Obsah (4)

§ 331§ 65§ 76§ 75

1-19-4345 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 03. märts 2020, Narva kohtumaja Kohtuasja number 1-19-4345 (19922700006) Kohtunik Merit Bobrõšev Kohtuistungi sekretär Ilona Bere

§-st 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384 määrab kohus: Jätta T.B tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise valve alla vabastamata. Määrata OSAÜHINGule IDA-VIRU ADVOKAADIBÜROO makstava riigi õigusabi tasu suuruseks T.B-le Viru Maakohtus osutatud riigi õigusabi eest 219 (kakssada üheksateist) eurot ja 12 senti, sh käibemaks 36 (kolmkümmend kuus) eurot ja 52 senti. Mõista T.B-lt Eesti Vabariigi kasuks välja 219 (kakssada üheksateist) eurot ja 12 senti, mis tuleb tasuda 3 (kolme) kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas või arveldusarvele nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99919700032933 ning selgitus „T.B , 1-19-4345, kriminaalmenetluse kulu“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 1 1-19-4345 Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse. Määruskaebus tuleb esitada Viru Maakohtu Narva kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik 1. Viru Maakohtu 20.06.2019 otsusega tunnistati T.B kokkuleppemenetluse korras süüdi ja teda karistati

§ 331

järgi, kohaldades

§ 65lg 2 sätteid 1 aasta 2 kuu ja 5 päeva pikkuse vangistusega.

Karistuse kandmise alguseks loeti 20.06.

2. 20.01.2020 edastas Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid T.B tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks elektroonilise valve alla. T.B karistusaeg algas 20.06.2019, see lõppeb 25.08.2020 ja

§ 76lg 2 p 1 kohane tähtaeg saabus 22.01.2020.

T.B isikuandmetele tuginedes ei toeta vangla tema ennetähtaegset vabanemist ühes tema allutamisega elektroonilisele valvele.

