Obsah (15)

§ 367§ 442§ 416§ 394§ 187§ 407§ 468§ 173§ 174§ 162§484§ 144§ 175§ 177§ 178

TAGASELJA KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Marika Leimann Otsuse tegemise aeg ja koht 07.05.2025, Rakvere Tsiviilasja number 2-24-132035 Tsiviilasi PlusPlus Capital AS hag

§ 367

alusel edaspidine viivis määraga 0,05% päevas põhinõude (322,07 euro) tasumata jäägilt alates 08.05.2025 kuni põhinõude 322,07 euro tasumiseni.

1. Jätta menetluskulud kostja kanda ning välja mõista kostjalt N. P.-lt hageja PlusPlus Capital AS kasuks menetluskulude katteks 343 eurot.
2. Välja mõista kostjalt N. P.-lt hageja PlusPlus Capital AS kasuks viivis menetluskuludelt (kokku 343 eurolt) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
3. Jätta kostja N. P. menetluskulud tema enda kanda. 1
4. Tagaseljaotsus kuulub täitmisele viivitamatult.
5. Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 442lg.6 § 633 lg.7).

Kostjal on õigus esitada 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest või avaliku kättetoimetamise korral tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teadasaamisest

§ 416nõuetele vastav kaja menetluse taastamiseks.

Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (

§ 394

ja

§ 416

). Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank, märkides selgitusse tsiviilasja numbri. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 187

lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded

1. AS PlusPlus Capital esitas 05.09.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse ning seoses maksekäsu kiirmenetluse lõpetamisega ja menetluse jätkamisega hagimenetluses, Viru Maakohtule 09.12.2024 hagi N. P. vastu võla nõudes.
2. Esitatud hagiavalduse kohaselt on kostja N. P. ja T AS vahel 02.10.2023 ja 27.10.2023 sõlmitud liitumisleping nr. xxxx, mille alusel kohustus T AS pakkuma kostjale sideteenust numbritele xxxx ja xxxx ning kostja kohustus tasuma saadud sideteenuse eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt. Lepingu allkirjastamisega kinnitas kostja, et on tutvunud lepingu tingimustega, Xxxx erakliendi teenuste kasutamise üldtingimustega ja privaatsuspoliitikaga, Xxxx interneti kasutamise tingimustega, Xxxx mõistliku kasutamise põhimõtetega ja Xxxx hinnakirjaga. Vastavalt üldtingimuste p.-le 3 kohustus kostja tasuma arved sellel märgitud tähtajaks ja maksetega viivitamise korral on kostja kohustatud tasuma viivist 0,05% iga viivitatud päeva eest. T AS esitas kostjale osutatud telekommunikatsiooniteenuse eest arveid, mille alusel kostja oli kohustatud tasuma arvel märgitud tähtajaks. Kostja ei tasunud arveid telekommunikatsiooniteenuse eest alates 01.11.2023 2 arvest ja viimase arve tasumise tähtaja seisuga oli kostja võlgnevus telekommunikatsiooniteenuse eest Xxxx ees summas 324,71 eurot: Kuupäev 01.11.2023 01.12.2023 01.01.2024 Arve nr. 15118467065 15118693235 15118926393 Kokku Summa 85,59 123,28 113,20 322,07 Viivis 0,51 2,13 2,64 Maksetähtaeg 18.11.2023 18.12.2023 18.01.2024 Hageja on summast 324,71 eurot arvestanud maha arvetel 15118693235 ja 15118926393 kajastuvad viivised summas 2,64 eurot ning esitab hagiavalduse kostja suhtes põhisummas 322,07 eurot. Liitumislepingu p. 2 ja üldtingimuste p. 3 alusel piirab T AS kliendi teenused, kui klient on tasumisega viivitanud üle 14 päeva. Kui teenus on piiratud üks kuu on T AS-l õigus leping üles öelda. T AS piiras kostja teenused alates 15.01.2024 ja kuna kostja võlgnevust ei tasunud, luges T AS lepingu ülesöelduks alates 15.02.
3. T AS loovutas 24.04.2024 nõude koos kõrvalnõuetega kostja vastu hagejale. Nõude loovutamisest teavitati kostjat kirjalikult. Alates loovutuslepingu sõlmimisest kohustus kostja täitma lepingust ja selle lisast tulenevaid kohustusi hagejale. Kostja ei reageerinud talle edastatud loovutusteatisele ning ei ole võlgnevust tasunud. Vastavalt üldtingimuste p.-le 3 on viivisemääraks 0,05% päevas ja viivisearvestus on järgmine: Arve nr Summa Viivis alates Viivis kuni 1511846706 5 1511869323 5 1511892639 3 Kokku 85,59 19.11.2023 123,28 113,20 322,07 Viivis 09.12.2024 Viivituses päevi 387 19.12.2023 09.12.2024 357 22,01 19.01.2024 09.12.2024 326 18,45 16,56 57,02 Hageja palub kostjalt välja mõista viivised summas 57,02 eurot. Hageja nõuab kostjalt

