Obsah (10)

§ 184§ 182§ 121§ 95§ 159§ 108§ 44§ 49§ 55§ 175

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Haldusasja number 3-23-704 Otsuse kuupäev 31. märts 2025 Kohtunik Juhan Siider Haldusasi X-i kaebus Põllumajanduse Registrite ja Info

) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (

§ 184lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 182lg 1 p 9).

3-23-704 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) otsustas
2. märtsi
3. a otsusega nr 13-6/22/78: 1) tunnistada X-i Talu OÜ-d puudutavas osas kehtetuks PRIA
4. jaanuari
5. a otsus nr 13-6/189, millega rahuldati taotlus nr 310012671688 ning määrati X-i Talu OÜ-le toetus summas 100 000 eurot; 2) nõuda solidaarselt Y-lt (X-i Talu OÜ üldõigusjärglane) ja X-ilt tagasi välja makstud toetus summas 100 000 eurot; 3) kohustada Y-d ja X-i maksma tagasinõutav toetusraha tagasi 60 kalendripäeva jooksul alates otsuse tegemise päevast; 4) tasaarvestada tagasi maksmata toetusraha mistahes PRIA makstava toetusmaksega, millele taotlejal tekib õigus seoses PRIA-le esitatud toetustaotlustega alates otsuse tegemisest; 5) kui isikud ei maksa toetust otsuses nimetatud tähtaja jooksul tagasi ja toetusraha ei saa tasaarvestada, arvestada viivist 0,1 protsenti iga toetuse tagasimaksmisega viivitatud kalendripäeva eest; 6) kui isikud jätavad toetusraha tagasinõudmise otsuse samas otsuses nimetatud tähtaja jooksul täitmata ning tagasinõutavat toetusraha ei ole võimalik mõistliku aja jooksul tasaarvestada, anda toetusraha tagasinõudmise otsus sundtäitmisele.
6. X-i ja Y esindaja esitas
7. juulil 2022 PRIA-le taotluse vaide esitamise võimaldamiseks ja haldusakti täitmise peatamiseks. Taotluses paluti kinnitada, et taotluse esitajatel on õigus esitada PRIA
8. märtsi
9. a otsuse nr 13-6/22/78 peale vaie kuni
10. augustini
11. Ühtlasi sooviti taotluses PRIA otsuse täitmise peatamist. PRIA rahuldas
12. juuli
13. a otsusega nr 13-6/22/250 taotluse osaliselt, s.o X-i suhtes. PRIA peatas vaidlusaluse otsuse täitmise ning kinnitas, et X-il on õigus esitada vaie kuni
14. augustini
15. Y esitas
16. juulil 2022 PRIAle uuesti vaidlusaluse otsuse täitmise peatamise taotluse, mille PRIA jättis
17. juulil
18. a otsusega nr 13-6/22/270 rahuldamata.
19. X ja Y esitasid
20. juulil 2022 PRIA-le vaide, milles palusid ennistada vaide esitamise tähtaeg Y suhtes, tunnistada PRIA
21. märtsi
22. a otsus nr 13-6/22/78 terves ulatuses kehtetuks ja lõpetada PRIA
23. märtsi
24. a otsuse nr 13-6/22/78 täitmine kõikide otsuse adressaatide (X ja Y ) suhtes. PRIA jättis
25. märtsi
26. a vaideotsusega nr 1329.1/22/1935-3 Y taotluse vaide esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata. Sama otsusega jättis PRIA X-i ja Y vaide PRIA
27. märtsi
28. a otsuse nr 13-6/22/78 terves ulatuses kehtetuks tunnistamiseks ning otsuse täitmise lõpetamiseks rahuldamata.
29. X ja Y esitasid
30. aprillil 2023 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palusid järgnevat: 1) tuvastada, et Y -l on õigus esitada käesolev kaebus; teise alternatiivina kohustada PRIA-t Y vaiet läbi vaatama; kolmanda alternatiivina ennistada vaide esitamise tähtaeg Y suhtes; neljanda alternatiivina määrata Y menetlusse kolmanda isikuna; 2) tunnistada PRIA
31. märtsi
32. a otsus nr 13-6/22/78 ja
33. märtsi
34. a vaideotsus nr 13-29.1/22/1935-3 terves ulatuses kehtetuks (tühistamiskaebus); 3) alternatiivselt, kui tühistamiskaebus jääb rahuldamata, vähendada PRIA
35. märtsi
36. a otsusele nr 13-6/22/78 järgnenud sissenõudmise osas viivist.
37. Tartu Halduskohus tõlgendas
38. mai
39. a määrusega X-i ja Y esitatud kaebust ning sai aru, et kaebajate põhinõudeks on nõue tühistada PRIA
40. märtsi
41. a otsus nr 136/22/78 ja
42. märtsi
43. a vaideotsus nr 13-29.1/22/1935-3 ning alternatiivselt taotlevad X ja Y viiviste vähendamist. Kohus tagastas Y kaebuse tervikuna