1. Kohtule adresseeritud kirjalikus seisukohas prokuratuur, nõustudes vangla arvamuses toodud argumentidega, ei toeta T.B ennetähtaegset vabanemist elektroonilise valve alla.
2. Kohtuistungi eelselt edastasid T.B ja J. T.B kohtule avalduse päringu tegemiseks Viru Vanglale täiendava dokumendina töökoha garantiikirja lisamiseks ennetähtaegse karistuse kandmiselt vabastamise otsustamise materjalide juurde. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil
3. Kohtuistungil palus kaitsja võtta vastu ja lisada kriminaalasja materjalide juurde lisamiseks OÜ L kirja narkosõltuvusega isiku abistamise kohta 12 kuulises programmis; kaitsja päringu Viru Vanglale ühes vastuskirjaga, mis kinnitab töökohagarantii olemasolu ja arstitõendi T.B kroonilisest haigusest.
4. Kohtuistungil avaldas T.B , et taotleb tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist, nõustudes alluma elektroonilisele valvele tähtajaga isegi kuni karistusaja lõpuni, 6 kuuks, sest lihtsam on, kui vabanemise korral on ranged tingimused. Karistus kannab kaheksandat või üheksandat korda ja karistuste kandmise põhjuseks on olnud narkosõltuvus. Olukord on muutunud ja nüüd esmakordselt on pöördunud abi saamiseks. Samuti on vanust juurde tulnud. Vangla taotlust rehabilitatsioonile suunamiseks rahuldanud ei ole. Kinnipeetav võttis ise ühendust OÜga L, kes aitab vanglas sõltuvusvastast programmi läbida. Vabanedes on plaan minna kusagile abi otsimiseks. Distsiplinaarsüütegu on seotud tööga vanglas - muna koorimine mitte ettenähtud kohas. Lähedaseks isikuks on õde, kelle perega on lähedased suhted. Õe juures oli ka kinnipidamise eelne elukoht. Kinnipidamise eelselt on töötanud K tehases mitteametlikult ja N l ametlikult. Rahaliste nõuete sisu ei ole teada, kuid ilmselt on seotud kohtunõuetega. Nõudeid on tasunud vabaduses viibides ja vanglas on ka kinnipidamised toimunud. Ametlikult tööle minna ei ole mõtet, kuna sellisel juhul arestib kohtutäitur koheselt arvelduskonto. Seetõttu arvet avada ei ole mõtet. L jurist aitab korraldada nõuete tasumist tasapisi. Kõigi vabanemisega kaasnevate tingimustega on nõus. Varasemalt enne tähtaega tingimisi vabastatud ei ole. Vangistuses on töötasu suuruseks ca 75 eurot kolme vahetuse peale kümme töökorda. Soov on tööle minna, kõrvalt õppida ja asuda tööle laeval. L tugiisikuga on toimunud suhtlus kahel korral vangistuse tingimustes ja telefoni teel iganädalaselt. Vastuseks kaitsja päringule, et õe sõnul kinnipeetaval narkosõltuvus puudub selgitas T.B , et keegi lähedastest ei teadnud narkosõltuvusest ja narkojoobes koju ei tulnud. Kahel korral on läbitud Eluviisitreening, mis on andnud teadmise, et võimalik on elada ka narkovabalt ja isegi kui tuleb tagasilöök, siis olemas on tugi, kuhu pöörduda. xxx, kuid taotlus on pikendamata isikust endast lähtuvalt taotluse mitteesitamisel. Tervislik seisund lubab töötada valikuliselt. Motivatsioon muutuseks on kõrge. Vabaduses ootab neiu, kellega 2 1-19-4345 tutvuti vabaduse tingimustes. On nõus 12 kuulise rahabilitasiooniprogrammiga ja nõustub kaitsja seisukohaga.
5. Kinnipeetava kaitsja tõi täiendavalt välja, et T.B iseloomustuses on enamus väljatoodut positiivne. Individuaalne täitmiskava on täidetud. Kaitsealune tunnistab oma probleemi ja tegeleb sellega. Läbitud Eluviisitreening on kaasa toonud positiivse tulemuse. Distsiplinaarsüütegu on vähese osatähtsusega. Edaspidist riski aitavad vähenda läbitud programmid ja vabanemisjärgsed lisakohustused. Kehtetute karistustega seisukoha kujundamisel arvestada ei saa. Karistuse eesmärk on täidetud. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
6. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, prokuratuuri kirjaliku vastusega ja kuulanud ära süüdlase seisukohad, leiab, et T.B tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise valve alla vabastamata. 9.

§ 76

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud ja nõustunud

§ 75lg 2 p-s 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega.

Kohus möönab, et T.B on ära kandnud poole mõistetud vangistusest ja on nõustunud alluma elektroonilisele valvele. Kohtu käsutuses olevate materjalide kohaselt on T.B avaldatud elukohale võimalik kohaldada elektroonilise valve seadet, elukoha omanik on andnud nõustumuse T.B sinna elama asumiseks ühes elektroonilise valveseadme paigaldamisega, mistõttu on elukoht T.B-l vabanemise järgselt olemas ning see vastab elektroonilise valveseadme rakendamise tingimustele. Nõustumuse soovitud elukohta elama asumiseks on andnud ka seal elavad täisealised isikud. Seega tuleb nentida T.B puhul formaalsete eelduste täidetust selleks, et vaagida sisuliselt T.B tingimisi enne tähtaega vangistusest vabanemist. 10. Vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamise otsustamisel arvestab kohus vastavalt

