Obsah (4)

§ 2§ 251§ 249§ 175

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-25-2021 Määruse kuupäev 19. juuni 2025 Kohtunik Juhan Siider Kohtuasi X esialgse õiguskaitse taotlus Eesti Töötukassa kohustamiseks mak

) § 252 lg 7, § 119 lg 1 ja § 204 lg 1, riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8). Muus osas määruse peale määruskaebust ei saa esitada. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (taotleja) esitas
2. mail 2025 Eesti Töötukassale taotluse, milles palus muuta tema töövõimetoetuse makseviisi. Taotleja on alates
3. maist 2025 vahistatu, mistõttu palub ta ajavahemiku
4. kuni
5. mai 2025 eest maksta töövõimetoetus taotleja vanglasisesele kontole (makse saajaks Rahandusministeerium, selgituseks taotleja nimi jne).
6. Eesti Töötukassa palus
7. mai
8. a teatega nr MVM-25001747-1 taotlejal kõrvaldada makseviisi muutmise taotluses esinevad puudused. Töövõimetoetuse seaduse § 17 lg 2 kohaselt makstakse töövõimetoetust vastavalt isiku soovile: 1) tema arvelduskontole Eestis maksja kulul; 2) tema elektroonilise, notariaalselt tõestatud või töötukassa kohalikus osakonnas vormistatud kirjaliku avalduse alusel teise isiku, sh kohaliku omavalitsuse üksuse 3-25-2021 pangakontole Eesti maksja kulul; 3) kojukandena saaja kulul või 4) tema arvelduskontole välisriigis saaja kulul. Valitud on makse teise isiku kontole, kuid tuvastamata on taotleja isikusamasus. Toetuse maksmiseks teise isiku kontole tuleb taotlejal taotlus allkirjastada digitaalselt või notariaalselt.
9. Taotleja esitas
10. mail 2025 Eesti Töötukassale eelnimetatud teate peale vaide. Taotleja ei soovinud töövõimetoetuse maksmist ajavahemiku
11. kuni
12. mai 2025 eest teise isiku kontole, vaid enda vanglasisesele kontole. Taotleja ei nõustu vaidlustatud teatega.
13. Taotleja esitas
14. juunil 2025 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles palub kohustada Eesti Töötukassat maksma talle töövõimetoetus taotleja vanglasisesele kontole. Taotleja märgib, et tema taotluse asjaolud kattuvad osaliselt haldusasja nr 3-25-1620 asjaoludega. Taotleja ei soovi töövõimetoetuse maksmist teise isiku kontole, vaid enda vanglasisesele kontole. Siiski kinnitas vangla direktor taotleja makseviisi muutmise taotluse allkirja õigsust
15. juunil 2025, mis on notariaadiseaduse kohaselt lubatav, ning vangla esitas vastavad dokumendid Eesti Töötukassale. Taotleja helistas
16. juunil 2025 Eesti Töötukassale ning talle selgitati, et haldusorgan sai vangla esitatud dokumendid kätte, kuid need ei ole aktsepteeritavad, kuna ei ole digitaalselt allkirjastatud. On ilmselge, et Eesti Töötukassa rikub taotleja õigusi ning riivab tema väärikust. Taotleja märgib, et Eesti Töötukassa on pikendanud
17. juuni
18. a kirjaga nr 5-3/25/1529 taotleja vaide läbivaatamise tähtaega. Taotleja soovib riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist ning riigi õigusabi. KOHTU SEISUKOHT
19. Kohus lähtub

§ 2

lg-st 4 juhindudes esialgse õiguskaitse taotluse tõlgendamisel taotleja tegelikust tahtest. Kohus saab aru, et taotleja nõuab

§ 251

lg 1 p 3 alusel Eesti Töötukassa kohustamist maksta töövõimetoetus ajavahemiku

1. kuni
2. mai 2025 eest taotleja vanglasisesele kontole. Ühtlasi taotleb X riigilõivu tasumisest vabastamist ning riigi õigusabi.
3. Kuna tegemist on töövõimetoetuse ebaõige maksmise asjaga, siis rakendub käesolevas haldusasjas taotlejale riigilõivuseaduse § 22 lg 2 p-st 2 tulenevalt riigilõivuvabastus. Seetõttu jätab kohus X riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse läbi vaatamata. 7.