§ 121

lg 1 p 4 ja § 2 3-23-704 121 lg 2 p 1 alusel (resolutsiooni p 1) ning X-i kaebuse osaliselt ehk viivise vähendamiseks kohustamise nõudes

§ 121lg 1 p 4 alusel (resolutsiooni p 2).

Kohus võttis menetlusse X-i kaebuse PRIA

1. märtsi
2. a otsuse nr 13-6/22/78 ja
3. märtsi
4. a vaideotsuse nr 13-29.1/22/1935-3 tühistamise nõudes (resolutsiooni p 4). Sama määrusega peatas kohus haldusasja menetluse

§ 95

lg 4 teise lause alusel kuni Euroopa Liidu Kohtu kohtuasjas nr C-437/22 tehtava eelotsuse jõustumiseni (resolutsiooni p 7).

1. X ja Y esitasid Tartu Ringkonnakohtule
2. juunil 2023 hiljem täiendatud määruskaebuse Tartu Halduskohtu
3. mai
4. a määruse resolutsiooni p-de 1, 2 ja 7 peale. Tartu Ringkonnakohus jättis
5. juuli
6. a määrusega määruskaebuse rahuldamata.
7. X ja Y esitasid Riigikohtule
8. augustil 2023 määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu
9. juuli
10. a määruse peale. Riigikohtu halduskolleegium tagastas
11. novembri
12. a määrusega X-i ja Y määruskaebuse menetluse peatamist puudutavas osas ning jättis määruskaebuse ülejäänud osas menetlusse võtmata.
13. Tartu Halduskohus uuendas
14. märtsi
15. a määrusega haldusasja menetluse, sest Euroopa Kohus tegi
16. veebruaril
17. a otsuse asjas nr C-437/22 ning menetluse peatamise alus lõppes. Kohus andis vastustajale tähtaja kaebusele vastamiseks.
18. Vastustaja esitas
19. mail 2024 kohtule vastuse, milles võtab X-i esitatud kaebuse õigeks. Pärast kaebuse osalist tagastamist on asjas menetlusse jäänud X-i kaebus PRIA
20. märtsi
21. a otsuse nr 13-6/22/78 ja
22. märtsi
23. a vaideotsuse nr 13-29.1/22/1935-3 tühistamiseks. Seega ei puuduta vaidlus PRIA
24. märtsi
25. a otsuse nr 13-6/22/78 kehtivust ja õiguspärasust Y osas. Y osas on otsus kehtiv. Y on vaidlustatud haldusaktiga esitatud nõude täies ulatuses täitnud (osaliselt vabatahtlikult ja osaliselt läbi sundtäitmise), mistõttu puudub vastustaja hinnangul vajadus ja Euroopa Kohtu
26. veebruari
27. a otsusest kohtuasjas nr C-437/22 tulenevalt ka õigustus X-i suhtes nõude üleval hoidmiseks. Vastustaja vaates ei oma tähtsust, milline solidaarvastutajatest kohustuse täidab. Vastustaja hinnangul ei ole mõistlik õigusvaidlust jätkata selleks, et teha kindlaks, kas vaidlusaluse haldusakti andmise ajal oli nõude esitamine solidaarselt X-i vastu õigustatud või mitte.
28. Tartu Halduskohus jättis
29. mai
30. a määrusega taotluse Y kolmanda isikuna haldusasja menetlusse kaasamiseks rahuldamata (resolutsiooni p 1), otsustas haldusasja läbi vaadata kirjalikus menetluses, andis menetlusosalistele tähtajad täiendavate menetlusdokumentide ja neile vastuväidete esitamiseks ning teatas kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aja (resolutsiooni p-d 2-5). Kohus asus seisukohale, et kuna kohus tagastas Y kaebuse tervikuna
31. mai
32. a määrusega ning haldusasja menetlusse on jäänud üksnes X-i kaebus PRIA haldusaktide tühistamiseks teda puudutavas osas, siis ei avalda kohtu edasised lahendid Y õigustele ja kohustustele otsest mõju.
33. X ja Y esitasid
34. mail 2024 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse Tartu Halduskohtu
35. mai
36. a määruse resolutsiooni p 1 tühistamiseks.
37. Tartu Halduskohus tühistas
38. mai
39. a määrusega kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aja –
40. juuli
41. Kohus jäi oma
42. mai
43. a määruses esitatud seisukohtade juurde ega pidanud jätkuvalt Y haldusasja menetlusse kolmanda isikuna kaasamist põhjendatuks. Kuna X ja Y vaidlustasid Tartu Halduskohtu
44. mai