§ 76

lg-le 4 kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

§ 76

lg 4 järgi on hinnatavateks asjaoludeks ka uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes osalemine või nõusolek osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal. 11. Saab nõustuda, et T.B käitumises vangistuses on paljugi postiivset. T.B on vangistuse viibides olnud hõivatud tööga. Tervislik seisund on võimaldanud tööd teha. Kahtlusteta on vangistuses töö tegemine ühiskonda sotsialiseerumisel suureks abiks, sest aitab kujundada kinnipeetava väärtushinnanguid, et seaduskuulekas toimetulek on võimalik ka läbi oma tööpanuse. Oma tööpanuse osatähtsust saab T.B mõista ka läbi selle, et kinnipidamisasutuses töötamisest saadavast töötasust saab hüvitada võlanõudeid. T.B on läbinud erinevaid sotsiaalprogramme täies mahus, kus programmi kestel töötas aktiivselt kaasa. T.B-ga on läbi viidud asjakohase sotsiaalprogrammi jätkutegevusena vestlusi, mille tulemusena on järeldatud, et kinnipeetav mõistab enda riskifaktoreid, hindab adekvaatselt enda võimeid ning olemas on realistlikud eesmärgid. T.B on osalenud riigikeele kursustel ja erialana on omandatud xxx. Lisaks on T.B-le vabanemisel tagatud elukoht ja toetava lähedasena õde. Kohus märgib, et tegemist on asjaoludega, mis annavad kaaluka panuse T.B ennetähtaegseks vabastamiseks. 12.

§ 76

lg 4 sätestab aga, et kõrvuti süüdlase käitumisega karistuse kandmise ajal ja tema võimalike elutingimuste arvestamisega, arvestab kohus ka kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, isiku varasemat elukäiku ja uue kuriteo toimepanemise riski vähendavas tegevuses osalemist. Neid asjaolusid arvesse võttes on kohus seisukohal, et N. 3 1-19-4345 T.B karistuse eesmärk pole täidetud ja see tingib tema ennetähtaegse vangistusest vabastamata jätmise. 13. T.B tunnistati Viru Maakohtu 20.06.2019 kohtuotsusega

§ 331

järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o kinnipeetava poolt narkootilise aine arsti ettekirjutuseta tarvitamises. Tutvudes T.B kriminaalasja materjalidega, järeldub sellest, et T.B pani talle süüks arvatud kuriteo toime ajal, mil ta oli Viru Maakohtu 25.10.2017 kohtuotsusega süüdi mõistetud varavastaste kuritegude toimepanemise eest ning kandis kohtuotsusega mõistetud karistust. Seega T.B on isik, kes pani uue kuriteo toime karistuse kandmise ajal. Mööda pole võimalik vaadata sellestki, et Viru Maakohtu 20.06.2019 kohtuotsuse süüdimõistmise aluseks olevad teod pole T.B üheks ja ainukeseks realiseerunud kuriteoks. Viru Maakohtu 20.06.2019 otsusele eelnevalt T.B mõisteti süüdi raske varavastase kuriteo, s.o röövimise toimepanemises, mis oli toime pandud grupis ja varavastase kuriteo toimepanemises sissetungiga ja see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud röövimise või muul omakasu motiivil. Kohtuotsusest nähtuvalt on T.B pidanud võimalikuks käituda viisil, kus tema objektiivselt avaldunud käitumine andis põhjuse uue süüdistuse esitamiseks ja tema süüdimõistmiseks. T.B on korduvalt käitunud viisil, mis oli aluseks kriminaalmenetluse alustamisele. Eeltoodust järeldub, et T.B ei ole teinud järeldusi varasematest süüdimõistvatest kohtuotsusest, vaid ikka ja jälle on pannud toime teod, millel on karistusõiguslik kvaliteet. Kirjeldatud käitumismuster viitab ohuprognoosile, et vabanemise järgselt võib T.B naasta seegi kord ebaseadusliku ja teiste isikute turvatunnet ohtu seadva tegevuse juurde. Arvestades, et T.B on korduvalt süüdi mõistetud eriliigiliste süütegude toimepanemises, siis järeldub sellest, et varasem kriminaalkorras süüdimõistmine talle mingit mõju ei avaldanud, ning taas on ta asunud käituma teiste isikute õigusi rikkuval moel. Hinnates viidatud asjaolude pinnalt T.B usaldusväärsust ja seda, kas T.B positiivselt iseloomustavad ja tema vabastamist toetavad asjaolud kaaluvad üles tema varasema käitumise eksimused, siis leiab kohus, et T.B eksimus uue kuriteo toimepanemine karistuse kandmise ajal, on sedavõrd kaalukaks ja oluliseks eksimuseks, mis ei võimalda teda tingimisi ennetähtaegse vabastamise regulatsiooni korras vabastada. T.B ei ole osanud väärtustada ka teiste isikute vara puutumatust.

