← Eesti

1-24-3947/20

Obsah (4)§ 424§ 68§ 74§ 75

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 9. juuni 2025, Tartu Kohtuasja number 1-24-3947 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik, Tiit Lõhmus ja Mario Truu Kohtuasi

) § 424 lg 1 järgi üldmenetluses Vaidlustatud kohtuotsus Viru Maakohtu

  1. märtsi 2025 otsus Apellatsiooni esitaja Ander Jõeääre kaitsja Indrek Repnau Süüdistatav Ander Jõeäär. Isikukood: 39002255237; elukoht XXX; töökoht puudub; varem kriminaalkorras karistamata Prokurör Viru ringkonnaprokurör Marge Voogma Menetluse vorm kirjalik RESOLUTSIOON
  2. Tühistada Viru Maakohtu
  3. märtsi 2025 otsus Ander Jõeäärele mõistetud karistuse osas ja karistada Ander Jõeäärt 6 kuu pikkuse vangistusega. Arvata kaks eelvangistuspäeva karistusaja hulka ning määrata ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 5 kuu 28 päeva pikkune vangistus. Jätta see karistus täitmisele pööramata, kui Ander Jõeäär ei pane 1 aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja: - elab XXX; - ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - hangib kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - hangib kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - hangib kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; - ei tarvita alkoholi; - osaleb kriminaalhooldusametniku poolt valitud sotsiaalprogrammis, mis vähendab ohtu, et Ander Jõeäär hakkab alkoholi tarvitanuna sõidukit juhtima.
  4. Jätta apellatsioon rahuldamata.
  5. Arvata menetluskulu hulka 200 eurot seoses Indrek Repnau poolt Ander Jõeäärele õigusabi ostuamisega apellatsioonimenetluses. Mõista see summa riigilt välja Ander Jõeääre kasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus. Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. PÕHIOSA Süüdistus
  6. Ander Jõeäärele esitati süüdistus selles, et ta juhtis
  7. novembril 2022 kella 20:45 paiku joobeseisundis olles Lääne-Viru maakonnas Rakvere vallas Sõmeru alevikus XXX maja juures mootorsõidukit Citroën Berlingo (XXX ). Tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 9510 EE seeria nr ARLK-0022 tuvastati A. Jõeääre väljahingatavas õhus alkoholisisalduseks 0,76 mg/l kohta. Liiklusseaduse (LS) § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks juht, kelle väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Lisaks sellele ei olnud A. Jõeäärel mootorsõiduki juhtimise õigust. Seega pani A. Jõeäär toime

§ 424lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Maakohtu otsus

  1. Viru Maakohtu
  2. märtsi 2025 otsusega tunnistati A. Jõeäär

§ 424lg 1 järgi süüdi ja teda karistati 1 aasta 6 kuu pikkuse vangistusega.

Sellest vangistusest arvati

§ 68lg 1 alusel maha 2 eelvangistuses veedetud päeva.

Nii saadud 1 aasta 5 kuu ja 28 päeva pikkune vangistus jäeti

§ 74

lg-te 1 ja 3 alusel täitmisele pööramata, kui Ander Jõeäär ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu, täidab

§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli üldisi nõudeid, ei tarvita alkoholi ja osaleb kriminaalhooldaja valitud sotsiaalprogrammis. Kohtuotsuse põhjendused olid kokkuvõetult järgmised.

