← Eesti

3-25-824/7

Obsah (4)§ 7§ 13§ 14§ 3

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL __ Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Otsuse tegemise aeg ja koht 20. juuni 2025, Tartu Haldusasja number 3-25-824 Haldusasi OÜ Repmes kaebus Põllumajandu

§ 7lg-s 2 nimetatud põllumajanduskultuur kasvama põhikultuurina.

Kohtupraktikast tuleneb, et põllukultuur peab põllul esinema valdavas mahus, kui ei esine objektiivseid põhjendusi. Küsimus, mis ajahetkel või ajavahemikus peab põllukultuur valdavalt põllul esinema on ebamäärasem ning 2

(9)3-25-824 õiguslikult reguleerimata. Kaebaja hinnangul on põhjendatud arvestada põllukultuuri ja põllumajanduse peamise eesmärgiga, milleks on saagi saamine. Seega tuleks lähtuda nõudest, et põhikultuuri esinemine põllul valdavas mahus on nõutav kuni saagi saamiseni. 6.
  1. Kaebaja külvas odra (põhikultuur)
  2. aasta juunis (taotluse esitamise aastale eelnenud aastal), kuid tulenevalt erinevatest asjaoludest (liigniiskus, s.t. vääramatu jõud) ei koristanud kaebaja
  3. aastal külvatud otra saagiks ja odra seemned jäid põllule. Kaebaja märkis
  4. a toetustaotlusel põldudele, kus ta eelmisel aastal otra külvas, jätkuvalt põhikultuuriks odra, kuna seal kasvas toetustaotluse esitamise hetkel valdavas mahus oder. Toetustaotluses märkis kaebaja põldude otstarbeks ja kasutusviisiks „haljasmass“, kuna põllud rajati
  5. aastal loomadele söödaks haljasmassi tootmiseks. Seetõttu oli põldudel
  6. aastal koos kõrrelisega külvatud allakülviga ka liblikõielised. Kaebaja teostas osadel põldudel esimese niite 2021.06.2024, põllul 14 30.06.2024, põllul 10-3 20.07.2024 ning teistel põldudel 15-17.08.
  7. Põldudel 21-1; 1-2 ja 1-1-1 teostas kaebaja 01.09.2024 ka teise niite. 6.
  8. Põldudel kasvas kuni eelnimetatud esimese saagini (haljasmass) valdavas mahus oder. PRIA ei ole tõendanud, et sel perioodil seal otra valdavas mahus ei kasvanud, vaid on kõigest väitnud, et
  9. septembri
  10. a seisuga tuvastas PTA põldudel liblikõieliste ja kõrreliste segu. Ka oder on kõrreline, mistõttu võis kohapealset kontrolli teostav PTA ametnik vääralt tuvastada, et põllul kasvas odra asemel muu kõrreline. 6.
  11. Kontrolli ajaks oli põllul toimunud 1-2 niidet ja osadel põldudel pärast saagi saamist lühiajaliselt ka loomi karjatud. Ebaselgeks jääb, kuidas pärast seda oleks võimalik otra ja kõrrelist eristada või üldse otra põldudel tuvastada. Niitmine enne
  12. septembrit oli põhjus, miks otra valdavas mahus ei olnud enam võimalik tuvastada. 6.
  13. Põldudel kasvas enne odrast saagi saamist (haljasmass) põllukultuur (

§ 7

lg 2 p 1), ning pärast odrast saagi (haljasmass) saamist oli põld määruse alusel kuni kolmeaastane rohumaa (

§ 7lg 2 p 3).

Ühikumäär on mõlemal juhul sama. Kaebaja käitus toetustaotlust esitades õigesti (märkides põhikultuuriks suviodra) ning segadus tuleb tõlgendada kaebaja kasuks. 6.6. ELÜPS § 109 lg 6 kohaldamine ei ole korrektne, kuna kaebaja oli õigustatud saama sama ühikumääraga toetust. Kaebaja taotles toetust

§ 7lg 2 p 1 alusel.

