Obsah (7)

§ 70§ 104§ 423§ 663§ 657§ 171§ 427

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Ele Liiv, Peeter Pällin ja Siret Siilbek Kohtukoosseis 11.06.2025, Tallinn Määruse tegemise aeg ja koht 2-24-138576 Tsiviilasja number Tsiviilasi Luminor Liis

§ 70

lg 1 kohaselt määratakse rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi, millal võib asja menetleda Eesti kohus. Asi allub Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt (

§ 70

lg 2).

-is rahvusvahelise kohtualluvuse kohta sätestatut kohaldatakse kohtualluvuse määramisel Euroopa Liidu liikmesriikide kohtute vahel üksnes ulatuses, milles see ei ole reguleeritud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusega (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades ehk Brüssel I määrusega (uuesti sõnastatud). 5.

1. Avaldaja ja võlgniku vahel sõlmitud liisingulepingu näol on tegemist Brüssel I määruse (uuesti sõnastatud) artikkel 17 lg 1 p b tähenduses sõlmitud lepinguga. Artikkel 18 lg 2 kohaselt võib teine lepinguosaline algatada menetluse tarbija vastu üksnes selle liikmesriigi kohtutes, kus on tarbija alaline elukoht. Eesti rahvastikuregistri andmetel oli võlgniku elukohaks kuni 08.12.2024 PPP. Võlgniku tütar on 21.11.2024 kohtule kinnitanud, et võlgnik elab Soomes. Sama on kinnitanud kohtule ka 2 võlgniku endine abikaasa tsiviilasja nr 2-24-126453 menetluses. Töötajate registris on viimane sissekanne võlgniku kohta tehtud 01.07.2024 (töötamise lõpp 30.06.2024). Soome rahvastikuregistris on võlgniku kehtivaks aadressiks alates 09.08.2024 registreeritud XXX, Helsinki. Samal aadressil on võlgnikule makseettepanek Soome kohtu vahendusel isiklikult kätte toimetatud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 14 lg 1 kohaselt on isiku elukoht koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab. Alaline elukoht on koht, millega isik on isiklikult kõige enam seotud. Eeltoodu alusel ei ole võlgniku alaline elukoht Eestis. 5.
2. Brüssel I määruse (uuesti sõnastatud) artikkel 19 kohaselt võib artiklite 17 ja 18 sätetest kõrvale kalduda üksnes kokkuleppe alusel, mis on sõlmitud pärast vaidluse teket või mis võimaldab tarbijal algatada menetluse käesolevas jaos nimetamata kohtutes või mille on sõlminud tarbija ja teine lepingupool, kelle mõlema alaline või peamine elukoht oli kokkuleppe sõlmimise ajal samas liikmesriigis, ning mille kohaselt on asja lahendamiseks pädevad kõnealuse liikmesriigi kohtud, tingimusel, et selline kokkulepe ei ole vastuolus asjaomase liikmesriigi õigusega. Kohtualluvuse kokkulepe on kehtiv, kui see on sõlmitud

§ 104

lg-s 3 sätestatud tingimustel.

§ 104

lg 3 p 2 kohaselt kehtib kohtualluvuse kokkulepe ka juhul, kui kohtualluvus lepiti kokku juhuks, kui kostja asub pärast kokkuleppe sõlmimist elama välisriiki või kui viib sinna üle oma tegevuskoha või asukoha või kui tema tegevus-, elu- või asukoht ei ole hagi esitamise ajal teada. Kohtualluvuse kokkuleppe näol on tegemist tüüptingimusega võlaõigusseaduse (VÕS) § 37 lg 1 mõistes. Üldtingimustes sisalduv kokkulepe ei ole sõlmitud spetsiaalselt

§ 104lg 3 ps 2 nimetatud juhuks.

Asjas ei esine Brüssel I määruse (uuesti sõnastatud) artiklis 19 märgitud asjaolusid, mis võimaldaksid kõrvale kalduda artiklites 17 ja 18 sätestatust. 5.

