← Eesti

1-24-4424/33

Obsah (8)§ 14§ 16§ 17§ 33§ 35§ 50§ 69§ 25

1-24-4424 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtukoosseis Sekretär Tõlk Kriminaalasi Süüdistatav Kaitsja Prokurör Kannatanud Kannatanute esindaja

) tulenevad kohustused tahtlikult täitmata. 2.

  1. Ööl vastu 18.04.2024, viibides Tallinna linnas, tarvitas Dmitri Drušljak alkoholi. Peale selle, kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata ajal ja kohas, kuid hiljemalt 18.04.2024 tarvitas tema narkootilisi aineid kokaiin ja MDMA, samuti manustas uinutavat toimeainet zopikloon sisaldavat ravimit. Seega oli Dmitri Drušljak teadlik, et tema on joobeseisundis, mistõttu on tal mootorsõiduki juhtimine seadusega keelatud. Ent tema soovis eirata seaduse nõudeid ning tahtis juhtida sõidukit joobeseisundis. Nii istus Dmitri Drušljak 18.04.2024 teadlikult mootorsõidukisse Volkswagen Passat, reg.märk xxxx, käivitas mootori ning hiljemalt kell 04:54 alustas sõitu Tallinnas, Mahtra tn 29 asuva Circle K teenindusjaama (tankla) juurest, liikudes mööda Laagna tee välimist (parempoolset) sõidurada Raadiku silla suunas ülespoole ning seejärel sillalt maha Rahu tee poole kuni Laagna tee 80 kinnistuni. Korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 sätestab, et joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. KorS § 36 lg 4 p 1 ja 2 kohaselt on joobeseisundi liikideks alkoholijoove ning narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. 18.04.2024 ajavahemikul 05:41-05:47 kasutatud tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110, seeria nr ARAF-0008, tuvastati, et Dmitri Drušljaki väljahingatavas õhus on alkoholi 0,81 milligrammi ühe liitri kohta (lugem 0,90 mg/l, laiendmääramatus ± 0,09 mg/l, mõõtetulemus 0,81 mg/l). Peale selle, Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi poolt läbiviidud uuringuga tuvastati, et Dmitri Drušljakil esineb narkootilise, psühhotroopse või muude joovastavate ainete, milledeks on kokaiin, MDMA ja zopikloon, tarvitamisest põhjustatud joove (joobeseisundi tuvastamise saatekiri nr 24T-TXT01864, 24T-AOT00270, selle lisa – hinnang isiku joobeseisundi kohta ja DVD-plaat). 2.
  2. Mootorsõiduki juht peab sõidu ajal järgima kiiruserežiimi. See tähendab, et ta ei tohi ületada konkreetsel teelõigul kehtivat suurimat lubatud sõidukiirust. Dmitri Drušljak oli mootorsõiduki juhina teadlik, et liikudes Tallinnas, Mahtra tn 29 asuva Circle K teenindusjaama juurest mööda Laagna tee välimist (parempoolset) sõidurada Raadiku silla suunas ülespoole ning seejärel sillalt maha Rahu tee poole kuni Laagna tee välimise sõiduraja ja teiste sõiduradade ühinemiseni Ümera tn 2 kinnistu juures sõidab tema teelõigul, kus suurim lubatud sõidukiirus on 50 kilomeetrit tunnis. Samuti teadis tema, et alates sõiduradade 3 ühinemise kohast Ümera tn 2 kinnistu juures kehtib Laagna teel, sealhulgas Laagna tee 80 kinnistu ees liikuvatele sõidukitele suurim lubatud sõidukiirus 70 kilomeetrit tunnis. Sellele vaatamata, sõitis Dmitri Drušljak vähemalt alates sõiduradade ühinemise kohast Ümera tn 2 kinnistu juures, sealhulgas Laagna tee 80 kinnistu ees kiirusega 130 kilomeetrit tunnis, millega ületas tahtlikult suurimat lubatud sõidukiirust 60 kilomeetri tunnis võrra. 2.
  3. Lisaks eiras Dmitri Drušljak tahtlikult nõuet mitte ohustada oma tegevusega teel liikuvat vähekaitstud liiklejat, kelleks on jalakäija, anda temale teed, kui ta ületab ülekäigurada, ning olla tema suhtes tähelepanelik, samuti eiras ta juhi üldisi hoolsuskohustusi. 2.
  4. Ülalnimetatud liiklusnõuete tahtlikust rikkumisest, eelkõige joobeseisundist ja suurima lubatud sõidukiiruse ületamisest, samuti juhi üldiste hoolsuskohustuste eiramisest tingituna ei andnud Dmitri Drušljak 18.04.2024 kella 04:55 ajal Laagna tee 80 juures fooriga reguleeritud ülekäigurajal foori keelava punase tule ajal juhi suhtes paremalt vasakule sõiduteed ületanud jalakäijale A. T. (T., xxxx) teed ning sõitis temale otsa. Otsasõidu tagajärjel sai A. T. raskeid kehavigastusi ning suri sündmuskohal. Surnu kohtuarstliku ekspertiisiakti nr xxxx 14.06.2024 kohaselt on A. T. surma põhjuseks kogu keha tömp trauma ulatuslike luude, pehmete kudede, lihaste ja siseorganite purustustega ja osalise eemaldumisega kehast. Kehavigastused võisid olla tekitatud 18.04.2024 liiklusõnnetuse käigus tömbi vägivalla toimel. Surm saabus vahetult pärast liiklusõnnetuse toimumist 18.04.
  5. 2.
  6. Mootorsõiduki juhina, kes ülaltoodud asjaoludel teadlikult rikub liiklusseaduse sätteid, pidas Dmitri Drušljak võimalikuks liiklusõnnetuse toimumist, millele järgnevad rasked tagajärjed, sealhulgas surm, kuid kohusetundetuse tõttu lootis neid vältida. 2.
  7. Jalakäija A. T. surm saabus, kuna Dmitri Drušljak rikkus tahtlikult järgmisi liiklusseaduse sätteid: a)