PRIA on eksinud õige alternatiivse aluse ja ühikumäära leidmisel ELÜPS § 109 lg 6 kohaldamiseks. Lähimaks alternatiivseks toetuse maksmise aluseks oleks pidanud kaebaja hinnangul olema hoopis

§ 7lg 2 p 3, mille alusel makstakse toetust kuni kolmeaastaste rohumaade eest.

Kaebaja ei nõustu PRIA-ga, et ta märkis vale kultuuri. Ühikumäärade tabeli alusel oleks määruse § 7 lg 2 p 3 alusel makstava toetuse ning ka määruse § 7 lg 2 p 1 alusel makstavaks ühikumääraks 137.70 eurot (vt ühikumäärade tabel, rida 30). ELÜPS § 109 lg 6 kohaldamine käesolevas asjas on väär ning puuduvad ka teised alused kaebaja toetustaotluse rahuldamata jätmiseks. 6.

  1. Kaebaja rajas
  2. a allakülviga suviodra põllud, et need järgnevateks aastateks valmistada ette haljamassi tootmiseks, s.t. kui tegemist ei ole suviodraga, peab kultuuriks olema külvikorras olev kuni kolmeaastane rohumaa. Kui lähtuda PRIA väitest, et põllul kasvas liblikõieliste ja kõrreliste segu, on PRIA käsitluse alusel tegemist rohumaaga. Seetõttu ei ole vahet, kas kaebaja märkis põldudele suviodra (kõrreline) liblikõieliste allakülviga või kõrreliste ja liblikõieliste segu, kuna mõlemal juhul on faktiliselt tegemist kuni kolmeaastase rohumaaga, mille eest makstakse toetust sama ühikumääraga kui põllukultuuri eest. Toetustaotluse esitamise ajal kasvas seal valdavalt oder. PTA soovitus toetustaotlust muuta on eksitav, kuna kaebaja oleks oma toetustaotluses esitatud andmed valeks muutnud. 3

(9)3-25-824 6.8. Eeldusel, et õige on PRIA väide, et põldudel kasvas odra asemel liblikõieliste ja kõrreliste segu, ei ole ainuüksi see, et kaebaja ei teinud toetustaotluse mingites lahtrites linnukest, toetutaotluse rahuldamata jätmise aluseks.

§ 7lg 2 p 3 sätestab faktilise, mitte õigusliku eelduse.

Põld ei ole kuni kolmeaastane rohumaa, kui see on toetustaotluses selliselt märgitud, kuid reaalselt kasvatatakse seal kultuuri näiteks tera (seemne) saamiseks. 6.

  1. Vaidlustatud otsust ega vaideotsust ei saa pidada mõõdukaks. Kaebaja kui üksiku põllumajandustootja, jätkusuutlikkuse tagamine olukorras, kus kaebaja faktiliselt täidab kõiki toetuse saamise nõudeid, on tähtsam, kui haldusorgani poolt kaitstav ebamäärane õigushüve või haldusakti positiivne mõju käesolevas vaidluses. Isegi kui PRIA väide põldudel kasvava kultuuri osas on õige, pole mõistlik kaebaja taotlust jätta täies mahus rahuldamata.
  2. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu, esitades järgmised seisukohad. 7.
  3. Vaidlust ei ole, et kaebaja märkis
  4. aasta toetustaotluses üheksal vaidlusalusel põllul kasvatatavaks põllumajanduskultuuriks „suvioder liblikõieliste allakülviga“. Samuti selles, et nimetatud kultuur külvati põldudele
  5. aastal. Vaidluse all on, milline põllumajanduskultuur kasvas tegelikult nendel põldudel
  6. aastal ning kas kaebajal oli õigus saada mahepõllumajandusliku taimekasvatuse toetust ühikumääras, mis on ette nähtud põllukultuuride ja kuni kolmeaastaste külvikorras olevate rohumaade eest. 7.
  7. ELÜPS § 26 lg 1 kohaselt loetakse maaelu arengu toetuse taotlus nõuetekohaseks, kui asjakohastes Euroopa Liidu õigusaktides ning ELÜPS-s ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele vastavad nii taotleja, taotlus kui ka toetatav tegevus. 7.3.

