ei osanud öelda, kas ja kumb tegu põhjustas surma enne, ei ole oluline. Ekspert on kinnitanud, et kumbki põhjus võib surma ka eraldi põhjustada. Kohus leiab, et süüdistuses püstitatud hüpotees, et lapse surma põhjustasid nii verejooks kui ka hingamispuudulikkus, on kohtule esitatud tõenditega tõendamist leidnud, need on põhjustatud nabanööri platsenta küljest rebimisest ja lapse lämmatamisest. Teo toimepanija, kuriteotoimepanemise aeg ja koht 24. Kohus nõustub kaitsjaga, et kohtule ei ole esitatud otseseid tõendeid, et Kairi Kuusemaa lämmatas lapse ning rebis katki lapse nabanööri täpselt tuvastamata viisil.

§ 61

lg 1 kehtestab tõendite vaba hindamise põhimõtte, mille kohaselt ei ole ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu. Oluline on seejuures märkida, et otsesed ja kaudsed tõendid ei erine teineteisest mitte nendes sisalduva tõeväärtuse poolest, vaid selle poolest, kui vahetult nad kuriteo toimepanemise asjaolusid kajastavad. Kui otsese tõendi sisuks on teave, mis vahetult kinnitab või välistab isiku poolt kuriteo toimepanemise mingit asjaolu, siis kaudse tõendi sisuks on teave, mis ei kajasta kuriteo tehiolu ennast, küll aga võimaldab teha olulisi järeldusi nende tehioludega seotud muude asjaolude kohta (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. novembri
2. a otsus nr 1-18-86/128, p 64 koos viitega
3. märtsi
4. a otsusele asjas nr 3-1-1-8-10, p 9). Otsustamisel, kas teo pani toime süüdistatav, saab sellises situatsioonis muuhulgas lähtuda välistamismeetodist (vt RK 19.6.2008 otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-3308).
5. Surnu kohtuarstlikus ekspertiisiaktis on ekspert andnud arvamuse, ja sellega on tõendamist leidnud, et laps suri lühikest aega peale sündi (sünni aeg 4.2.2024 kell 23.30-5.2.2024 kell 9.30), milline aeg on määratav minutites. Tunnistaja J.P ütluste kohaselt läks Kairi Kuusemaa 4.2.2024 õhtul sauna pärast teda, umbes kella 22-ajal ning tuli saunast kuskil kella 23-ajal. Tunnistaja Y.A selgitas, et Kairi käis 4.2.2024 õhtul saunas viimasena, kellaaega ta ei osanud öelda, ta oli juba oma toas, magama läinud. Hommikul nägi Kairi Kuusemaad esimesena Y.A, kes kirjeldab, et ta nägi Kairit 5.2.2024 hommikul kella 10 paiku, Kairi läks õue, nägi koeri, hakkas filmima neid ja läks viilhalli poole. B.R kirjeldab, et 5.2.2025 lõuna ajal nägi ta Kairit ning nad kohvitasid ja sõid kooki viilhalli puhkeruumis.
6. Kohus eespool tuvastas, et Kairi Kuusemaa on surnud vastsündinud poisslapse ema. Sünnitamine on tegevus, mis ei saa last ilmale toovale naisele märkamatuks jääda. Tunnistaja B.R ütluste kohaselt Kairi Kuusemaa ütles talle, et sünnitas vannis (B.R poolt räägitu, mis ta kuulis Kairi Kuusemaalt, on tõendiks

§ 66lg 2-1 p 1 ja § 291 lg 1 p 2 alusel).

20.2.2024 läbiotsimisprotokollis ja fotodel on näha, et saunahoones on vann (foto nr 110, tlk 82, III kd). Kohus leiab, et eelkirjeldatu kinnitab, et Kairi Kuusemaa sünnitas lapse XXX talu kompleksis, täpselt tuvastamata kohas, kuid suure tõenäosusega saunamajas. Pereliikmete, kes elasid süüdistatavaga samal ajal XXX talus – ema Y.A, isa M.R, õde J.P, samuti eraldi elavad õde P.F ja vend B.R, kohtus antud või avaldatud ütluste kohaselt nad Kairi Kuusemaa rasedusest ega ka sünnitusest midagi ei teadnud. Samuti ei ole nad avaldanud ja kohtule ei ole esitatud tõendeid, et talus oleks 4.2.2024 õhtust 5.2.2025 hommikuni viibinud võõraid isikuid.

1. Kaitseversioonis on leitud, et pole välistatud, et nabanööri rebendi tekitas vastsündinule koer. See versioon ei ole kohtus tõendamist leidnud (vt p 13). B.R sõnade kohaselt rääkis Kairi Kuusemaa, et õues rebis koer lapse käest. Samuti on Kairi Kuusemaa telefonikõnes (tl 114, V kd) avaldanud, et ütlen seda, et I koer ründas mind ja võttis lapse ära. Kohus leiab, et kuna Lk 11 / 34 ekspert on jõudnud järeldusele, et koera poolt lapsele tekitatud vigastused olid surmajärgsed, siis koera poolt lapse Kairi Kuusemaa käest rebimine (isegi kui see oleks tõendatud), ei põhjustanud lapse surma. Kindlasti ei rebinud koer Kairi Kuusemaa käest elusat last. Kuna Kairi Kuusemaa on B.R’le tunnistanud sünnitamist XXX talus ja eksperdid on avaldanud, et lapse surm saabus lühikest aega peale sündi, kinnitavad tõendid kogumis, et lapse surma põhjustanud vigastused tekitas lapsele Kairi Kuusemaa.
2. Arvestades surnu ekspertiisiaktis märgitud lapse surma aega, mis on seotud sünni ajaga (sünni aeg 4.2.2024 kell 23.30-5.2.2024 kell 9.30), Y.A, M.R, B.R ja J.P ütlusi 4.2.2024 õhtul saunas käimise kohta, samuti millal pereliikmed nägid Kairi Kuusemaad hommikul (vt p 25) ning lapse leidmise aega N.I poolt, on tõendamist leidnud teo toimepanemise ajavahemik – laps sündis 4.2.2024 kell 23.30 ja mitte hiljem kui 5.2.2024 kell 9.30, lapse surm saabus lühikest aega peale sündi, aeg on määratav minutites (p 5). Süüdistuse tõendatus kaudsete tõenditega
3. Kaitsja leidis, et kaudsed tõendid, mis võiksid süüdistusversiooni tõendada, puuduvad või on puudulikud. Riigikohus on märkinud, et kuriteo toimepanemine võib olla tuvastatud kaudsetele tõenditele tuginevalt, s.t sellistele tõenditele, milles ei sisaldu teavet otseselt tõendamiseseme asjaolude, vaid nn vahepealsete faktide kohta. Kaudsete tõendite kasutamine tõendamisel eeldab aga seda, et kohtuotsuses tuleb ära näidata, kuidas kaudsete tõendite abil kindlaks tehtud tõendamiseseme välised asjaolud (vahepealsed faktid) võimaldavad kogumis teha järeldusi tõendamiseseme mingi asjaolu suhtes (vt RKKKo 3-1-1-21-09, p 8). Ehkki üldjuhul ei saa isiku süüditunnistamine rajaneda vaid ühel kaudsel tõendil, on sellest reeglist võimalikud erandid (RK 27.4.2020 otsus kriminaalasjas nr 4-19-447). Sõltuvalt asjaoludest võib esineda põhjendatud kahtlus, sh kui esitatakse usutav kaitsetees, mis viib

§ 7

lg-s 3 sätestatud in dubio pro reo-põhimõtte rakendamiseni ehk kahtluse menetlusaluse isiku kasuks tõlgendamiseni (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 7. detsembri 2015. a otsus asjas nr 3-1-1-67-15, p 19). Kohus leiab, et kaudsetele tõenditele tuginedes on Kairi Kuusemaale esitatud süüdistus KarS § 116 järgi tõendamist leidnud. Esitatud kaitseväidete (kohus on need kirjeldanud asjaolude juures, mille kohta väide on esitatud) pinnalt ei ole kohtu hinnangul alust rääkida Kairi Kuusemaa süüküsimust puudutavast põhjendatud kahtlusest, mida tema kasuks tõlgendada. Enamiku kaitseversioonide kohta ei ole kohtule neid kinnitavaid tõendeid esitatud, kuigi juhul kui süüdistatav asub end aktiivselt kaitsma, on tal ka kohustus esitada oma väidete õigsust kinnitavad tõendid või luua reaalne võimalus nende väidete kontrollimiseks. Kokkuvõte 30. Kohus leiab, et eeltooduga on tõendamist leidnud, et teod, mis põhjustasid lapse surma, pani toime Kairi Kuusemaa. Kohus on seisukohal, et saabunud koosseisuline tagajärg, s.o vastsündinu surm, on süüdistatavale ka objektiivselt omistatav (objektiivse omistatavuse kohta vt RK 8.12.2016 otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-102-16 p 8-9). Üldise elukogemuse pinnalt on alust pidada tõenäoliseks, et vastsündinu lämmatamisel ja rebitud nabanöörist tekkinud verejooksu ta sureb. Kohus analüüsis punktis 4, et surnud laps on vastsündinu ning tõendatud on, et tema bioloogiline ema on Kairi Kuusemaa (p 3), mis tähendab, et tuvastamist on leidnud KarS § 116 järgi objektiivse kooseisu puhul vajalik eriline isikutunnus. 31. Ekspertiisiakti kohaselt on vastsündinul lisaks surma põhjustanud vigastustele tuvastatud mitmeid elupuhuseid pindmisi vigastusi: verevalum kõõlustanul; nahamarrastused pea piirkonnas, kehatüvel, vasakul ülajäsemel ja mõlemal alajäsemel ning nahamarrastus paremal ülajäsemel; nahakriimustused näo piirkonnas, paremal üla- ja alajäsemel ning nahakriimustus Lk 12 / 34 vasakul alajäsemelel; nahaalune verevalum vasakul alajäsemel, millised polnud eluohtlikud, mille põhjustamist vastsündinule on Kairi Kuusemaale samuti süüdistuses ette heidetud. Kuna vastavalt ekspertiisiaktis esitatud eksperdiarvamusele (p-d 3, 5) on tegemist elupuhuste vigastustega, milledest nahamarrastused ja nahaalune verevalum vasakul alajäsemel on saadud tömbi trauma toimel ning nahakriimustused terava trauma toimel lühikest aega enne surma saabumist või suremisprotsessi käigus, ei saanud neid vigastusi vastsündinule keegi muu põhjustada, kui süüdistatav (p 26). Prokurör leidis, et nahamarrastuste ja kriimustuste tekitamine täidab KarS § 121 lg 2 p 2 kooseisu (kehaline väärkohtlemine sõltuvussuhtes) Kohus nõustub selle seisukohaga, sest sõltuvussuhe on käesoleval juhul õigusel põhinev ema ja lapse suhe (vt RK 18.2.2011 otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-109-10, p 16.2). 32. Kairi Kuusemaa rebis oma vastsündinu lapse nabanööri platsenta küljest, põhjustades sellega lapsele verekaotuse ning sulges lapse õhuruumi, põhjustades sellega lapsele hingamispuudulikkuse, mis põhjustasid mõne minuti jooksul peale sündi vastsündinu surma, milline tegevus täidab KarS § 116 objektiivse koosseisu. KarS § 121 lg 2 p 2 kvalifitseeritav koosseis on hõlmatud KarS § 116 koosseisuga. Subjektiivne koosseis 33. Kohus nõustub prokuröriga, et KarS § 116 süüdistuse puhul ei ole oluline, kas naine teab oma rasedusest või mitte. Oma vastsündinud lapse tapmine on ka siis kuritegu, kui naine ei teadnud oma rasedusest. Kohus nõustub prokuröriga, et Kairi Kuusemaa poolt rasedusest teadmine või mitteteadmine võimaldab tuvastada tahtluse liiki ning tema teoeelne ja järgne käitumine võivad anda teavet isiku käitumise motiivide kohta. 34. Asjatundja G.T on kohtuistungil selgitanud naise kehas rasedusega tekkivaid kehalisi muutusi ja seoses sellega naise poolt arusaamist, et ta on rase. Kairi Kuusemaa ei ole kohtuistungil ütlusi andnud, siis ei ole võimalik tuvastada, kas ja millal tal avaldusid asjatundja poolt kirjeldatud raseduse tunnused. Kohtus on tõendamist leidnud, et Kairi Kuusemaa ei pöördunud seoses rasedusega ega sünnitusega arsti poole, ta sünnitas iseseisvalt lapse XXX talus. 35. Seda, et Kairi Kuusemaa rasedusest teadis (vähemalt raseduse lõppfaasis alates 21.12.2023), kinnitavad tema otsingud internetist, mis on näha 15.08.2024 asitõendi vaatlusprotokollist (tl 153-159, III kd). Ajavahemikul 21.12.2023 - 26.1.2024 on Kairi Kuusemaa mobiiltelefoni seadmest Samsung Galaxy A21 S (vaadeldud 2.8.2024 vaatlusprotokollis tlk 150-152, III