§ 14

lg 2, mille kohaselt peab iga liikleja, liikluse korraldaja ja muu isik järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist; b)

§ 16

lg 1, mille kohaselt peab liikleja olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda; c)

§ 17

lg 5 p 21, mille kohaselt peab mitterööbassõiduki juht andma teed ülekäigurada ületavale jalakäijale; d)

§ 33

lg 1, mille kohaselt peab juht olema tähelepanelik teel ja teeservas seisva või liikuva vähekaitstud liikleja (jalakäija, jalgrattur ja muu selline) suhtes ning vältima tema ohustamist ja talle kahju tekitamist; e)

§ 33

lg 11 p 2, mille kohaselt on juhil keelatud joobeseisundis juhtida sõidukit; f)

§ 35

lg 1, mille kohaselt ei tohi juht oma tegevusega ohustada jalakäijat, tasakaaluliikuri juhti ega jalgratturit. Eriti tähelepanelik peab juht olema lapse, vanuri ning haigustunnustega, liikumispuudega ja pimeda inimese suhtes; g)

§ 50

lg 5 p 3, mille kohaselt ei tohi juht sõita kiiremini liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest; h)

§ 69lg 1, mille kohaselt ei tohi juht olla /…/ joobeseisundis.

Seega pani Dmitri Drušljak toime mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise joobeseisundis, kui sellega on ettevaatamatusest põhjustatud inimese surm, s.o KarS § 422 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 4 Menetlus maakohtus