§ 7

lg 3 kohaselt peab lg-s 2 nimetatud põllumajanduskultuuri kasvatama põhikultuurina. Põhikultuur on taotlusel märgitud põllumajanduskultuur, mis on maha pandud, istutatud või külvatud enne taotluse esitamise aastat või taotluse esitamise aasta kevadel ja mida kasvatatakse kasutades kohalikele normidele vastavaid agrotehnilisi võtteid, või hoitakse maad mustkesas või söötis. Allakülvi ei loeta põhikultuuriks. 7.

  1. Mahepõllumajandusliku taimekasvatuse toetuse ühikumäärade kehtestamisel on arvesse võetud asjaomase kultuurirühma kasvatamiseks tavapäraselt tehtavate lisakulutuste suurus, samuti saamata jäänud tulu suurus võrreldes tavatootmisega. 7.
  2. Taotlejal on kohustus taotluse esitamisel deklareerida, millist põllumajanduskultuuri ta oma põllul kasvatab (

§ 13lg 1 p 1).

Määruse nr 71 § 11 lg 1 p 8 kohaselt peab taotluses olema esitatud teave põllul kasvatatava põllumajanduskultuuri kohta. Taotlejal on selge õiguslik kohustus esitada oma taotluses korrektsed ja tegelikkusele vastavad andmed kasvatatava kultuuri kohta. Määruse nr 71 § 13 lg 1 p 4 kohaselt tuleb taotlejal esitada andmed ka selle kohta, milline põld on kuni kolmeaastane külvikorras oleva rohumaa põld. 7.

  1. Kaebaja seisukohad taotluses märgitud põllumajanduskultuuri osas ei ole järjekindlad – vaides möönab ta, et tegemist oli eksitusega, kuid kohtumenetluses, et oli taotluses märkinud kasvatatava kultuuri õigesti ja
  2. aastal kasvas põldudel põhikultuurina suvioder. See vähendab esitatud väidete usaldusväärsust. 7.
  3. Väide justkui oleks
  4. aastal vaidlusalustel põldudel kasvanud põhikultuurina suvioder, ei vasta tegelikule olukorrale ega ka põllumajanduslikule loogikale. PTA tuvastas kontrollis, et põldudel kasvas liblikõieliste ja kõrreliste segu, mitte taotluses deklareeritud 4

(9)3-25-824 põllumajanduskultuur. Suvioder ei ole talivili, vaid üheaastane põllumajanduskultuur, mis tuleb igal aastal sihipäraselt uuesti külvata. Kui
  1. aastal uut odrakülvi ei tehtud, ei saa põllul kasvanud taimikut käsitleda kui
  2. aastal rajatud ja agrotehniliselt kasvatatud põllumajanduskultuuri. Varisest (eelneval aastal maha jäänud ja tärganud seemnetest), tekkinud taimikut ei saa pidada põhikultuuriks ning see ei vasta toetuse määramiseks nõutavale sihipärasele tootmistegevusele.
  3. aastal külvati põldudele ka liblikõieliste allakülv. Liblikõielised on mitmeaastased kultuurid ja jäävad põllule kasvama järgmisel hooajal ning
  4. aastal arenesid ootuspäraselt just eelneva aasta allakülvist kujunenud liblikõielised ja kõrrelised taimed. Selline kooslus ei vasta taotluses deklareeritud „suvioder liblikõieliste allakülviga“ tähendusele, vaid kuulub madalama ühikumääraga rohumaade kategooriasse. Ka juhul, kui oder jäi koristamata, ei teki sellest automaatselt järgmiseks aastaks uus põhikultuur.
  5. aastal ei vastanud vaidlusalustel põldudel kasvanud kultuur taotluses märgitud „suvioder liblikõieliste allakülviga“ sisule ega toetuse määramise nõuetele. 7.
  6. Kontrolli tulemusena tuvastati taimestik, mis oli välja kujunenud eelmisel aastal külvatud allakülvist ja looduslikult tärganud taimedest. PTA andis selge juhise e-PRIA-s kultuur õigeks muuta. See ei tähenda, et kaebajale oleks soovitatud esitada valeandmeid, vaid suunati viima ebaõigeid andmeid vastavusse tegeliku olukorraga. Kaebaja oli teadlik, et taotluses märgitud kultuur ei kajastanud tegelikkust, kuid ei kasutanud võimalust andmete parandamiseks. PRIAl ei olnud võimalik toetust määrata, kui tegelikkus ja taotluse sisu olid selgelt vastuolus. 7.
  7. PTA on

