Obsah (5)

§ 251§ 62§ 249§ 55§ 175

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-25-2621 Määruse kuupäev 12. august 2025 Kohtunik Juhan Siider Kohtuasi X-i (X) esialgse õiguskaitse kinnipidamistingimustega Tartu Vang

) § 252 lg 7 ja § 204 lg 1). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (taotleja) esitas
2. augustil 2025 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles palub ennast paigutada üksikkambrisse või alternatiivselt tagada talle koheselt uus voodivarustus või vanglavorm, kui taotleja kambrikaaslane on need lõhkunud. Taotleja viibib kambris koos teise kinnipeetavaga, kes lõhub vangla vara ning taotleja voodivarustust. Taotleja peab teise kinnipeetava tegude pärast kannatama. Taotleja selg valutab, kui ta peab olema ilma madratsita metallvoodis. Lisaks on psühhiaater, vaimse tervise õde ja tegevusjuhendaja leidnud, et taotleja peab viibima oma isiksuseomaduste tõttu kambris üksinda. Taotleja esitas
3. augustil 2025 kohtule menetlusabi taotluse. KOHTU SEISUKOHT
4. Taotleja nõuab esialgse õiguskaitse korras

§ 251

lg 1 p 3 alusel Tartu Vangla kohustamist paigutada ta kambrisse üksinda või tagada talle uus voodivarustus, kui taotleja kambrikaaslane selle lõhub. Kuigi taotleja viitab ka soovile saada uus vanglavorm, siis ilmneb taotluse põhjendustest, et taotleja peab silmas siiski voodivarustust, kuna ta kirjeldab enda voodivarustuse lõhkumist ning kannatusi seoses asjaoluga, et ta peab viibima metallvoodis 3-25-2621 ilma madratsita. Taotluse põhjendustest ei ilmne, et taotleja kambrikaaslane oleks tema vanglavormi lõhkunud. Samuti on taotleja esitanud riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse. 3. Kohus võtab X-i esialgse õiguskaitse taotluse lahendamiseks

§ 62

lg 2 alusel asja materjalide juurde haldusasja nr 3-25-2587 juurest Tartu Vangla

1. augusti
2. a vastuse kohtunõudele, mis puudutab vanglas toimunud kohtueelset menetlust seoses taotleja paigutamisega kambrisse üksinda. 4.

§ 249

lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.

§ 249

lg 2 annab õiguse esitada esialgse õiguskaitse taotluse kohtule ka vaidemenetluse ajal. Esialgse õiguskaitse funktsioon on tagada põhivaidluse tulemuse efektiivsus ning taotluse eesmärgiks peab olema vaide- või kohtumenetluse ajal õigusliku olustiku säilimine. Taotleja ei olnud

1. augusti
2. a seisuga esitanud vanglale avaldusi, milles oleks taotlenud enda üksikkambrisse paigutamist. Isegi kui taotleja on nüüdseks vastava taotluse vanglale esitanud, siis ei ole kohtule usutav, et vangla on selle praeguseks sisuliselt lahendanud ning et taotleja oleks vangla vastuse peale saanud juba vaide esitada. Kuna vanglas ei toimu vaidemenetlust seoses taotleja nõudega paigutada ta kambrisse üksinda ning ka kohtumenetluses ei ole eeltoodud nõudega seonduvat kaebust, siis ei ole taotleja esialgse õiguskaitse taotlus selles osas lubatav. Kohus jättis X-i samasisulise esialgse õiguskaitse taotluse samal põhjendusel läbi vaatamata ka
3. augusti
4. a määrusega haldusasjas nr 3-25-
6. Osas, milles taotleja palub talle tagada uus voodivarustus, on tegemist korduva esialgse õiguskaitse taotlusega.

§ 55

lg 3 kohaselt võib kohus jätta läbi vaatamata või tähelepanuta sama kohtu poolt juba varasemalt lahendatud avaldusega võrreldes samadel asjaoludel ja samal alusel esitatud korduva avalduse, kui sama seadustik ei näe ette teisiti. Halduskohus on

1. augusti
2. a määrusega asjas nr 3-25-2552 lahendanud juba sisuliselt X-i esialgse õiguskaitse taotluse, mille eesmärgiks oli mh Tartu Vangla kohustamine tagada taotlejale voodivarustus põhjendusel, et teine kambrikaaslane lõhub seda. Halduskohtumenetluses ei ole iseenesest välistatud uue esialgse õiguskaitse taotluse esitamine, kui varasem taotlus on jäetud rahuldamata. Sellise taotluse lubatavuse eelduseks on aga, et asjaolud, millele tuginedes varasem taotlus lahendati, peavad uue taotluse esitamise ja lahendamise ajaks olema muutunud. Praegu selliste uute asjaolude ilmnemist ei nähtu.
3. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus X-i esialgse õiguskaitse taotluse tervikuna läbi vaatamata.
4. Kuna kohus jätab X-i esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata, siis puudub vajadus lahendada tema taotlust riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ning kohus jätab ka selle taotluse läbi vaatamata.
5. Kohtulahendi avaldamisel asendab kohus taotleja nime tähemärgiga (

§ 175lg 3 ja § 178 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 2