1. Põhjust on rõhutada, et liitkaristuse kandmise aluseks olnud teo pani T.B toime tingimustes, kus tal oli olemas kindel elukoht. Kõrvale ei saa jätta ka fakti, et T.B-l oli olemas toetava õde ka enne karistuse kandmisele asumist. Kuigi T.B kõrval on varasemalt olnud toetav isik, siis on kinnipeetavale olnud omaseks oma õigusvastase käitumise varjamine lähedase ees. T.B varasem elukäik näitab, et vaatamata sellele, et kõrval on toetav isik, siis see ei ole osutnud selliseks faktoriks, mis hoiaks T.B õiguskuulekal teel ning nagu kinnipeetav ise kohtuistungil kinnitas oligi kuritegude toimepanemist soodustavaks teguriks narkosõltuvus. Seega ka nimetatud mõjurid ei suutnud T.B hoida õiguskuulekal teel, vaid kriisi ilmnemisel asus taas tegutsema õigusvastase tegevusega.
2. T.B kuritegude toimepanemist soodustavaks teguriks on pikaajaline narkosõltuvus. Iseloomustusest nähtuvalt on T.B tarvitatavad narkootilised ained eriliigilised. Kui siinjuures arvestada veel sedagi, et T.B on seni varjanud oma sõltuvust lähedase eest ja et viimatise süüdimõistmise aluseks oleva kuriteo, kinnipeetava poolt narkootilise aine arsti ettekirjutuseta tarvitamine, pani T.B toime vangistuses viibides, siis eeltoodust järeldub see, et kinnipeetav leiab tavaelus ja ka kõrgendatud järelevalve tingimustes võimaluse enda harjumuspärase eluviisi viljelemiseks. Seega praegusel juhul pole kohtul võimalik positiivsetele ja T.B vabastamiseks kasuks rääkivaile asjaoludele anda tähendust, mis viiks tema suhtes positiivse ennetähtaegse vabastamisotsuse tegemiseni. 4 1-19-4345
3. Teada on, et range järelevalve all vangistuse tingimustes puudub narkooti liste ainete tarvitamise võimalus. Siiski on vangistuses viibimise perioodil T.B leidnud võimaluse tarbida narkootilisi aineid. Ka kinnipeetava varasem käitumine näitab, et ikka ja taas on ta langenud narkootikumide tarvitamisse. Et kohtul tekiks T.B suhtes usaldus suutlikusest hoiduda edaspidisest narkootikumide tarvitamisest peab vabanemise protsess olema järk-järguline. Läbi konkreetsete sammude peab T.B suutma näidata üles, et on suuteline seaduskuulekaks eluks. Selliseks võimaluseks on T.B enda objektiivselt avalduvad teod. Sellisel juhul on T.B-l võimalus näidata üles lisaks sisemisele soovile ka läbi reaalsete tegude et ta on suuteline õiguskuulekaks eluks. Siinjuures peabki kohus peatuma asjaolul, et ka varasemates menetlustes on T.B väljendanud sisemist soovi muutusteks kuid ikka- ja jälle on ta sattunud oma endisele eluteele, s.o pannes toime eriliigilisi kuritegusid. Kui siia juurde arvestada ka see, et T.B majanduslik toimetulek on seni olnud kasin ning seejuures on ta leidnud vabu vahendeid enda narkosõltuvuse rahuldamiseks, siis tuleb nentida sõltuvust ning sellises situatsioonis on vajalik äärmiselt tugevat tahtejõudu, et elada edaspidi seaduskuulekalt. Kuna aga T.B on oma käitumisega demonstreerinud hetkevajadusest lähtuvat tegutsemist, siis eeltoodud asjaolud annavad piisavalt suure ohukriteeriumi, mis välistavad T.B tingimisi ennetähtaegse vabastamise elektroonilise valve alla. Elektroonilise järelevalve all on küll võimalik kontrollida, kas järelevalvele allutatud isik viibib seadme paigaldamise asukohas, kuid nimetatud järelevalve ei võimalda mingilgi viisil kontrollida millega isik tegeleb ja kellega suhtleb. Narkootilisi aineid on võimalik soetada ka enda elukohast lahkumata.
4. Seisukoha kujundamisel tuleb arvestada ka tõsiasja, et T.B ei ole viimasel ajal sõltuvustaineid tarvitanud, kuid sõltuvusainevaba elu on olnud vaid vangistuses viibimise perioodil, kuid isegi vangistuses viibimisel on ta leidnud võimaluse tarbida narkoaineid. Tuleb hinnata positiivseks, et T.B on vangistuses viibimise perioodil tegelenud oma sõltuvusega ja leidnud abikäe MTÜ-st L. Samas läbi praktilise elu vabaduse tingimustes tal puudub kogemus kas ta ka suudab hoiduda sõltuvusaine tarbimisest. T.B on avaldanud valmisolekut pöörduda teenuseosutaja poole, kes aitaks tegeleda sõltuvusprobleemist vabanemisega. T.B seisukoha järgi ranged tingimused hoiaksid teda õiguskuulekal teel. Seega T.B ei ole isegi veel täiesti kindel, et