Obsah (8)

§ 659§ 662§ 238§ 465§ 442§ 232§ 171§ 177

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest, Üllar Roostoja Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 4. aprill 2025 Tsiviilasja number 2-23-13765 Tsiviilasi Sal

) § 172 lg 1 alusel puudutatud isiku kanda. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

1. Jaak Jürgens esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 19.12.2024 määruse tühistamist ning kahjuhüvitise nõude rahuldamata ja menetluskulude avaldaja kanda jätmist. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) ei ole avaldaja tõendanud, et veekahju tekkis puudutatud isiku korterist ja selle põhjuseks oli tema veeboileri ühendustoru leke. Avaldaja väited põhinevad oletustel. Tunnistajate M.M. ja S.S. ütlused on oletuslikud ja kallutatud. Puudutatud isiku vastuväide on tõendatud fotodega, mis näitavad, et M.M. korterisse sisenevad veetorud on paigaldatud hilisemal ajal ning ei saa olla seotud puudutatud isiku korteriga. Isegi kui mõni toru ulatuks puudutatud isiku korterisse, ei saa puudutatud isik vastutada M.M. korteris asuva toru seisukorra eest. Kohus heidab ette, et puudutatud isik ei ole tõendanud, et veekraani oleks saanud kinni keerata ka keldrist. Puudutatud isik arvas, et igal korterelamul on keldris veekraan, mida saab vajadusel sulgeda ning see ei vaja eraldi tõendamist. Kui S.S. oleks kraani kohe kinni ei keeranud, poleks vara kahjustada saanud. Puudutatud isik lisab pildimaterjali keldris asuvast veekraanist. Tunnistaja S.S. väitel sai ta info selle kohta, et korteris 9 on boileri ühendustoru leke, korteri X elanikelt või omanikult ja 25.03.2023 aktile kandis ta kahju tekkepõhjuse puudutatud isiku ütluste põhjal. Veeboileri asukoha kohta on tunnistajad andnud vastuolulisi ütlusi. Kohtu väide, et pesumasin asub tagaküljega vastu seina, on meelevaldne ja vale. Kuna boileri asukohast on tekkinud vale arusaam, on määruskaebusele lisatud fotod boileri asukohast ja toru ühendusest. Boiler asub pesumasina taga vannitoas ning fotod kuivast põrandast tõendavad, et mingit leket seal polnud. Nõustuda ei saa kohtu väitega, et puudutatud isik ei ole boileri seisukorra kohta esitanud ühtki tõendit. Puudutatud isik on esitanud sõnumi, mis kinnitab, et puudutatud isiku korteris viidi läbi põhjalik uurimine, mille tulemusena ei tuvastatud ühtegi leket ega märga kohta („Tere! Lasin kontrollida korter 9 pole ühtegi veeleket olnud. Põrandad kuivad, kraanid ja torud terved. Viga kuskil mujal”). Seega puudutatud isik on oma korteri hoolduse ja kontrollimisega tegelenud. Tunnistaja M.M. on esitanud valeväite, et puudutatud isik ise ütles talle telefoni teel, et boileri juures olev ühenduskoht korteris 9 lekkis. Tunnistaja S.S. väide, et veejälgede järgi ühistu koridori laes ei voolanud vesi korterist X, vaid korteri 9 suunast allapoole, ei ole tõendatud. Vesi valgub aegamisi läbi kipsplaadi teisele poole sellest kohast, kust vesi kõige kiiremini läbi imbub. Asjatundmatu inimene võib teha vee liikumise suunast valed järeldused. 4 S.S. ja M.M. on motiiv anda valeütlusi, kuna kohtulahend võib mõjutada nende rahalist olukorda, kui leitakse, et tegu oli ühistu toru lekkega. Kohus pole arvestanud puudutatud isiku kirjalikke tõendeid, mis tõendavad, et M.M. on esitanud valeväiteid; 2) on tööde maksumus ülepaisutatud. Tööde maksumus oleks olnud vähemalt poole odavam, kui oleks otsitud soodsamaid pakkumisi. VASTUSTAJA VASTUVÄITED
2. Salva Kindlustuse AS vaidleb määruskaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja menetluskulude määruskaebuse esitaja kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt on tõendite, sh tunnistajate ütlustega tõendatud, et veekahju sai alguse puudutatud isiku korteriomandi eseme reaalosast. Maakohus on õigesti tuvastanud, et veekahju põhjuseks oli puudutatud isikule kuuluva korteri 9 veeboileri ühendustoru leke. Puudutatud isik on rikkunud KrtS § 31 lg 1 p-s 1 sätestatud kohustust hoida oma korteriomandi reaalosa korras ja hoiduda tegevusest, mille tagajärjed ületavad omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Avaldaja vaidleb vastu puudutatud isiku esitatud täiendavate tõendite vastuvõtmisele. Puudutatud isik ei ole põhjendanud tõendite maakohtus esitamata jätmist. Lisaks ei ole esitatud fotodelt boileri asukoht tuvastatav ning puudub info, kus ja millal on tehtud foto veekraanist. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (

§ 659ja § 651 lg 1).

Maakohtu määrust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus jättis rahuldamata Salva Kindlustuse AS-i nõude Jaak Jürgensilt avalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmiseks. Seega selles osas ringkonnakohus maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust ei kontrolli. 7. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määrus ka vaidlustatud osas muutmata (

§ 659ja § 657 lg 1 p 1).

Määruskaebuses esitatud põhjendused ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Nõustudes maakohtu määruse põhjendustega ei korda ringkonnakohus neid kõiki oma määruses (

§ 659ja § 654 lg 6).

8. Vastavalt

§ 662lg-le 3 võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid.

Samas saab uute asjaolude ja tõenditega arvestada üksnes siis, kui tegemist on asjasse puutuvate asjaolude või tõenditega. Puudutatud isik on esitanud koos määruskaebusega kolm fotot ning neid saab asja materjalide juurde võtta, kui need on asjakohased

§ 238lg 1 tähenduses.

Avaldaja leiab, et määruskaebusele lisatud uued tõendid (fotod) ei ole asjakohased ning need tuleb jätta asja materjalide juurde võtmata. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt tõendab esimene foto boileri asukohta, teine foto boileri ühendust ja kolmas foto keldris asuvat kraani. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebusele lisatud esimeselt fotolt ei ole nähtav boileri asukoht ning määruskaebusele lisatud fotodelt kaks ja kolm ei nähtu, millal ja kus on fotod tehtud. Seega ei ole võimalik nimetatud fotodega tõendada puudutatud isiku vastuväiteid avaldaja nõudele ega ole seetõttu asjakohased tõendid

§ 238lg 1 tähenduses.

5 Ringkonnakohus jätab puudutatud isiku poolt määruskaebusele lisatud tõendid asja materjalide juurde võtmata.

1. Asja materjalide kohaselt oli maakohtus keskseks vaidlusaluseks küsimuseks see, kas veeleke XXXXXX korteris nr X sai alguse puudutatud isiku korteris nr 9 asuvast boileri ühendustorust. Puudutatud isik on määruskaebuses seisukohal, et maakohus on tõendeid valesti hinnanud ning jõudnud seetõttu ebaõigele järeldusele, et veeleke põhjustas puudutatud isiku korteri vannitoas asuv boileri katkine ühendustoru.
2. Riigikohus on asunud korduvalt seisukohale (vt Riigikohtu 19.03.2021 määrus tsiviilasjas nr 2-18-13649, p 21), et kui kahju tekitanud asjaolu on lähtunud teise korteriomandi eriomandi piirest, tuleb kahjustatud ja kahju tekitanud korteriomaniku tõendamiskoormust jagada, sest kahjustatud koerteri omanikul ei pruugi olla võimalik kahju täpset põhjust kindlaks teha. Kui kahjustatud korteri omanik tõendab, et kahjustav asjaolu (nt veeleke) lähtus teise korteriomandi eriomandi piirest, tuleb hea usu põhimõtte järgi eeldada, et teise korteriomandi omanik rikkus oma kohustust. Vastutusest vabanemiseks peab see korteriomanik tõendama, et kahjustav asjaolu tulenes korteriomanike kaasomandi esemest (nt veetorustikust) ja tema ei ole oma kohustusi rikkunud või tema rikkumine on vabandatav. Seega peab puudutatud isik tõendama, et ta ei ole oma kohustusi rikkunud või et tema rikkumine on vabandatav. Nimetatud asjaolusid ei ole puudutatud isik tõendanud ning seetõttu tuvastas maakohus põhjendatult, et veeleke ja sellest tingitud kahju põhjustas puudutatud isiku korteri vannitoas asuv boileri katkine ühendustoru. Puudutatud isik rikkus sellega KrtS § 31 lg 1 p-s 1 sätestatud kohustust, mille kohaselt on korteriomanik kohustatud hoidma eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud.
3. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus tõendeid valesti hinnanud ning jätnud arvestamata selle, et tunnistajate M.M. ja S.S. ütlused on ebausaldusväärsed. Ringkonnakohus puudutatud isiku seisukohaga ei nõustu.

