lg 2 järgi lühimenetluses Laura Liisa Mölder I.V – isikukood XXX; EV kodanik; emakeel: vene keel; xxxharidusega; elukoht: xxx, xxx ; töökoht: xxx ; 5 kehtiv at kriminaalkaristus, 3 kehtivat väärteokaristust, tõkend elukohast lahkumise keeld Toomas Pilt RESOLUTSIOON Tunnistada süüdi I.V KarS §
MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada I.V-le mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 3 (kolm) kuud 10 (kümme) päeva vangistust. KarS § 69 lg 7 ja § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust I.V-le Harju Maakohtu 16.04.2020 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – vangistuse 6 kuud ja 19 päeva – võrra ja mõista lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus 9 kuud ja 29 päeva. Kohaldades KarS § 68 lg 1 sätteid arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 14.07.2021 kuni 15.07.2021, s.o 2 (kaks) päeva ning ärakandmisele kuulub vangistus 9 kuud ja 27 päeva. Karistuse kandmise aja algust lugeda reaalsest karistuse kandmisele asumisest. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – süüdistatava I.V suhtes jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada. Menetluskulud I.V-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 4, 9; § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1alusel riigituludesse • • sundraha 981 eurot kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 204 eurot KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda 12 (kaheteist) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates igakuiste maksetena summas 98,75 eurot. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank või EE401700017002872300 Luminor Bank. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida viitenumber
Kohtuistungil süüdistatav I.V selgitas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja 2 lahendamisega lühimenetluses. Süüdistatav avaldas, et on andnud kohtueelses menetluses ütlused ning jääb nende juurde. Kaitsja asus seisukohale, et süüdistus on põhjendatud ning süüdistatava poolt süüteo toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus leiab, et I.V-le etteheidetav tegu on tõendatud ja XXX AS- s 14.07.2021 toime pandud tegu kinnitavad järgmised kriminaalasja kohtuistungil avaldatud ja uuritud tõendid. XXX AS avaldusest, millele on lisatud kviitung ja õigusvastase teo toimepanemise akt (tl 1-3), nähtub, et vastutusele palutakse võtta 14.07.2021 kella 20.21 ajal kaupluses XXX, aadressil xxx xx, Tallinn õigusvastase teo toime pannud isik, kelle juurest avastati XXX AS kuuluvat maksmata kaupa 207,50 euro väärtuses: kaks pudelit 100 cl konjakit Hennessy VS maksumusega 58,90 €/tk, s.o maksumusega kokku 117,80 eurot ja kolm 70 cl pudelit konjakit Hennessy VS maksumusega 29,90 €/tk, s.o maksumusega kokku 89,70 eurot. Rikkumata kaup tagastati kauplusele. Tunnistaja turvatöötaja G. M. ütluste kohaselt (lk 4-5) nägi ta 14.07.2021 aadressil xxx xx asuvas XXXis, et valge T-särgi ja siniste pükstega meesterahvas võttis alkoholi kokku väärtusega 207,50 eurot ja pani kauba korvi. Seejärel väljus meesterahvas kell 20.21 kassaliine läbides kauplusest võetud kauba eest tasumata. Meesterahvas peeti kinni kell 20.25 ja viidi turvaruumi. Kaup on korras ja kauplusele tagastatud. Tunnistaja ütlusi kinnitab asitõendi – kaupluses teo toimepanemise ajal töötanud turvakaamera videosalvestise (CD-l) – vaatluse protokoll koos fototabeliga (tl 23-30), millest nähtub, et süüdistatav 14.07.2021 kella 20.18 paiku siseneb kaupluse müügisaali, võtab sissepääsu kõrvalt ostukorvi ja liigub sellega edasi alkoholiosakonda. Alkoholiosakonnas võtab ta riiulilt tumedat värvi karbi, millel on näha kirja Hennessy ning asetab selle ostukorvi. Seejärel võtab ta veel neljal korral riiulilt sarnased karbid ja asetab ostukorvi. Edasi liigub ta müügisaalis ringi ja suundub müügisaali sissepääsu poole. Sissepääsu väravate juures asetab süüdistatav korvi koos karpidega maha, suundudes tagasi müügisaali. Isik väljub müügisaalist läbi sissepääsu, kummardab koha juures, kuhu ta pani maha ostukorvi koos võetud kaubaga ja tõstab müügisaalis asuvast ostukorvist läbi piirdeaia mustad konjakikarbid enda käes olevasse kilekotti. Seejärel kella 20.22 paiku liigub ta kilekoti ja võetud kaubaga kaupluse väljapääsu suunas, kuid märgates turvatöötajat , jätab kilekoti maha ja jookseb kauplusest välja Ka videosalvestiselt nähtub süüdistatava tegevus 14.07.2021 xxx xx asuvas kaupluses XXX. Lisaks tunnistab ka süüdistatav ise kahtlustatavana antud ütlustes (lk 16-18) teo toimepanemist, kahetseb tehtut ja selgitab, et võttis kauplusest karpides asuvad konjakipudelid, mille ta pani võetud kilekoti sisse ostukorvis ning siis väljus kaupluse müügisaalist ilma võetud pudelite ja kilekoti eest maksmata. Kinnipidamisel tagastas ta konjakipudelid ja kilekoti. Lisab, et varastas kaubad enda tarbeks ja oli varguse toimepanemisel alkoholijoobes. Seega vastab I.V tegu varguse katse objektiivsetele