1. kd)külastatud muuhulgas alljärgnevaid veebilehti: 21.12.2023 kell 12.31 ja 27.12.2023 kell 12.52 https://www.virtuaalkliinik.ee/haigusteave, otsing – raseduse katkemine; 21.12.2023 kell 5.37 https://synnitusmaja.ee/osakonnad/gunekoloogia-osakond, otsing – Pelgulinna Sünnitusmaja günekoloogiaosakond; 23.12.20023 kell 6.30 ja 23.12.20023 kell 9.48 https://www.fertilitas.ee/teenused,otsing raseduse kirurgiline katkestamine; 23.12.2023 kell 9.50 https://medicum.ee/naistenõuandla, otsing medikamentoosne raseduse katkestamine ehk tabletiabort (veebileht ei avane); 23.12.2023 kell 9.58 https://www.inimene.ee/haigused-jaseisundid - raseduse katkestamine; 10.1.2024 kell 6.39 https://perejakodu.delfi.ee, otsing elutoas sünnitanud ema: rääkisin teistele kodusünnitusest alles pärast lapse sündi. Kartsin, et muidu jagaks teised minuga oma hirme – Pere ja Kodu; 10.1.2024 kell 6.41 https://www.laanevirumaauudised.ee, otsing – kodusünnitus – miks ja kellele?; 10.1.2024 kell 10.36 https://www.kliinik.ee, otsing – Sünnitus, Haiguste ABC; 10.1.2024 kell 10.30 https://ph.ee/et/patsiendile-ja-kulastajale/, otsing- info sünnitajale; 12.1.2024 kell 6.36 https://www.elitekiinik.ee/elite/rasedus, otsing - sünnitus etapid; 12.1.2024 kell 6.44 https://perejakodu.delfi.ee, otsing – kõik mida tulevane ema peab teadma selle kohta, mis leiab aset sünnituse ajal ning kuidas kulgeb sünnitus; 13.1.2024 kell 8.05 ja 16.1.2024 kell Lk 13 / 34 9.21 https://www.eesti.ee, otsing - sünnitus raviasutuses; 13.1.2024 kell 8.13 https://www.eesti.eee, otsing – kodusünnitus; 14.1.2024 kell 1.10 https://doula.ee/doula/ruthrandlaine, otsing Eesti Sünnitoetajate ühendus; 14.1.2024 kell 1.11 https://lounaeestlane.ee , otsing – kuidas sünnitada mõnusalt ning tasuta. Värske kogemus Lõuna-Eesti haiglast; 14.1.2024 kell 4.52 https://www.eesti.ee, otsing – surnult sündinud laps; 14.1.2024 kell 6.15, 6.16, 6.17 https://foorum.perekool.ee, otsing – sünnituse tundemärgid paar päeva enne sünnitust; 14.1.2024 kell 9.58 https://www.kliinikum.eepatsiendiinfo, otsing – sünnitusjärgne periood; 15.1.2024 kell 12.07 https://www.sunnitusmaa.ee, otsing – kümme soovitust sünnitusest taastumiseks; 26.1.2024 kell 3.12 https://pealinn.ee, otsing – Beebi surm paneb mõtlema kodusünnituse riskidele. Kohus leiab, et Kairi Kuusemaa otsingud raseduse katkemisest ja katkestamisest, kodusünnitusest, sünnituse tundemärkidest enne sünnitust, sünnituse faasidest, surnult sündinud lapse ja sünnitusest taastumise kohta ning nende otsingute arv kinnitavad üheselt, et Kairi Kuusemaa teadis, et ta on rase, seda vähemalt alates esimese otsingu tegemisest 21.12.2023. Kohus leiab, et otsingute temaatika ja süstemaatilisus kinnitavad just seda, et ta teadis rasedusest ja peatselt saabuvast sünnitusest, need ei ole üksikud juhuslikud otsingud. Seega oli Kairi Kuusemaal aega planeerida sünnitust ja võtta vastu otsus, mida teha, kui sünnitustegevus pihta hakkab. 36. Kaitsja leidis, et hügieenisidemete ostmine Kairi Kuusemaa poolt ei kinnita, et ta rasedusest teadis. Prokurör leidis, et hügieenisidemete ostmine näitab valmistumist sünnituseks ja sellele järgnevaks. Kaitsja on välja toonud, et süüdistataval jätkusid „päevad“ ehk veritsus (selle kohta kohtule tõendeid esitatud ei ole) ja sellepärast ostis Kairi Kuusemaa hügieenisidemeid. Kaitsja on esitanud Always Ultra Night hügieenisidemete tootekirjelduse (tl 47, VI
2. kd)ja väitis, et need aitavad rahulikult öösel magada ning sellise toote kaudu sünnituseks valmistumine ei ole seostatav. Kairi Kuusemaa erinevaid ostusid tõendavad tema arvelduskonto väljavõtted perioodil 1.12.2023-8.2.2024 (tlk 53-58, V kd). Kairi Kuusemaa ostis 16.1.2024 kaks pakki hügieenisidemeid Always Ultra Night (tõendatud ka 28.2.2024 Haapsalu Tarbijate Ühistu e-kirja väljatrükiga, tlk 82, V
3. kd)ja 17.1.2024 Selverist hügieenisidemeid ja niiskeid salvrätikuid (tlk 98, V kd). Kohus leiab, et eelnimetatud ostud koos Kairi Kuusemaa eelnevate veebiotsingutega https://www.eesti.ee/et/perekond/suennitus/suennitus-raviasutuses (otsing nii 13.01. kui ka 16.1.2024) - Sünnitama minekuks valmis panna: /…/ Suurem pakk hästiimavaid hügieenisidemeid; samuti sisaldab seda infot ka otsing kuupäevast 10.1.2024 kell 10:39:46 PM(UTC+2)) Info sünnitajale |Pärnu Haigla - kinnitavad Kairi Kuusemaa valmistumist sünnituseks ja sellele järgnevaks ajaks. 37. Riigikogu turvakaamera 17.1.2024 salvestistelt, mis vaadeldud 19.3.2024 asitõendi vaatlusprotokollis (tl 2-3, 10, II kd), on nii 1. kui 2. failil näha Kairi Kuusemaa väljaulatuvat kõhukumerust. Ka süüdistatava mitmed pereliikmed panid muutusi Kairi Kuusemaa kehas ja liikumises tähele. Süüdistatava õe J.P ütluste kohaselt Dubaist tulles, detsembris, oli Kairi Kuusemaa juurde võtnud, tema kõht oli suurenenud, varem tal sellist suuremat kõhtu ei ole olnud. Küsimisel õelt väitis Kairi Kuusemaa, et see oli liigsest söömisest. J.P sõnul saatis Kairi talle ka pilte, et Dubais sõi ta liiga palju. P.F ütluste kohaselt suvel oli Kairi hästi kõhn, kuid Dubaist tagasi tulles oli ta tõesti kaalus juurde võtnud. Lisaks kirjeldab J.P, et pärast seda, kui Kairi puhkemajas oli (jaanuari algus-jaanuari keskpaik), siis ta ei liikunud eriti ja liikumine ei olnud normaalne kõnnak, vaid aeglasem kui tavaliselt. Visuaalselt erinevates suurustes rinnahoidjate leidmine Kairi Kuusemaa kasutuses olnud toast 20.2.2024 läbiotsimisel (fotod 54-62, tlk 49-54, III
4. kd)kinnitab, et Kairi Kuusemaa märkas, et rinnad olid suurenenud, sest tal olid olemas erineva suurusega rinnahoidjad. Kohus leiab, et tunnistajate kirjeldused Kairi Kuusemaa märgatavalt muutunud välimusest (etteulatuvat kõhtu tõendab ka Riigikogu salvestis), tema selgitused pereliikmetele (liigne söömine ja Lk 14 / 34 joomine), erineva suurusega rinnahoidjate omamine ning eelpool kirjeldatud internetiotsingud koostoimes kinnitavad, et Kairi Kuusemaa teadis oma rasedusest. 15.12.2023 tehtud fotodel, kus Kairi Kuusemaa seisab punase jopega ja kirjude pükstega õues ning kui istub siseruumis jopega diivanil (26.4.2024 asitõendi – P.F mobiiltelefoni sisu raporti vaatlus; tlk 119, V kd), võib samuti tunduda, et Kairi Kuusemaal on kõht suurenenud. Tunnistaja B.R ütluste kohaselt Kairi kandis kõhukotti, kõhukoti kandmine nähtub ka 5.2.2024 Rannarootsi Selveri turvakaamera salvestiselt (tlk 134, IV
5. kd)– Kairi Kuusemaa avab jope luku ning üleriiete all on kõhukott. Kaitsja on esitanud kohtule erinevaid fotosid ja videoid Kairi Kuusemaast rasedusele eelneval ajal (tlk 101-11, IV kd; youtube videod üleslaadimise kuupäevadega mõlemad 2023 aastast, üks veebruarist ja teine jaanuarist). Kaitsja on algselt märkinud, et jaanuari video on aastast 2024. Kohus leiab, et üleriietega süüdistatavast tagantjärele ainuüksi fotode/videote vaatamine ja võrdlemine varasemate fotode/videotega ei võimalda teha tõsikindlaid järeldusi, kas Kairi Kuusemaa teadis enda rasedusest. Kohus leiab, et Pelgulinna sünnitusmaja tõend (tlk 37, V kd, millest nähtuvalt ainuke tasuline teenus Pelgulinna sünnitusmajas hinnaga 17,67 eurot (omaosalus) oli medikamentoosne raseduse katkestamine omal soovil) koostoimes Kairi Kuusemaa konto väljavõttelt nähtuvaga (et ta on tasunud 6.1.2022 Pelgulinna Sünnitusmajas 17,67 eurot; tlk 15, V
6. kd)ei tõenda, et Kairi Kuusemaa rasedusest seekord raseduse varajases staadiumis teadis või millal ta seekord rasedusest teadlikuks sai. 38. Asjatundja G.T selgitas, et loote liigutusi hakatakse tundma alates 20. nädalast ning rase ise näeb ka loote liikumist, üksikutel juhtudel on seda näha vähesel määral. Neid rasedaid, kes ütlevad, et nad ei tunne üldse liigutusi, tegelikult ei ole. Mõni ütleb, et tal on vähem, mõni päev on ühtemoodi, teistmoodi, aga nad tunnevad liigutusi. Kohus leiab, et kogumis asjatundja ütlused ja surnu kohtuarstliku ekspertiisiakt, millega on tõendatud, et laps sündis ajalisena, on tõendatud, et Kairi Kuusemaa pidi raseduse ajal lapse liigutusi tundma ning seda kindlasti ka ajal, kui ta tegi internetist erinevaid otsinguid raseduse ja sünnituse kohta. Tõendid kogumis kinnitavad, et Kairi Kuusemaa oli oma rasedusest teadlik ning et rasedusele järgneb sünnitus, ei olnud talle üllatus, ta oli sünnituse kohta samuti internetist teavet otsinud. Raseduse varjamine 39. Kairi Kuusemaa kasutuses olnud toast XXX talus 20.2.2024 läbiotsimisel (III kd - fotod nr 36-39 tlk 39-41, fotod 47-53, tlk 45-49) leiti bandaaže. Asjatundja G.T on märkinud, et bandaažid on raseduse ajal sobilikud nii rasedusaegse seljavalu leevenduseks, samas võib neid kasutada ka kõhu väliskuju mõjutamiseks. B.R ütluste kohaselt Kairi Kuusemaa on bandaaži kasutanud ammusest ajast, kuna neil on talus rasked tööd, mis võtab tervise läbi; Kairi Kuusemaa kasutas seda tema sõnul alaselja valude pärast. Kohus leiab, et see võis nii olla ja Kairi Kuusemaa toast leitud bandaažid iseseisvalt ei tõenda, et ta rasedusest teadis. 40. Kuigi pereliikmed panid Kairi Kuusemaa suurenenud kehakaalu ja kõhtu tähele, väitis ta neile, et see oli liigsest söömisest ja joomisest. P.F ütluste kohaselt tuli Kairi Kuusemaa Dubaist koju enne jõule, seega ajaliselt langeb see kokku Kairi Kuusemaa veebiotsingute tegemisega alates 21.12.2023, mille pinnalt kohus järeldas, et Kairi Kuusemaa teadis, et ta on rase, kuid varjas seda pereliikmete eest. Kuigi nii J.P kui B.R on kirjeldanud, et Kairi tegi talus ka raseduse lõpuperioodil raskeid töid, ei välista see kohtu hinnangul rasedusest mitteteadmist vaid pigem kinnitab, et Kairi Kuusemaa püüdis rasedust varjata ka sellega, et oma tavapärases elukorralduses muudatusi ei teinud. Üheski meditsiiniasutuses seoses rasedusega Kairi Kuusemaa ei käinud ega end rasedusega 2023-2024 arvele ei võtnud (Sotsiaalkindlustusameti 3.6.2024 vastus tlk 143-144, II kd). Seega on tõendamist leidnud, et Kairi Kuusemaa varjas rasedust. Lk 15 / 34 41. Kairi Kuusemaa käitumine raseduse ajal koos teiste kohtule esitatud tõenditega näitavad, et ta varjas rasedust, sest ei soovinud last. Kohus leiab, et ka internetiotsingute (vt p 35) sisu kinnitab, et K. Kuusemaa ei soovinud last – kõigepealt otsib infot raseduse katkemise ja katkestamise kohta, siis kodusünnituse kohta, siis sünnituse infot ja infot surnult sündinud lapse kohta. Kairi Kuusemaa rahulolematust enda kehaga raseduse ajal kinnitab kaalulangetusteede ostmine, mille kohta andis ütlusi P.F – tema sõnul oli Kairil neid erinevaid maitseid ning ta soovitas temalgi neid juua. Samuti tõendavad seedimist soodustavate teede jm looduslike toodete ostu erinevate apteekide tšekid ja ostetud toodete tooteinfod. Haapsalu kesklinna apteegi – Nurme apteek OÜ 21.12.2023 kell 14:47 tšekk (tlk 57 VI kd; esimesed veebiotsingud 21.12.2023 kell 5.37 ja 12.31) näitab, et ostetud on erinevaid teesid ning nende teede tooteinfod on järgmised: Fito Gastro - seedimist soodustav tee (tlk 61-62, VI kd); sennalehed – lahtistava toimega ravimtee (tlk 63-64, VI kd); leesikalehed - ravimtee tooteinfo kohaselt on tegemist uriinieritust suurendava teega, kuid mis on vastunäidustatud raseduse ja imetamise korral (tlk 65-66, VI kd); seedimistee – seedetegevuse soodustamiseks (tlk 71-72, VI kd); dieetkapslid Merit – salenemiseks ja organismi puhastamiseks (tlk 73, VI kd). Kairi Kuusemaa on ostnud kaalulangetustooteid ka enne veebotsingute tegemist raseduse ja sünnituse kohta (Sikupilli apteegi 16.12.2023 tšekil(tlk 77, VI