45. a määruse resolutsiooni p 1 Tartu Ringkonnakohtus ning enne määruskaebemenetluse lõppemist ei ole halduskohtus asja sisuline lahendamine võimalik, siis tühistas kohus kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aja. 3 3-23-704
46. Tartu Ringkonnakohus jättis
47. oktoobri
48. a määrusega X-i ja Y määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
49. mai
50. a määruse resolutsiooni p 1 muutmata.
51. X ja Y esitasid
52. oktoobril 2024 eelnimetatud ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule määruskaebuse, mille Riigikohtu halduskolleegium jättis
53. jaanuari
54. a määrusega menetlusse võtmata.
55. Tartu Halduskohus andis
56. jaanuari
57. a määrusega menetlusosalistele tähtajad täiendavate menetlusdokumentide ja neile vastuväidete esitamiseks ning teatas kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aja.
58. X esitas 19.,
59. ja
60. veebruaril 2025 täiendavad seisukohad, milles jääb haldusakti sisulist õigusvastasust puudutavas osas varasemate etteheidete juurde. Vaidlustatud otsuses kajastatud rikkumisi pole äriühing ega kaebaja toime pannud. Kaebaja väljendab lisaks jätkuvat vastumeelsust sellele, et Y-d ei ole kolmanda isikuna menetlusse kaasatud ning leiab, et vajalik on sisulise otsuse tegemine, mitte vaid õigeksvõtust lähtuvalt otsuse tühistamine kaebaja suhtes, sest otsuse sisulisest õiguspärasusest sõltub ka äriühingule tehtud otsuse õiguspärasus. Kaebaja on seisukohal, et haldusakt on ühtne nii tema kui äriühingu suhtes ning see kehtib või langeb tervikuna. Kuna vastustaja ei ole tunnistanud haldusakti Y suhtes kehtetuks, siis omab selles asjas haldusakti sisulisele õiguspärasusele antav hinnang mõju ka äriühingu õigustele. Kuigi äriühingut ei ole formaalselt kolmanda isikuna kaasatud, on vaidluse tulemus otsustava tähtsusega tema õigustele. Kohus saab jätkuvalt äriühingu kolmanda isikuna menetlusse kaasata ning peakski seda tegema. Haldusvaidlust tuleb jätkata kuni on tagatud Y õiguste sisuline kaitse, seda eeldab ka Euroopa Liidu Kohtu praktika. Kui kohus lõpetab menetluse üksnes formaalse õigeksvõtu alusel, ilma sisulise otsuseta, jääb Y faktiliselt kohtuliku kaitseta. Haldusakt oleks X-i suhtes tühistatud, kuid Y suhtes kehtiks edasi. Sellist lahendust võiks vaadelda EIÕK art 6 ja EL põhiõiguste harta art 47 mõttes efektiivse õiguskaitse eiramisena. Kuigi menetluslikud detailid eri riikides varieeruvad, on üldine suundumus ühene – efektiivne õiguskaitse tuleb tagada kõigile õiguste kandjatele. Menetluse lõpetamine üksnes PRIA õigeksvõtu tõttu, ilma teise adressaadi olukorda lahendamata, kahjustaks õiglust ega oleks kooskõlas efektiivse halduskohtumenetluse põhimõtetega. Kaebaja palub tühistada vaidlustatud PRIA otsus ja vaideotsus nii kaebaja kui ka Y suhtes või alternatiivselt kohustada otsuse resolutsioonis PRIA-t uuendama Y suhtes haldusmenetluse seaduse (HMS) § 44 lg 2 alusel haldusmenetluse. Kaebaja hinnangul on kõigi osapoolte huvides, et kõik küsimused lahendatakse lõplikult juba selles menetluses. KOHTU SEISUKOHT
61. PRIA võttis
62. mail 2024 X-i esitatud kaebuse õigeks. Y on vaidlustatud haldusaktiga esitatud nõude täies ulatuses täitnud (osaliselt vabatahtlikult ja osaliselt läbi sundtäitmise), mistõttu puudub vastustaja hinnangul vajadus ja Euroopa Kohtu
63. veebruari
64. a otsusest kohtuasjas nr C-437/22 tulenevalt ka õigustus X-i suhtes nõude üleval hoidmiseks. Vastustaja hinnangul ei ole mõistlik õigusvaidlust jätkata selleks, et teha kindlaks, kas vaidlusaluse haldusakti andmise ajal oli nõude esitamine solidaarselt X-i vastu õigustatud või mitte. 18.

