Obsah (7)

§ 331§ 657§ 654§ 652§ 347§ 175§ 179

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Triin Uusen-Nacke, Anneli Alekand, Andra Pärsimägi Otsuse tegemise aeg ja koht 11. aprill 2025, Tartu Tsiviilasja number 2-23-

§ 331

lg-t 1, mille kohaselt tuleb tõendid vastu võtta, kui menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Hageja põhistas tõendite hilisemat esitamist. Hageja põhjendas, et esitas uued tõendid, kuna kostja väitis esmakordselt kohtuistungil, et ta ei ole laenu 2000 eurot laenuandjalt saanud ning seda, et sõiduki „tegelik hind“ oli väiksem kui järelmaksulepingus märgitud hind. Kohus rikkus eelmenetluses selgitamiskohustust, sest enne eelistungit ei olnud selge, millised on kostja vastuväited hageja nõudele. Kohus ei arvestanud rikkumise tulemusena tõendina esitatud hageja kassa sissetuleku orderit. Nimetatud tõend tõendab selgelt, et laenuandja tasus laenulepingu sõlmimisega samal päeval 3 hagejale kostja eest 1990 eurot. Seetõttu on tegemist asjakohase tõendiga tõendamaks, et laenuandja täitis vastavalt järelmaksulepingule kostja kohustuse. Kohus jättis käsitlemata hageja alternatiivse nõude. Hageja tugines menetluses sellele, et juhul, kui kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud laenulepingu eelduseid, on laenuandja ja kostja vahel sõlmitud laenulepingu puhul alternatiivselt tegemist võlatunnistusega VÕS § 30 mõistes. Kohus ei ole hageja alternatiivset nõuet kohtuotsuses hinnanud.

1. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele menetluskulude hageja kanda jätmist. vastu ja taotleb selle rahuldamata ning Kostja leiab, et maakohus kohaldas tsiviilasja lahendamisel õigesti lihtmenetluse sätteid. Maakohus põhjendas oma järeldust, mille järgi ei andnud laenuandja kostjale raha üle. Maakohus tuvastas menetluses kogutud tõendite alusel, miks kostjal puudub kohustus tagastada laenulepingus märgitu hagejale. Kohus tagastas hagejale õigesti
2. jaanuaril 2024 hilinenult esitatud tõendid. Kohtule tuleb tõendid esitada eelmenetluses kohtu määratud tähtaja jooksul. Hageja esitas tõendid pärast määratud tähtaega. Kohus ei rikkunud selgitamiskohustust. Hagejat esitas menetluses advokaat. Kohus ei pea advokaadile selgitama vaidluse faktilist ja õiguslikku poolt ning tõendamiskoormist. Kohus ei jätnud käsitlemata hageja alternatiivset nõuet. Hagiavalduse kohaselt ei ole hagejal alternatiivseid nõudeid, seega puudus kohtul kohustus võtta alternatiivsete nõuete kohta seisukoht. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta

§ 657lg 1 p 1 alusel rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata.

Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. 7. Maakohus on põhjendatult asunud seisukohale, et kohustus tõendada laenuandja poolt raha üleandmist kostjale on hagejal. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukoha ja hinnanguga tõenditele, et hageja ei ole tõendanud, et laenuandja on andnud kostjale laenulepingu alusel sularaha 2000 eurot. Nõustudes maakohtu otsuse põhjendustega, ei pea ringkonnakohus vajalikuks neid kõiki korrata (

§ 654lg 6).

8. Ringkonnakohus märgib, et apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel võtab kohus aluseks: 1) esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks; 2) menetlusosaliste esitatud uued faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd nende esitamine on lubatud (

§ 652lg 1).

Kui menetlusosaline leiab, et maakohus rikkus menetlusnorme ja see annab aluse esitada uusi tõendeid või esitada maakohtule juba esitatud, kuid maakohtu poolt asja juurde mitte võetud tõendid apellatsioonimenetluses, siis esitab menetlusosaline apellatsioonkaebuses või vastuses põhistatud taotluse tõendite asja juurde võtmiseks ringkonnakohtus ( vt

§ 652lg-d 3 ja 4).