7. kd)on näha, et ostetud on mh toode Fat Burner tbl), kuid selle aja kohta ei saa väita, et ta enda rasedusest teadis. Tšekid on seostatavad Kairi Kuusemaaga tema arvelduskonto väljavõtte kaudu perioodist 1.12.2023-8.2.2024 (tlk 53-58, V kd). J.P on kirjeldanud, et kuigi Kairi plaanis kaalu alandada, siis detsembris-jaanuaris sõi ta tavapärasest rohkem. 42. Samuti kinnitab soovimatut rasedust Kairi Kuusemaa poolt raseduseaegne alkoholi tarvitamine, mis on tõendatud tunnistajate ütlustega. On üldteada asjaolu, et rasedusaegne alkoholi tarvitamine võib loodet kahjustada. Tunnistaja J.P kinnitas, et detsembrist kuni sünnituseni tarvitas Kairi alkoholi. P.F ütluste kohaselt jõulude ajal jõi Kairi veini. Tunnistaja Y.A sõnul jõi Kairi jõululauas alkoholi – Vana Tallinna Glögi ja muidu siidrit. Teadlikult raseduse ajal alkoholi tarvitamist kinnitab kohtus tõendamist leidnu, et Kairi Kuusemaa oli rasedusest teadlik vähemalt alates esimese interneti otsingu tegemisest sünnituse/raseduse kohta 21.12.2023. Tema poolt alkoholi ostmine peale seda on tõendatud Tarbijate ühistu esitatud arvetega, need ostud on Kairi Kuusemaaga seostatavad tema pangakonto väljavõtte kaudu perioodist 1.12.2023-8.2.2024 (tlk 53-58, V kd). Samuti on Kairi Kuusemaa näha ostude tegemise kuupäevadel vastavalt Taebla A&O/Palivere A&O turvakaamera salvestistelt (vaadeldud 13.3.2024 vaatlusprotokollis tlk 122, IV kd). Palivere kaupluse kõrval asuvast DPD pakiautomaadi turvakaamera salvestiselt (vaadeldud 12.3.2024 asitõendi vaatlusprotokollis, tlk 136-141, IV
8. kd)on samuti Kairi Kuusemaa näha Palivere kauplusest ostude tegemise kuupäevadel. Esitatud arvetest nähtub, et ostetud on tlk 81 V kd arve nr 1001585915 kohaselt 26.12.2023 erinevaid õllesid: 3 pudelit jõuluporter 0,5 l; 3 pudelit Saku Talve 0,5 l ning veini – VV Petirrojo Sauv 0,75 l. 19.1.2024 arve nr 1001590414 (tlk 83V
9. kd)kohaselt ostetud likööri Jägermeister 0,5 l; 27.01.2024 (arve nr 601553337, tlk 86 V
10. kd)ostetud õlu Saku Talve 0,5 l; õlu Aleksander Dunkel 0,568 l; Õlu Aleksander Pinto 0,568 l; õlu Alex. Boheminan 0,568 l ning VV Doricum Catar 0,75 l. 1.2.2024 on ostetud VV C. Charlize 0,75, samuti likööri Jägermeister 0,5 l. 3.2.2024 arve nr 601554484 (tlk 88, V
11. kd)kohaselt ostetud õlut Saku kirss 0,5 l; Harwall LD Strong 0,33l ja õlu Jõuluporter 0,5 l. 28.2.2024 E.N e-kirja väljatrükist koos väljavõtetega Kairi Kuusemaa partnerkaardiga tehtud ostudest (tlk 90-101, V
12. kd)nähtub, et Kairi Kuusemaa on Selverist 18.12.2023 ostnud 3 pudelit Vana Tallinn Glögi; 31.12.2023 erinevaid alkohoolseid jooke: Henkel Trock. Dry, Mionetto Prosecco, J.P. Che. Ice Spark, J.P. Chenet Straw, J.P.Chenet ICE; 5.1.2024 viina Smirnoff Red; 2.2.2024 3 pudelt õlu Talve Eripruul, Santa Carolina; samal päeval veel 1 Lk 16 / 34 Santa Carolina ja Pinot Grigio Terre. Kairi Kuusemaa viibimist Rannarootsi Selveris ja ostude tegemist kinnitavad ka poe turvakaamera salvestised (vaadeldud 19.3.2024 asitõendi vaatlusprotokollis tlk 132-134, IV kd). Kohus nendib, et kohtule ei ole esitatud tõendeid, et Kairi Kuusemaa tema poolt ostetud alkoholi kõik ise ära tarvitas. Samas Kairi Kuusemaa ostis sama alkoholi, mida tunnistajad on öelnud, et ta jõi - Vana Tallinna Gögi ja veni. Seega tunnistajate ütlused ja alkoholi ostmine alates 21.12.2023 kuni sünnituseni kinnitavad, et Kairi Kuusemaa ajal, mil ta oli rasedusest teadlik, tarvitas alkoholi. 43. Kaitsja leidis, et kuna Kairi Kuusemaa ei teadnud rasedusest, ei tarbinud kaalulangetustooteid, alkoholi loote kahjustamise eesmärgil, tuleb eeldada, et tema tegevuses puudus pahatahtlikkus. Kohus tuvastas, et Kairi Kuusemaa teadis rasedusest hiljemalt 21.12.2023, seega tema poolt raseduse varjamine pereliikmete eest (kaalutõusu seostamine rohke söömise ja joomisega), püüd säilitada senist elustiili (s.h ka alkoholi jätkuv tarvitamine) ning kaalulangetustoodete tarvitamine, näitavad, et ta ei soovinud last, mis andis talle tapmismotiivi. Sünnitus 44. Asjatundja G.T on selgitanud sünnitusega seonduvat: sünnitust jagame kolme faasi või perioodi. Sünnitus algab avanemisperioodiga, avanemisperioodi alguseks on regulaarsete tuhude teke, 2- 3 tuhu 20 minuti jooksul. Avanemisperiood lõpeb, avanemisperioodi esimene osa, latentne faas lõpeb, kui emakakael on 4 cm avatud. Avanemisperioodi aktiivne faas, tuhud lähevad sagedasemaks, tihedamaks, enamasti ka valulikumaks. See periood kestab kuni emakaela avatus on selline 8-9 cm. Siis võib tekkida selline kerge väike puhkepaus, passiivne faas, kus tuhud on natuke nõrgemad ja selle faasi jooksul siis emakakael avaneb täisavatuks, et on 10 cm avatud, emakakael on lahti ja nüüd algab väljutusperiood. Väljutusperioodi esimeses pooles siis loote pea laskub, laskub vaagna põhjale ja siis tavaliselt tekib naisel pressitunne, naine ei suuda seda pressitunnet kontrollida ja tagasi hoida, kus siis laps väljub. Ja kui laps on sündinud, algab platsentaarperiood või päramiste periood ja selles faasis siis platsenta, lootekestad, nabanöör väljuvad emakast. Ja sellega on sünnituse osa lõppenud. Suur osa naisi tuleb sünnitusmajja avanemisperioodi aktiivses faasis ja aktiivse faasi alguses. Kui mõnikord sünnitus kulgeb väga kiirelt, siis võib olla naine küll sai aru, et ta sünnitab, aga ta jõuab haiglasse suhteliselt hilja, võib – olla väljutusperioodis, sest, et sünnitus on kulgenud kiiremini, kui ta eeldas. Need naised, kes ei ole rasedusest teadnud, saabuvad reeglina enamasti kiirabiga haiglasse erakorralise meditsiini osakonda. Tuhud on nii palju valulikud ja nii palju elu segavad, et selline kahe – kolme minuti tagant käib tugev valu - ta tuleb kõhuvalu pärast. Reeglina naine selles faasis kutsub kiirabi. 45. Kaitsja on kaitseaktis välja toonud, et tegemist oli planeerimata kodusünnitusega ning väide, et tegemist oli planeeritud kodusünnitusega, on tõendamata; planeerimata kodusünnituse eest ei ole võimalik ema sanktsioneerida; planeerimata kodusünnitus on Eestis reguleerimata. Kohus selgitab, et Kairi Kuusemaale ei arvata süüks kodus sünnitamist vaid oma vastsündinud lapse tapmist. Pereliikmed on kinnitanud, et raseduse ajal ja sünnituse ajal ega järgmisel päeval peale sünnitust nad Kairi rasedusest ega sünnitusest midagi ei teadnud. Kohus märgib, et tõendid kogumis kinnitavad, et Kairi Kuusemaa teadis rasedusest, rasedus oli soovimatu, ta varjas rasedust ja varjas pereliikmete eest ka seda, et ta sünnitas XXX talus lapse. Lapse sünnitamise varjamise soovi ja seda, et laps oli soovimatu, näitab ka see, et Kairi Kuusemaa ei helistanud hädaabi numbrile ega kutsunud kedagi endale appi, kui sünnitus algas. Kohus ei nõustu kaitsja väitega, et Kairi Kuusemaa ei varjanud tahtlikult rasedust ega sünnitust. Eelpool kirjeldatu näitab tõsikindlalt, et Kairi Kuusemaa varjas pereliikmete eest rasedust ja ka sünnitust. Kaitsja leidis, et Kairi Kuusemaal ei olnud põhjust last tappa, sest tema isa on kohtus kinnitanud, et pere oleks Kairi Kuusemaad toetanud ja aidanud lapse üles Lk 17 / 34 kasvatada. Kohus märgib, et Kairi Kuusemaa pere ei teadnud tema rasedusest ega sünnitusest, Kairi Kuusemaa ei tundnudraseduse ajal huvi, kas tema pere teda toetaks lapse kasvatamisel. Kohus leiab, et Kairi Kuusemaa poolt perelt toetuse ja abi mitte palumine näitab tema teo planeeritust. Ka eksperdiarvamus (tlk 2-16, III kd, p 2-3) kinnitab, et Kairi Kuusemaal ei olnud tulenevalt tema vaimsest seisundist takistusi sünnituse ajal abi kutsumiseks, mis taas kinnitab, et ta ei soovinud abi sünnitusel, ta soovis sünnitust varjata. Nii raseduse kui sünnituse varjamine ja lapsele surma põhjustanud vigastuste tekitamine vahetult peale lapse sündi koostoimes näitavad, et Kairi Kuusemaa planeeris enda tegu ja soovis sünnitust varjata. 46. Tapmistahtlust kinnitab ka teo toimepanemise viis. Vastsündinud lapse lämmatamine ning nabanööri katki rebimine ei ole juhuslik, vaid teadlik ja eesmärgipärane tegevus lapse surma saabumiseks. Teo järgne käitumine 47. Kairi Kuusemaa teojärgse käitumise põhjal leiab kohtu hinnangul kinnitust tema motiiv lapse tapmise tahtluse osas. Tõendid kogumis kinnitavad, et lapse surm oli süüdistatavale ootuspärane. Teo toimepanemise ajal ja järgselt oli tema perekond kodus, kuid kellelegi ta juhtunust ei rääkinud, kedagi kodustest appi ei kutsunud, samuti ei helistanud hädaabinumbrile. Kairi Kuusemaal oli selleks võimalus, tal oli vastavalt P.F ütlustele telefon, mille kaudu ta 4.2 õhtul ja 5.2 hommikul Messengeri gruppi kirjutas. Tunnistajate ütluste kohaselt 5.2.2024 hommikul oli Kairi täiesti tavaline: Y.A ütluste kohaselt nägi ta Kairit 5.2.204 hommikul kella 10 paiku, Kairi läks õue, nägi koeri ja hakkas filmima neid ja läks viilhalli poole; lõunalauas kell 12 oli Kairi tavaline, elav ja särtsu täis. B.R kirjeldab, kuidas lõuna ajal nägi Kairit ning nad kohvitasid ja sõid kooki viilhalli puhkeruumis. J.P ütluste kohaselt kella 12 ajal sõid nad perega lõunat ning Kairi olek oli normaalne. Kella 12 või 1 ajal viis Kairi ta Palivere bussijaama ning ta oli sõbralikus, rõõmsameelses tujus. Kuigi 5.2.2024 kell 11.45 kirjutas P.F Messingeri grupivestluses The Hard BigBlue (B.R, Kairi Kuusemaa, J.P ja P.F vahel (vaadeldud 17.4.2024 asitõendi vaatlusprotokollis, tlk 42 kd, IV), et „YYYst leiti vastsündinud laps“, seejärel, et „Kоеr oli toonud õue peale“, ,, I koer leidis“, oli Kairi Kuusemaa tunnistaja Y.A ütlustest tulenevalt lõunasöögilauas tavapärane, oli rõõmsameelne. Kaitsja avaldas, et näha oma last vahetult peale sündi surnuna on õõvastav kogemus, kõige suurema üleelamise sai Kairi Kuusemaa ise. Kohus nõustub kaitsjaga, et lapse surm vahetult peale sündi on kogemus, mis ema psüühikale ilmselgelt peaks avaldama mõju ja tema käitumises peaks see välja paistma. Kairi Kuusemaa aga käitus peale sünnitamist ja lapse surma (lapse tapmist) täiesti tavapäraselt, tema pereliikmed ei täheldanud tema käitumises mingeid muutusi võrreldes tavapärasega. Kohus on seisukohal, et Kairi Kuusemaa tavapärane käitumine peale lapse tapmist kinnitab, et lapse surm ei olnud juhuslik ega ootamatu, see oli Kairi Kuusemaa poolt kavatsetud ja planeeritud. Kaitsja väide, et Kairi Kuusemaale oli lapse surm tragöödia, oli sellest šokis ja ei osanud ratsionaalselt käituda, ei ole ühegi kohtule esitatud tõendiga tõendamist leidnud. 48. Kairi Kuusemaa lahkus Eestist 7.2.2024, mida tõendab Lux Expressi päringu vastus (tlk 104, V kd), mille kohaselt on Kairi Kuusemaa nimel ostetud bussipiletid suunal Tallinn-Vilnius ja Vilnius-Varssav. Tallinna Bussijaama turvakaamera salvestuselt 7.2.2024 on näha, et Kairi Kuusemaa kell 9.50 väljub Tallinna Bussijaamast ning suundub uksest paremale Lux Expressi busside paviljonide poole ning suundub Lux Expressi bussi peale (vaadeldud 14.3.2024 asitõendi vaatlusportokollis, tlk 131-134, V kd). Süüdistatava Facebooki seinal (vaadeldud 10.5.2024 asitõendi vaatlusprotokollis, tlk 9-13, V
