Obsah (7)

§ 663§ 657§ 651§ 654§ 174§ 175§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Triin Uusen-Nacke, Anneli Alekand, Andra Pärsimägi Määruse tegemise aeg ja koht 5. märts 2025, Tartu Tsiviilasja number 2-22-8672 Tsiviilasi Margus

§ 663lg 5 alusel ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 8. Ringkonnakohus jätab maakohtu määruse muutmata ja kostja määruskaebuse rahuldamata (

§ 657lg 1 p 1 ja § 659).

Maakohtu määrus on põhjendatud ja seaduslik. Määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ega muutmiseks. 9. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määruse põhjendatust ja seaduslikkust osas, mille peale on edasi kaevatud (

§ 651lg 1 ja § 659).

Kostja vaidlustas maakohtu määruse täies ulatuses.

1. Hageja palus vastuses määruskaebusele kontrollida määruskaebuse esitamise tähtaegsust. Hageja lepinguline esindaja sai vaidlustatud kohtumääruse kätte
2. jaanuaril
3. Määruskaebuse esitamise tähtaeg oli järelikult
4. jaanuar
5. Kostja esitas määrusekaebuse
6. jaanuaril 2025 tähtaegselt.
7. Ringkonnakohus nõustub

§ 654

lg 6 alusel maakohtu määruses toodud põhjendustega ning sellest tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. 12.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude jaotuse alusel menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vajalikus ja põhjendatud ulatuses.

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava lahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtule on antud lai kaalutlusruum lepingulise esindaja kulude põhjendatuse hindamisel. Riigikohus on rõhutanud, et kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas.

§ 175

lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (RKTKm 10.02.2016, 3-2-1-177-15, p 13). Ringkonnakohus üldjuhul maakohtu antud hinnangut esindaja ajakulu vajalikkuse kohta ümber ei hinda. Erandjuhul on see võimalik vaid siis, kui maakohtu hinnang on ilmselgelt põhjendamatu. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus vaidlustatud määruses diskretsioonipiire ületanud. Maakohtu siseveendumuse kujunemine on loogiline ja jälgitav. Arvestades esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu ning asja keerukust ja hageja lepingulise esindaja 4 kvalifikatsiooni, ei saa hageja lepingulise esindaja õigustoimingute osutamisele kulunud aega, mida maakohus pidas vajalikuks ja põhjendatuks, pidada ilmselgelt põhjendamatuks.

1. Asjaolu, et kostja maakohtu hinnanguga menetluskulude vajalikkusele ja põhjendatusele ei nõustu, ei anna ringkonnakohtule alust maakohtu määruse tühistamiseks. Dokumentide koostamiseks ja õigusteenuse osutamiseks kulunud aja hindamise aluseks ei saa olla üksnes menetlusosalise arvamus, et nendeks toiminguteks kulub vähem aega (vt nt RKTKm 26.10.2011, 3-2-1-88-11, p 12).
2. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et hageja ja tema esindaja suhtluse ajakulu ei ole põhjendatud. Riigikohtu praktikaga ei ole seatud selliste kulude hüvitamise absoluutset keeldu. Hageja viidatud lahendis tsiviilasjas nr 2-18-10073 kontrollis Riigikohus vaid Riigikohtu menetluses tekkinud menetluskulude põhjendatust. Tsiviilasja menetlus Riigikohtus erineb menetlusest maakohtus ning Riigikohtus tuvastatud menetluskulude põhjendatust ei saa maakohtu menetluskuludele otseselt üle kanda. Riigikohus lahendab eelkõige tsiviilasjas kerkinud materiaal- või menetlusõiguslikke küsimusi, mitte konkreetset kaasust (vt V. Kõve jt. Tsiviilkohtumenetluse seadustik III. Kommenteeritud väljaanne, lk 1197). Seetõttu ei ole Riigikohtus advokaadi suhtlus esindatavaga üldjuhul vajalik. Maakohtus tuleb lepingulisel esindajal koostöös esindatavaga välja selgitada asjas tähtsust omavad asjaolud ja faktilised vastuväited vastaspoole seisukohtadele, mistõttu tuleb suhtlus esindatavaga mõistlikus ulatuses lugeda põhjendatuks. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus hageja ja tema esindatava suhtluse ajakulu põhjendatud menetluskulude hulka arvestamisel diskretsiooni piire ületanud.
3. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et maakohus pidas põhjendamatult mõistlikuks hageja lepingulise esindaja tunnitasu 190 eurot (käibemaksuta). Maakohus vähendas hageja lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasu suurust 180 euroni. Lepingulise esindaja tunnihinda 180 eurot on pidanud põhjendatuks ka Riigikohus (vt RKTKm 10.07.2023, 2-22359/30, p 17). Kostja seisukoht, et lepingulise esindaja mõistliku tunnihinna määramisel tuleb arvestada ka piirkondlikke eripärasid, ei ole seadustest ega kohtupraktikast tulenevalt asjakohane.
4. Maakohus on hageja menetluskulude nimekirjades toodud toimingutele kulunud aja põhjendatust ja vajalikkust hinnanud. Kohtul ei ole õigusabile tehtud kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kohustust analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi. Kostja määruskaebuse väidetest ei nähtu, et maakohus oleks väljunud diskretsioonipiiridest, vaid kostja hindab hageja esindajakulude põhjendatust maakohtust erinevalt. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata.
5. Kuivõrd menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid vastavalt

§ 178

lg-le 4 ei hüvitata, jätab ringkonnakohus määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 5