  1. Harju Maakohtu
  2. augusti Kriminaalasja arutati üldmenetluses.
  3. a määrusega anti D. Drušljak kohtu alla.
  4. Süüdistatav D. Drušljak kinnitas, et süüdistus on talle arusaadav, tunnistab ennast süüdi ja kahetseb juhtunut.
  5. Prokurör palus tunnistada süüdistatav süüdi KarS § 422 lg 2 p 1 järgi ja mõista talle karistuseks 8 aastat vangistust. Lisakaristusena palus võtta ära mootorsõiduki juhtimisõigus 2 aastaks ja 6 kuuks.
  6. Kannatanud ja nende esindaja palusid karistada süüdistatavat vangistusega sanktsiooni maksimummääras.
  7. Kaitsja palus süüdistatavat karistada sanktsiooni alammäära piires. Kaitsja hinnangul on alus kohaldada KarS § 73 või §
  8. KOHTU SEISUKOHT
  9. Kohus tuvastab esmalt faktilised asjaolud ehk selgitab, kas D. Drušljak on talle etteheidetud teo toime pannud. Seejuures hindab kohus ka kriminaalasjas kogutud tõendeid. Järgmiseks annab kohus D. Drušljaki teole õigusliku hinnangu. Kohus põhjendab süüdistatavale mõistetavat karistust ja käsitleb viimaks menetluskulusid ning asitõendeid. Faktilised asjaolud
  10. Kohtule esitatud tõendite alusel on tuvastatav, et D. Drušljak tarbis
  11. aprilli 2024 õhtul ja ööl vastu
  12. aprilli 2024 alkoholi. Eelnevalt oli ta tarvitanud narkootilisi aineid kokaiin ja MDMA, samuti manustanud uinutavat toimeainet zopiklooni sisaldavat ravimit. Ta oli joobeseisundis.
  13. aprilli 2024 öösel sõitis D. Drušljak vanaisale kuuluva mootorsõidukiga Volkswagen Passat, reg.märk xxxx, Lasnamäele, kus kohtus J. M.. Kella 04.54 ajal alustati ühiselt sõitu Tallinnas, Mahtra tn 29 asuva Circle K teenindusjaama (tankla) juurest, liikudes mööda Laagna tee välimist (parempoolset) sõidurada Raadiku silla suunas ülespoole ning seejärel sillalt maha Rahu tee poole kuni Laagna tee 80 kinnistuni. Ta ületas suurimat lubatud kiirust 70 km/h ja sõitis kiirusega 130 km/h. Kella 04.55 ajal sõitis D. Drušljak otsa Laagna tee 80 juures fooriga reguleeritud ülekäigurajal foori keelava punase tule ajal tema suhtes paremalt vasakule sõiduteed ületanud jalakäijale A. T.. Otsasõidu tagajärjel sai A. T. raskeid kehavigastusi, milleks oli kogu keha tömp trauma ulatuslike luude, pehmete kudede, lihaste ja siseorganite purustustega ja osalise eemaldumisega kehast. Otsasõidu tagajärjel A. T. suri sündmuskohal.
  14. Kohtule esitatud tõendid on asjakohased, lubatavad ja usaldusväärsed. Dokumentaalsed tõendid riimuvad isikuliste tõenditega – tunnistajate ütlustega, samuti valdavas osas süüdistatava ütlustega, mida kohus käsitleb põhjalikumalt edasiselt.
  15. Teo toimepanemise aeg ja koht on tõendatud muu hulgas liiklusõnnetuse aktiga, sündmuskoha vaatlusprotokolliga ja sellele lisatud fototabeliga. Nendest nähtub, et õnnetus toimus
  16. aprillil 2024 kella 04.55 ajal Tallinnas, Laagna tee 80 asuva Ümera keskuse kõrval 5 sõiduteel. Sõiduteel oli püsikate, sõidutee oli korras ja kuiv, tee oli sirge ja tasane. Tegemist on asulasisese tänavaga, kus suurim lubatud sõidukiirus on 70 km/h. Teel erielemendid puuduvad, rajatiseks on fooriga reguleeritud ülekäigurada. Ilm on pilvine, tänavavalgustus põleb. Liiklusõnnetuses osales üks sõiduk, hukkus 1 inimene. Liiklusõnnetus seisnes selles, et sõiduk Volkswagen Passat, reg.märk xxxx, põrkas kokku jalakäijaga. Liiklusõnnetuse kirjelduse kohaselt sõitis alkoholijoobes juht otsa ülekäigurajal paremalt poolt teed ületavale jalakäijale, kes hukkus. Sõidukit juhtis D. Drušljak. Hukkunud jalakäijaks oli A. T. (kd 2, tl 