13. kd)15.2.2024 on tehtud videopostitus, milles on asukohaks märgitud London, England, UK (Inglismaa) (foto nr 2). B.R selgitas, et kohtus Kairi Kuusemaaga Inglismaal ja nad olid seal koos 14.-19.2.2024, Lk 18 / 34 reisid ringi, tutvusid vaatamisväärsustega. B.R selgitas, et Kairi Kuusemaa oli täiesti tavaline, ei märganud, et midagi erilist oleks olnud, samuti ei märganud, et suitsiidne oleks olnud. 49. Kairi Kuusemaa käitumine muutub 20.2.2024, millisel kuupäeval kell 18.04 kirjutab grupivestlusesse B.R: ,,Küsis, millal tagasi tuled Vastasin, ärge ootama jääge, küll ta millalgi tuleb. 20.2.2024 kell 18.04.40 kirjutab Kairi Kuusemaa — ,, Tulen siis kui tulen“. 20.2.2024 kell 20.2.2024 kell 18.12.59 kirjutab B.R , et , Praegu on huvi sinu vastu väga kõrge, Kairi Kuusemaa vastab — ,, Jälle“, B.R kirjutab — ,,Sest imiku DNA on meie suguvõsast. Selle peale kirjutab Kairi Kuusemaa — ,,Hm“. Edasi on vestluse sisuks läbiotsimise teema ja Kairi huviorbiidis olemine. 20.02.2024 kell 18.46 kirjutab B.R — „Аgа jah, praegu on Kairi huviorbiidis“, ,,Neil on Kairi number“. 21.2.2024 kell 13.19 kirjutab Kairi grupivestlusesse — „Аitab“, mеnüü siis selline“ ja laeb kell 13.19 üles foto Jägermeistri pudelist ja erinevatest ravimikarpidest. Vestlus nähtub B.R nutitelefoni cat S75 (vaadeldud 1.4.2024 vaatlusprotokollis tlk 38-40) sisu raportist (vaadeldud 17.4.2024 asitõendi vaatlusprotokollis tlk 41-48, IV kd, lisad – vestluste väljavõtted lk 48-79, sõnastik tlk 80-84). Lähedased (Y.A ja P.F ütlused) arvasid, et see foto viitab enesetapule. B.R ütluste kohaselt kas P.F, vanem õde või siis uurijad korraldasid politsei saatmise Kairi Londoni koju. Samuti nähtub Kairi Kuusemaa meeleolu muutus tema Facebooki seinale tehtud postitustest (vaadeldud 10.5.2024 asitõendi vaatlusprotokollis, tlk 9-13, V kd fail VLPB4564.MP4), ta on kirjutanud postitustele peakirju (foto nr 4); postituste pealkirjad on tõlkes mh 25.2.2024 „surmaotsus“ 26.2.2024 „surmatalu“, 26.2.2024 „ma olen nii suures jamas, sellest pole väljapääsu Ükski arsti ei leia mu probleemile ravi“, 28.2.2024 „Lõpp n lõpp. Kui minna, siis minna kõva pauguga“, 27.2.2024 „kas sinus jagub usku edasi minna, isegi kui terve maailm on sinu vastu, mõõgad käes?“ 27.2.2024 „kuidas me saame eeldada, et õiglus pääseb võidule, kui ainult üksikud on valmis end õiglase eesmärgi nimel ohverdama. Päev on nii kaunis ja päikseline, aga mina pean minema“, „surmaotsus“ 27.2.2024 “tulge ja tõmmake mind maha, aga ma ei alistu kunagi. Elagu vabadus, seiske alati rõhumise vastu!“. 50. Uurija ja Kairi Kuusemaa vahelisest vestlusest (vaadeldud 17.5.2024 asitõendi vaatlusprotokollis tlk 2-6, V
14. kd)nähtub, et 22.2.2024 lubas Kairi Kuusemaa Eestisse tulla, 29ndal on hambaarst. Samas läheb ta hoopis Markokosse – uurija kirjutab 24.2.2024 „märkasin su postitust, kas oled vahepeal reisinud“ Kairi Kuusemaa vastab: „Maroko“. Eelnev viitab, et Kairi Kuusemaa ei olnud häiritud sellest, mis vastsündinuga juhtus, vaid hoopis sellest, et teda võidakse lapse ja tema surmaga seostada, et talle võivad selle teoga kaasneda tagajärjed. 51. Jälitustoimingu protokoll (tlk 112-116, V
15. kd)tõendab, et Kairi Kuusemaa 15.4.2024 ütles P.F’le mh, et „Nii, et mina olen süüdi, siis ma võtan lapse endale. Aga ma räägin P.F, mul on kuu aega mõelnud, et mis ma räägin“. Kairi Kuusemaa 22.5.2024 kell 18.06-18.09 kõnes ütles P.F’le: „Ma ütlesin B.R-ile ka, et ma võtan lapse endale ja ma ütlen seda, et I koer ründas mind ja võttis ära. Ja mul oli psühholoogiline… äää… äää. Staatus oli selline, et ma olin suitsiidne ja ma kaotasin kontrolli, kõik värgid. Ja, ja see jääb minu looks. Mis sa arvad?“. „Ma süüdistan I’d oma lapse röövis, mis sa arvad? Kõnes 25.5.2024 räägib Kairi Kuusemaa: „Jah P.F, teeme nii, et laps on minu, aga mõrva ei võta. Siis mõtleme läbi, sest siis ma tahan, et terve riik tunneks mulle kaasa“. Kohus märgib, et hääletoon, millisega Kairi Kuusemaa kõnedes õega räägib on külm, sihikindel ja kalkuleeritud. Tegevusplaan oli läbimõeldud. Tema kõneviisist lähtub, et jutt, mida ta kavatses rääkida, ei olnud päriselt juhtunud. Kohus märgib, et P.F’le esitatud n.ö tema lugu ei ole kohtus uuritud tõenditega tõendamist leidnud. 52. Mitte ükski tõend ei kinnita, et süüdistatav oleks teo toimepanemisel ja selle järgselt Eestis olnud häiritud või kuidagi kaotanud oma käitumise üle kontrolli. Ükski tõend ei kinnita seda, Lk 19 / 34 et lapse surm oleks süüdistatavat mõjutanud, teda mõjutas hirm selle ees, et ta võidakse politsei poolt kätte saada, „asjata hävitada“ nagu kirjutab Facebook Messengeri grupivestluses 21.2.2024 kell 13.53. Jälitustoimingu protokoll kinnitab seda samuti, sealt nähtuvalt Kairi Kuusemaa ütleb P.F’le: „kolmapäeval otsustatakse, kas riik annab välja või mitte. Kui, kui Maroko riik ei anna välja, siis on mulle šariaadijärgne lapse mõrva süüdistus ja see on eluaegne.“. 23.05.2024 kõnes selgitab Kairi Kuusemaa F’le, mis ta on teinud, et ta kiiremini Eestile välja antakse (kirjutanud kirju justiitsministeeriumile ja Maroko Kuningakojale), sest kui kauemaks Marokosse jääb, „siis prokurör leiab mulle siin süüdistuse ja selle eest tuleb terrorism.“ 53. Kui Kairi Kuusemaa sai aru, et politsei soovib temaga kohtuda lapse tapmisega seoses, läks ta Marokosse, selle asemel, et tulla Londonist Eestisse tagasi nagu politseile algselt lubas. Kui ta Maroko vanglas aru saab, et Marokos võib teda toime pandud eest oodata hoopis rangem süüdistus, kui Eestis ja ka eluaegne vangistus, asub ta kaaluma, milline peaks olema tema versioon, et ta Marokost Eestisse toodaks ja mida Eestisse tulles räägib, et vastutusest pääseda ja „et terve riik talle kaasa tunneks.“ 54. Kohus leiab, et Eestist lahkumine ja Kairi Kuusemaa kõnedes avaldatu kinnitavad, et ta tegutses sihikindlat selleks, et vastutusest toimepandud kuriteo eest vabaneda. 55. Ka väline teopilt näitab tahtlust vastsündinu tappa, Kairi Kuusemaa tegu ei olnud ühekordne, vaid koosnes mitmest lapse elu ohustavast teost – nabanööri rebimine ja õhuruumi sulgemine ehk lapse lämmatamine. Kohus leiab, et Kairi Kuusemaa teo eelne ja järgne käitumine ning väline teopilt kogumis kinnitavad, et ta eesmärk oli vastsündinud lapse surm ehk tegemist oli kavatsetult toimepandud tapmisega. Ta hoidis nii rasedust kui ka sünnitust saladuses, suutis iseseisvalt sünnitada, ei kutsunud endale sünnitusvaludes kiirabi, tekitas lapsele vahetult peale sündi vigastused, mis ka mõlemad eraldi võttes oleks põhjustanud imiku surma, mis põhjustasid vastsündinu surma loetud minutite jooksul peale sündi ning järgnevatel päevadel pärast lapse surma suutis käituda täiesti tavapäraselt – lausa nii tavapäraselt, et ükski pereliige isegi mitte tagantjärgi ei suutnud aru saada ega uskuda, et ta sünnitas ja lapse peale sündi tappis. 56. Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et Kairi Kuusemaa pani teo toime kavatsetult. Ta teadis, et on rase, varjas rasedust ja sünnitust ning lühikese ajaperioodi vältel peale sünnitust tekitas tahtlikult vastsündinule vigastused, mis põhjustasid lapse surma. Kohus leiab, et Kairi Kuusemaa teod – lapse lämmatamine ja nabanööri küljest rebimine, mis põhjustas verejooksu, olid sellised, mis näitavad, et tema tegevuse eesmärgiks oli lapse surm. K. Kuusemaa teod põhjustasid lapse surma, kusjuures mõlemad teod ka eraldi oleks lapse surma põhjustanud. Kohus leiab, et Kairi Kuusemaa pidas kausaalahela sellist kulgu mõistliku elukogemuse tasemel võimalikuks ja ta soovis seda. Sellega täitis Kairi Kuusemaa § 116 sätestatud kuriteo subjektiivse koosseisu. 57. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine. 58. Kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi akt nr. 6/12 (tlk 2-16, III
16. kd)tõendab, et Kairi Kuusemaal ei esine ega ei ole kunagi esinenud psüühikahäireid ega kognitiivseid defitsiite, samuti on välistatud teadvusehäire sünnituse ajal või vahetult sellele järgnevalt. Seega ei esine ka süüd välistavat asjaolu. Kaitsja leidis, et Kairi Kuusemaa on vaimselt terve, vaimutegevuses ei esinenud kõrvalekaldeid, mille tulemusel oleks võinud toime panna last kahjustava teo. Kaitsja heitis ka ette, et ekspertiisi tegemine Kairi Kuusemaale ei olnud põhjendatud, kuna tal eelnevalt mingeid vaimseid probleeme ei esinenud. Kohus kaitsja etteheitega ei nõustu. Kairi Kuusemaa ütlusi ei andnud, kuid telefonikõnedest nähtub, et ta on kaalunud põhjendada oma tegu 22.05 sellega, et: „ja mul oli psühholoogiline…, staatus oli Lk 20 / 34 selline, et ma olin suitsiidne ja kaotasin kontrolli, kõik värgid.“ (tlk 114 V kd). 23.05 kõnes avaldab õele, et soovib enda Eestile välja andmist: „Et tõestada, et ma olen .., et ma olen süütu, ma olen mentaalselt ehk vaimselt ja füüsiliselt korras.“. Selleks, et kindlaks teha, kas süüdistaval esinevad/ei esine KarS § 34 sätestatud süüdimatuse meditsiinilised tunnused, oli vaja mitteõiguslikke eriteadmisi ja väljakujunenud kohtupraktika kohaselt isikul teo ajal esinenud psüühilise seisundi kindlakstegemiseks tuleb eelistada kohtupsühhiaatria ja psühholoogia kompleksekspertiisi. Süüdivuse küsimuse lahendamiseks ei ole vajalik, et isikul oleks varasemalt esinenud psüühikahäired või et ta oleks varasemalt seoses psüühikahäiretega viibinud ravil vms. Vajaduse süüdivuse küsimuse lahendamiseks võib anda ka toimepandud teo asjaolud. Kohus leiab, et kõik eelnev näitab, et ekspertiisi tegemine Kairi Kuusemaale oli asjakohane ja põhjendatud. Kohus nõustub kaitsja seisukohaga, et Kairi Kuusemaa oli vaimselt terve, sest Kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi aktis nr 6/12 (tlk 216, III
