Obsah (7)

§ 204§ 120§ 123§ 87§ 29§ 30§ 132

4-25-2296 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22. juuli 2025, Haapsalu kohtumaja, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-25-2296 Kohtunik Piia Jaaksoo Vää

§ 204lg 3).

Eelnimetatud tähtaja möödumisel rahatrahvi mittetasumisel järgneb sundtäitmine täiendavate kuludega.

1. Edastada kohtuotsus Imbi Postile ja kohtuvälisele menetlejale. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Riigikohtule menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja, esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul kirjalikult Riigikohtule alates kohtuotsuse kättesaamisest. Kaevatav otsus 1 4-25-2296 Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Haapsalu politseijaoskonna 3.6.2025 otsusega väärteoasjas nr 2570,25,000483 karistati Imbi Posti selle eest, et tema 3.5.2025 kella 11.37 ajal XXX.km juhtis mootorsõidukit Škoda Kamiq registreerimismärgiga XXX kiirusega 117 ± 4 km/h. Lubatud suurim kiirus sellel teelõigul 90 km/h. Ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 23 km/h võrra. I. Post rikkus liiklusseaduse (edaspidi LS) § 15 lg 1 p
2. Väärteo kvalifikatsioon: LS § 227 lg
3. Kaebus Imbi Post esitas Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajale kaebuse (kohtutoimik, edaspidi KT, tl 4-6, 14-15). I. Post tunnistab rikkumist ning kahetseb tegu. Ei nõustu menetleja kaalutlusega, mis viis lõpptulemusel ebaõige otsuseni. Arvestades süüteo toimepanemise asjaolusid, kaebaja süüd, on politsei poolt määratud karistus liiga suur. Palub kohtul määrata õiglasem karistus. Kohtuvälise menetleja seisukoht kaebuse osas Kohtuväline menetleja leidis (KT, tl 12), et määratud karistus tuleneb seadusest ja vastab rikkumise raskusele ning tühistamiseks ei ole põhjust. Karistus on määratud kohaldades KarS § 56 lg 1 sätestatut, karistuse määramisel on arvestatud süüd kergendavate asjaoludega, karistus määrati alla keskmise määra. KOHTU SEISUKOHT
4. Kohus leiab, et kaebuse saab

§ 120

lg 1 tulenevalt lahendada kirjalikus menetluses, menetlusosalised on selleks nõusoleku andnud (KT tl 4-6, 11, 14-15).

§ 123

lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

§ 87

sätestab väärteo arutamise piirid, mille kohaselt kohus arutab väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses.