ta suudab vabaduse tingimustes seaduskulekalt elada. Kohtu seisukoha järgi ei nähtu selleks ka piisavalt kõrge motivatsiooni olemasolu. Kui narkootilise aine tarbimine on üheks riskifaktoriks kuritegude toimepanemisel ning T.B on ka ise tunnistatnud, et sõltuvus on kuritegude toimepanemist soodustavaks faktoriks, siis on olemas selline risk, mis erinevate asjaolude kokkulangemisel võib realiseeruda viisil, et taas on ohustatud ühiskonna turvatunne. Kuigi kohtuistungil on kinnipeetav avaldanud kõrget motivatsiooni edaspidseks seaduskuulekaks eluks, siis kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt on T.B-l motivatsioon muutusteks olemas, aga see on nõrk. Et T.B ei ole veel valmis seaduskuulekaks eluks vabaduses nähtub sellestki, et lisaks karistuse kandmise ajal uue kuriteo toimepanemisele on kinnipeetavat karistatud ka distsiplinaarkorras. Üldiselt teadaolevaks saab lugeda asjaolu, et sõltuvusest vabanemine on pikk protsess ning vajab isikult kõrget enesemotivatsiooni leidmist. Kuid kui T.B ei ole sõltuvusvaba elu suutnud elada vangistuses viibimise perioodilgi, siis puudub veendumus, et vabadusse siirdudes ta suudab hoiduda ühiskonnas olevatest ahvatlustest ning öelda kindlalt ei sõltuvusaine tarbimisele. Seda enam, kui isik on mõjutatav, nagu nähtub kohtule esitatud iseloomustusest. Kohtu ette ei ole toodud selliseid tõendeid, mis kinnitaksid T.B suutlikkust elada sõltuvusvabalt ka vanglast vabanemise järgselt. Kuigi teadaolev on, et sõltuvusaine tarvitamine vangistuse tingimustes on välistatud tugevdatud turvameetmete tõttu, on T.B selleks siiski võimaluse leidnud. Kohtu seisukoha järgi ei anna kõrget edulootust ka vastavalt kohtu ette toodud andmetele tugiteenuse osutamine ja lähedase toetav tugi. Kui pakutav programm ehk tugiisiku teenus sõltub just isiku motivatsioonist ja ka soovist koostööd teha, siis pikaajaliseks koostööks on T.B nõustumuse andnud kuid 5 1-19-4345 nagu kohus juba eespool viitas, ei nähtu kohtu ette toodud andmetest piisava motivatsiooni olemasolu. T.B on varasemalt pidanud kohaseks käituda viisil, et varjab oma lähedaste ees sõltuvust narkootikumidest. T.B on varasemalt korduvalt läbinud asjakohase sõltuvusvastase programmi, kuid sellele vaatamata on toime pandud uus kuritegu – narkoaine tarbimine kinnipidamisasutuses. Kohtu ette ei ole toodud andmeid, mille pinnalt saaks tõsikindlalt järeldada, et T.B enam oma õigusvastaseid tegusi lähedaste eest ei varjaks. Seega T.B enda objektiivselt avaldunud käitumine piisavat edulootust seaduskuulekaks eluks ei anna.
5. Kui T.B sõltuvusaineid ei tarbi, kuid teda ümbritsevad isikud, kes ei ole seduskuulekad, on olemas oht uute kuritegude toimepanemisele. Nimelt nähtub kohtule esitatud iseloomustusest, et T.B suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga isikud, sh kriminaalkorras karistatud vend, siis on olemas risk uute kuritegude toimepanemisse. Nimetatud riski saab maandada tugeva lähikondsete võrgustiku olemasolu. T.B-l on olemas õde, kellega on lähedased suhted. Kuid arvestada tuleb tõsiasjaga, et varasemalt ei ole toetav õde T.B-le positiivselt mõjunud. Ikka ja taas jõuab kohus järeldusele, et T.B suutlikkust tulla seaduskuulekalt toime vabaduse tingimustes on vajalik T.B enda käitumine vangistuses viisil, mis annab võimaluse vanglapoolse soodustuse kohaldamiseks ning mis lõppkokkuvõtteks annab T.B-le võimaluse tõestada enda suutlikkust seaduskuulekaks eluks. Kui siia juurde arvestada ka T.B vähest töökogemust, aga samuti rahaliste nõuete olemasolu märkimisväärses suuruses, siis järeldub eeltoodust, et T.B vabanemisjärgne seaduskuuleka elu perspektiiv vajab tugevdamist.
6. Süüdimõistetul on kehtiv distsiplinaarkaristus ning vangla iseloomustuses toodud distsiplinaarkaristust tuleb seisukoha kujundamisel arvestada. Nimelt nähtub kohtule tutvumiseks esitatud kinnipeetava isiklikust toimikust distsiplinaarkaristuste määramine rikkumise toimepanemise eest: T.B on kinnipidamisasutuses käitunud viisil, et ta on omanud keelatud eset. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus prognoos, et isik käitub edaspidi õiguskuulekalt.