17. kd)on eksperdid p-des 2-3 (tlk 12, III
18. kd)andnud arvamuse, et ka ööl vastu 5.2.24 toimunud sünnituse ajal ning sellele vahetult eelneval ja järgneval perioodil ei esinenud Kairi Kuusemaal selliseid psüühikahäireid ega kognitiivseid defitsiite, mis oleks hõlmatavad määratlusega „vaimuhaigus“, „ajutine raske psüühikahäire“, „nõrgamõistuslikkus“, „nõdrameelsus“, või „muu raske psüühikahäire“. Kairi Kuusemaa poolt esitatud mälestuste iseloom (lünklikud, kuid terviklikud tajuelamised) sünnituse ja sellele vahetult järgnenud täpsustamata ajavahemiku (alla ühe ööpäeva) kohta välistab temal teadvushäire või raske psüühikahäire esinemise sellel ajal. Kohus nõustub kaitsjaga selles, et Kairi Kuusemaa tegu – lapse tapmine ei olnud põhjustatud tema vaimsest tervisest. Seega on Kairi Kuusemaa § 116 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemises süüdi. 59. Tõendamist on leidnud, et Kairi Kuusemaa poolt toime pandud tegu vastab KarS § 116 sätestatud süüteokoosseisule, on õigusvastane ja Kairi Kuusemaa on selle toimepanemises süüdi. Eeltoodu alusel mõistab kohus Kairi Kuusemaa § 116 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises süüdi. Süüdistus KarS 148 lg 1 järgi 60. KarS § 148 lg 1 objektiivse kooseisu üks alternatiivsetest tegudest on inimese laiba üldtunnustatud tavadele mittevastav kohtlemine. Kairi Kuusemaale esitatud süüdistuse kohaselt seisnes laiba üldtunnustatud tavadele mittevastav tegevus selles, et ta ei teavitanud kedagi vastsündinu surmast, viis alasti surnukeha koos kilekotiga XXX talu kompleksist eemale YYY talu lähistel olevale põllumassiivile, kus selle leidis YYY talu koer. 61. Kaitsja on seisukohal et surmast teavitamata jätmine on karistatav väärteona KarS § 282 järgi ning ei ole tõendeid, et Kairi Kuusemaa oleks viinud lapse kilekotiga YYY talu põllule. Kaitsja on seisukohal, et surnukehal olevad hambajäljed tõendavad kaudselt, et surnukeha ei transportinud Kairi Kuusemaa. 62. Tõendamist on leidnud, et alasti vastsündinu laiba leidis 5.2.2024 N.I YYY talu hoovist koera F käppade vahelt peale kella 11-ajal hommikul ja teavitas sellest häirekeskust 11.36 tehtud kõnes (p 2). 63. Kairi Kuusemaale heidetakse süüdistuses ette, et ta viis alasti surnukeha koos kilekotiga YYY talu lähistel olevale põllumassiivile. 7.2.2024 asitõendi vaatlusprotokoll (tlk 141-145, II
19. kd)näitab, et XXX vallas, XXX külas, YYY kinnistu territooriumil YYY kinnistu taga asuval põllumaal on vaatluse käigus leitud koordinaatidelt X:XXX Y:YYY tühi katkine pruunikas-beežikas läbipaistev kilekott kahes osas, ühele osale on peale keeratud sõlm (foto nr 4) ning mis on seest kollakat tooni ainega määrdunud (foto nr 6). Üks osa kilekotist on eraldi ja on osati jää sees kinni (foto nr 5). Ekspertiisiaktist nr 24E-GE00163-01 (tlk 166-172, II
20. kd)nähtub, et ekspertiisiks esitati 7.2.2024 põllult leitud kilekott ning sellelt võeti mitmeid Lk 21 / 34 DNA proove. Võrdlusmaterjaliks oli eelnevalt kriminaalasjas (ekspertiisiakt nr 24EGE00137-01) võetud ja analüüsitud proov – proov surnukeha suult (proov B240057). Eksperdiarvamuse kohaselt surnud poisslapse profiiliga langesid kokku järgmised proovid: neljas proov kilekotilt, kilekoti teiselt sangalt (B240063), kuues proov kilekotilt väljastpoolt (A240579) ja kümnes proov kilekotilt väljastpoolt (A240609). 22.3.2024 ekspertiisiaktis nr 24E-TR00005-01 (tlk 119-31, III
21. kd)võrreldi 7.2.2024 XXX vallas, XXX külas asuva YYY talu kinnistu taga olevalt põllumaalt leitud tühja katkist pruunikas-beežikat kilekotti (ekspertiisiks esitatud kilekoti tükk) ja 22.2.2024 XXX vallas, XXX külas, XXX talus läbiviidud läbiotsimise käigus (läbiotsimisprotokoll tlk 146-165, II
22. kd)katuse alla pargitud ATV (reg nr XXX) taga olevast kastist leitud kilekotti (pakend nr 9) ja sama läbiotsimise käigus Y.A poolt köögist toodud kilekottide rulli (pakend nr 10). Tunnistaja Y.A kinnitas kohtus, et sellised kilekotid olid neil olemas 4.2.2024. Ekspert on andnud arvamuse, et ekspertiisiks esitatud põllult leitud kilekoti tükk pärineb pakendites 9 ja 10 ekspertiisiks esitatud kilekottidega samast partiist. Ekspertiisiaktid ja tunnistaja ütlused kogumis tõendavad, et kilekott, mis leiti maastikuotsingute käigus YYY talu kinnistult oli kokku puutunud surnuna leitud lapsega ning kilekott pärines XXX talust. 64. 22.2.2024 ekspertiishinnang mullaproovide võimalikust sarnasusest (tlk 86-89, IV
23. kd)ja 22.02.2024 ekspertiisiakti täiendused (tlk 90-95, IV
24. kd)tõendavad, et surnuna leitud vastsündinult võetud proov (14.2.2024 ekspertiisimäärus, tlk 96-97, IV
25. kd)nr 16 sarnanes YYY talu põllumaalt võetud prooviga nr 4, mis võeti XXX poole jäävalt põllult (14.2.2024 ekspertiisimääruse kohaselt proov nr 4, põllumaa XXX, koordinaadid x:XXX, y:YYY). Kohus paigutas kilekoti leidmise koordinaadid X:XXX Y:YYY kaardile (üldkättesaadav info, https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/maainfo, tlk 130, VI
26. kd)ja võrdles kaardiga, kuhu on märgitud mullaproovide võtmise kohad (tlk 100, IV
27. kd)ja kaardiga, kuhu A. I märkis (tlk 29, IV kd), kuhu koer temast jäi kui koeral XXXl järgi käis. Kõik need kohad asuvad teel XXXst YYYle paremat kätt põldudel. Kuid kohus märgib, et need kohad ei võimalda kindlaks teha, kust koer lapse leidis. 65. Ei saa jätta tähelepanuta, et surnu kohtuarstlikus ekspertiisiaktis on ekspert andnud arvamuse (p 5), et lapse mullaga määrdumine on seotud lapse surmajärgse matmisega, millele viitavad mullaga mitte määrdunud ninaõõs, suuõõs ja hingamisteed. Ekspert on ka leidnud, et surnukehal sedastatud surmajärgsed pärgamentjad alad võivad olla saadud lühikest aega peale surma saabumist (näiteks lapse matmise käigus). Lisaks on ekspert andnud arvamuse, et lapse surmajärgsed vigastused, marrasknaha vigastused on saadud tõenäoliselt lapse leidmisel ja välja kaevamisel matmiskohast nii looma (näiteks koera) küünistega kraapimisest kui ka näiteks lapse tassimisest talvisel ajal vahepeal külmunud heinaga maapinnale asetamisest; kaks pehmete kudede defekti juustega kaetud peanahal on tõenäoliselt saadud looma (näiteks koera) hammastega lapse peast kinni haaramisel ja naha ära rebimisest ning hammustushaavad pea piirkonnas, kehatüvel ja paremal alajäsemel on saadud näiteks lapse matmiskohast välja tõmbamisel ja eemale tassimisel suus hammastega kinni hoides. Fotod lapsest vahetult peale surnukeha leidmist näitavad, et laps oli üleni mullane. Kohus saab prokuröri mõttekäigust aru nii, et kuna mullaproov nr 4, mis sarnanes lapse surnukehalt võetud mullaprooviga on leitud samalt põllult, kust leiti kilekotid YYY talu lähistel olevalt põllumassiivilt, siis Kairi Kuusemaa viis lapse surnukeha sinna samale põllule. Kohus märgib, et see põllumassiiv ei olnud üles küntud, lihtsalt lapse viimisel sellele põllule ei oleks saanud olla lapse surnukeha nii mullane nagu ta leidmisel oli. Kohus leiab, et eksperdiarvamus ja lapse välimus kinnitavad, et enne koera poolt lapse toomist YYY talu hoovi oli laps maetud ja matmiskohast üles kaevatud. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, kus lapse matmiskoht oli ja kuidas surnukeha oli maetud. Süüdistuses heidetakse Kairi Lk 22 / 34 Kuusemaale ette surnukeha üldtunnustatud tavadele mittevastavat kohtlemist (viimist põllule), ei heideta ette lapse matmist üldtunnustatud tavadele mittevastavalt. 66. Kohus leiab, et tegelikult ka kilekoti leidmine (millel oli lapse DNA) 7.2.2025 YYY talu lähistelt ei tõenda, et Kairi Kuusemaa viis lapse sellele põllule. Kilekott oli leidmise ajal kahes tükis, üks osa oli maa sisse jäätunud. Kaitsja leidis, et näiteks tuul võis viia kilekoti sinna, kust see leiti. Kohus märgib, et lapse surnukeha ja kilekoti leidmise vahe oli 2 ja pool päeva. Seega ei saa tõepoolest välistada, et kilekott leiti kohast, kuhu Kairi Kuusemaa seda ei viinud. Seda kahtlust süvendab asjaolu, et kilekoti leidmise kohast ega sealt lähedalt (ega ka kusagilt mujalt) ei ole tuvastatud kohta, kuhu laps oli maetud. Kohus leiab, et ainuüksi asjaolu, et kilekotil oli lapse DNA ja kilekott leiti põllult, kust võetud proov sarnaneb lapse kehalt võetud mullaprooviga, ei tõenda, et Kairi Kuusemaa viis lapse surnukeha süüdistuses nimetatud kohta. Ükski kohtule esitatud tõend - tunnistajate ütlused, salvestised ei anna vastust küsimusele – kes leidis maetud lapse ja kust koer F lapse leidis ja mis teed pidi ta lapsega koju tuli. Kuna neid asjaolusid ei ole võimalik kohtule esitatud tõenditega tuvastada, ei saa välistada ka võimalust, et F vahepeal koduteel asetas lapse YYY talu lähedal olevale põllule, kust lapsele sattus muld, mis ekspertiisiobjektiks oli. Seda versiooni võiks toetada ka eksperdi arvamus, et lapse surmajärgsed vigastused võivad olla tekkinud näiteks lapse tassimisest talvisel ajal vahepeal külmunud heinaga maapinnale asetamisest. Samuti ei saa kohtule esitatud tõenditega välistada asjaolu, et kusagil asub põllumaa, millelt võetud mullaproov sarnaneb samuti lapse kehalt võetud ja ka põllult võetud prooviga nr 4. Seda võimalust ei välistanud ka ekspert R.Y, kes kohtus selgitas, et sama sarnasusega muld võib olla näiteks ka 500 m lõuna poole. Tunnistaja N.I rääkis, et pärast politsei saabumist tehti ettepanek, et kui lasta koeral liikuda ja vaadata kas ta tunneb mingi koha vastu huvi, jäi koer ühe koha peal nuuskima ja tustima; see koht asus kõrgendikul, talust XXX mõisa poole XXX tootmishoonete juurde; tema talust on see 50-60 m. Kohtule ei ole esitatud tõendit, kus see koht oli ja tunnistaja ei ole kirjeldanud selle koha eritunnuseid, mis võimaldaks selle koha asetada konkreetsesse kohta, tunnistaja ei ole ka kirjeldanud, et oleks seal märgatud näiteks kohta, kuhu laps võis olla maetud. 67.