§ 14

lg 2 alusel pädev kontrollima mahepõllumajandusliku taimekasvatuse nõuete täitmist (§ 10) ning pole alust seada kahtluse alla PTA spetsialisti suutlikkust eristada teravilja heintaimedest. Kontroll toimus

  1. aasta septembris, mil põllul olev taimik oli täielikult välja arenenud ja kasvufaasis, milles pole võimalik ajada segamini otra kui teravilja ja tüüpilisi kõrrelisi heintaimi. Kaebaja ei ole kontrolli tulemusi ka vaidlustanud. Toetuse määramise kontekstis saab suvikultuuri käsitleda põhikultuurina vaid juhul, kui see on taotlusaasta kevadel sihipäraselt külvatud ja kasvatatud vastavalt agrotehnilistele nõuetele. 7.
  2. HM märge tehakse vastavalt põllu kasutusotstarbele, kuid see ei asenda ega muuda tegelikku põllumajanduskultuuri. 7.
  3. Kaebaja deklareeris vaidlusalustel põldudel suviodra liblikõieliste allakülviga, mida tegelikkuses ei kasvatatud. Seega loeti kogu taotletud pindala (28,49 ha) taotletud ja kindlaksmääratud pindala erinevuseks. 7.
  4. Toetuse määramine kuni kolmeaastaste rohumaade kohta eeldab nii tegelikku rohumaalist kasutust kui ka vastava teabe esitamist toetustaotluses. Andmete esitamise kohustus tuleneb

§ 13

lg 1 p-st 4, mille kohaselt peab taotleja taotluses esitama andmed, milline põld on kuni kolmeaastane külvikorras olev rohumaa. Kaebaja vastavaid andmeid ei esitanud. 7.13. Kohtupraktika on rõhutanud, et põllumajandustoetuste adressaadiks on spetsiifilises valdkonnas tegutsevad isikud, kellel on kõrgendatud kohustus tunda toetuse saamist reguleerivaid õigusakte ning et eksimus dokumentide õigeaegsel esitamisel ei saa anda kaebajale eeliseid võrreldes teiste taotlejatega. Komisoni rakendusmääruse (EL) 2022/1173 art 6 kohaselt vastutab toetusesaaja toetusetaotluse ja edastatud teabe õigsuse eest. Külvikorras oleva rohumaa märkimine on taotluse osa ja ainult taotlejal on pädevus otsustada põllu kasutusotstarve. PRIA ei saa teha sisulisi parandusi taotleja eest (nt märkida põldu külvikorras olevaks). 5

(9)3-25-824 7.14. Tuvastatud kultuur ei olnud toetatav

§ 3

lg 1 p-s 1 toodud määras, vaid tegemist oli madalama ühikumääraga kultuuriga, mistõttu ei vastanud taotluses märgitud kultuur tegelikule olukorrale. Sellest tulenevalt määrati kindlaksmääratud pindalaks 0 hektarit. Lõike 5 kohaselt jäetakse toetus täielikult rahuldamata juhul, kui taotleja taotleb toetust üle 50% suurema pindala kohta kui on tema kindlaksmääratud pindala. Kuna kaebaja taotluses märgitud pindala (28,49