§ 76

lg 4 kohaselt on kõnealuse prognoosi aluseks hinnang sellele, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. (RKKKm asjas nr 1-09-14104, p 21). Isikule määratud distsiplinaarkaristused just näitavad seda, kuidas süüdimõistetu on ennast vangistuse jooksul üleval pidanud. T.B käitumine vangistuses olles ühes rangete turvanõuetega näitab, et nimetatud meetmed ei suutnud ohjata T.B käitumist. Arvestades, et vabaduses on mõjutegureid ja n-ö ahvatlusi oluliselt rohkem kui vangistuses, millega tuleb arvestada, on seda kõrgem oht, et vabaduses süüdimõistetu paneb toime uue kuriteo. Kõrvutades T.B suhtes koostatud kohtuotsuseid ja tema käitumist vangistuses viibides, sh T.B käitumisest tulenevana täiendava juleolekuabinõu kohaldamisega eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine, siis joonistub välja sarnane käitumismuster, kus T.B peab vajalikuks käituda viisil mis ei ole aktsepteeritav ja seda nii vabaduses viibides kui ka vangistuses karistust kandes. Eeltoodust teeb kohus järelduse, et T.B on vangistuses viibimise kestel alles enda jaoks lahti mõtestamise staadiumis, kuidas liikuda suunas, et elada seaduskuulekat elu ning varasemalt toime pandud kuriteod ja mõistetud karistused ei ole avaldanud sellist mõju, et T.B suudaks vabaduse tingimustes elada seaduskuulekat elu. Eeltoodud asjaolud annavad piisavalt suure ohukriteeriumi, mis välistavad T.B tingimisi ennetähtaegse vabastamise. Distsiplinaarkaristuse puudumine on ennetähtaegse vabanemise eeldus.

