KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 14. veebruar 2019 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-17-9564 Kohtunik Larissa Prokopenko Sekretär, tõlk Ingrid Koddo, Marina Davõdovitš Prokurör Margit Luga (kirjalik arvamus) Kohtuasi Viru Vangla materjalid L.O ´i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega Süüdimõistetu L.O , isikukood: XXX, kannab karistust Viru Vanglas Kaitsja Asja läbivaatamise kuupäev Irina Žurina 14.02.2019 avalikul kohtuistungil RESOLUTSIOON Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras: Jätta L.O talle mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelvalvega vabastamata. Rahuldada kaitsja, advokaat osutamise eest tasu 90 eurot. Irina Žurina taotlus L.O-le riigi õigusabi Välja mõista L.O-lt kriminaalmenetluse kulud 90 eurot kaitsjatasu osutatud õigusabi eest. L.O ´il tasuda kaitsjatasu 12 kuulise tähtaja jooksul alates kohtumääruse jõustumise tähtajast Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB pangas nr EE351010052031000004 SWEDBANK EE502200221014193355 LUMINOR BANK EE401700017002872300 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99917700069843 ning selgitusse märkida süüdimõistetu ees-ja perekonnanimi, kriminaalasja nr, menetluskulud. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 1
(5)Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 1 5 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 22.01.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava L.O tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. L.O on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 25.10.2017 kohtuotsusega KarS § 200 lg 2 p 7; § 199 lg 2 p 4,8 järgi ja karistati KarS § 64 lg 1, 68 lg 1 alusel 2 aasta 11 kuu 28 päeva vangistusega. Karistuse kandmise algus 27.07.2017 ja lõpp 25.07.
- L.O andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega (lk 8). Kinnipidamisasutusest L.O kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et süüdimõistetul puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Vabanemise korral asub kinnipeetav elama õe juurde aadressile xxx. Tegemist on nelja toalise kõigi mugavustega ja korralikult sisustatud majaga. Kinnipeetava õde, õe abikaasa ja õe poeg on andnud oma nõusoleku elektroonilise järelevalve seadme paigaldamiseks nende majja ja vabanemisjärgselt ootavad kinnipeetavat elama oma koju. Elamu vastab elektroonilise valve paigaldamise tingimustele. Isikul puudub kehtiv isikut tõendav dokument. Isikul on algharidus. Osaleb riigikeele A2 taseme õppes. Väidetavalt läbis töötukassa kaudu ehitaja kursused. Alates 06.11.2018 õpib abikokka kursustel. xxx ametliku kinnituskirja kohaselt saab kinnipeetav jätkata abikokka eriala õppimist peale vabanemist xxx õppekohas juhul kui teda vabastatakse ETEV/TEV korras. Töötas vabaduses enamasti mitteametlikult. Viimati töötas xxx. Vanglas toetab materiaalselt õde. Isik on kriminaalkorras karistatud
- korda varavastase kuritegude eest. Praegu kannab karistust röövimise eest. TÄITISE andmetel isikul on tal rahalisi nõudeid umbes 25 231 eur. Isikul on raskusi tulude ja kulude hoidmisega. Isikul on väljakujunenud kulutamisharjumus ja seda järgiv elustiil, mille tõttu tal puudub otsene tahe oma elustiili muuta. Isik tunnistab, et varastas selleks, et elada ja vahel harva narkootikume osta. Toimetulekut vabaduses mõjutasid võlad ja narkootikumide tarvitamine. Vangistuses olles töötas koristajana ja teise kinnipeetava hooldajana. Lähivõrgustikku kuuluvad õde oma perega. Suhted head ja toetavad. Kinnipeetaval on ka endine abikaasa ja poeg, kellega suhteb harva. Arvestades kinnipeetava senist korduvat kriminaalkaristatust, on selgelt näha et tema elustiil on hoolimatu ja riskiv, suhtlusringkond kriminaalset käitumist pigem toetav ja soosiv. Mõjutatavaks end ei pea. Kinnipeetav väidab, et alkoholi tarvitamine ei ole tema jaoks kunagi olnud probleemiks. Samas on teda kaks korda karistatud Alkoholiseaduse §70 alusel (viimati 2010 oktoobris). Vbaduses tarvitas erinevaid narkootikume alates 1998.a. Seitse korda karistatud NPAS §15´1 alusel (viimati juuli 2017). Varem vangistuseajal koostöös inspektor-kontaktisikuga töötas individuaalselt narkootikumide käsitletavatel teemadel, samuti osales ka Anonüümsete narkomaanide tugigrupis. Pikaajalisest tarvitamisest tulenevalt on uimastitest tulenev risk ja ohtlikkus suur, kuna isik ei taju probleemi olemust/tõsidust. Viru Vangla med.osakonna andmetel esineb opiaadide sõltuvus. Isiku narkootikumide tarvitamine ja kuritegude sooritamine on otseses omavahelises seoses. Isiku sõnul oli tema majanduslik olukord halb, kuid sellegipoolest leidis raha narkoainete ostmiseks. Varasemalt oli isik kriminaalkorras karistatud narkootikumide tarvitamise eest kinnipidamiskohas. Ajavahemikul 27.07.201730.11.2018 läbis Viru Vanglas sotsiaalprogrammi "Eluviisitreening". Isik läbis antud 2