  1. ha)ja kindlaksmääratud pindala (0
  2. ha)erinevus moodustas üle 50%, on PRIA õiguspäraselt ELÜPS § 109 lõigete 5 ja 6 alusel taotluse kõnesolevas ühikumääragrupis täielikult rahuldamata. ELÜPS § 109 lõike 6 kohaldamine ei sõltu sellest, kas kaebaja oleks olnud teoreetiliselt õigustatud saama toetust mõnes teises kategoorias, mis kuulub samasse ühikumääragruppi. Otsustav on see, millise ühikumääraga toetust kaebaja tegelikult taotles ning kas see vastas kontrolli käigus tuvastatud tegelikule olukorrale. KOHTU SEISUKOHT 8. Kaebaja on vaidlustanud osalise tühistamise nõudega PRIA 5. veebruari 2025. a otsuse nr 12-1/25/499 ning taotleb ka vaideotsuse tühistamist ja tema toetustaotluse osas uueks otsustamiseks kohustamist. Vaidlustatud otsusega määrati kaebajale tema 3. juuni 2024. a taotluse (dtl 9-76) alusel mahepõllumajandusliku taimekasvatuse toetust vaid osaliselt. 9. Kaebaja on taotlenud mahepõllumajandusliku taimekasvatuse toetust 9 põllumassiivile (48749103099 (põllud nr: 21-1; 1-2); 48749122660 (1-1-1); 48749163881 (3-4); 48849105204

(23); 48849126335
(14); 48849164663 (10-3); 49049019978
(16); 49049047466
(18)), märkides kasvatatavaks põllukultuuriks „suvioder liblikõieliste allakülviga“ (dtl 14-17). PRIA jättis põllukultuuri, kuni kolmeaastase külvikorras oleva rohumaa ning põldtunnustatud heintaimede kasvatamise ühikumääragrupis taotluse rahuldamata, kuna nimetatud ühikumääragrupis oli tuvastatud 28,49 ha suurune taotletud ja kindlaksmääratud pindala erinevus, mis tulenes põldude nr 10-3, 1-1-1, 1-2, 14, 16, 18, 21-1, 23 ja 3-4 pindalast, millel PTA kohapealses kontrollis oli tuvastatud taotletuga võrreldes madalamasse ühikumääragruppi kuuluv põllumajanduskultuur.
  1. Mahepõllumajandusliku taimekasvatuse toetus on ,,Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava aastateks 2023-2027“ kliima-, keskkonna- ja loomade heaolu kava sekkumise „Mahepõllumajanduse ökokava“ raames antav toetus, mida makstakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 art 31 ja ELÜPS
  2. peatüki
  3. ja
  4. jao sätete alusel. Toetuse andmise täpsemad tingimused ning kord on kehtestatud maaeluministri
  5. detsembri
  6. a määrusega nr 81 "Perioodi 2023-2027 mahepõllumajandusliku taimekasvatuse toetus ja mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetus" (määrus nr 81).
  7. Vastustaja tugines kaebaja toetustaotlust osaliselt rahuldades ELÜPS §109 lg-le 6, mis sätestab, et kui taotleja taotleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 art 65 lg-s 2 nimetatud pindalapõhist otsetoetust või maaelu arengu toetust maa kohta, mille kohta kehtestatud ühikumäär on suurem, kui tema kindlaksmääratud maa kohta kehtestatud ühikumäär, jäetakse tema taotlus seda maad puudutavas osas täielikult rahuldamata ning tema toetust vähendatakse sama paragrahvi lõigete 4 ja 5 kohaselt, võttes aluseks selle maa kohta kehtestatud ühikumäära suuruse, mille kohta taotleja toetust taotles. 6
(9)3-25-824 12.

§ 7

lg 2 kohaselt antakse mahepõllumajandusliku taimekasvatuse toetust muu hulgas taotleja kasutatava mahepõllumajandusliku või mahepõllumajandusele ülemineku ajal oleva mahepõllumajanduse registrisse kantud kokku vähemalt ühe hektari suuruse põllumaa kohta, millel kasvatatakse põllukultuuri (p 1) või kuni kolmeaastase külvikorras oleva rohumaa kohta (p 3). Mahepõllumajandusliku taimekasvatuse toetuse minimaalsed ja maksimaalsed ühikumäärad on sätestatud