63-88). Sõiduki vaatlusprotokollist ja fototabelist nähtub, et sõiduautol on deformeerunud kogu esiosa, samuti kapott ja katus. Stange on katki, puudub stange ees keskosas esivõre. Ees osas esiklaas osaliselt puudub ja vasakpoolne esituli on katki (kd 2, tl 80-83, 88-90). Sündmuskohal on fikseeritud kaks sõiduki pidurdusjälge, mis algavad ülekäiguraja juurest ja lõpevad sõiduauto kohas, kus on peatunud sõiduk Volkswagen Passat. Mõlemad pidurdusjäljed muudavad õrnalt suunda paremale. Vaadeldavas alas on maas sõidukidetaile, surnukeha osi ja hukkunu isiklikke esemeid (kd 2, tl 63-69, 88).
  17. Liiklusõnnetuse toimumise aeg ja asjaolud nähtuvad Tallinnas Laagna teel 80 (Ümera Keskuse juures) asuva Omniva pakiautomaadi videokaamera 18.04.2024 salvestiselt, mille kohaselt toimus otsasõit kannatanule kell 04.55 (kd 2, tl 136,137).
  18. Liiklusõnnetuse toimumise asjaolud nähtuvad ka Tallinnas Laagna tee 80 asuva Ümera keskuse videokaamera 18.04.2024 salvestiselt. Asitõendi protokolli kohaselt on salvestise kellaaeg vale (kd 2, tl 130-134).
  19. Kokkupõrget jäädvustanud salvestistelt on selgelt tuvastatav, et kannatanu kõndis esmalt ülekäiguraja juurde, vaatas vasakule ja ootas, kuni temast möödus liinibuss. Pärast liinibussi möödumist vaatas kannatanu uuesti vasakule ja seejärel asus kannatanu teed ületama.
  20. Liiklusõnnetuse asjaolusid ja hiljem sündmuskohal toimunut tõendavad tunnistaja D. P. ütlused, mille kohaselt ärkas ta
  21. aprilli hommikul väljast kostuva tugeva vilistava heli peale, mis meenutas sõjaväeraketi lendamise heli. Ta ehmatas ja mõtles, et algas sõda. Haaras mobiiltelefoni ja vaatas kellaaega. Kell oli 4.
  22. Akna juurde jõudes nägi, et tegemist on liiklusõnnetusega. Laagna teel seisis auto, mis oli ringi pööratud. Autost tuli välja kaks inimest – üks juhipoolsest, teine kõrvalistuja poolsest uksest. Ta ei tea nende sugu, kuid valjemalt rääkiv inimene oli mehe häälega. Nende inimeste liikumise kohta ei oska ütlusi anda, kuna ei seisnud kogu aeg akna peal. Alguses mõtles, et sõideti otsa loomale, sest mingid tükid olid tee peal, kuid hiljem Facebookis kirjutati, et sõideti otsa naisterahvale. Ta tegi telefoniga foto ning edastas selle uurijale. Kohe peale kokkupõrget tuli sinna mingi sõiduk (kd 1, tl 32-34).
  23. Tunnistaja J. K. saabus sündmuskohale esimesena. Kohtus antud ütluste kohaselt on ta taksojuht ning tal oli sel ajal tellimus.
  24. aprilli hommikul kella 5 ajal oli ilm hea, nähtavus hea, asfalt kuiv, tänavavalgustus põles. Laagna teel peale Raasiku silda Ümera keskuse juures oli toimunud liiklusõnnetus. Alates ülekäigurajast oli väga pikk pidurdustee, terve tee laiuses olid laiali auto osad, punane universaalkerega auto oli ringi pööranud 180 kraadi ja see oli paremal tee ääres. Ta peatus sõiduki läheduses ja helistas numbrile
  25. Sündmuskohal sõiduki juhiga suheldes tundis ta alkoholi lõhna. Juht osutas inimesele, kes lamas asfaldil, ja kordas, et miks see inimene oli ülekäigurajal, kui fooris põles punane tuli (kd 1, tl 41 pöördel6 43).
  26. Asitõendi vaatlusprotokollid
  27. ja
  28. aprillist 2024, mille vaadeldavaks objektiks on audiofail, sisaldavad vene keelt rääkiva meesterahva poolt tehtud kõnet Häirekeskusesse. Kõne tehakse
  29. aprillil 2024 kella 4.57 ajal numbrilt
  30. Vaatlusprotokolli kohaselt teavitab helistaja Häirekeskust Ümera Maxima juures toimunud liiklusõnnetusest, kus on üks hukkunu (kd 2, tl 124-129).