  2. novembril 2022 alates kella 21:03 tehtud politsei vormikaamera salvestisel selgitab politseinik A. Jõeäärele, et viimase naaber nägi oma sõnul, kuidas A. Jõeäär juhtis alkoholijoobes olles mootorsõidukit ja seetõttu kontrollitakse A. Jõeääre alkoholijoovet. A. Jõeäär keeldub koostööst, karjub politseiametnike peale ja keeldub indikaatorvahendisse puhumast. A. Jõeäärele paigaldatakse jõudu kasutades käerauad.
  4. novembril 2022 kell 21:27 alustatud kaamerasalvestiselt nähtub see, kuidas A. Jõeäär puhub tõenduslikku alkomeetrisse.
  5. K.P. sõnul läks ta õhul kella 20:00–21:00 paiku autoga oma Sõmerus XXX elanud vanematele külla. Ta ei saanud enda autot parkimiskohale parkida, kuna üks sõiduauto oli risti ees. Trepikojast väljus mees, kes osutus selle parkimist takistanud auto kasutajaks. K.P. gi palus mehel auto ümber parkida. Mees oli K.P. e suhtes agressiivselt meelestatud ja K.P. gi helistas seetõttu politseisse. Mees käis vahepeal toas, tuli siis uuesti välja ja parkis oma sõiduki ümber. Mehel olid mootorsõiduki juhtimise ajal alkoholijoobele viitavad tunnused – ta ei olnud adekvaatne ja ta silmad kilasid. Politsei tuli umbes 15 minutit pärast seda, kui mees oli auto ära parkinud ja tagasi tuppa läinud. 2
  6. Häirekeskuse kõnesalvestise kohaselt teatas K.P. gi Häirekeskusele, et üks mees ei suuda parkida ja on alkohijoobes.
  7. Politseinik Edward Randveer selgitas, et politsei kutsuti välja, kuna purjus juht takistas tunnistajat parkimast. Kohale jõudnuna läks ta koos paarilistega A. Jõeääre korteri ukse taha. Korduva koputamise ja häälkäskluse peale avas A. Jõeäär ukse. Õues vesteldi juhtunust. A. Jõeäär oli agressiivselt meelestatud, ei allunud korraldustele ega olnud nõus indikaatorvahendisse puhuma. Seetõttu kasutati käeraudu ja viidi A. Jõeääre politseijaoskonda, kus kasutati tõenduslikku alkomeetrit. A. Jõeäär ei soovinud jaoskonnaski kuigivõrd koostööd teha, väites, et ta ei oska lugeda ega kirjutada.
  8. Arstliku kohtutoksikoloogiaekspertiisi akti kohaselt oli alkoholi kontsentratsioon A. Jõeääre väljahingatavas õhus
  9. novembril 2022 kell 20:45, st juhtimise ajal vähemalt 0,76 mg/l (0,85 mg/l, laiendmääramatus 0,09 mg/l). Selleks, et tal tekiks
  10. novembril 2022 kell 21:35 alkoholijoove mõõtetulemusega 0,76 mg/l, pidanuks A. Jõeäär tarvitama umbes 260– 390 grammi 40% kangusega viina või umbes 2076–3114 grammi 5% kangusega õlut. Kui A. Jõeäär oleks olnud eelnevalt kaine ja tarvitanud
  11. novembril 2022 kell 20:44–21:35 vaid umbes 200 ml viina, ei oleks tal tekkinud kella 21:35ks 0,76 mg/l suurune joove.
  12. Nimetatut kinnitas ka kohtus ülekuulatud toksikoloogiaekspert Mailis Tõnisson. A. Jõeääre sõnade kohaselt oli ta enne mootorsõiduki juhtumist täiesti kaine. Esialgu väitis A. Jõeäär, et ta tarvitas juhtimise ja politsei saabumise vahelisel ajal 3 pudelit õlut. Hiljem ütles ta, et ta manustas sel perioodil 200 grammi viina. 3 pudeli õlle joomine ei oleks saanud tekitada sellist joovet, mis A. Jõeäärel tõendusliku alkomeetriga tuvastati – õlut oleks läinud tarvis ca 2–3 liitrit. Ka poleks sedavõrd suurt joovet tekitanud 200 grammi viina. Alkohol hakkab imenduma umbes 15 minuti jooksul ning tühja kõhu korral saavutatakse maksimum 30 minuti jooksul. Tunnistaja väitel nägi ta A. Jõeäärel joobele viitavaid tunnuseid juba enne seda, kui A. Jõeäär sõidukit juhtis. Seega pidi A. Jõeäär olema tarvitanud alkoholi enne mootorsõiduki juhtimist. Kaitsja küsimusele vastas ekspert, et 60% kangusega viina puhul oleks
  13. novembril 2022 kell 21:35 olnud alkoholi kontsentratsioon A. Jõeääre väljahingatavas õhus olnud 0,73–0,88 mg/l.
  14. A. Jõeäär tunnistati Viru Maakohtu
  15. novembri 2023 otsusega LS § 201 lg 2 ja § 224 lg 2 ja liikluskindlustusseaduse § 81 järgi süüdi ning teda karistati 30-päevase arestiga, mis asendati 30 tunni üldkasuliku tööga.
  16. A. Jõeäär end süüdi ei tunnistanud ja väitis lühidalt järgmist. Ta jõudis kell 19:00 paiku sõidukiga koju. Ta ei saanud parkida tavapärasele kohale, sest seal oli teine auto – ilmselt K.P. e oma. Ta helistas korteriühistu esimehele ja K.P. gi hakkas temaga rääkima. Siis sõitis ta K.P. est mööda ja parkis sõiduki ära. Pärast seda tarvitas ta alkoholi – tühja kõhu peale ca 2 klaasi 60% valget viina. Siis tuli politsei. Eeluurimisel rääkis ta tõesti õlle joomisest, aga tegelikult jõi ta viina. Et viin oli 60% kangune, meenus talle kohtuistungil.
  17. Kohus luges A. Jõeääre alkoholijoobe sõiduki juhtimise ajal tõendatuks. Ekspert kasutas alkoholi kontsentratsiooni arvutamiseks rahvusvaheliselt aktsepteeritud Widmarki valemit. Selle meetodi puhul arvestatakse inimese sugu, joodud alkoholi kogust, puhta etanooli sisaldust ja kehamassi. Joodud alkoholi kogusesse ja kangusse puutuvalt võtab ekspert aluseks isiku enda ütlused. K.P. gi on andnud tõeseid ja eluliselt usutavaid ütlusi, mis ühtivad ka toksikoloogiaekspertiisi aktis toodud arvamusega. Tunnistaja sõnade kohaselt olid A. Jõeäärel 3 sõiduki juhtimise ajal alkoholijoobele viitavad tunnused, ta ei olnud adekvaatne ja ta silmad kilasid.
  18. Karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr.