§ 249

lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.

§ 249

lg-st 3 tulenevalt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi.

§ 249

lg-st 2 lähtudes on esialgse õiguskaitse taotluse esitamine lubatud ka vaidemenetluse ajal.

1. Taotleja kinnitusel toimub Eesti Töötukassas esialgse õiguskaitse taotluse esemega seonduv vaidemenetlus. Kohtul puudub alus taotleja väidetes kahelda. Seega on kohtul võimalik otsustada esialgse õiguskaitse andmise üle. Kuigi taotleja esialgse õiguskaitse taotlus on lubatav, siis puudub tal esialgse õiguskaitse vajadus. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel peab isikut ähvardama tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske (Riigikohtu halduskolleegiumi
2. juuni
3. a määrus asjas nr 3-3-1-19-17, p 15). Ka ebamõistlike piirangute talumist on peetud asjaoluks, mis toob kaasa vajaduse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks (Tallinna Ringkonnakohtu
4. novembri 2 3-25-2021
5. a määrus asjas nr 3-12-2224, p 7). Kohtu hinnangul ei ähvarda taotlejat sellised tagajärjed ning ta ei pea taluma niivõrd ebamõistlikke piiranguid, mis õigustaksid esialgse õiguskaitse kohaldamist. Taotleja ei jää vaidlusalusest töövõimetoetuse summast lõplikult ilma. Vaidemenetluse ja võimaliku kohtumenetluse ajal on piiratud üksnes taotleja võimalus vastavat summat oma vanglasisese konto kaudu kasutada. Vanglas viibides ei saa eeltoodu taotlejale ülemäärast negatiivset mõju avaldada. Taotleja ei ole märkinud, miks tal vastavale summale koheselt ligipääsu on ka vaja. Vanglas on tagatud vahistatu toitlustamine vähemalt kolm korda päevas (vangistusseaduse (VangS) § 90 lg 1 ja § 47 lg 1, sotsiaalministri
6. detsembri
7. a määrus nr 150 „Toidunormid kinnipidamisasutustes“ § 3 lg 6). Samuti tagab vangla kinnipeetavale, kellel puuduvad rahalised vahendid, esmavajalikud hügieenitarbed (Viru Vangla direktori
8. jaanuari
9. a käskkirjaga nr 1-1/19 kinnitatud „Viru Vangla kodukorra“ p 11.3). Vangla kindlustab vahistatule ka muu vältimatult vajaliku, et tagada isiku inimväärikust austav kohtlemine (VangS § 4 1 lg 1). Esialgse õiguskaitse rakendamine tähendaks ka põhivaidluse äraotsustamist, mida peab esialgse õiguskaitse menetluses vältima (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi
10. septembri
11. a määrus asjas nr 3-3-1-59-14, p 19). Eeltoodust tulenevalt jätab kohus X esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
12. RÕS § 6 lg 1 järgi võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ei ole taotleja kehv majanduslik seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kui esinevad RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, ei mõjuta isiku majanduslik seisund asja otsustamist. Taotleja on koostanud kohtule arusaadava esialgse õiguskaitse taotluse ning ta on ka varasemalt suutnud iseseisvalt halduskohtumenetluses erinevaid kaebusi ja avaldusi esitada (haldusasjad nr 3-25-1834, 3-25-1620, 3-24-2631, 3-24-716, 3-24-476, 3-24-400, 324-398 jne). Eeltooduga on tõendatud, et taotleja on iseseisvalt võimeline halduskohtumenetluses osalema ning ta ei vaja advokaadi abi. Halduskohtumenetluses selgitab vajalikud asjaolud, seadusesätted ja asjakohase kohtupraktika kohus välja enda initsiatiivil ning taotleja õigusalaste teadmiste puudumist kompenseerib halduskohtus kohalduv uurimisprintsiip (

§ 2

lg-d 4 ja 5).Eeltoodust tulenevalt jätab kohus X taotluse riigi õigusabi saamiseks RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata. 10. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis taotleja nime tähemärgiga (

§ 175lg 3 ja § 178 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 3