  31. Kiirabikaart tõendab, et juhtunud liiklusõnnetusest teatati kell 4.59 ning sündmuskohale jõudis kiirabi kell 5.
  32. Teataja telefoninumber on xxxx. Patsiendiks on märgitud D. Drušljak (kd 2, tl 37).
  33. Tunnistaja J. M., kes viibis sõidukis koos süüdistatavaga liiklusõnnetuse toimumise ajal, selgitas kohtus, et aprillis, enne koolivaheaega, kohtus ta varahommikul D. Drušljakiga. Süüdistatav tuli punast värvi autoga, ta oli heas tujus, mingeid lõhnasid tema juures ei tajunud. Tunnistaja nähes ei tarvitanud D. Drušljak ei ravimeid ega ka alkoholi. Kuna tunnistajal said sigaretid otsa, siis sõideti koos Mustakivi Circle tanklasse. Pärast tanklas käiku pidid mõlemad minema oma koju, kuid tanklast välja sõites pööras Dmitri teises suunas ja hakkas sõitma mööda Laagna teed Maardu poole. Küsimusele, kuhu me sõidame, Dmitri ei vastanud. Sõiduki liikumiskiirust ei oska hinnata, kuid see ei olnud väga kiire. Ümera Maxima juures sõitsid nad otsa jalakäijale. Ta ei tea, kas oli naine või mees või kust poolt jalakäija tuli, märkas vaid, et inimene on teel. Inimene oli sõiduteel, pigem vasakul, ehk juhi pool. Kui ta hakkas karjuma, et inimene on ees, siis Dmitri pööras pea tema poole ja just sel hetkel kõik toimus. Pärast otsasõitu peatus auto natuke kaugemal, ninaga kesklinna poole, sest auto pööras ringi. Nad astusid mõlemad autost välja, Dmitri jooksis kesklinna suunas asuva foori poole. Tunnistaja läks ära koju. Autost väljudes sai aru, et otsasõit toimus inimesele, kui ta ei saanud aru, kas tegemist oli naisterahva või meesterahvaga (kd 1, tl 3541).
  34. Tunnistaja J. M. ütlused on kooskõlas sa Circle K tankla
  35. aprilli 2024 videokaamera salvestisega. Salvestiselt nähtub, et tunnistaja ja süüdistatav olid ajavahemikul 04.52-04.55 Circle K Mustakivi tanklas (kd 2, tl 142-146).
  36. Et liiklusõnnetuse toimumise kohal olev isik, kes sõidukit juhtis ja kes kinni peeti, oli just D. Drušljak, nähtub kahtlustatavana kinnipidamise protokollist (kd 2, tl 17-20).
  37. Sündmused, mis toimusid enne liiklusõnnetust, on tuvastatavad süüdistatava ütlustega. D. Drušljak tunnistab end talle etteheidetud kuriteo toimepanemises süüdi. Kahetseb ja vabandab kannatanute ees. Kohtus antud ütluste kohaselt läks ta
  38. aprilli õhtul peale kella üheksat autosse, istus telefonis ja jõi ära ligi 2 liitrit džinn toonikuga. Sõitmise kavatsust tal ei olnud, kuna sai aru, et ei tohi sõita. Kella 3 ajal öösel otsustas ta ikkagi autoga sõita, kuna J. M. võttis temaga Messengeris ühendust. Sel ajal tundis süüdistatav ennast hästi, kõik oli nagu korras, kuid ta sai aru, et mingisugused joobetunnused võivad tal olla. Pärast J. kohtumist sõitsid nad koos Mustakivi teel asuvasse Circkle K tanklasse. Pärast seda ütles J., et lähme nüüd igaüks oma koju. Süüdistatav tahtis J. koju viia, kuid mitte kohe, vaid väikese ringiga. Ta keeras vasakule ja hakkasin liikuma Raadiku silla suunas teise käiguga, kiirus 60 km/h. Viimase ristmikuni, kus on pööre Raadiku tänavale, hakkas kiirust juurde võtma. Maksimum 7 kiirus oli 80 km/h, siis oli juba kolmas käik ja siis vajutas gaasipedaalile. Järsku ilmus veateade, et auto ABS süsteem ei tööta. Kiirus oli siis 100 km/h. Selleks ajaks ei olnud veel Laagna teele jõudnud. Nad olid kiirendusrajal. Kiirus oli maksimaalselt 105 km/h, pluss miinus 5 kilomeetrit. Sees oli juba neljas käik. Arvab, et 50 kuni 60 meetri kauguselt nägi, et inimene hakkab ülekäigurajale astuma. Kuid ta ei saanud järsult pidurdada, kuna siis