ja subjektiivsetele tunnustele - tegutsedes võõra vallasasja (poele kuuluva alkoholi) omastamise eesmärgiga (kavatsetus), üritas ta kehtestada sellele kaubale uut valdust, väljudes poest kauba eest maksmata. Tegu jäi katse staadiumisse temast sõltumatutel põhjustel, s.o turvatöötaja tegevuse tõttu. Teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. KarS § 199 lg 2 p 4 järgi karistatakse võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikut, kes on varem toime pannud varguse. Karistusregistri teatisest (lk 36-41, 66-71) ja Harju Maakohtu 16.04.2020 otsusest (lk 45-47 ) nähtub, et I.V tunnistati süüdi KarS § 199 lg 2 p 4 järgi ja karistati 4 3 kuu pikkuse vangistusega, mida vähendati lühimenetluse sätete kohaselt kolmandiku võrra. Kohus liitis mõistetud karistusele varasema ärakandmata karistuse ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 6 kuud ja 20 päeva vangistust ja rahaline karistus 1277.39 eurot. Eelvangistuses viibitud 2 päeva kuulus karistusaja hulka ning kandmisele kuulunud vangistus 1 aasta 6 kuud ja 18 päeva asendati üldkasuliku tööga 558 tunni ulatuses. Rahaline karistus kuulus iseseisvale täitmisele. Arvestades, et I.V on varem kohtu poolt karistatud varguse toimepanemise eest, on tuvastamist leidnud, et I.V pani oma tahtliku tegevusega toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, see on KarS §
S § 56 lg 1 alusel isiku süü suurusest ja võtab arvesse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Kohus leiab, et I.V süü praeguses asjas ei ole suur, sest te gu jäi katse staadiumisse, kuriteo objektid tagastati kauplusele ja asjade väärtus ei olnud suur. Kohtuistungil avaldas isik toimepandu suhtes kahetsust, mida kohus peab karistust kergendavaks asjaoluks. Kohtu hinnangul ei ole samas alust süüdistatava karistamiseks rahalise karistusega, kuna I.V on ka varem karistatud varguse toimepanemise eest vangistusega, mis ei ole isikule piisavat mõju avaldanud. Tegu on toime pandud ajal, mil ta oli kohustatud tegema üldkasulikku tööd. Isikule antakse üldkasuliku töö määramisel sisuliselt võimalus korraldada enda elu viisil, mis välistaks karistuse reaalselt täitmisele pööramise. I.V sellises käitumises, kus ta paneb uue kuriteo toime üldkasuliku töö tegemise ajal, väljendub kohtu hinnangul ilmselge ning teadlik vastandumine õiguskorrale ning see näitab üheselt, et isik ei ole aru saanud talle varasemalt mõistetud karistuse tähendusest. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus I.V-le sanktsiooni alammäära lähedale jääva vabaduskaotusliku karistuse, s.o 5 kuud vangistust, mida vähendab KrMS § 238 lg 2 alusel ühe kolmandiku võrra. Vähendatud karistuseks jääb 3 kuud ja 10 päeva vangistust. I.V on 16.04.2020 Harju Maakohtu otsusega kriminaalasjas nr 1-20-2151 süüdi tunnistatud KarS § 199 lg 2 p 4 järgi ja karistatud liitkaristusega 1 aasta 6 kuud ja 18 päeva, mis asendati üldkasuliku tööga 558 tunni ulatuses. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrati 2 aastat (lk 45-47). Seisuga 28.10.2021 on I.V mõistetud karistusest ära teinud 359 tundi üldkasulikku tööd, tegemata on 199 tundi üldkasulikku tööd (lk 52). KarS § 69 lg 7 kohaselt, kui süüdimõistetu paneb üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, asendatakse talle mõistetud üldkasuliku töö tegemata osa KarS § 69 lg -s 6 sätestatud vahekorras. Liitkaristus aga mõistetakse vastavalt KarS § 65 lg-s 2 sätestatule. Kuivõrd süüdistatav on käesolevas kriminaalasjas kuriteo toime pannud pärast Harju Maakohtu 16.04.2020 kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist, tuleb KarS § 65 lg 2 alusel mõista liitkaristus eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osaga, s.o 6 kuu 19 päeva vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb karistuse hulka arvata eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva, seega tuleb liitkaristuseks tuleb mõista 9 kuud ja 27 päeva vangistust. Vangistuse kandmist arvestada alates I.V karistuse kandmisele asumisest või tema karistuse ärakandmisele toimetamisest. Tõkend, elukohast lahkumise keeld, tuleb jätta süüdistatava suhtes muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada. Menetluskulud 4 KrMS § 175 lg 1 p-de 4 ja 9 ning § 179 lg 1 p 2 alusel on menetluskulud II astme kuriteo süüdimõistmisega kaasnev sundraha 981 eurot ja kaitsjatasu 204 eurot, kokku 1185 eurot. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Arvestades menetluskulude suurust käib ühekorraga nende tasumine I.V-le ilmselgelt üle jõu, seda ka olukorras, kus tal on töökoht ja kindel sissetulek (lk 83). Seega leiab kohus, et väljamõistetud menetluskulud tuleb KrMS § 180 lg 3 4. lause alusel tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, s.o igakuiselt 98,75 eurot. Asitõend Asitõend, milleks on 1 CD-plaat turvakaamera salvestisega, tuleb jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde. Aulike Salo kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.