§ 424lg 1 puhul on see 1 aasta 6 kuud vangistust.

Niisugune vangistus tulebki A. Jõeäärele mõista. Arvestades A. Jõeääre poolt toimepandud kuriteo raskust, tema isikut ja seda, et teda ei ole varem kriminaalkorras samalaadse süüteo eest karistatud, võib A. Jõeääre vangistusest tingimisi vabastada. Eelvangistuse tõttu on lõplikuks karistuseks 1 aasta 5 kuud 28 päeva vangistust. Katseaja pikkus on 2 aastat. A. Jõeäär tuleb allutada käitumiskontrollile, tal tuleb keelata alkoholi tarvitamine ja ta peab osalema sotsiaalprogrammis. Rahaline karistus ei ole piisavalt mõjus, sest A. Jõeäär pole end süüdi tunnistanud ega enda teo õigusvastasust mõistnud ning ta on otsuse tegemise aja seisuga töötu. Apellatsioon

  1. A. Jõeääre kaitsja Indrek Repnau esitas maakohtu otsuse peale apellatsiooni, milles palub süüdistatav õigeks mõista. Oma taotlust põhjendab kaitsja kokkuvõtvalt nõnda.
  2. Maakohus jättis käsitlemata olulise vastuolu: A. Jõeääre organismis sisalduv alkoholi hulk loeti peale täiendavat alkoholi tarvitamist (kell 21:35) samaks, mis see oli mootorsõiduki juhtimise hetkel (enne kella 20:44, mil tehti kõne Häirekeskusele).
  3. K.P. gi järeldas A. Jõeääre joobes olemist üksnes selle põhjal, et A. Jõeääre silmad „kilasid“ – muid joobeseisundile viitavaid asjaolusid tunnistaja kirjeldanud ei ole. K.P. gi ei viidanud isegi mitte alkoholilõhnale, ehkki see on tegur, mida tunnistajad sarnaste asjade puhul reeglina esimesena välja toovad.
  4. Kõne Häirekeskusele tehti kell 20:44 ja kohale saabunud politseinikud hakkasid A. Jõeäärega suhtlema alles kell 21:03 – niisiis oli A. Jõeäär oma toas vähemalt 18 minutit ja ta sai seal viina juua. Seal tarvitas ta umbes 200 grammi 60% alkoholisisaldusega viina. See viin oli talle mõni aeg varem kingitud ja sellepärast mäletab ka joogi ebatraditsioonilist alkoholi mahuprotsenti. Maakohus on otsuses märkinud, et A. Jõeäär andis eeluurimisel ütlusi õlle joomise kohta. Tegelikult on A. Jõeäär väitnud läbivalt, et ta jõi viina. A. Jõeääre eeluurimisel antud viina joomist kajastavad ütlused on refereeritud ka toksikoloogiaekspertiisi aktis.
  5. Maakohus tugines abstraktselt sellele, et viina kangus oli 40%. Ekspert aga ütles kohtuistungil, et 60% kangusega viina joomisel oleks eelnevalt kainel A. Jõeäärel olnud kell 21:35 joobe suuruseks väljahingatavas õhus 0,73–0,88 mg/l alkoholi. Ka nähtub eksperdi ütlustest, et kui A. Jõeäärel oleks olnud kella 20:45 ajal liitris väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 0,75 mg ja ta oleks kella 20:50 ajal tarvitanud umbes 200 grammi 60% mahuprotsendiga viina, oleks tema joove olnud kell 21:35 ajal 1,52–1,88 mg/l kohta. Nii aga ei olnud.
  6. Isegi kui A. Jõeääre oli mootorsõidukiga sõitmise eelselt alkoholi joonud, ei saanud alkoholi tase tema organismis enne kella 20:44 ulatuda määrani, millest alates loetakse isik alkoholijoobes olevaks. Ekspert kinnitas kohtuistungil, et juhul kui A. Jõeäär tarvitas kell 20:50 200 ml 40% alkoholisisaldusega viina, oli tema joove sõiduki juhtimise ajal 0,28–0,36 mg/l. Menetleja esitas eksperdile puudulikud lähteandmed ega olnud huvitatud kõikide 4 asjaolude, sh tarvitatud alkohoolse joogi mahuprotsendi, väljaselgitamisest. Lähtuda tuleb süüdistatava jaoks soodsaimast versioonist. Ringkonnakohtu seisukoht
  7. Kriminaalkolleegiumi meelest tunnistas maakohus A. Jõeääre õigesti