1. Kohus uurib, kas I. Post on toime pannud teo, mille eest kohtuväline menetleja teda karistas. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Tunnistaja K. J. L on rääkinud (väärteotoimik, edaspidi VTT, tl 3), et 3.5.2025 oli patrullis kui kell 11.37 fikseeris kolleeg L poolt tuleva sõiduki kiiruseks 117 km/h, lubatud sellel teelõigul 90 km/h. Sõiduk sooritas möödasõitu. Sõiduk oli Škoda reg.nr XXX. Sõitsid järgi ja peatasid sõiduki sinise-punase vilkuri peatumismärguandega. Sõiduki juhiks oli Imbi Post, kes tunnistas rikkumist ja kahetses sõidukiiruse ületamist. Imbi Post andis kohapeal ütlusi (VTT tl 4), et 3.5.2025 u kell 11.35 hakkas sooritama möödasõitu ees sõitvast autost, kes liikus u 80 km/h kiirusega. Tee oli puhas ja kuiv, nähtavus hea, tahtis teha möödasõitu võimalikult kiiresti, mistõttu võis kiirus kogemata minna lubamatult kõrgeks. Väärteoasja juures on salvestis LE0824 (kiirusmõõtur REC: 001542), millelt on näha mõõtetulemuse saamise aeg, koht, saamise viis ja tehiolud. Kohus leiab, et nimetatud tõenditega on kokkulangevalt tõendamist leidnud, et I. Post juhtis väärteootsuses märgitud ajal ja kohas mootorsõidukit asulavälisel teel, kus lubatud suurim sõidukiirus oli 90 km/h kiirusega 117 km/h, ületades lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 23 km/h. I. Post rikkus LS § 15 lg 1 p 1, mille kohaselt asulavälisel teel on 2 4-25-2296 suurim lubatud sõidukiirus 90 km/h. Kohus leiab, et I. Post poolt toime pandud tegu täidab LS § 227 lg 2 sätestatud teokoosseisu, tegu on õigesti kvalifitseeritud.
2. Kohus leiab, et I. Post pani talle süüks arvatud väärteo toime otsese tahtlusega. I. Post on kohapeal ja kaebuses avaldanud, et ületas kiirust möödasõitu tehes, mida tahtis teha võimalikult kiiresti, siis võis kiirus kogemata minna lubamatult kõrgeks. Selgitab, et tegemist oli sirge teelõiguga, nähtavus oli hea. Kohus leiab, et kui I. Post mootorsõiduki juhina ei jälginud spidomeetrit, siis ta jättis juhuse hooleks, kas ta ületab lubatud sõidukiirust või mitte. Olukorras, kus eesmärgiks on kiiresti sooritada möödasõit ja juht ei jälgi spidomeetrit, siis ta peab võimalikus, et ületab lubatud sõidukiirust. Kohus leiab, et seda, et I. Post pani teo toime tahtlikult, näitab see, et tema ütluste kohaselt sõitis auto, millest ta möödasõitu tegi u 80 km/h. I. Post soovis teha möödasõitu võimalikult kiiresti ja sooritas möödasõidu kiirusel 117 km/h. Kohus leiab, et mootorsõiduki juht ja kindlasti kogenud juht (I. Post väidab, et on osalenud liikluses üle 18 aasta) saab isegi spidomeetrit jälgimata aru, et ületab sellises olukorras oluliselt lubatud sõidukiirust, sest kahe sõiduki kiiruste vahe oli sedavõrd oluline.
3. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole.
4. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja kohus leiab, et I. Post on talle süüks arvatava väärteo toimepanemises süüdi.
5. Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et uuritud tõenditega on tõendamist leidnud, et I. Posti poolt toime pandud tegu vastab LS § 227 lg 2 sätestatud väärteole, tema tegu on õigusvastane ja ta on selle toimepanemises süüdi.
6. Kohus ei ole tuvastanud

§ 29loetletud aluseid väärteomenetluse lõpetamiseks.

8.

§ 30

sätestab alused väärteomenetluse lõpetamiseks otstarbekuse kaalutlusel, muuhulgas annab võimaluse lõpetada menetlus kui tegemist on vähetähtsa väärteoga. Kohtupraktikas väljakujunenud seisukoht on, et kiiruse ületamiste puhul ei ole tegemist vähetähtsa süüteoga ja liiklusnõudeid rikkunud isikute jätkuvalt leebe karistusõiguslik kohtlemine ei aita liiklusolukorra paranemisele kuigivõrd kaasa (Riigikohtu otsus 3-1-1-6-17 p-d 18-19). Seega ei esine aluseid väärteomenetluse lõpetamiseks

§ 30alusel.