§ 159

lg 1 näeb ette, et kui vastustaja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses kaebuse õigeks, rahuldab kohus kaebuse.

§ 159

lg 4 kohaselt ei võta kohus õigeksvõttu vastu, kui kolmas isik ei nõustu õigeksvõetud kaebuse rahuldamisega. Sellisel juhul teeb kohus põhjendatud määruse ja asja lahendamine jätkub üldises korras. Kohus 4 3-23-704 selgitab kolmandale isikule, et õigeksvõetud kaebuse rahuldamisega mittenõustumisel võivad kaebaja menetluskulud jääda

§ 108lõike 5 alusel kolmanda isiku kanda.

1. Vaidlust ei ole selles, et Y ei ole praeguses asjas ei kaebaja ega kolmas isik ning tema kolmanda isikuna menetlusse kaasamise taotluse on Tartu Halduskohus jätnud
2. mai
3. a määrusega rahuldamata ning see määrus on jõustunud.

§ 159

lg 1 koostoimes lg-ga 4 ei anna kohtule õigeksvõtu korral tagajärgede osas kaalumisruumi, kui tegemist ei ole lg-s 4 sätestatud erandjuhtumiga.

näeb õigeksvõtu tagajärjena kaebuse rahuldamise, mitte kaebaja märgitud menetluse lõpetamise (vrd

§ 159ja §-d 152 ning 155).