§ 367

alusel ka tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist 0,05% päevas tasumata põhinõude 322,07 euro jäägilt alates 10.12.2024 kuni põhivõlgnevuse 322,07 euro tasumiseni. Vastavalt üldtingimuste punktile 3 on hagejal õigus nõuda ja kostjal lasub kohustus hüvitada mitteõigeaegsest tasumisest tuleneva võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud. VÕS § 113² lg 2 seob sissenõudekulu võlgnikule saadetud meeldetuletuskirjadega. VÕS § 113² lg 2 p 1 järgi võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Hageja on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja PlusPlus Baltic OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on toimetanud teenusena tasulised meeldetuletuskirjad 04.06.2024 15 eurot, 19.06.2024 5 eurot ja 07.07.2024 5 eurot, hagejale teadaolevatele kostja aadressidele. Seega on hageja kandnud võlgnevuse sissenõudmiselt reaalseid kulusid ja juhindudes VÕS § 1132 lg 2 p 1 on hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas 25 eurot. 3 Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning menetluskuludelt palub hageja välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja vastuväited 3. Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud 15.04.2025 isiklikult. Kostjat on kohustatud hagile vastama 14 päeva jooksul alates teate kättetoimetamisest ning hoiatatud

§ 407tagajärgede eest.

Kostja kirjaliku vastust hagiavaldusele ei esitanud. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud ning järeldused 4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 394

lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. Hagimaterjalid on kostjale isiklikult kättetoimetatud 15.04.2025, seega oli kohtu poolt määratud vastuse esitamise viimaseks tähtpäevaks 29.04.2025. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud ega taotlenud vastamise tähtaja pikendamist.

§ 407

lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse

§ 407lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.

1. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
2. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Hageja on esitanud kohtule kostjale adresseeritud 04.06.2024 teatise nõude loovutamise kohta, mille kohaselt on T AS liitumislepingust nr. xxxx tuleneva võlanõude loovutanud 24.04.2024 PlusPlus Capital AS-le (dtl 52).
3. Elektroonilise side seaduse (ESS) § 91 lg 1 kohaselt sideteenuse osutamine lõppkasutajale toimub sideteenuse lepingu alusel, vastavalt ESS § 91 lg 2 sideteenuse leping on liitumisleping või muu sideteenuse osutamise leping. ESS § 91 lg 3 kohaselt sideteenuse lepingutele kohaldatakse käesolevas seaduses reguleerimata osas võlaõigusseaduse sätteid.
4. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi, mis tulenevad esialgse võlausaldaja T AS ja kostja vahel 02.10.2023 ja 27.10.2023 sõlmitud liitumislepingutest nr. xxxx ning kostjale 01.11.2023 – 01.01.2024 esitatud arvetest, põhjendamatult nõuetekohaselt täitnud. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hagile, mistõttu asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle. Seega rahuldab kohus hageja nõude põhivõlgnevuse 322,07 euro väljamõistmiseks kostjalt.
5. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud 4 kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

§ 367

kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. 10. Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis üldtingimuste p. 3 kohaselt määraga 0,05% päevas tasumata arvetelt hagiavalduse esitamise ehk 09.12.2024 seisuga kokku summas 57,02 eurot. Kohus on kontrollinud ja nõustub hageja viivisearvestusega. Kuivõrd

§ 367

teisest lausest tulenevalt tuleb kohtul välja mõista viivis kindla summana kuni otsuse tegemiseni, arvestab kohus sissenõutavaks muutunud lepingujärgse viivise 0,05% päevas põhinõudelt 322,07 eurolt alates 10.12.2024 – 07.05.2025 (k.a) 149 päeva eest, mis moodustab 23,99 eurot (vt www.viivisekalkulaator.ee). Lähtudes eeltoodust kuulub kostjalt väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud viivis 07.05.2025 seisuga kokku summas 81,01 eurot (57,02 + 23,99). 11. Hageja on taotlenud ka edasiulatuva viivise väljamõistmist, mistõttu juhindudes

§-st 367 kuulub kostjalt väljamõistmisele alates 08.05.2025 edasiulatuv lepingujärgne viivis 0,05% päevas põhinõude tasumata jäägilt kuni põhinõude 322,07 euro tasumiseni. Lähtudes kohtupraktikast ei tohi edaspidine viivisenõue koos varasemalt sissenõutavaks muutunud viivisega ületada põhivõlgnevuse suurust ehk edaspidine viivis ei tohi ületada 241,06 eurot (322,07 – 81,01). 12. Hageja taotleb kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist VÕS § 113² lg 2 p 1 alusel peale lepingu ülesütlemist summas 25 eurot (15+5+5). Kuivõrd hageja on edastanud peale lepingu lõppemist kostjale kolm meeldetuletuskirja (04.06.2024, 19.06.2024, 07.07.2024 – dtl 53-55), siis leiab kohus, et hageja sissenõudmiskulude nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele summas 25 eurot. 13.