1. Järgmiseks kontrollib kohus, kas karistuse määramine kohtuvälise menetleja poolt on toimunud vastavalt karistuse mõistmise alustele.
2. LS § 227 lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. Kohtuväline menetleja on I. Posti karistanud rahatrahviga 45 trahviühikut (KarS § 47 lg 1 kohaselt trahviühiku suurus alates 1.1.2025 on 8 eurot) , s.o. 360 eurot.
3. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et kohtupraktikas omaksvõetu kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki.
4. LS § 227 lg 2 sanktsioonis ette nähtud rahatrahvi keskmine määr on 50 trahviühikut. I. Post ületas suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 23 km/h, mis on LS § 227 lg 3 4-25-2296 2 sätestatud väärteo alammääras (lg 2 näeb ette vastutuse suurima lubatud sõidukiiruse ületamise eest 21–40 kilomeetrit tunnis). I. Post on teo toime pannud tahtlikult, mis suurendab süüd. Karistust kergendavaks asjaoluks loeb kohus süü tunnistamist, kahetsuse avaldamist; raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus on seisukohal, et I. Posti süü on keskmisest väiksem.
5. Karistuse mõistmisel on oluline arvestada karistuse eri- ja üldpreventiivse eesmärgiga. I. Post on kaebuses rõhutanud, et ta on liikluses olnud üle 18 aasta, on olnud korrektne ja vastutustundlik liikleja. Karistusregistri teatis näitab, et I. Post on karistamata (VTT tl 8). I. Post on leidnud, et karistus on liiga karm, sest kiirust ületas ainult möödasõitu tehes, muidu sõitis lubatud kiirusega, soovis möödasõitu teha kiiresti ja ohutult. Kohtule jääb arusaamatuks I. Posti arusaamine, et möödasõit on ohutu kui seda teha kiiresti, kiirust ületades. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et liiklusseadus ei luba möödasõitu tehes suurimat sõidukiirust ületada. Liiklusseaduse § 51 lg 3 sätestab, milles peab juht veenduma enne möödasõidu alustamist. Kohus märgib, et kui juht järgib LS § 51 lg 3 p-des 4-6 sätestatud, ei ole vajadust möödasõidul lubatud sõidukiirust ületada ja möödasõit on ohutu. I. Post on kaebuses avaldanud, et peab jälgima möödasõidul, et ees liikuva auto juht ei teeks imelikke manöövreid, seeläbi tagades manöövri ohutuse. Kohus leiab, et I. Posti ütlustest tuleneb, et ta ei ole aru saanud oma rikkumise ohtlikkusest, sellest, et tema poolt kiiruse ületamine möödasõidul tegi sellest ohtliku manöövri. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et mootorsõiduki juhtimine lubatud sõidukiirust ületades on äärmiselt ohtlik teguviis ja seda isegi juhul kui kiiruse ületamisest tulenev võimalik oht jääb realiseerimata. Eelnev näitab, et karistus peab saavutama eesmärgi, et I. Post saaks aru, et liiklusreeglite järgimine on kohustuslik, et tagada kõikide liiklejate turvalisus. Karistuse üldpreventiivne eesmärk omakorda tingib karistuse karmistamist. Preventsioonide (siinkohal üldpreventsiooni) arvestamine ei tohi aga ühelgi juhul kaasa tuua süü suurust ületava karistuse mõistmist.
6. I. Post on kaebuses talle kiiruse ületamise eest määratud karistust võrrelnud kiirusekaameraga fikseeritud kiiruse ületamiste puhul määratavate trahvidega ja leidnud, et talle määratud trahv on võrreldes selliselt määratud trahvidega ebaloogiline. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et kiiruskaamera poolt fikseeritud kiiruseületamise eest hoiatustrahvi määramine ja üldmenetluses rahatrahvi mõistmine on erinevate väärteomenetluse seadustiku sätete alusel tehtavad otsustused. I. Posti suhtes on kohtuväline menetleja koostanud üldmenetluses väärteootsuse. Nii kohus kui kohtuväline menetleja peavad otsuseid tehes lähtuma seadustest.
7. Kohtuväline menetleja on I. Posti karistanud LS § 227 lg 2 järgi põhikaristusena rahatrahviga sanktsiooni keskmisest määrast väiksema karistusega. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja on määranud I. Postile karistuse vastavalt karistuse mõistmise alustele.
8. Lähtudes eeltoodust jätab kohus Imbi Posti kaebuse rahuldamata ja kohtuvälise menetleja väärteootsuse muutmata.
9. Otsuse tegemisel juhindub kohus LS § 227 lg 2, KarS § 47 lg 1, KarS § 56 lg 1,

§ 132p 1.

(allkirjastatud digitaalselt) 4 4-25-2296 Piia Jaaksoo kohtunik 5