Kuigi kaebaja rõhutab menetluse jätkamise vajadust, ei ole kaebuse eset arvestades see vajalik. Õigeksvõtuga saavutab kaebaja enda suhtes selle eesmärgi, mida ta taotles, sest kohtuotsusega tühistatakse vaidlustatud haldusaktid kaebaja suhtes ning need ei oma kaebaja õigustele enam negatiivset mõju. Kaebaja ei saa nõuda menetluse jätkamist menetlusvälise isiku õiguste kaitseks, kelle nõuded on selles asjas menetlusnormide mittejärgimise tõttu tagastatud. Kohus ei nõustu ka kaebuse muutmise taotlusega (vt otsuse p 22). Seega ei ole Y huvid kaebuse rahuldamist ja kohtuotsuse põhjendamise ulatust mõjutavad, sest nimetatud äriühing ei ole menetlusosaline. Y saab oma õigusi kaitsta haldusasja nr 3-23-1171 raames, kus äriühing on muu hulgas vaidlustanud PRIA tegevuse haldusmenetluse uuendamata jätmise tõttu ning on esitanud kohustamisnõude menetluse uuendamise saavutamiseks. Kuna vaidlustatud haldusaktid tuleb igal juhul vaidlustatud osas tühistada ning see ei sõltu sellest, kas vaidlustatud haldusaktid on ka sisuliselt ning millises ulatuses õigusvastased, siis ei pea kohus menetlusökonoomia põhimõtet arvestades võimalikuks ega vajalikuks hakata vaidlustatud otsuse sisulist õiguspärasust iga kaebaja väljatoodud argumendi valguses analüüsima. Haldusaktide tühistamine kõrvaldab nende negatiivse mõju kaebaja suhtes täielikult. Kaebaja on viidanud sellele, et Y suhtes kehtivad eelviidatud haldusaktid edasi ja ka seetõttu tuleks menetlust jätkata ning haldusaktide sisulist õiguspärasust detailselt analüüsida. Kaebaja ajab segamini enda kui füüsilise isiku ja temaga seotud äriühingu õigused ja kohustused. Kaebaja saab kaitsta siiski selle asja raames üksnes enda õigusi, mitte menetlusvälise isiku õigusi (

§ 44lg 1).

Kaebaja viidatud Euroopa Liidu õigusaktid ja rahvusvaheline kohtupraktika selles osas erisusi kaasa ei too. Seetõttu ei oma kaebuse rahuldamise kontekstis mingit tähtsust see, et Y osas jäävad eeltoodud haldusaktid kehtima. Y peab ja saab oma õigusi ise kaitsta, sh haldusasja nr 3-23-1171 raames, milles äriühing on vaidlustanud haldusmenetluse uuendamata jätmise otsustuse. Seega tühistab kohus õigeksvõtu tõttu PRIA

1. märtsi
2. a otsuse nr 13-6/22/78 ja
3. märtsi
4. a vaideotsuse nr 13-29.1/22/1935-3 kaebaja suhtes.
5. Kohus lahendab ühtlasi menetluses esitatud lisataotlused. Kohus käsitab kaebaja
6. veebruari
7. a avaldust koostoimes
8. ja
9. veebruari
10. a täiendustega nii, et kaebaja soovib kaebust muuta, täiendades seda Y osas selles asjas vaidlustatud PRIA
11. märtsi
12. a otsuse nr 13-6/22/78 ja
13. märtsi
14. a vaideotsuse nr 13- 29.1/22/1935-3 tühistamise nõudega ja alternatiivselt kohustamisnõudega, millega PRIA-t kohustatakse Y osas haldusmenetluse uuendama. 21.

§ 49

lg 1 sätestab, et kaebaja võib kaebuse nõuet või alust muuta kuni kohtuvaidluseni halduskohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni, kui see on kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning kaebuse esitamine muudetud kujul oleks

-i kohaselt lubatav. Kaebetähtaja kontrollimisel loetakse uus nõue esitatuks esialgse kaebuse esitamise ajal.