§ 424lg 1 järgi süüdi.

Apellatsioonis esitatud väited ei võimalda järgnevatel põhjustel süüditunnistavat otsust tühistada.

  1. A. Jõeääre ütlusi alkoholi tarvitamise osas usaldusväärseks pidada ei saa.
  2. Kõigepealt tuleb juhtida tähelepanu sellele, et A. Jõeäär on alkoholi pruukimise kohta
  3. novembril 2022 andnud erinevaid ütlusi. Samal õhtul väitis ta politseile, et ta jõi pärast koju jõudmist ära umbes kolm pudelit õlut (politsei rinnakaamera salvestis, CD-plaat, kd 2, tl 16, fail Y53240 [11.11.2022 21_07_01].pdf, alates 5:25). Kohtueelses menetluses toimunud ülekuulamisel sõnas A. Jõeäär aga seda, et ta jõi ära ca 200 ml viina – ilma et ta oleks täpsustanud viina kangust (vt kohtutoksikoloogia ekspertiisi akt, lk 3, kd 2, tl 21 ja A. Jõeääre ülekuulamine maakohtus, kd 1, tl 44–49). Kohtus aga ütles A. Jõeäär, et joodud viin oli 60% kangusega. Vastuolu õlle joomist puudutava väite ja viina tarvitamist kajastavate ütluste vahel on ilmselge. Mingit mõistlikku põhjendust sellise vastuolu kohta A. Jõeäär andnud ei ole – isegi kui ta oli
  4. novembril 2022 tema kinnipidamise tõttu frustreerunud, ei oleks selle frustratsiooni väljenduseks valetamine joodud alkoholi liigi osas. Esmapilgul võib ehk väita, et vastuolu polnud selle osas, mida kõneles A. Jõeäär alkoholi manustamise kohta kohtueelses menetluses ja mida kohtumenetluses – mõlemal juhul ütles ta, et ta pruukis umbes kaks klaasi viina. Ringkonnakohtu meelest vastuolu siiski esineb – tulenevalt tõigast, et kohtueelses menetluses ei öelnud A. Jõeäär seda, et tarbitud viin oli 60-kraadine. Üldteadaolevalt on viin reeglina 40% kangusega. Kui esineb erandlik olukord ehk tegemist on 60-kraadise viinaga, ei ole usutav, et inimene, keda kuulatakse üle mootorsõiduki purjuspäi juhtimise kriminaalasjas, kus on tõusetunud kahtlus temal alkoholijoobe esinemises teo ajal, ei maini viina kangust oma ülekuulajale – isegi kui ülekuulaja seda otsesõnu ei küsi. Küll aga on igati loogiline see, et isik valetab hiljem eriti kange viina joomise kohta olukorras, kus ta on tutvunud eksperdiarvamusega, mille kohaselt ei saanud „pelgalt“ 40-kraadine viin tekitada sedavõrd suurt joovet, mis tal mõõdeti. Seda, et jutu näol 60-kraadise viina joomisest oli tegu üksnes tõele mittevastava kaitseväitega, kinnitab mõnevõrra ka tõsiasi, et A. Jõeäär ei osanud öelda seda, kui suur oli viinapudel, ega seda, millist marki viinaga oli tegemist. Kui inimesele tuleb meelde see, et ta jõi just 60% kangusega viina, oleks võrdlemisi loogiline, et talle meenuks ka joodud viina nimetus ja viinapudeli suurus.