1. Kui tekib küsimus, kas hagi allub Brüssel I määruse järgi Eesti kohtule, oleks üldjuhul vajalik küsida selle kohta ka kostja seisukohta. Asja on võimalik menetleda, kui kostja annab selleks oma selgesõnalise või vaikiva nõustumise (nt ilmub kohtuistungile). Kohus saab hagi menetlusse võtmisest keelduda, kui kostja elukoht on teises liikmesriigis ning ta vaidleb kohtualluvusele Eestis vastu või ei vasta kohtule (RKTKm 21.11.2012, 3-2-1-123-12, p 11). Kuna võlgnik ei ole kohtule vastanud, ei ole ta kohtusse ilmunud Brüssel I määruse (uuesti sõnastatud) artikkel 26 lg 1 mõttes. Brüssel I määruse (uuesti sõnastatud) artikkel 28 lg 1 näeb ette, et kui kostja, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, vastu esitatakse hagi teise liikmesriigi kohtusse ning ta ei ilmu kohtusse, deklareerib see kohus omal algatusel, et ta ei ole asjas pädev. 5.
2. Eeltoodu alusel ei ole Eesti kohus rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi pädev asja menetlema, mistõttu jääb avaldus

§ 423lg 1 p 13 alusel läbi vaatamata.

Määruskaebus 6. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ning jätkata tsiviilasja menetlust. Avaldaja ei nõustu, et liisingulepingus sisalduv kohtualluvuse kokkulepe ei ole sõlmitud spetsiaalselt

§ 104lg 3 p-s 2 nimetatud juhuks.

Puudub vaidlus, et liisingulepingu sõlmimise ajal oli kostja elukoht Eestis. Brüssel I määruse (uuesti sõnastatud) artiklile 19 3 vastav poolte vahel sõlmitud kohtualluvuse kokkulepe ei ole vastuolus Eesti Vabariigi õigusega. Menetluse edasine käik

1. Võlgnik määruskaebuse osas seisukohta ei esitanud.
2. Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakond andis 14.05.2025 määrusega määruskaebuse üle lahendamiseks kohtunikule.
3. Pärnu Maakohus jättis 19.05.2025 määrusega määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle

§ 663lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 10. Ringkonnakohus leiab, et maakohus määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks alus puudub. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määrus

§ 657lg 1 p 1 ja § 659 alusel muutmata.

1. Avaldaja ei ole vaidlustanud maakohtu poolt võlgniku elukoha osas tuvastatut, sh seda, et võlgniku alaline elukoht on hetkel Soomes. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga võlgniku alalise elukoha osas.
2. Maakohus leidis õigesti, et kuna tegemist on piiriülese vaidlusega, kohalduvad Brüssel I määruse (uuesti sõnastatud)
3. jaos sisalduvad tarbijalepingu sätted ning nõude aluseks olev leping kvalifitseerub artikkel 17 lg 1 p-s b nimetatud variandi alla. Viidatud sätte kohaselt määratakse kohtualluvus kindlaks
4. jao alusel, kui tegemist on osamaksetena tasutava laenulepinguga või muud liiki krediidilepinguga, mis sõlmiti kaupade müügi rahastamiseks.
5. Brüssel I määruse (uuesti sõnastatud) artikkel 18 lg 2 näeb ette, et teine lepinguosaline võib algatada menetluse tarbija vastu üksnes selle liikmesriigi kohtutes, kus on tarbija alaline elukoht. Artiklist 19 tulenevalt saab mh artikli 18 sätetest kokkuleppe alusel kõrvale kalduda, kuid see kokkulepe ei tohi olla vastuolus asjaomase liikmesriigi õigusega. Maakohus leidis õigesti, et praegusel juhul välistab kohtualluvuse kokkuleppe kehtivuse

§ 104

lg 3 p 2, kuna hageja kasutusrendi üldtingimuste p-s 9.8 sisalduv kokkulepe ei ole sõlmitud spetsiaalselt juhuks, kui kostja asub pärast kokkuleppe sõlmimist elama välisriiki (RKTKm 21.11.2012, 3-2-1-123-12, p 10). Seega on kohtualluvuse kokkulepe tühine.

1. Maakohus küsis võlgnikult oma 27.01.2025 kirjas, kas ta on nõus asja lahendamisega Eesti kohtus. Kuna võlgnik kohtu määratud tähtajaks vastust ei esitanud, tuleb Brüssel I määruse (uuesti sõnastatud) artikkel 28 lg 1 alusel asuda seisukohale, et Eesti kohus ei ole pädev asja lahendama (RKTKm 21.11.2012, 3-2-1-123-12, p 11).
2. Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus õigesti, et Eesti kohus ei ole rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi pädev asja menetlema ning esineb

§ 423lg 1 p-s 13 sätestatud alus jätta avaldus läbi vaatamata.

16. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud

§ 171lg 1 alusel avaldaja kanda.

Asja materjalidest nähtuvalt ei ole võlgnik määruskaebemenetluses menetluskulusid kandnud, mistõttu jääb menetluskulude rahaline suurus kindlaksmääramata. 4 17. Käesoleva määruse peale saab edasi kaevata

§ 427alusel.

(allkirjastatud digitaalselt) 5