(5)programmi juba mitmendat korda. Probleemide lahendamiseks ja eesmärkide saavutamiseks on kasutanud ebaefektiivseid meetodeid. Probleemide sihipärase lahendamise asemel otsib kergemaid lahendusteid, selle asemel, et tööle minna üritab majanduslikke probleeme lahendada kuritegelikul teel. Isikul on reaalsed eesmärgid, kuid nende saavutamine on ebatõenäoline, kui ta jätkab narkootikumide tarvitamist. Tulevikuplaaniks on töötamine. Varasem elukäik näitab, et eesmärki saavutanud ei ole. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 69% ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 43%. Vangla ei toeta L.O ennetähtaegselt vabastamist elektroonilise järelevalve kohaldamisega. 22.01.2019 esitas Viru Vangla teate, et L.O suhtes on algatatud 22.01.2019 kriminaalmenetlus KarS 331 tunnustel. L.O taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Kaitsja toetab oma kaitsealust. Prokurör pole nõus isiku ennetähtaegse vabastamisega elektroonilise järelevalve alla. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja tema kaitsa arvamuse ning arvestades prokuröri kirjalikku arvamust, leiab, et L.O tuleb jätta elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on süüdimõistetu ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendamata ja liialt ennatlik. KarS § 76 lg 4 alusel, tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdlase isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on 18 korda kriminaalkorras karistatud, vanglakaristust kannab 8. korda. Kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Isikul on vabanemisel olemas elukoht. Garanteeritud töökoht puudub. Ennetähtaegse vabanemise korral asub süüdimõistetu elama õe ja tema perekonna juurde aadressile xxx. Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). See tingimus on täidetud, kuna isikul puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Kohus peab positiivseks seda, et isik on vangistuses olnud hõivatud tööga ja riigikeele õppimisega, samuti osalenud sotsiaalprogrammis. Samas puudub kohtul alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline. L.O pani toime esimese raskusastme varavastase kuriteo. Tegu oli toime pandud rahalise kasu saamise eesmärgil, ning selle soodusteguriks oli sõltuvusainete tarvitamine. Tegu on narkosõltlasega, kes võib vabaduses taas hakata tarvitama narootikume ning toime panema kuritegusid. L.O suhtes on 22.01.2019 vangla poolt alustatud kriminaalmenetlus KarS § 331 järgi. 3
(5)Arvestades süüdimõistetu poolt toimepandud kuriteo asjaolusid, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla õigustatud. Kohus on seisukohal, et süüdimõistetu puhul, kes on karistatud suures koguses narkootilise aine käitlemise eest, ei ole kohtul alust arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks madal. Kohus leiab, et toimepandud kuriteo asjaolud näitavad, et tema puhul on uue kuriteo toimepanemise risk suur. Kohus ei näe ühtki alust, miks sellist isikut tuleb vabastada enne tähtaega, ja kuidas kriminaalhooldus saaks maandada uue kuriteo toimepanemise riski. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 25.07.2020, ärakandmiseks on veel 1 aasta ja 5 kuud vangistust, mis on pikk aeg. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine liialt ennatlik. Sealjuures on järelejäänud vangistuse jooksul võimalik teha järeldusi oma varasemast käitumisest, õppida või käia tööl. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKo 3-1-1-12-17 p 20). Samas on värskemas kohtupraktikas (RKKKm 3-1-1-12-17 p 21) selgitatud, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega. Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Teisisõnu – süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist. Nii hindabki käesoleval juhul kohus süüdimõistetu pingutusi (kindel elukoht ja lähedaste olemasolu nin g tööhõives ja riigikeele õppes osalemine) küll kiiduväärseks, kuid leiab, et nimetatu ei ole tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. Kohtul ei teki antud juhul veendumust, et süüdimõistetu võiks vabaduses seadusekuulekalt elada. Sellise veendumuse tekitab eelkõige tema poolt toime pandud kuritegude arvukus ja asjaolud. Tegu on 4
(5)narkosõltlasega, kes pani kuritegusid toime narkootikude ostmiseks. Nii eksisteerib suur risk, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Kohus rõhutab, et isiku ennetähtaegsel vabastamisel kriminaalhoolduse alla on tegemist riigi poolt ellu kutsutud institutsiooniga tagamaks järelevalvet kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise üle ning soodustamaks isiku sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Samas peab kohtul tekkima veendumus, et vabastatav isik on kriminaalhooldusele sobilik. Kui aga süüdimõistetud isik ei suuda hoida end käitumast seadusekuulekalt, näitab see vaid tema veendumusi ja hoiakuid õiguskorra suhtes. Isiku ennetähtaegsele vabanemisele on vastu nii vangla kui ka prokuratuur. Seega on kohus seisukohal, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kohus on käesoleval ajal veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu L.O temale Viru Maakohtu 25.10.2017 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Larissa Prokopenko 5
(5)