  5. A. Jõeääre väited, et ta oli ca 20:45 aset leidnud autoga sõitmise ajal kaine, lükkavad ümber ka K.P. e ütlused (kd 1, tl 31 pöördel–33). Need ütlused on loogilised ja vastuoludeta. Nende tõele vastavust kinnitab ka selle telefonivestluse salvestus, mille K.P. gi tegi Häirekeskusele vahetult pärast seda, kui tal tekkis
  6. novembril 2022 A. Jõeäärega parkimist puudutav konflikt (kd 2, tl 11–12). Nii oma ülekuulamisel antud ütluste kui ka Häirekeskusele öeldu põhjal tekkis K.P. el A. Jõeäärega vestluse käigus mulje, et A. Jõeäär on alkoholi tarvitanud – tema silmad kilasid/läikisid ja ta oli agressiivne ning ebaadekvaatne. K.P. e ütlusi ei sea kahtluse alla kaitseväide, et tunnistaja ei rääkinud alkoholilõhnast. Esiteks oli K.P. el A. Jõeäärega konflikt ja niisuguses „teravas“ sitatustioonis ei pruukinud ta kõiki üksikasju tajuda/meelde jätta. Teiseks on võimalik ka see, et K.P. e lihtsalt ei tundnud alkoholilõhna – nt oli ta A. Jõeäärest liiga kaugel, tuul oli n-ö valelt poolt, tal oli nohu, ta tunnebki lõhnu kehvasti vms. A. Jõeääre kaitsja on püüdnud K.P. e öeldut pisendada ka puutuvalt silmade kilamisse – see ei olevat kuigi oluline. Toksikoloogiaekspert M. Tõnisson selgitas, et silmade 5 läikimine annab joobest küllaltki hästi tunnistust – sellise klaasja pilgu tekkimine võtab alkoholi tarvitamise alustamise järgselt omajagu aega ja see kinnitab joobe esinemist väga hästi (kd 1, tl 41 pöördel).
  7. A. Jõeäär ei ole väitnud, et ta oli mõnevõrra tarvitanud alkoholi juba enne seda, kui ta K.P. ega tekkinud konflikti järgselt oma kodus alkoholi pruukis. Niisiis kujutavad kaitsja vastavad väited – isegi kui A. Jõeäär enne autoga sõitmist mõnevõrra alkoholi tarbinud oli, ei ole tõendatud tema „kriminaalses joobes“ olemist – endast tõenditel mittebaseeruvat kohtu eksitusse viimise katset. Seetõttu jäävad need tähelepanuta. Küll aga selgitab ringkonnakohus kaitsjale, et ekslik on arusaam, nagu eeldaks

§ 424

järgne vastutus tingimata seda, et inimese väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. LS § 69 lg 2 p 2 kohaselt esineb alkoholijoove ka siis, kui juhi väljahingatavas õhus on alkoholi 0,25 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem ning väliselt on tajutavad tema tugevalt häiritud või muutunud kehalised või psüühilised funktsioonid ja reaktsioonid, mille tõttu ta ei ole ilmselgelt võimeline sõidukit liikluses nõutava kindlusega juhtima. Nagu öeldud, kirjeldas K.P. e mitut välist A. Jõeääre joobele viitavat tunnust. Mida lähemal on inimese joove LS § 69 lg 2 p-s 1 sätestatud määrale (0,75 mg/l), seda vähem väliseid joobetunnuseid on LS § 69 lg 2 p 2 järgse joobe jaatamiseks tarvis. Samas märgib ringkonnakohus veelkord: tõendid (isegi mitte A. Jõeääre ütlused) ei kõnele sellest, et A. Jõeäär oli autoga sõites ainult „natuke“ joobes ja jõi end politseinike saabumise ajaks rohkem purju.