rattad blokeeritakse ja seetõttu puudub tal kontroll auto üle. Sõidukitele põles fooris roheline tuli. Kui sai aru, mis toimub, siis hakkas ridasid vahetama ja suundus äärmisesse ritta. Inimene teel hakkas kiiremini liikuma, ta oli ülekäiguraja keskel. Ka J. ütles, et inimene. Süüdistatav pööras järsult paremale ja ta nägi, et inimene peatus ja ta astus tagasi. Süüdistatav jõudis vasakult poolt esimesele reale. Toimus kokkupõrge. Pärast kokkpõrget pidurdas järsult. Rattad blokeeriti ja ta kaotas auto üle kontrolli. Auto pööras ringi 180 kraadi ja peatus. Esiklaasis oli auk. Katus oli samuti vigastunud. Auto oli bioloogilisi jäätmeid täis. Ta tegi ukse lahti ja nägi, et seal oli keha. Ta ei saanud kohe aru, et see oli naisterahvas. Ta läks foori juurde ja veendus, et jalakäijate foor töötas. Tol hetkel astus J. autost välja ja läks koju. Mingi auto sõitis mööda ja peatus nende lähedal. Autost väljus üks meesterahvas. Süüdistatav tunnistab, et ületas kiirust ning et tal on alkoholisõltuvus. Ta ei märganud teed ületavat inimest, sest seal on valgusfoori post ja silt, mis varjavad jalakäijat. Ridade vahetamisega püüdis ta vältida otsasõitu. Kokaiini tarvitas pühapäeval vastu esmaspäeva, MDMA leidumine tema organismis on üllatus. Tarvitas unerohtu Somnols, mis sisaldab raviainet zopikloon (kd 1, tl 53-68).
  39. Tõendusliku alkomeetri näidu väljatrüki kohaselt kasutati
  40. aprillil 2024 süüdistatava D. Drušljaki seisundi kindlaks tegemiseks tõenduslikku alkomeetrit Dräger Alcotest 7110 EST nr ARAF-
  41. Kell 05.41 oli tõendusliku alkomeetri näit 0,90 mg alkoholi väljahingatava õhu ühe liitri kohta ning laiendmääramatust +/-0,09 mg/l süüdistatava kasuks arvestades oli lõpptulemus 0,81 mg/l. Tulemus on kooskõlas sündmuskohal viibinud tunnistaja J. K. ütlustega, kelle sõnul oli süüdistatava juures tunda alkoholi lõhna. Lisaks nähtub ka süüdistatava ütlustest, et ta oli enne sõiduki juhtimist tarbinud alkoholi. Seega on kohtu hinnangul tõendatud, et süüdistatava väljahingatavas õhus oli mitte vähem kui 0,81 mg alkoholi ühe liitri kohta (kd 2, tl 38).
  42. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi poolt läbiviidud uuringuga tuvastati, et D. Drušljakil esineb narkootilise, psühhotroopse või muude joovastavate ainete, milledeks on kokaiin, MDMA ja zopikloon, tarvitamisest põhjustatud joove (kd 2, tl 46).
  43. Keelatud ainete tarbimisega seonduvalt on kohtu jaoks olulise tähtsusega tõendiks terviseseisundi kirjeldamise akt. D. Drušljak viidi narkojoobe tuvastamiseks ITK EMO-sse. Akti punktis 15 on kirja pandud isiku ütlused narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamise kohta. Seal oleva kirje kohaselt on märgitud: 4 päeva tagasi kanepit tarvitanud (kd 2, tl 4244). Sellise kirje tegemiseks sai arst informatsiooni süüdistatavalt. Kuid EKEI uuringu tulemusena tuvastati süüdistatava organismis kokaiini, MDMA-d ja zopiklooni, mitte kanepit. Järelikult süüdistatav valetas arstile. Arvestades ka D. Drušljaki soovi pärast liiklusõnnetust uriiniproovi andmisel sellega manipuleerida (kd 2, tl 47), siis selline käitumine viitab üheselt, et ta oli teadlik tema organismis olevatest ainetest ja joobeseisundist ning mõistis, et nende avastamine raskendab tema olukorda. Kohtu hinnangul oli D. Drušljaki eesmärgiks takistada 8 keelatud ainete avastamist, mis tähendab, et ka tema poolt antud ütlused keelatud ainete tarvitamise kohta ei ole usaldusväärsed.