1. Mööda pole võimalik vaadata sellestki, et T.B on kriminaalkorras karistatud korduvalt. T.B on ka varasemalt süüdi mõistetud ja karistatud vangistusega. Kirjeldatud käitumismuster viitab ohuprognoosile, et vabanemise järgselt võib T.B naasta seegi kord ebaseadusliku tegevuse juurde. Hinnates viidatud asjaolude pinnalt N. 6 1-19-4345 T.B usaldusväärsust ja seda, kas T.B positiivselt iseloomustavad ja tema vabastamist toetavad asjaolud kaaluvad üles tema varasema käitumise eksimused, siis leiab kohus, et T.B eksimus uue kuriteo toimepanemise näol karistuse kandmise ajal, on sedavõrd kaalukaks ja oluliseks eksimuseks, mis ei võimalda teda elektroonilise valve alla tingimisi ennetähtaegse vabastamise regulatsiooni korras vabastada.
2. Kohus võtab ka arvesse seda, et T.B-l on võlakohustusi summas ca 9 200 eurot. Kui siia juurde arvestada ka tõsiasi, et T.B on varasemalt suutnud elada viisil, kus esmaseks on pidanud enda elukorraldusliku vajaduse rahuldamist ning nimetatu on viinud kuritegude toimepanemisele, siis eeltoodu viitab sellele, et raskuste tekkimisel on T.B valmis asuma murekoorma vähendamiseks ebaseaduslikule teele. Tähelepanu ei saa jätta pööramata, et vastavalt kohtuistungil avaldatule T.B-le ei sobi tervislikust seisundist tulenevalt iga töö ning eelistatud on mitteametlik töötamine. Ametliku töötamise korral seab T.B tingimuseks, milline summa on vajalik igakuiselt kätte saada, et korraldada oma igapäevaelu. Arvestades T.B avaldatut, et töökoht on tal olemas vabanemise korral ning seejuures väljendatut, et ametlikult tööle minna ei ole mõtet, siis jääb vaid nentida, et T.B taotletav eesmärk on leida võimalus toimida enda soovide ja eesmärkide kohaselt ja seega tema töökoha garantiidesse ja seeläbi ka töö kaudu saadavasse legaalse sissetuleku saamisesse tuleb suhtuda reservatsiooniga, millele ei saa ülemäärast positiivset kaalu anda. Kui siiski arvestada, et isiku enda sõnul on tal võimalus asuda tööle, siis tuleb möönda, et isiku materiaalne toimetulek võib osutuda kasinaks, arvestades küllaldaselt kaalukas ulatuses võlakohustuste olemasolu. Seega tuleb nentida, et ka legaalse sissetuleku saamisel on T.B materiaalne toimetulek raskendatud. Materiaalne ebakindlus on asjaolu, mis võib tekitada ahvatlust ja/või ahvatelda teda käituma ebaseaduslikult. Ehk teisisõnu – T.B materiaalne toimetulek, ühes karistamise aluseks olnud kuriteo asjaoludega (narkoalane kuritegu; vägivallaga varavastase kuriteo toimepanemine) annab negatiivse prognoosi tema vabastamisele.
3. Kohtu hinnangul ei ole uue kuriteo riskide maandamiseks T.B puhul sobilik ka kriminaalhooldus ning vabatahtliku kohustusena võetav rehabilitatsiooniteenusel osalemine. See meede oleks põhjendatud isikute suhtes, kes on näidanud oma käitumisega vangistuses, et nad on aru saanud mõistetud karistusest ning on võimelised oma käitumist muutma. T.B on näidanud, et ka range järelevalve ei mõjuta teda ning seega ei ole alust arvata, et oleks põhjust süüdimõistetut usaldada ja rakendada tema suhtes kriminaalhooldust.
4. Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et vaatamata mitmetele T.B vabanemist toetavatele asjaoludele on toimiku pinnalt sedastatavad mitmed asjaolud, mis A. Logvinovi ennetähtaegse vabastamise põhjendatuse ja T.B valmisoleku edaspidiseks õiguskuulekaks eluks kahtluse alla seavad. Olukorras, kus asjaolud nende kogumis hindamisel piisavat veenvust isiku edaspidises õiguskuulekuses ei tekita, pole võimalik isikut ka karistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastada.
5. Seoses T.B suhtes koostatud iseloomustusega peab kohus vajalikuks juhtida tähelepanu asjaolule, et iseloomustus kätkeb endas viiteid T.B varasemale, ent kustunud/arhiveeritud karistustele - vähemalt osaliselt iseloomustatakse T.B just varasemate, ent arhiveeritud karistusandmete kaudu. Riigikohus avaldas lahendi nr 1-14-10087 II. osa p-s 34 põhimõttelist seisukohta, et õigusliku tähendusega kustunud karistust puudutavate andmete arvesse võtmine ei ole