§ 465

lg 2 p 8 kohaselt märgitakse kirjalikus määruses põhjendused, mille alusel kohus järeldusteni jõudis, samuti õigusaktid, millest kohus juhindus. Seejuures kohaldatakse määruse põhjendamisele kohtuotsuse põhjendamise kohta sätestatut (

§ 442lg 8).

Maakohtu määruse põhjendused vastavad eelmärgitud nõuetele. Maakohus on tunnistajate M.M. ja S.S. ütlusi hinnanud

§ 232

lg-s 1 ettenähtud nõudeid järgides ning põhjendanud, miks ta loeb nende ütlused usaldusväärseteks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu poolt tunnistajate M.M. ja S.S. ütlustele antud hinnanguga, mille kohaselt sai veeleke algus puudutatud isiku korteri vannitoas asuvast boileri ühendustorust. Muu hulgas nähtub tunnistaja M.M. ütlustest, et Jaak Jürgens ütles talle, et leidis vea üles, see oli boileri ühenduse juures. Kui ta mõne aja pärast veekraani avas, siis veeleket enam ei olnud. Tunnistaja S.S. kinnitas oma ütlustes, et XXXX maja ehitas Jaak Jürgens ise, kuid ühistul puuduvad andmed maja kanalisatsiooni ja veetorude kohta ning majal ei ole senini kasutusluba. Puudutatud isik ei ole tunnistajate M.M. ja S.S. ütlusi omapoolsete tõenditega ümber lükanud ega põhjendanud usutavalt ka seda, miks peaksid tunnistajad andma valeütlusi. Samuti ei ole puudutatud isik tõendanud, et tema korteri vannitoas asuva boileri ühendustoru oli terve. Väljavõte sõnumivahetusest, milles puudutatud isik kinnitas, et ta lasi kontrollida enda korterit ja seal veeleket ei olnud, ei tõenda boileri ühendustoru korrasolekut. Nimelt ei ole puudutatud isik nimetanud isikut, kes ja millal tema korteri seisukorda väidetavalt kontrollis ning seetõttu ei ole sõnumivahetuse väljavõtte tõesus kontrollitav. Pealegi on väljavõte sõnumivahetusest vastuolus tunnistajate M.M. ja S.S. ütlustega. 6 Tunnistaja M.M. ütluste ja LINPRO Ehitus OÜ kuluaruandega luges maakohus tõendatuks, et veelekkest tingitud kahjustuste likvideerimise põhjendatud maksumus on 6613,02 eurot ja kahjustada saanud esemete kahju 570 eurot. Puudutatud isiku seisukoht, et remonditööde maksumus on ülepaisutatud, on tõendamata. Maakohus on õigesti märkinud, et kuna puudutatud isik ei ole esitanud alternatiivseid hinnapakkumisi, siis ei ole võimalik ka hinnata, kas LINPRO Ehitus OÜ kuluaruandes kajastatud tööde maksumus on põhjendatud või mitte. Puudutatud isiku seisukoht, et remonditöid kahjustuste likvideerimiseks oleks saanud teha odavamalt, on oletuslik. 11. Seoses määruskaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud ringkonnakohtus

§ 171lg 1 alusel puudutatud isiku kanda.

Maakohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määranud ning seetõttu määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks maakohus

§ 177lg-s 2 ettenähtud korras.

(allkirjastatud digitaalselt) 7