Praegusel juhul esitas hageja apellatsioonkaebuses üksnes põhjendused, miks tema arvates maakohus jättis valesti hageja esitatud tõendid asja juurde võtmata, kuid ei esitanud ringkonnakohtule taotlust uute tõendite asja juurde võtmiseks. Seetõttu puudub ringkonnakohtul alus kaaluda, kas hageja nimetatud tõendid on asjakohased. 4 9. Ringkonnakohus märgib, et maakohtus oli menetluse korraldus mõneti ebaselge, vaatamata ka sellele, et maakohus vaatas asja läbi lihtmenetluses, kus on menetluse lihtsustused lubatavad. Maakohus ei määranud pooltele ühtegi tähtaega seisukohtade ja tõendite esitamiseks, kutsus pooled kohtuistungile (istungi protokolli järgi „eelistungile“) ja lükkas istungil hageja esitatud tõendi tagasi, leides, et see on hilinemisega esitatud. Samas ei esitanud kostja vastuväidet kohtu tegevusele. Maakohus küsis kohtuistungil, missuguste tõenditega pooled oma väiteid tõendavad, missuguste tõendite asja materjalide juurde võtmist või kogumist pooled taotlevad. Pooled nimetasid tõendid, mida nad olid menetluses esitanud ja kohus võttis kõik esitatud tõendid asja juurde. Kohus andis istungil pooltele võimaluse oma seisukohti selgitada või täiendada. Pooled ei avaldanud soovi uusi tõendeid esitada. Lõpetuseks võttis kohus istungi kokku „näib, et pooled on saanud oma sisulised seisukohad ja asjaolud ära selgitada ning asi on lahendamiseks valmis. Kas pooled on nõus, et kohus annab pooltele tähtaja kompromissi esitamiseks ja määrab otsuse aja.“. Pooled olid kohtu ettepanekuga nõus (dtl 144). Hageja ei kasutanud maakohtu menetluses oma õigusi, hagejat esindas advokaat nii hagi esitamisel kui kohtuistungil, seega ei pidanud maakohus hagejale selgitama menetlustoimingu tegemise või tegemata jätmise tagajärgi (

§ 347lg 5).

Maakohus ei rikkunud menetlusnorme siis, kui luges hilinemisega esitatuks tõendid, mida hageja esitas koos menetluskulude nimekirjaga enne kohtuotsuse tegemist.

1. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. 10.
2. Apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht, et hageja ei ole väitnud, et maksis laenu kostja kätte, on vastuolus hageja varem esitatud väidetega. Hagiavalduse p-s 1.
3. märkis hageja, et andis kostjale
4. oktoobril 2022 laenu summas 2000 eurot sularahas (digitoimiku lehekülg (dtl) 25). Hageja hilisemad väited, et laenuandja andis sularahas kostjale laenatud raha ise üle hagejale, ei ole tõendatud. Laenuandja, kostja ja hageja kokkulepet, et kostja väidetava kohustuse hageja ees täidab laenuandja, asjas esitatud ei ole. Asjaolu, et Inbank AS järelmaksulepingu järgi tuli teenuslepingu sõlmimisel tasuda 1990 eurot, ei tõenda, et see kohustus on täidetud või et selle täitis laenuandja kostjale laenatud raha arvel. 10.
5. Hageja väide, et kostja tugines esmakordselt kohtuistungil sellele, et ta ei ole laenuandjalt raha saanud ja auto hind oli väiksem kui järelmaksulepingus märgitud hind, ei ole õige. Kostja vastuses vaidles kostja hagile vastu ja märkis, et ta ei ole laenulepingu alusel raha saanud ja kostjal tuleb tõendada raha üleandmist kostjale. Samuti tugines kostja sellele, et hageja soovis lisaks auto hinnale saada 2000 eurot ja kostja sellega ei nõustunud (dtl 53). 10.
6. Ringkonnakohus leiab, et maakohus lähtus õigesti hageja nõude alusnormina laenulepingu sätetest (VÕS § 396). Kostja väide, et maakohus oleks pidanud esitama seisukoha ka kostja alternatiivse nõude aluse kohta, on iseenesest õige. Kuna hagi jäeti laenulepingu sätete alusel rahuldamata, siis oleks maakohus pidanud põhjendama, kas hagi kuuluks rahuldamisele võlatunnistuse sätete alusel. VÕS § 30 lg 1 kohaselt leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. Võlatunnistus võib olla konstitutiivne (abstraktne) või deklaratiivne (kausaalne). Asjas ei ole esitatud asjaolusid ega väiteid, mis annaksid aluse laenulepingut tõlgendada konstitutiivse võlatunnistusena. Tegemist saaks olla deklaratiivse võlatunnistusega ja kostja on tõendanud, et tunnustatud võlakohustust ei ole, kuna raha ei ole liikunud ja tegemist oli rahatu laenulepinguga. Seega ei kuuluks hagi rahuldamisele ka juhul, kui lugeda laenuleping võlatunnistuseks.
7. Hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad ringkonnakohtus kantud poolte menetluskulud hageja kanda. Kostjat esindas apellatsiooni menetluses advokaat riigi õigusabi korras, kes esitas menetluskulude nimekirja, mille järgi kulus tal 5 apellatsioonkaebusega tutvumisele ja vastuse koostamisele 90 minutit ja tasu suurus on 197,64 eurot. Lisaks kulus hageja esindajal kostja menetluskulude nimekirjaga tutvumisele ja sellele vastuväite esitamisele 1 tund, kulu 131,76 eurot. Ringkonnakohus leiab, et tegemist on vajalike ja põhjendatud menetluskuludega

§ 175

lg 1 järgi.

§ 179

lg 1 sätestab, et menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Kuna apellatsioonkaebus jäi rahuldamata, siis tuleb hagejalt riigituludesse välja mõista apellatsioonimenetluses kostja esindaja õigusabikulud 329,4 eurot. Ringkonnakohus selgitab, et hageja peab kohaselt peab hageja kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul (

§ 179

lg 5).

§ 179

lg 9 sätestab, et menetluskulude maksmise nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. (allkirjastatud digitaalselt) 6