RS § 5 lg 1 mõttes lubatav. Kuigi antud selgitus seondub ennekõike kohtu poolt kasutatavate andmetega, on kohus veendumusel, et kuna kohtu otsustus moodustub asjaolude kogumis hindamisest ja sellesse kogumisse kuulub ka isiku kohta koostatud iseloomustus, siis on lubamatu tugineda kinnipidamisasutuse poolt koostatavas iseloomustuses isiku varasematele, s.o arhiveeritud 7 1-19-4345 karistusandmetele – neile andmetele tuginemine mõjutab ja moonutab isiku suhtes antavat hinnangut/iseloomustust ja on konkreetse isiku jaoks selgelt negatiivse väljundiga.

1. T.B kaitsja I. Žurina esitas kohtule taotluse riigi õigusabi kindlaksmääramiseks 222,72 euro suuruses summas, sh käibemaks 37,12 eurot. Taotluse kohaselt kulus advokaadil nõustamisele vanglas kliendi taotlusel 20 minutit, s.o 27 eurot; vangla ennetähtaegse vabastamise materjalidega tutvumiseks ja kohtuistungiks ettevalmistamiseks 60 minutit, summas 54 eurot; kohtuistungi ajakuluks on 60 minutit, s.o 54 eurot. Neile summadele lisandub käibemaks. Kohus peab esitatud taotlust nii toimingute kui ajamääratluste osas põhjendatuks osaliselt. Kohtuistungi ajakulu ei pea kohus põhjendatuks sellele kulunud aja osas, arvestades istung toimus 60 minuti asemel 56 minutit. Tasu arvestatakse ühe minuti täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni ning tasu arvestamisel menetlustoimingul osalemise eest lähtutakse menetlustoimingu protokollis esitatud või muudest asjassepuutuvatest andmetest. Viru Vangla materjalid T.B tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega määras kohus läbi vaadata 11.02.2020 algusega kell 9:30 algaval kohtuistungil. Kohtuistungi protokolli kohaselt lõppes istung 10:
2. Eeltoodust järeldub, et kaitsja on tasu küsinud enam nelja minuti eest, s.o summas 3 eurot, mille võrra kohus vähendab kaitsjale makstava riigi õigusabi tasu suurust. Seega juhindudes riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1 ja § 21 lg-st 3 ning toimingute tegemise ajal kehtinud justiitsministri
3. juuli 2016 määruse nr 16 „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ § 1 lg-dest 1 ja 10, § 7 lg-dest 3 ja 4 rahuldab kohus kaitsja taotluse ja määrab riigi õigusabi tasu suuruseks 219,12 eurot, sh käibemaks. Kõnealune menetluskulu kuulub T.B-lt välja mõistmisele (KrMS § 180 lg 1 alusel). /allkirjastatud digitaalselt/ 8