§ 268

lg-te 1 ja 5 kohaselt saavad isiku karistusõigusliku vastutuse eelduseks olla vaid süüdistuses kirjeldatud faktilised asjaolud, mis määravad ära kohtuliku arutamise piirid. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et kohtule esitatud tõenditega ei ole tõendamist leidnud Kairi Kuusemaa § 148 lg 1 järgi esitatud süüdistus selles, et ta kohtles surnukeha üldtunnustatud tavadele mittevastavalt, mis seisnes selles, et ta viis alasti surnukeha koos kilekotiga XXX talu kompleksist eemale YYY talu lähistel olevale põllumassiivile, kust lapse surnukeha leidis 05.02.2024 kella 11.30 paiku YYY talu koer.

1. Süüdistuses heidetakse Kairi Kuusemaale ette, et ta ei teavitanud kedagi vastsündinu surmast. E-kirjavahetus tlk 114- 115, VI kd tõendab, et uurija on kaitsjale avaldanud, et surnud beebi sünd tuleb registreerida, ning küsinud, kas Kairi soovib lapse enda nimele registreerida või registreerib vald lapse kui leidlapse. Kaitsja on 22.7.2024 vastanud, et Kairi soovib lapse registreerida, sh end emana registreerida. Palub aidata tal kinnipidamisasutuses need formaalsused ära teha. 2.8.2024 on siseministeeriumi nõunik M. L vastanud uurijatele, et lapse sünd on registreeritud.
2. KarS § 282 lg 1 sätestab väärteokorras vastutuse sünnist või surmast seadusega ettenähtud tähtaja jooksul sündi või surma registreerivale ametnikule teatamata jätmise eest. Süüdistuses heideti Kairi Kuusemaale ette vastsündinu surmast teavitama jätmist. Surma põhjustamise tuvastamise seaduse § 5 lg 2 sätestab, et isiku surma korral tema alalises elukohas teavitatakse viivitamata perearsti. Kui perearsti teavitamine ei ole võimalik, teavitatakse kiirabi. Kairi Kuusemaa ei teavitanud ei perearsti ega kiirabi lapse surmast ning seega võib Lk 23 / 34 kõne alla võib tulla vastutus KarS § 282 lg 1 järgi. Kuna kriminaalmenetluse seadustik ei näe ette võimalust tunnistada süüdistatav kriminaalmenetluse tulemina süüdi väärteos, on kriminaalasjas võimalik süüküsimust ette otsustamata kujundada üksnes abstraktne seisukoht, kas süüdistatava tegevuses võivad ilmneda väärteo tunnused (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
3. mai
4. a otsus asjas nr 3-1-1-30-15, p 8 ja
5. aprilli
6. a otsus asjas nr 3-1-1-23-12, p 12.) Kui

§ 199

lg 1 p-s 1 nimetatud juhul vastab süüdistatava tegevus väärteo tunnustele, tuleb kriminaalmenetlus

§ 274lg 1 kohaselt määrusega lõpetada.

Erandiks sellest reeglist on olukord, kus väärteomenetluse alustamine võimaliku väärteo suhtes on aegumise tõttu takistatud. KarS § 81 lg 3 kohaselt võimalik väärtegu (lapse surmast mitte teavitamine) ei ole aegunud (teo lõpuleviimisest ei ole möödunud kahte aastat). Eeltoodust tulenevalt kohus lõpetab kriminaalmenetluse Kairi Kuusemaa suhtes KarS § 148 lg 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos

§ 274lg 1 alusel, sest süüdistatava tegevus (surmast teavitamata jätmine) võib vastata Kar

S § 282 lg 1 sätestatud väärteo tunnustele. 70. Kohus saadab kohtuotsuse jõustumisel PPA-le väärteomenetluse alustamise otsustamiseks. Karistus 71. KarS § 116 näeb karistusena ette kuni viieaastase vangistuse. Lapse tapmine on tapmise kergem koosseis, mis prevaleerib põhikoosseisu ja mõrva ees. Karistuse kergendamise alus on asjaolu, et sünnitus võib naisel põhjustada erilise emotsionaalse pingeseisundi, milles tema võime oma tegevusest aru saada ja seda juhtida on piiratud ja seega on tema süü väiksem. Siiski ei ole nimetatud pingeseisundi näol tegemist piiratud süüdivusega § 35 mõttes ning selle tuvastamine ekspertiisiga ei ole vajalik, seda enam, et nimetatud seisund on üksnes privilegeerimisalus ja mitte koosseisutunnus. Sünnituse ajal või kohe pärast sünnitust toimepandud tapmine tuleb subsumeerida § 116 järgi sõltumata ekspertiisi tegemisest või selle tulemustest (Karistusseadustiku kommenteeritud väljaanne, § 116 p 1, https://karistusseadustik.juuraveeb.ee/sisu/44105/_116_lapse_tapmine ). 72. Kohus hindab Kairi Kuusemaa süü suurust. Andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki (RK 20.6.2022 otsus asjas nr 1-20-6745). Kairi Kuusemaa süüd suurendab lapse tapmine mitme osateoga, millised teod ka iseseisvalt oleks kaasa toonud vastsündinu surma. Lisaks surma põhjustamisele põhjustas Kairi Kuusemaa lapsele ka mitmeid mitteeluohtlikke vigastusi, mis samuti suurendab süüd. Lisaks kuriteo koosseisuga hõlmatud asjaoludele peab kohus süü suuruse hindamisel arvestama isiku käitumisega vahetult enne ja pärast kuriteo toimepanemist, kuna ka see näitab süüdistatava suhtumist kaitstavasse õigushüvesse (Rk 12.10.2012 otsus asjas nr 3-1-1-76-12). Kairi Kuusemaa pani teo toime kavatsetult. Kohus on seisukohal, et Kairi Kuusemaa tegu iseloomustab äärmiselt külm kalkuleeritus, mida näitab tema teoeelne ja järgne käitumine. Ta varjas rasedust, samas kinnitab tema internetiotsingute ajalugu, et alates 21. detsembrist 2023 oli ta rasedusest teadlik. Otsingutest saab järeldada, et ta plaanis kodus sünnitamist, samas on ta otsinud sel ajal infot ka raseduse katkemise, katkestamise ja surnult sündinud lapse kohta. Kohus leiab, et need otsingud kinnitavad, et ta planeeris oma kuritegu. Vastasel korral oleks ta pidanud huvi tundma näiteks sünnitoetuse, ema vanemahüvitise ja emapuhkuse vms kohta, mis oleks näidanud, et ta plaanis edasist elu koos lapsega. Või kasvõi infot lapsest loobumise, lapsendamise kohta. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et Kairi Kuusemaa oleks eelnimetatud asjaolude vastu huvi tundnud. Perekonnaliikmed iseloomustavad, et peale lapse sündi ja lapse tapmist (millest pereliikmed ei teadnud), käitus Kairi Kuusemaa tavapäraselt – ta oli jutukas, rõõmus, tegi igapäevaseid toimetusi. Kohus leiab, et Kairi Kuusemaa süü suurust iseloomustab ka teojärgne kalkuleeritud käitumine, kus ta teeb pingutusi, et vastutusest pääseda/võimalikult kergelt pääseda. Kui ta sai 6. veebruaril aru, et politsei tunneb seoses Lk 24 / 34 surnult leitud beebiga tema vastu huvi, lahkus ta 6. veebruaril Eestist ja läks Inglismaale. Lubab politseile Messengeri vestluses, et tuleb Eestisse tagasi (21.2.2024 kirjutab naasen paari päeva pärast; 22.2.2024 kirjutab tulen Eesti, soos saab suhelda), kuid selle asemel liigub edasi Marokosse. Kui ta Marokos Eesti Vabariigi õigusabipalve alusel kinni peetakse, saab ta aru, et Marokos võib teda toimepandu eest ähvardada eluaegne vangistus (ütles seda telefonikõnes P.F’

1. le)ning siis tekib tal huvi, et ta Eesti Vabariigile võimalikult kiiresti välja antakse. Kairi Kuusemaa selgitab telefonis P.F’le, millise loo ta on välja mõelnud, kelle süüdi lavastab. Äärmiselt küüniline on Kairi Kuusemaa lause õele – „ ma tahan, et terve riik tunneks mulle kaasa. Et kuidas mind on nurka aetud“. Kohus leiab, et Kairi Kuusemaa kohandas oma versiooni juhtunust ja vastutusest pääsemiseks vastavalt sellele, milline info oli temani jõudnud, mida ta arvas, et õiguskaitseorganid on teada saanud. Kohtus uuritud tõendid ei näita, et Kairi Kuusemaal oleks sünnitus põhjustanud erilise emotsionaalse pingeseisundi, seega ei tegutsenud ta eelkirjeldatud seisundis, mis suurendab tema süüd. Kõik eelkirjeldatu näitab, et Kairi Kuusemaa süü on suur. 73. Karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud puuduvad. Kohus ei nõustu kaitsjaga, et karistust kergendavaks asjaoluks on Kairi Kuusemaal saadud hingeline trauma. Kohus on seisukohal, et eelmises punktis kirjeldatud Kairi Kuusemaa teo eelne ja järgne käitumine ei näita, et tal oleks olnud hingeline trauma. Kairi Kuusemaa tegutses kalkuleeritult, tema teod ega sõnad ei viita traumaatilisele kogemusele. Kaitsja leidis et kergendava asjaoluna tuleb arvestada perioodil 9.3.2024-17.7.2024 Marokos ja sealt edasi Eestis kinnipidamise ebainimlike ja Eesti nõuetele mittevastavaid tingimusi. Tõendeid ei ole kohtule selles osas esitatud, kaitsja esitatud väited on paljasõnalised. Kairi Kuusemaa on telefonikõnes avaldanud (tlk 115 V kd), et on kirjutanud kirja Maroko justiitsministeeriumile ja kuningakojale: „ma tänan Marokot toetuse eest ja see, et nad on mind nii hästi üleval pidanud siin ja tänan neid vangivalvureid ja tänan vange, vanglat“. Kaitsja viitab SKHS § 2 lg 4 p-le 1. Kohus märgib, et KarS § 57 lg 2 võimaldab tõesti kergendava asjaoluna arvestada KarS § 57 lg 1 nimetamata asjaolu, kuid kaitsja poolt nimetatud asjaolu ei saa lugeda karistust kergendavaks, sest kohus ei ole tuvastanud SKHS § 2 lg 4 nimetatud kahju tekkimist. 74. Karistuse määra valikul tuleb kohtul arvestada ka karistuse eripreventiivseid kaalutlusi ehk võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Kairi Kuusemaa on varasemalt karistamata (tlk 137, V
2. kd)ja ka prokurör leidis, et tõenäoliselt on ta võimeline hoiduma uute kuritegude toimepanemisest. Seega eripreventiivsed kaalutlused ei suurenda mõistetavat karistust vaid annavad aluse karistuse kergendamiseks. 75. Kohus arvestab karistuse mõistmisel karistuse üldpreventiivseid kaalutlusi - vastsündinud lapse kavatsetult tapmine emotsionaalse pingeseisundi puudumisel on käitumine, mida õiguskord taunib otsustavalt ning rangeimal viisil. 76. Eeltoodut arvestades mõistab kohus Kairi Kuusemaa § 116 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistuseks 3 aastat 9 kuud vangistust. 77. Kohus on seisukohal, et Kairi Kuusemaa peab talle mõistetud vangistuse ära kandma. Riigikohtu senises praktikas on asutud seisukohale, et karistuse kandmisest tingimuslik vabastamine võib üldjuhul kõne alla tulla kergemate süütegude ja lühiajalisemate vangistuste puhul. Sõna "üldjuhul" tähendab seda, et tegemist ei ole reegliga, millel puuduksid erandid. Nimelt on Riigikohtu otsuses nr 3-1-1-80-04 märgitud, et KarS §-de 73 ja 74 esimestes lõigetes sätestatust ei tulene karistusest tingimusliku vabastamise keeldu ka raskemate kuritegude puhul, kuid seda siiski vaid tingimusel, et selline vabastamine on põhjendatav samaaegselt nii kuriteo toimepanemise asjaolusid kui ka süüdlase isikut iseloomustavatest erandlikest asjaoludest lähtuvalt (RK 24.4.2009 otsus asjas nr 3-1-1-10-09 p 30.3). Kuigi Lk 25 / 34 süüdistatava karistusest tingimuslik vabastamata jätmine on selline diskretsiooniotsus, mida kohus ei pea eraldi põhjendama (RK 3-1-1-99-06 p 16.2), selgitab kohus lühidalt vangistuse tingimisi vabastamata jätmist. Kairi Kuusemaa on toime pannud ühe II astme kuriteo, mille eest kohus teda karistab kolme aasta ja üheksa kuulise vangistusega, mis ei ole lühiajaline vangistus. Kuigi tegemist on II astme kuriteoga, leiab kohus, et Kairi Kuusemaa poolt toimepandud kuriteo asjaolud olid äärmiselt rasked ja teo asjaoludes ei esine selliseid erandlikke asjaolusid, mis tingiks Kairi Kuusemaa vangistuse kandmiselt tingimuslikult vabastamist. Kuigi Kairi Kuusemaa on varem karistamata, ei ole kohtule esitatud tõendeid selle kohta, et Kairi Kuusemaa puhul esineks sellised erandlikud asjaolud, mis muudaksid karistuse reaalselt ärakandmise ebaotstarbekaks. Seetõttu leiab kohus, et Kairi Kuusemaa talle mõistetud vangistuse kandmisest tingimuslikult vabastamine ei ole põhjendatud. 78. Tõkend 79. Pärnu Maakohtu 26.2.2024 määrusega nr 1-24-1188 (tlk 142-150, V
3. kd)vahistati Kairi Kuusemaa tagaselja kaheks kuuks alates kahtlustatavana kinnipidamisest (s.o alates 17.07.2024). 15.5.2024 Tallinna Ringkonnakohtu määrusega (tlk 151-164, V
4. kd)jäeti maakohtu määrus muutmata ning Riigikohus määruskaebust menetlusse ei võtnud (tlk 165166 V kd). 17.7.2024 peeti Kairi Kuusemaa Eestis Tallinna Lennujaamas kinni (tlk 136, V kd). Prokuratuuri 4.3.2024 määrusega kuulutati Kairi Kuusemaa tagaotsitavaks (tlk 167-169, V kd); 27.2.2024 koostas Lääne Ringkonnaprokuratuur rahvusvahelise vahistamismääruse (tlk 170-220, V
5. kd)ning Euroopa vahistamismääruse (tlk 179-185, V
6. kd); 9.3.2024 peeti Kairi Kuusemaa Ed Dakhlas kinni. Maroko Kuningriigi Justiitsministeeriumi 12.6.2024 määrusega nr 2-24-476 anti Kairi Kuusemaa Maroko Kuningriigi poolt välja Eesti Vabariigile (tl 186-199 V kd); 17.7.2024 peeti Kairi M.R-ina Lennujaamas kinni Pärnu Maakohtu määruse nr 1-24-1188 täitmise tagamiseks (tlk 136, V kd). Pärnu Maakohtu 26.7.2024 määrusega jäeti Kairi Kuusemaa taotlus tõkendi – vahistamine – asendamiseks elektroonilise valvega rahuldamata (tlk 2-6, VI kd); Tallinna Ringkonnakohtu 11.9.2024 määrusega jäeti Pärnu Maakohtu 26.7.2024 määrus muutmata (tlk 7-10, VI kd). Pärnu Maakohus 16.9.2024 määrusega jättis Kairi Kuusemaa suhtes kohaldatud tõkendi vahistamine muutmata (tlk 31-33, I kd ). 80. Kohus leiab, et Kairi Kuusemaa suhtes kohaldatud tõkend vahistamine tuleb jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Kohus leiab, et eelnevalt selle kriminaalmenetluse käigus tuvastatud vahistamisalus ei ole ära langenud. Vahistamine on jätkuvalt vältimatult vajalik, sest Kairi Kuusemaa eelnev käitumine (menetlusest kõrvalehoidumine) tekitab põhjendatud kahtluse, et ta võib kriminaalmenetlusest ja muuhulgas ka kohtuotsuse täitmisest kõrvale hoiduda. 81. KarS § 68 lg 1 alusel arvab kohus Kairi Kuusemaa karistuse hulka tema vahi all viibimise alates Marokos kinni pidamisest 9.3.2024, millise aja kohus arvab vangistuse kandmise alguseks. Asitõendid 82. Haapsalu politseijaoskonna asitõendite hoiuruumis asuvad: 1) Sündmuskoha vaatluse käigus 0.0.2024 (tl 12-49, II
7. kd)surnukehalt võetud materjali osakesed (pakendid 10,11) ja surnukehalt võetud DNA proovid (pakendid 12,13), /VI kd tl 31-38/; 2) Sündmuskoha vaatluse käigus 5.2.2024 (tl 12-49 II
8. kd)võetud pinnaseproovid (pakendid 16,17), /IV kd tl 98-99/; 3) Laiba vaatluse käigus 8.2.2024 (tl 72-114 II
9. kd)võetud puuteproovid (pakendid 14, 9, 10, 15, 16, 19),/VI kd tl 31-38, 39/; 4) 7.2.2024 maastikuotsingute käigus (tl 141-145 II
10. kd)leitud katkine pruunikas-beežikas läbipaistev kilekott (pakend 44i/24), /VI kd tl 31-38/; 5) Katastriüksuselt XXX 11.3.2024 sündmuskoha vaatluse käigus võetud pinnaseproov Lk 26 / 34 (pakend 1.1) ja aluslina, millel pinnaseproov kuivas (pakend 1.2), /IV kd tl 98-99, VI kd tl 31-38/; 6) 12.2.2024 XXX külast võetud neli pinnaseproovi (kollast värvi plastikkaanega konteinerites), /IV kd tl 98-99/; 7) 19.3.2024 võetud koera hambumusjäljed kuuel papitükil ja 3.4.2024 võetud koera hambumusjäljed neljal papitükil, /VI kd tl 31-38/; 8) 20.2.2024 XXX talust läbiotsimise (tl 17-88 III
11. kd)käigus talu kuurist võetud pinnaseproov, /IV kd tl 98-99/; 9) 22.2.2024 sõiduautost Volkswagen Passat registreerimismärgiga XXX läbiotsimise (tl 173-208 II
12. kd)käigus võetud kokku 10 DNA proovi ja WC-paberi rull, /VI kd tl 31-38/; 10) 22.2.2024 XXX talus toimunud läbiotsimise (tl 146-165 II
13. kd)käigus ATV-lt võetud kokku kaheksa DNA proovi ja üks pruunikas-beežikas läbipaistev kilekott, /VI kd tl 31-38/; 11) 22.2.2024 XXX talust läbiotsimise käigus (tl 146-165 II
14. kd)võetud 4 pruunikas-beežikat läbipaistvat kilekotti, paberrätik, ravimikarp „Xyzal“, kaks DNA proovi, /VI kd tl 31-38/; 12) 14) Sündmuskoha vaatluse käigus 8.3.2024 XXX talu II korruselt võetud kaks DNA proovi, / III kd tl 223/; 13) 8.2.2024 sündmuskoha vaatluse käigus XXX külas asuva VVV laudast võetud materjaliproov ja pinnaseproov, /IV kd tl 98-99, VI kd tl 31-38; 14) 7.2.2024 H. O’lt võetud küünealused kaapeproovid, /IV kd tl 98-99/. 15) katastriüksuselt XXX 11.3.2024 võetud pinnaseproovid (kolm pakendit ja 3.4.2024 võetud pinnaseproovid (neli pakendit), mis asuvad BioCC OÜ laboris ja 1 pinnaseproov on hoiul Haapsalu PJ asitõendite hoiuruumis /VI kd tl 41/. Nimetatud asjad hävitada