  44. Ekspertiisiaktis nr 24E-LL00015 (liiklustehniline ekspertiis) esitatud eksperdiarvamuse kohaselt toimus sõiduauto Volkswagen Passat, reg.märk xxxx, otsasõit jalakäijale ülekäigurajal. Süüdistatava sõiduki VW Passat kiirus kontakti hetkel jalakäijaga oli ca 130 km/h; sõiduk oli jalakäija sõiduteele liikumise hetkel kontakti kohast jalakäijaga arvutuslikult ca 219 meetri kaugusel; jalakäija sõiduteele astumine ei tekitanud antud juhul liiklusohtu. Kui sõiduk oleks jalakäija sõiduteele astumise hetkel liikunud kiirusega 70 km/h, ei oleks liiklusõnnetust toimunud. Jalakäija oleks jõudnud sõidutee ületada ja oleks sõiduki ülekäigurajale jõudmise hetkeks asunud sõiduteest eemal 3,5 m kaugusel. Kui sõiduk oleks liikunud lubatud liikumiskiirusega 70 km/h, ei oleks jalakäija sõidutee ületamine sõiduki juhile liiklusohtu tekitanud (kd 2, tl 117-123).
  45. Ekspertiisiaktis kajastatud uurimuse käik ja järeldusteni jõudmine on jälgitav. Kohtu hinnangul on eksperdi arvamusega ümber lükatud süüdistatava ütlused sõiduki liikumiskiiruse kohta. Kohus ei nõustu ka kaitsja etteheidetega ekspertiisiaktile sõiduki kiiruse ja asukoha kohta. Eksperdiuuringute lähteandmed on võetud sündmuskoha vaatlusprotokollist, liiklusõnnetuse aktist, skeemilt ja fotodelt. Ekspertiisiks esitatud materjalidega koos on esitatud ka videosalvestised. Seega on ekspertiis läbi viidud vaid objektiivsete tõendite põhjal. Puudub alus arvata, et eksperdil oleks olnud isiklik huvi tulemuse vastu ning eksperti oleks mõjutatud konkreetse tulemuse saamiseks. Ekspertiisiaktis on detailselt välja toodud arvutuskäigud, millele ekspert oma arvamuses tugineb. Kohtul ei ole põhjust tõendi usaldusväärsuses kahelda. Küll on aga kohtu hinnangul süüdistatava ütlused sõiduki liikumiskiiruse kohta antud eesmärgiga vähendada süüd ja seetõttu kohus nendega ei arvesta.
  46. Ekspertiisiaktis nr xxxx esitatud eksperdiarvamusest tulenevalt on A. T. surma põhjus kogu keha tömp trauma ulatuslike luude, pehmete kudede, lihaste ja siseorganite purustustega ja osalise eemaldumisega kehast. Kõik vigastused võivad nende iseloomu ja paiknemist arvesse võttes olla saadud ekspertiisi eelandmetes sätestatud viisil liiklusõnnetuse käigus (ehk süüdistatava juhitud sõiduki otsasõidul ülekäigurada ületavale kannatanule) tömbi vägivalla toimel. Kannatanu surm saabus vahetult pärast liiklusõnnetuse toimumist
  47. aprillil
  48. Toksikoloogiauuringul A. T. surnukehast võetud silma klaaskeha vedelikus etanooli ei leitud (kd 2, tl 96-105).
  49. D. Drušljaki poolt toime pandud liiklusseaduse rikkumised on põhjuslikus seoses A. T. surmaga. Dokumentaalsete tõendite, samuti tunnistajate ja süüdistatava ütlustega on tõendatud, et Tallinnas Laagna teel 80 juures sõitis D. Drušljak ülekäigurajal otsa teed ületavale jalakäijale. Õiguslik hinnang
  50. KarS § 422 lg 1 sätestab kuriteona mootor-, õhu- või veesõiduki, maastikusõiduki või trammi või raudteeveeremi juhi poolt liiklus- või käitusnõuete rikkumise, kui sellega on ettevaatamatusest tekitatud inimesele raske tervisekahjustus või põhjustatud inimese surm.
  51. Seega seisneb süüteo objektiivne koosseis sõiduki juhtimise käigus liiklus- või käitusnõuete rikkumises, millega põhjustatakse raske tagajärg. Kuna tegemist on blanketse 9 kuriteokoosseisuga, tuleb selle sisustamiseks pöörduda õigusaktide poole, mis kehtestatavad sõidukite liiklus- ja käitusnõudeid.
  52. Kohtu hinnangul on süüdistatav rikkunud süüdistusakti lõpposas loetletud liiklusnõudeid (