  1. Kriminaalkolleegium ei nõustu kaitsjaga ka selles, et pole võimalik mõista, kuidas tegi toksikoloogiaekspert järelduse, et ca 20:45 aset leidnud autojuhtimise ajal oli A. Jõeääre joove just 0,76 mg/l. Ekspert selgitas nii ekspertiisiaktis (kd 2, tl 21) kui ka kohtuistungil (kd 1, tl 40 pöördel), et alkoholi tarvitamisel tekib n-ö platoo-faas – alkoholi kontsentratsioon on inimese kehas ca 30–60 minutit enam-vähem ühesugune ja hakkab siis langema. Ka ütles ekspert, et tõenäoliselt oli A. Jõeääre joove kella 20:45 paiku kõrgem kui 0,76 mg/l, sest mõõtmise ajaks oli joove jõudnud juba mõneti langeda (kd 1, tl 41). Niisiis võttis ekspert aluseks A. Jõeääre jaoks kõige soodsama variandi: kuivõrd A. Jõeäär juhtimise järgselt alkoholi ei tarbinud, oli tema joove juhtimise ajal vähemalt sama suur, kui see oli umbes kolmveerand tundi hiljem aset leidnud mõõtmise ajal, st 0,76 mg/l.
  2. Küll aga kuulub maakohtu otsus apellatsiooni väliselt tühistamisele karistuse osas. Kriminaalkolleegium soostub esimese astme kohtuga selles, et rahaline karistus A. Jõeäärele sobiv ei ole. Samas on pooleteise aasta pikkune vangistus ringkonnakohtu hinnangul selgelt liiga karm. Esiteks juhtis A. Jõeäär sõidukit väga lühikest aega ja väljaspool n-ö suurt liiklust: ta parkis maja juures seisnud auto sealsamas ümber. Teiseks tuleb võtta arvesse tõsiasja, et A. Jõeääre joove ei olnud kuigi suur – LS § 69 lg 2 p-s 1 kirjeldatavat määra ületas see joove vaid minimaalselt. Tähelepanu väärib seegi, et A. Jõeäär ei ole enne ega pärast
  3. novembrit 2022 kuritegusid toime pannud. Eelöeldut arvesse võttes tühistab ringkonnakohus KrMS § 337 lg 1 p 4 ja § 338 p 4 alusel karistuse mittevastavuse tõttu kuriteo raskusele ja A. Jõeääre isikule maakohtu otsuse A. Jõeääre karistuse osas. Kriminaalkolleegium karistab A. Jõeäärt 6 kuu pikkuse vangistusega.

§ 68lg 1 alusel tuleb karistusaja hulka arvata eelvangistuses viibitud 2 päeva (11.

kuni 12. november 2022) ehk ärakandmisele jääb 5 kuu 28 päevane vangistus. Maakohus jättis A. Jõeääre vangistuse tingimisi täitmisele pööramata, mistõttu peab tulenevalt KrMS §-s 340 sätestatud süüdistatava olukorra tema kaitsja kaebuse alusel raskendamise keelust nõnda talitama ka ringkonnakohus. A. Jõeäärele on aga tarvis seada

§ 74lg 1 järgne käitumiskontroll: A.

Jõeäär pani umbes aasta pärast käesoleva menetluse esemeks olevat tegu toime selle teoga sarnase väärteo; süüdistatav ei ole senises menetluses oma kuriteost kohaseid järeldusi teinud ega tunnistanud, et tal on sõiduki 6 purjuspäi juhtimist puudutav probleem, millega on tarvis tegeleda. Seetõttu tuleb A. Jõeäärele seada 1 aasta 6 kuu pikkune katseaeg, mille kestel ta peab alluma

§ 75

lg-s 1 sätestatud üldistele käitumiskontrolli nõuetele, hoiduma alkoholi tarvitamisest (

§ 75lg 2 p 2) ja osalema sotsiaalprogrammis, mis vähendab ohtu, et A.

Jõeäär hakkab ka edaspidi alkoholi tarvitanuna sõidukit juhtima (

§ 75lg 2 p 8).

  1. Eeltoodust tulenevalt tühistatakse maakohtu otsus osaliselt apellatsiooniväliselt ehk apellatsioon jäetakse rahuldamata.
  2. I. Repnau esitas taotluse hüvitada süüdistatavale apellatsioonimenetluses valitud kaitsjatele õigusteenuse eest makstud 855 eurot. Arvestades seda, et kaitsja kordas suuresti juba maakohtus kõlanud argumente ja tema vastuväiteid ei saatnud edu, loeb kolleegium KrMS § 175 lg 1 p 1 alusel mõistlikuks kaitsjatasuks 200 eurot. Vastavalt KrMS § 185 lg-le 1 tuleb see menetluskulu riigilt A. Jõeääre kasuks välja mõista. (alla kirjutatud digitaalselt) 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.