§ 126lg 3 p 4 alusel peale kohtuotsuse jõustumist.

83. Tagastada 20.2.2024 XXX talust läbiotsimise (tl 17-88 III

1. kd)käigus ära võetud hambakaped, juuksekrunni fikseerija, juuksehari, kolm hambaharja, kampsun ja pluus, mis asuvad Haapsalu PJ asitõendite hoiuruumis /VI tl 31-38, hoiule võtmise akt nr 24ATH29948, VI kd tl 40, hoiule võtmise akt nr 24ATH31244/ ning 22.2.2024 B.R korterist läbiotsimise (tl 173-208 II
2. kd)käigus võetud voodilina, /VI kd tl 31-38, hoiule võtmise akt nr 24ATH29948/

§ 126lg 3 p 1 alusel.

Menetluskulud 84. Vastavalt

§ 180

lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.

§ 183

lg 2 sätestab, et kui kriminaalmenetlus lõpetatakse ja kriminaalasja materjalid saadetakse väärteomenetluse alustamise otsustamiseks seoses väärteo tunnuste ilmnemisega, võib nende menetluskulude kandmise, mis oleksid tekkinud ka väärteomenetluses, jätta otsustamiseks väärteomenetluse lahendis. Samas kogu see kulu, mida kriminaalasja menetleja hinnangul sama teo kohta toimetatavas väärteomenetluses eelduslikult tekkinud ei oleks ega tekiks ka edaspidi, tuleb juba kriminaalmenetlust lõpetades jätta

§ 183

lg 1 alusel riigi kanda, kui just mõnest erinormist ei järeldu teisiti (Rk 25.5.2020 otsus kriminaalasjas nr 4-19-1809). Sundraha 85. Menetluskuluks on vastavalt

§ 175

lg 1 p 9 süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha,

§ 179

lg 1 p 2 alusel tuleb Kairi Kuusemaalt kohtuotsusega välja mõista riigituludesse sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmisega seoses 1,5 palga alammäära suuruses summas 1329 eurot, s.o 1,5*886 eurot. Ekspertiisikulud 86. Menetluskuluks on

§ 175

lg 1 p kohaselt riiklikul ekspertiisasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud.

1. Prokurör avaldas, et ekspertiisitasud summas 4225 eurot tuleb jätta riigi kanda, kuna prokurör neid kohtulikus uurimises ei kasutanud - EKEI poolt teostatud: toksikoloogia ekspertiisi (akt nr 24ETX00044-01) maksumus 224 eurot (VI kd tl 11-13); DNA ekspertiisi (akt nr Lk 27 / 34 24EGE00322-01) maksumus 420 eurot (VI kd tl 16); muu aine ekspertiisi (akt nr 24EAM00003-01) maksumus 369 eurot (VI kd tl 17-19); DNA ekspertiisi (akt nr 24EGE00171-01) maksumus1050 eurot (VI kd tl 26); DNA ekspertiisi (akt nr 24EGE0016501) maksumus 70 eurot /VI kd tl 27/; DNA ekspertiisi (akt nr 24EGE00144-01) maksumus 70 eurot /VI kd tl 28/; DNA ekspertiisi (akt nr 24EGE00196-01) maksumus 70 eurot /VI kd tl 29/ ning BioCC OÜ molekulaarbioloogia labori ekspertiis 1952 eurot /VI kd tl 30/. Kohus rahuldab prokuröri taotluse ja jätab prokuröri poolt nimetatud ekspertiiside tasud 4225 eurot riigi kanda.
2. Ekspertiiside tasud, mille kohta prokurör avaldas, et need tuleb Kairi Kuusemaalt välja mõista: EKEI poolt teostatud: surnu kohtuarstiliku ekspertiisi (akt nr 24E-AOS00167-01/PRN23) /II kd tl 51-71/ maksumus 1996,81 eurot /II kd tl 70/; DNA ekspertiisi (akt nr 24EGE00199-01) /III kd tl 98-104/ maksumus 420 eurot /III kd tl 103/; DNA ekspertiisi (akt nr 24EGE00137-01) /II kd tl 115-126/ maksumus 6090 eurot /II kd tl 125/; DNA ekspertiisi (akt nr 24EGE00186-01) /II kd tl 127-133/ maksumus 350 eurot /II kd tl 132/; DNA ekspertiisi (akt nr 24EGE00211-01) /II kd tl 134-140 II kd/ maksumus 1470 eurot /II kd tl 139/; DNA ekspertiisi (akt nr 24EGE00231-01) /III kd tl 89-97/ maksumus 3990 eurot /III kd tl 96/; DNA ekspertiisi (akt nr 24EGE00259-01) /III kd tl 132-138/ maksumus 1260 eurot /III kd tl 137/; DNA ekspertiisi (akt nr 24EGE00589-01) /III kd tl 105110) maksumus 210 eurot /III kd tl 109/; DNA ekspertiisi (akt nr 24EGE00670-01) /III kd tl 111-119/ maksumus 70 eurot /III kd tl 117/; BioCC OÜ laboris aine ekspertiisi /III kd tl 139142/ maksumus 366 eurot /VI kd tl 20/; Kohtupsühhiaatria-psühholoogiakompleksekspertiisi (akt nr 6/12) /III kd tl 2-16/ maksumus 1450 eurot (psühholoogi tasu) /III kd tl 14/ ja 1540,15 eurot (psühhiaatri tasu) /III kd tl 15/, kokku 2990,15 eurot. Kokku eelnimetatud ekspertiiside maksumus 19212,96 eurot. Kaitsja on välja toonud, et mitmete ekspertiiside tegemine ei oleks olnud vajalik, seega on tegemist põhjendamatu kuluga. Kohus leiab, et uurimisasutusele ei saa ette heita liigselt tõendite kogumist (m.h ekspertiiside tegemist), kuna Kairi Kuusemaa verisoon juhtunust ei olnud teada, ta hoidus menetlusest kõrvale. Seega tuli püstitada erinevad uurimisversioonid, millede kinnitamiseks/ümberlükkamiseks oli vaja tõendeid koguda. Aluse selleks annab

§ 211

lg 1, 2, mille kohaselt kriminaalmenetluse eesmärk on koguda tõendusteavet ning kohtueelses menetluses on uurimisasutus ja prokuratuur kohustatud välja selgitama kahtlustatavat õigustavad ja süüstavad asjaolud. Prokurör on üle vaadanud menetluses tehtud ekspertiisid ja juba avaldanud, et osade ekspertiiside maksumus tuleb jätta riigi kanda (p 87), millise taotluse kohus rahuldas. Kohus leiab, et käesolevas punktis käsitletud ekspertiiside teostamine oli

§ 211

lg 2 alusel kohtueelses uurimises vajalik ja põhjendatud ning kohus mõistab ekspertiiside tasu 19 212,96 eurot Kairi Kuusemaalt riigi kasuks välja. 89. Ekspertiisid, mis olid seotud KarS § 148 lg 1 järgi esitatud süüdistusega, milles kohus kriminaalmenetluse lõpetab: Mulla sarnasuse keemilise analüüsi kolm ekspertiisi (IV kd tl 86-95), tasud summas 786,58 eurot /VI kd tl 14-15/; DNA ekspertiis (akt nr 24EGE0016301) /tl 166-172 II kd/, maksumus 2730 eurot /II kd tl 171, jäljeekspertiis (akt nr 24ETR00005-01) /III kd tl 119-131/, maksumus 502 eurot /III kd tl 121/, kokku ekspertiiside tasud 4018,58 eurot. See kulu ei oleks tekkinud väärteomenetluses, mille sisuks on surmast nõuetekohane mitte teatamine (KarS § 282). Kohus jätab

§ 183lg 1 alusel ekspertiiside tasud 4018,58 eurot riigi kanda.

Valitud kaitsjale makstud tasu 90.

§ 175

lg 1 p 1 kohaselt on menetluskuluks valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu ja kulud. Kaitsja R.Sarv esitas maakohtule menetluskulude nimekirja, Mimpi Business Service OÜ arved ja tööaruande (tl 146-160 I kd). Kaitsja taotles kaitsja kulud Lk 28 / 34 summas 33 690,24 eurot (käibemaksuta, käibemaksuga 41 102,09 eurot) välja mõista Eesti Vabariigilt Kairi Kuusemaa kasuks. Esmalt märgib kohus, et kaitsja esitatud taotlusest on keeruline aru saada, sest õigusabi osutamise eest esitatud arved ei ole seotud tööaruandes näidatud toimingutega. Ringkonnakohtule on maakohtule tööaruandes esitatud toimingute eest esitatud teised arved (tlk 131-1134 VI kd) kui maakohtule. Paljud toimingud on täpsemalt sisustamata ning näiteks kohtuistungite ajakulu ja istungiks ettevalmistamise ajakulu jm toimingud on kokku liidetud, erinevatel menetlusetappidel on esitatud samade toimingute eest erinevad arved, mis teeb väga keeruliseks põhjendatud toimingute ja ajakulu hindamise. Kohus arvestab arvetel esitatud töömahtu kahe arve vahelisele ajale jääva perioodi kohta. Kohus võrdleb arvetel ja tööaruandes olevat töömahtu, kui need on erinevad, loeb põhjendatuks tasu väiksema töömahu eest, sest kaitsja taotlusest ei ole võimalik erinevuste põhjust tuvastada.