1. Kohtu hinnangul ei ole kaebuse muutmine kaebaja õiguste kaitseks vajalik ega lubatav ning Y saab oma õigusi kaitsta haldusasja nr 3-23-1171 raames, milles on vaidluse esemeks just see, kas äriühingu suhtes esinevad haldusmenetluse uuendamise alused HMS § 44 lg 2 5 3-23-704 mõttes. Selles asjas saab äriühing oma õigusi kaitsta. Y õiguste kaitseks selles asjas tühistamisnõude ja kohustamisnõude võimaldamine ei ole lubatav, sest tühistamisnõude osas jättis Y ise kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata, ületades vaide esitamise tähtaega, mis tingis vaide tagastamise ning samuti kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu kaebuse tagastamise. Tartu Halduskohus tagastas just seetõttu
2. mai
3. a määrusega Y tühistamisnõude. Selles osas ei ole midagi muutunud ning kaebuse muutmine ei ole

§ 121lg 1 p 4 alusel lubatav.

Varasema määruse põhjendused on asjakohased ka uue tühistamisnõude lubatavuse hindamisel ning kohus jääb varasemalt väljendatud seisukohale, mille õigsust on ka kõrgemate kohtute määrused kinnitanud. Samuti ei ole kohustamisnõude lisamine lubatav, sest selline nõue ei seondu mitte kaebaja, vaid praegusel juhul menetlusvälise isiku õiguste kaitse vajadusega. Y ei ole selles asjas ei kaebaja ega kolmas isik ehk ta on menetlusväline isik. Menetlusvälise isiku õiguste kaitseks kaebuse muutmine tähendaks vajadust käsitleda Y-d teise kaebajana olukorras, kus kaebaja on sellise nõude osas sisuliselt küll kohustusliku kohtueelse menetluse läbinud (vt haldusasja nr 3-23-1171 asjaolusid), kuid kes on juba uuendamisest keeldumist puudutavas osas samal alusel kohustamisnõude teises kohtuasjas esitanud. Seega on soovitud kohustamisnõude puhul tegemist korduva nõudega ning selline nõue ei oleks lubatav

§ 121lg 1 p 3 alusel (sama nõue samal alusel on juba kohtu menetluses).

Kohus peab vajalikuks veel märkida, et kaebaja enda kaebuse pinnalt ei ole kohustamisnõude lahendamine ja rahuldamine igal juhul võimalik, sest sellist nõuet ei ole kaebaja varem esitanud ning kohus menetlusse võtnud ning kaebuse muutmiseks kohus

§ 49lg 2 järgi alust ei näe.

Seetõttu jätab kohus kaebaja kaebuse muutmise taotluse täies ulatuses rahuldamata.

1. Kaebaja 19.,
2. ja
3. veebruari
4. a täiendustest on välja loetav kaebaja tahe, et Y tuleks ikkagi menetlusse kolmanda isikuna kaasata. Kohus käsitleb seda eraldi taotlusena ja jätab selle taotluse

§ 55lg 3 alusel kui korduva läbi vaatamata.

Kohus on juba varasemalt samal alusel esitatud taotluse osas jõustunud

1. mai
2. a määruses seisukoha kujundanud ega näe alust sellest irdumiseks.
3. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus X-i kaebuse. Kohus tühistab PRIA
4. märtsi
5. a otsuse nr 13-6/22/78 ja
6. märtsi
7. a vaideotsuse nr 13-29.1/22/1935-3 kaebajat puudutavas osas. Kaebaja tasus kaebuse esitamisel riigilõivu 20 eurot, muid menetluskulusid kaebaja kohtumenetlusega kandnud ei ole.

§ 108

lg 1 alusel mõistab kohus PRIA-lt kaebaja kasuks välja kantud menetluskulu 20 eurot.

§ 175

lg 3 alusel asendab kohus avaldatavas kohtulahendis kaebaja ning Y nimed tähemärkidega. (allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 6