§-s

  1. Määruse § 3 lg 1 p 1 kohaselt on teravilja kasvatamise korral ühikumäär 132 kuni 182 eurot ning p 1 1 järgi kolmeaastase külvikorras oleva rohumaa korral 100 kuni 150 eurot.
  2. Kaebaja toetustaotluse rahuldamise vaid osaliselt tingis asjaolu, et ülal loetletuid põldudel kohapealset kontrolli läbi viinud PTA tuvastas, et neil põldudel ei kasvanud taotluses märgitud kultuuri – suviotra. PTA mahepõllumajanduse kontrolli protokolli KP_2405516 (dtl 77-81) kohaselt tuvastas PTA järgmist: „Külvikorras liblikõieliste ja kõrreliste segu. 2024.aastal pole esitatud andmete ja põlluraamatu andmetel külve tehtud, peale kõrvitsa. Eelmise aasta allakülviga põldudelt on varutud silo, visuaalsel vaatlusel on taimikus nii liblikõielist kui kõrrelist.“ Sama on märgitud ka kontrollitava esindaja selgitus, et
  3. aastal odra külvi ega allakülve pole tehtud
  4. Kaebaja on välja toonud kolm keskset vaidlusküsimust: kas kaebaja toetustaotluses oli märgitud vale põhikultuur; kas toetustaotluse rahuldamata jätmine on põhjendatud olukorras, kus PRIA poolt väidetavalt kindlaks tehtud kultuuri eest makstaks samas ühikumääras toetust; ja kas kuni kolmeaastaste rohumaade lahtrisse linnukese tegemata jätmise tagajärjeks on ilmtingimata taotluse rahuldamata jätmine või toetuse rahuldamine madalama ühikumäära alusel. 15.

§ 7

lg 3 sätestab, et sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud põllumajanduskultuuri peab kasvatama põhikultuurina. Põhikultuur on taotlusel märgitud põllumajanduskultuur, mis on maha pandud, istutatud või külvatud enne taotluse esitamise aastat või taotluse esitamise aasta kevadel ja mida kasvatatakse kasutades kohalikele normidele vastavaid agrotehnilisi võtteid, või hoitakse maad mustkesas või söötis. Allakülvi ei loeta põhikultuuriks. Ka kaebaja ise nõustub taotluses märgitud kultuuri valdavuse nõudega. Samas väidab ta, et PRIA ei ole tõendanud, et sel perioodil kõnealustel põldudel otra valdavas mahus ei kasvanud, vaid et

  1. septembri
  2. a seisuga tuvastas PTA põldudel liblikõieliste ja kõrreliste segu. Kaebaja on arvamusel, et oder on kõrreline, mistõttu võis kohapealset kontrolli teostav PTA ametnik vääralt tuvastada, et põllul kasvas odra asemel muu kõrreline. Kohus selle arvamusega ei nõustu. PTA dokumenteeritud asjaolude põhjal (dtl 77-81) ei saa teha järeldust nagu oleks PTA tuvastanud ebamääraselt valdavalt kasvavad kõrrelised, mida ta ekslikult odrana ära ei tundnud. PTA on protokollis selgelt välja toonud küll nii liblikõieliste kui ka kõrreliste kasvamise, kuid sellest ei saa järeldada, et tuvastatud oleks kõrreliste valdavus. Seda järeldust toetab ka protokollis märgitud asjaolu, et
  3. aastal pole esitatud andmete ja põlluraamatu järgi otra külvatud. Kaebaja vastupidist ei väida. Vastustaja on asjakohaselt selgitanud, et suviotra kui suvivilja tuleb iga-aastaselt külvata ning veenvad ei ole kaebaja selgitused, et kontrolli ajaks oli põllul kasvanud oder varasema aasta taimedelt pudenenud teradest (varisest). Põhikultuuri valdavuse nõuet on kohtupraktika korduvalt selgitanud läbi eesmärgi teha kohapealse kontrolli käigus veenvalt kindlaks, kas põllupidaja on täitnud talle mahetootmisega seotud toetuse saamisega seotud kohustused (nt Tartu Ringkonnakohtu
  4. detsembri
  5. a otsus asjas nr 3-23-1532, p 29). 7

(9)3-25-824 16. Kaebaja on seisukohal, et kuna tegemist on samaväärsete ühikumääradega, pidanuks PRIA olukorras, kus ta pidas teravilja (odra) kasvatamist mittetuvastatuks, kaaluma, kas toetust olnuks võimalik määrata samade põldude kui kolmeaastase külvikorras oleva rohumaa eest (vt

§ 7lg 2 p-d 1 ja 3 ning § 3 lg 1 p-d 1 ja 11.