§ 468

lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud 14.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 174

lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 162lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

1. Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõiv summas 140 eurot. Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutusega, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada. Hageja on tasunud nõudelt riigilõivu seaduses ettenähtud määras lähtudes hagihinnast.
2. Hageja palub kostjalt välja mõista ka

§484

2 tulenev maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot, õigusabikulud summas 427 eurot (käibemaksuga) ning viivise menetluskuludelt. Hageja taotleb menetluskulude väljamõistmisel võtta arvesse, et hageja on piiratud käibemaksukohustuslane ning ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada. Hagejale on osutatud õigusabi 3,5 tunni ulatuses tunnihinnaga 100 eurot käibemaksuta (122 eurot käibemaksuga), mis sisaldab dokumentide 5 komplekteerimist ja analüüsi 1,5 h ja hagiavalduse koostamist ja kohtule esitamist 2 h. Kohus leiab, et õigusabikulude nõue kuulub rahuldamisele osaliselt. 17.

§ 144

p 7 kohaselt on kohtuvälised kulud mh maksekäsu kiirmenetluse kulud, mistõttu kohus rahuldab hageja nõude maksekäsu kiirmenetluse kulu väljamõistmiseks kostjalt summas 20 eurot (

§ 484²).

18. Riigikohtu otsuse nr. 3-2-1-43-10 kohaselt menetlusosalist esindava lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine

§ 175

lg 1 järgi on kohtu diskretsiooniotsus.

§ 175

lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu selle kaudu, millise sisuga on esindaja koostatud menetlusdokumendid. Menetluskulud peavad vastama asja keerukusele. Lepingulise esindaja tasu hüvitamise mõistlikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada nii lepingulise esindaja ajakulu esindamiseks kulunud toimingute tegemiseks, tunnitasu suurust, aga ka asja olemust ja hinda. Sealjuures saab ajakulu põhjendatust hinnates arvestada seda, milliseid toiminguid on esindaja teinud ning kas nende toimingute tegemiseks kulunud aeg on põhjendatud.

1. Väljakujunenud kohtupraktika alusel saab hageja õigusabikulu arvel teenuse tunnihinnaks märgitud 100 eurot/tund (käibemaksuta) ehk 122 eurot/tund (käibemaksuga) pidada mõistlikus suuruses olevaks.
2. Kohus ei nõustu täiel määral esinduse ajakuluga. Kohus leiab, et käesoleva hagi puhul on ilmselgelt ja üldteadaolevalt tegemist hagejaga, kes käesoleva hagiga sarnaseid trafaretseid hagisid, milles erinevate kostjate puhul tuleb sisuliselt muuta vaid andmeid lepingu sõlmimise kuupäeva osas ning muuta lepingust tulenevate summade suurusi, esitab kohtutesse märkimisväärsel hulgal. Kohus leiab, et tegemist on tavapärase õigusvaidlusega, mis õigusharidusega esindajalt eelduslikult ülemäärast aega ei nõua. Antud asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust, esindaja ei ole pidanud osalema istungitel, ei ole pidanud tutvuma vastaspoole vastuväidetega. Hageja on koostanud vaid hagiavalduse. Kohus ei pea usutavaks, et sellise hagi koostamisel teeks esindaja mingisuguse õigusliku analüüsi või nõustaks kuidagi hagejat. Samuti ei ole esindajal vaja lugeda lepingute tüüptingimusi, kuna need on erinevate esitatud hagide puhul samad. Hagi dokumendid, mille komplekteerimisele ja analüüsile kulus esindajal 1,5 tundi, kohtu hinnangul märgitud mahus ajakulu ei õigusta, kuivõrd dokumentide komplekteerimine ja nendega tutvumine pidi toimuma juba maksekäsu kiirmenetluse avaldust esitades. Seega pole tegemist keeruka ja mahuka tsiviilasjaga. Arvestades eeltoodut peab kohus vajalikuks ja mõistlikuks ajakuluks 1,5 tundi ehk õigusabikulud on põhjendatud summas 183 eurot (käibemaksuga).
3. Kokkuvõttes moodustavad hageja põhjendatud menetluskulud 343 eurot (140 + 20 + 183), mis kuulub kostjalt väljamõistmisele.
4. Kostja ei ole kohtule vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib eeldada, et kostjal menetluskulud puuduvad. Kostja võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda. 23.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist ja kohus rahuldab hageja taotluse. 24.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. 6 (allkirjastatud digitaalselt) Marika Leimann Kohtunik 7