1. Maakohtule menetluskulude hüvitamise taotlusega koos esitatud arvete saajaks on märgitud XXX talu, ringkonnakohtule määruskaebemenetluses esitatud arvete saajaks M.R. Menetluskulude hüvitamisel ei ole tähtsust sellel, kas valitud kaitsjale maksis tasu süüdistatav ise või mõni menetlusväline isik süüdistatava huvides ning et hüvitisnõude õigustatud subjektiks on süüdistatav, kannatanu, tsiviilkostja või kolmas isik, kelle huvides menetluskulu kanti, ja seda sõltumata sellest, kas menetluskulu kanti tema või mõne muu isiku arvel (RK
2. märts 2015 otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-78-14).
3. Kohus märgib, et prokurör ei ole esitanud vastuväiteid kohtueelses menetluses kaitsja poolt teostatud õigusabitoimingute ja tekkinud kulude põhjendatuse kohta, seetõttu kohus eeldab, et prokurör luges need kulud põhjendatuks. Kohus vaatab üle esitatud arvete ja tegevusaruande vastavuse, samuti taotluse vastavuse juba menetluse käigus otsustatud õigusabikulude põhjendatuse osas (nt määruskaebemenetlused ringkonnakohtus). 92.
4. Kaitsja esimese arve 1098 kuupäev on 27.03.2024 (tl 148 I kd), tööaruandes esimene tegevus 28.03.2024, seega 27.3.2024 arve summas 658 eurot ei tõenda õigusabi osutamist selles menetluses ja ei ole põhjendatud kulu. 92.
5. Teise arve 1108 kuupäev on 30.4.2024 ja
6. arve 1116 kuupäev 31.5.2024, kohus eeldab, et nende arvetega on seotud toimingud 28.3-31.5.
7. 28.3.2024 on nõupidamine, aru ei ole saada, kellega ja mis teemal nõupidamine oli, seetõttu kohus leiab, et see kulu ei ole põhjendatud. Tööaruande kohaselt 9.4-8.5.2024 on kaitsja nimetanud õigusabi teostamiseks vajalikud toimingud. Samade toimingute eest on kaitsja taotlenud ringkonnakohtult menetluskulude kindlaksmääramist (esitatud Mimpi Businesss Services OÜ arved 1105, 1106, 1109, 1110 ja tööaruanded), ringkonnakohus on leidnud, et põhjendatud kulu oli kokku 1976,40 eurot /tlk 21-23, VI kd/ ja 1939,73 eurot /tlk 151-164, V kd/, kokku 3916,13 eurot. Lisaks põhjendatud kulu 2.4.2024 toimingu eest 109,80 eurot, kokku kuni 8.5.2024 toimingute eest põhjendatud tasu 4025,93 eurot. 92.
8. 31.05 arve 1116 toimingud 2-31.
9. Arvel töötundide arv 27, tööaruande kohaselt 25 tundi, tasu 4500 eurot, käibemaksuga 5490 eurot. 3.5.2024 ja 8.5.204 4 tunni ja 10 minuti toimingute tasu on arvestatud eelmises punktis, seega põhjendatud tasu selle arve järgi ülejäänud toimingute eest 20 tunni 50 minuti eest, 3750 eurot, koos käibemaksuga 4575 eurot. 92.
10. 30.06.2024 arve 1123 ja töötasuarvestus vastavuses 0,917 tundi, tasu 201,37 eurot. 92.
11. 31.07 arvel 1129 töö maht 10,834 tundi, tööaruande kohaselt 10 tundi 10 minutit, seega põhjendatud tasu 1830 eurot, käibemaksuga 2232,60 eurot. Lk 29 / 34 92.
12. 31.08 arvel töötundide arv 28, tööaruande kohaselt 26 tundi, põhjendatud tasu 5709, 60 eurot.
13. Edaspidised arved on seotud kohtumenetlusega: 93.
14. 30.09 arvel töötundide arv 34, tööaruande kohaselt 36 tundi. Tegevuste aruandes on kaitsja märkinud ühe ajakulu alla mitu tegevust ning tegevused erinevatel kuupäevadel korduvad - kaitseakti koostamist märgitud kuupäevadel 3.9, 5.9,6.9 ja 9.9.
15. Kuigi koos kaitseakti koostamisega on märgitud ka muid toiminguid (suhtlused ja tõendite kogumise), tuleb nende ajakulu kokku 22 tundi, mis on kohtu hinnangul põhjendamatu ajakulu. Kohus peab, arvestades kaitseakti pikkust ning kaitsja poolt nimetatud tegevusi ja seda, et sel perioodil on nimetatud korduvalt juba eelnevalt kohtueelses menetluses nimetatud tegevusi, selle perioodi põhjendatuks ajakulu 24 tundi, s.o 4320 eurot (24x180), koos käibemaksuga 5270,40 eurot. 93.
16. 31.10 arvel ja tööarvestuslehel töötundide arv sama, 16,25 tundi. Sellel perioodil on korduvalt toiminguks ettevalmistus istungiks, tegevust täpsemalt sisustamata. Kohus leiab, et ettevalmistuse aeg on üle paisutatud, selleks ajaks oli kaitsja tutvunud kriminaalasja materjalidega, koostanud kaitseakti. Tegevuste aruandes 16.10.2024 ettevalmistus istungiteks ja nõupidamine kliendiga ning kliendi märkmete analüüs on kohtu hinnangul liialdatud ajakulu, arvestades, et ettevalmistus istungiteks on märgitud veel eraldi järgnevatel ridadel, kohus loeb põhjendatuks 16.10 toimingu ajakulu 1 tund 30 min. 29.10.24 kohtuistung kestis 10.15-14.55, lõuna 11.56-13.03, seega 3 tundi ja 40 min, kaitsja on märkinud 29.10 kohtuistungil osalemise kokku ettevalmistusega kohtuistungiks, ajakulu 5 tundi 10 minutit. Arvestades, et ettevalmistus istungiks on ka eraldi väljatoodud kuupäevaga 16.10 ja 28.10 on 29.10 põhjendatud ajakulu vaid istungil osalemise eest 4 tundi ja 40 minutit. Tegevuste aruandes on märgitud ettevalmistus ja osalemine istungil 31.10.24, ajakulu 5.
17. Nimetatud kuupäeval istungit ei toimunud, istung toimus 30.10 kell 10-16.09, lõuna 11.35-13.00, seega 4 tundi 31 min. Kohus leiab, et kuna ettevalmistus on eraldi märgitud ka 29.10, siis põhjendatud ei ole 31.10 ettevalmistus istungiks, põhjendatud vaid istungil osalemine ajakuluga 4 tundi 31 min. Seega kokku on kohtuhinnangul vajalik ja põhjendatud ajakulu 16.10-31.10 kokku 12 h 56 min ( 35 min + 1 h 30 min + 1 h 10 min + 3 h 40 min + 1 h 30 min + 4 h 31 min), 2329,20 eurot, koos käibemaksuga 2841,62 eurot. 93.
18. 30.11 arvel ja tööaruandes töömaht sama, põhjendatud tasu 512,55 eurot; 93.
19. 31.12 arvel 29,583 tundi, töölehel 21 h 45 min. Kohus saab lähtuda töölehel välja toodud toimingutest. Kohus ei pea põhjendatuks 3.12 ja 4.12 kulusid kokku ajakulu 7 tundi 20 min, mõlemad sisaldavad ettevalmistust süüdistatava ütluste andmiseks. Kohus on seisukohal, et ajakulu on liialdatud ja peab põhjendatuks ajakulu kokku 4 h, kuigi kohtumenetluses süüdistatav ütlusi ei andnud, mistõttu on ajamahtu äärmiselt raske hinnata, kuid kohus teeb seda, arvestades kriminaalasja mahtu ja keerukust, samuti, et läbi menetluse on kaitsjal pidevalt olnud nõupidamised süüdistatavaga. Kohus ei pea põhjendatuks ajakulu kaitseakti koostamiseks, sh 6.12.24 toimingut – kaitsekõne ettevalmistus ja 31.12.24 kaitsekõne koostamine (vt järgmises punktis 93.5). Kattuvad on 5.12, 18.12 ja 31.12.2024 toimingud, mille sisuks mh telefoninõupidamine, kokku ajakulu 6 tundi 40 min. Kohus leiab, et ajakulu nõupidamiseks kliendiga on liialdatud. Suhtlemise põhjendatud ajakulu on kohtu hinnangul 2 tundi, arvestades, et suhtlus kliendiga ajakuluga 2 tundi 20 min toimus ka 7.11 ja 28.11.
20. 10.12.24 kohtuistung kestis 10.02-13.37, lõuna 11.48-13.00, s.o 2 tundi 33 min. Kaitsja on märkinud ettevalmistus kohtuistungiks ja osalemine kohtuistungil kokku 4 tundi, kohus loeb seda põhjendatuks arvestusega, et kohtuistung kestis 2 tundi 33 min ja Lk 30 / 34 ülejäänud aeg kulus ettevalmistusele. Kohus loeb põhjendatud ja vajalikuks kuluks 31.12 arve alusel 10 tundi, s.o 1800 eurot, koos käibemaksuga 2196 eurot. 93.
21. 14.01 arvel ja tööarvestuse lehel töömaht sama. Kaitsekõne koostamise ajamaht tegevuste aruandest nähtuvalt tuleb kokku 15 tundi ja 55 minutit (6.12, 31.12.24; 3.1, 10.1, 13.1.25, viimases sisaldub ka menetluskulude hüvitamise taotluse koostamine). Kohus leiab, et selline ajakulu on ilmselgelt liialdatud ja põhjendamatu. Kohus leiab, et arvestades kaitseargumente (mis enamuses kohtus tõendamist ei leidnud) on põhjendatud ajakulu (koos menetluskulude hüvitamise taotlusega, mis ei ole süstematiseeritud taotlus) 5 tundi. 14.1.25 kohtuistung kestis 10.00-13.17, seega põhjendatud ajakulu on 3 tundi 17 min, mitte 5 tundi, nagu kaitsja on märkinud. Kohtu hinnangul seega põhjendatud ajakulu 14.1.25 arve alusel on 12 tundi 12 min (5 h + 40 min + 3 h + 3 h 17 min + 15 min), 2196 eurot, koos käibemaksuga 2679,12 eurot.
22. Kohus leiab, et kaitsja tunnihinne 180 eurot, millele lisandub käibemaks on põhjendatud.
23. Kokku kaitsja taotlusest tulenev põhjendatud kaitsjatasu on 30 244,19 eurot (koos käibemaksuga).
24. Kuna kohus lõpetab kriminaalmenetluse KarS § 148 lg 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos seoses teos väärteotunnuste esinemisega, peab kohus kindlaks määrama, kas esineb kulu, mille hüvitamine tuleb jätta määrata väärteoasja menetlejale ning mis ulatuses kuulub seoses menetluse lõpetamisega kaitsjatasu süüdistatavale riigi poolt hüvitamisele käesolevas menetluses. Kaitsjatasu arvetest ega tegevuste aruandest ei nähtu, milline osa kaitsjatasust oli seotud KarS § 148 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo menetlemisega, seega peab kohus selle tuvastama hinnanguliselt. Kohus leiab, et käesolevas menetluses kaitsja tasu, mis oleks tekkinud ka väärteomenetluses, on marginaalne, sest vaidlust selle üle, kas Kairi Kuusemaa teavitas kedagi lapse surmast, ei olnud, selle kohta esitati kohtule mõni lühike dokument. Seega ei esine käesolevas asjas menetluskulusid kaitsja tasu ega muu menetluskulu näol, mille hüvitamine tuleks jätta otsustamiseks väärteomenetluses.
25. Kohus leiab, et põhjendatud kaitsjatasu KarS § 148 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo puhul kaitsetoimingute tegemiseks on ca 10 % kogu põhjendatud kaitsjatasust, s.o 3000 eurot. Kohus arvestab siinjuures surnukeha leidmisega seonduvate asjaolude tõenduslikku ja õiguslikku keerukust, mis ei olnud mahukas ja keerukas. Samuti teoga seonduvate tõendite mahtu ning kaitsja seisukohtade pikkust (kaitseaktis ja kaitsekõnes). Eelnev tingib süüdistatavalt riigi kasuks välja mõistetud menetluskulude (välja arvatud sundraha) vähendamise 3000 euro võrra (vt Riigikohtu otsus asjas nr 3-1-1-79-14). Ülejäänud põhjendatud kaitsjakulu 27 244,19 eurot jääb seoses süüdimõistmisega Kairi Kuusemaa kanda. Tunnistaja ja asjatundja kulu
26. Tunnistajale ja asjatundjale hüvitatud kulud on

§ 175lg 1 p 2 alusel menetluskuluks.

Kohus on hüvitanud tunnistaja N.I’le seoses kohtuistungile tunnistajana ilmumisega saamata jäänud töötasu ja sõidukulu, kokku 165,90 eurot (tlk 120a-124 I kd). Samuti on kohus hüvitanud eksperdi R.Y-le seoses kohtuistungile tunnistajana ilmumisega tekkinud sõidukulu 64,12 eurot (tlk 129-138 I kd). Tunnistaja kulu 165,90 eurot mõistab kohus Kairi Kuusemaalt r