Kohus selle seisukohaga ei nõustu. Vastustaja on asjakohaselt viidanud toetuse taotleja kohustusele esitada õigeid andmeid. Vaidlust pole selles, et kaebaja on toetust taotledes märkinud kasvatatava kultuurina suvioder liblikõieliste allakülviga. Seega on kaebajal olnud toetust taotledes selge eesmärk, milliseks tegevuseks toetust taotleda. Teisalt on PRIA-l pädeva haldusorganina kohustus kontrollida tegelikkuses toetusobjekti vastavust toetuse saamise nõuetele. Vastustajale ei ole ei õigust ega kohustust otsustada toetuse määramist kultuuride eest, millele kaebaja ise pole toetust taotlenud. Kohus nõustub vastustajaga, et taotlejal on kohustus esitada PRIA-le tõesed andmed.

§ 13lg 1 p-s 1 viidatud maaeluministri 21.

detsembri 2022. a määruse nr 71 „Otsetoetuste saamise üldised nõuded, põhisissetuleku toetus, ümberjaotav toetus ja noore põllumajandustootja toetus” § 11 lg 1 p-st 8 tuleneb kohustus esitada taotluses ka põllul kasvatatava põllumajanduskultuuri nimetus. Vaidlust pole selle üle, et kontrolli käigus tuvastatu pinnalt selgitas PTA kaebajale vajadust põldudel kasvav kultuur õigeks muuta (kontrolli protokolli lk 1; dtl 77). Kaebaja ei ole sellist muudatust PRIA elektroonilises süsteemis teinud. Kohus ei nõustu kaebajaga, et taoline soovitus suunanuks teda valeandmeid esitama. Vaid vastupidiselt, nagu selgitab ka vastustaja, oli eesmärk viia toetustaotluse andmed vastavusse tegeliku olukorraga. Seega tuli vastustajal lähtuda taotluse esitamisel märgitud kultuurist ning alusetu on kaebaja etteheide, et vastustaja on teinud ebaproportsionaalse otsustuse, jättes kaalumata alternatiivse võimaluse toetust määrata. Kohtu hinnangul puudus vastustajal selline valikuvõimalus hoolimata isegi sellest, et

§ 3p-des 1 ja 11 sätestatud ühikumäärad on teatud vahemikus samaväärsed.

  1. Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et vaidlustatud otsus on sisuliselt õiguspärane ning pole ka ilmnenud vormi- ega menetlusvigu, mis võiksid tingida selle otsuse tühistamise. Kuna vaidlustatud otsus on õiguspärane ja kohtu arvates ei ole vastustaja eksinud ka vaideotsuse tegemisel ega teinud seejuures menetlusvigu, mis kaebaja õigusi iseseisvalt rikuks, puuduvad ka alused vaideotsuse tühistamiseks. Rahuldamata jääb ka toetustaotluse osas uue otsuse tegemiseks kohustamise nõue, kuna pole täidetud üks kohustamisnõude rahuldamise esmaseid eeldusi – vastustaja tegevuse õigusvastasus (vt riigivastutuse seaduse § 6). Kaebus jääb seega tervikuna rahuldamata. MENETLUSKULUD
  2. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata, tuleb kaebaja menetluskulud jätta tema enda kanda. Vastustaja ei ole kulude väljamõistmist vastaspoolelt taotlenud, mistõttu jäävad tema kulud HKMS § 109 lg 1 ls 4 alusel samuti tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 8

(9)3-25-824 Sirje Kaljumäe kohtunik 9
(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.