§ 14lg 2 ja § 16 lg 1 kohta vt otsuse p 36).

Kohus tuvastas, et D. Drušljak, kelle väljahingatavas õhus oli mitte vähem kui 0,81 mg alkoholi ühe liitri kohta, samuti ka narkootilise, psühhotroopse või muude joovastavate ainete tarvitamisest tingitud joove, juhtis

  1. aprillil 2024 mootorsõidukit, ületades suurimat lubatud sõidukiirust (lubatud 70 km/h asemel 130 km/h). Fooriga reguleeritud ülekäigurajal sõitis otsa foori keeleva punase tulega teed ületanud jalakäijale.
  2. Viidatud tegevusega on D. Drušljak esmalt rikkunud

§ 69

lg-t 1, mis sätestab, et juht ei tohi olla joobeseisundis ning

§ 33lg 11 p 2, mis keelab juhil joobeseisundis juhtida sõidukit. 32. Korrakaitseseaduse (Kor

S) § 36 lg 1 sätestab, et joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. KorS § 36 lg 4 p 1 ja 2 kohaselt on joobeseisundi liikideks alkoholijoove ning narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove 33.

§ 69

§ 2 lg 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Nagu eelnevalt märgitud, tuvastati D. Drušljaki väljahingatavas õhus alkoholi mitte vähem kui 0,81 mg ühe liitri kohta, mistõttu juhtis ta sõidukit alkoholijoobeseisundis. Samuti on ekspertiisiaktiga tuvastatud, et süüdistataval esines narkootilise, psühhotroopse või muude joovastavate ainete, milledeks on kokaiin, MDMA ja zopikloon, tarvitamisest põhjustatud joove. 34. Rikutud on ka

§ 50

lg 5 p 3, mille kohaselt ei tohi juht sõita kiiremini liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest. Laagna teel oli lubatud suurim sõidukiirus 70 km/ h, mida D. Drušljak, sõites kiirusega 130 km/h, ületas. 35.

§ 17

lg 5 p 21 sätestab, et mitterööbassõiduki juht peab andma teed ülekäigurada ületavale jalakäijale.

§ 33

lg 1 kohustab juhti olema tähelepanelik teel ja teeservas seisva või liikuva vähekaitstud liikleja (jalakäija, jalgrattur ja muu selline) suhtes ning vältima tema ohustamist ja talle kahju tekitamist.

§ 35

lg 1 kohaselt ei tohi juht oma tegevusega ohustada jalakäijat, tasakaaluliikuri juhti ega jalgratturit. Eriti tähelepanelik peab juht olema lapse, vanuri ning haigustunnustega, liikumispuudega ja pimeda inimese suhtes. Kohtu poolt tuvastatu kohaselt ei andnud süüdistatav teed sõiduteed reguleeritud ülekäiguraja kaudu ületavale jalakäijale ja sõitis talle otsa, mis tähendab, et on rikutud eelpool nimetatud norme. 36. Süüdistuses on ette heidetud ka

§ 14

lg 2 ja § 16 lg 1 rikkumist.

§ 14

lg 2 sätestab, et iga liikleja peab järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekkimist.

§ 16

lg-st 1 tulenevalt ei tohi juht ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda. Kohus märgib, et viidatud sätetest tuleneb üldine kohustus järgida liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olla hoolikas ja teisi mitte ohustada ega tekitada kahju. Juhul, kui

§ 14

lg 2 ja § 16 lg 1 10 rikkumine seisneb spetsiifilisemate liiklusnõuete rikkumises (nagu näiteks

§ 69

lg 1, § 50 lg 5 p 3,

§ 17

lg 5 p 21,

§ 33

lg 1 ja

§ 35

lg 1), mida isikule samuti ette heidetakse, taanduvad

§ 14lg 2 ja § 16 lg 1 üldnormidena erinormide ees (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 17.

märtsi 2020. a otsus asjas 1-20-1414). Kuigi praeguses asjas heidetakse D. Drušljakile ette ka kannatanu ohustamist ja kahjustamist, seisneb tema ohustamine ja seeläbi ka kahjustamine ikkagi eelnimetatud spetsiifiliste liiklusseaduse normide rikkumises. Seega ei ole kohtu hinnangul selles asjas

§ 14lg-le 2 ja § 16 lg-le 1 eraldiseisvalt viitamine põhjendatud. 37. Teo kvalifitseerimiseks Kar

S § 422 lg 1 järgi tuleb tuvastada, et liiklusnõuete rikkumisega põhjustati tagajärjena inimesele raske tervisekahjustus või surm.

  1. Kohtu hinnangul on süüdistatava rikkumised põhjuslikus seoses saabunud tagajärjega – A. T. surmaga. Süüdistataval tuvastatud joobe tõttu ei olnud ta võimeline sõidukit liikluses ohutuks liiklemiseks vajalikul määral suunama ja liiklusolukordadele piisavalt kiiresti ja õigesti reageerima, mistõttu ei tulnud ta toime sõiduki valitsemisega. Samuti mõjutas tema võimet autot juhtida lubatud sõidukiiruse ületamine. Selle tagajärjel sõitis otsa jalakäijale. A. T. sai ekspertiisiaktis loetletud vigastusi ja suri.
  2. Kaitsja on viidanud A. T. poolsele võimalikule eneseohustamisele: kannatanu asetas punase tulega sõidutee ületamisega enda elu ise ohtu. Veelgi enam: A. T. liikumine punase tulega sõiduteel oli liiklusseaduse vastane. Nimelt ilmneb

§ 25

lg-st 3, et reguleeritaval ristmikul või ülekäigurajal peab jalakäija sõidutee ületamisel juhinduma foorituledest, reguleerija olemasolul aga tema märguannetest.

  1. Isiku eneseohustamine võib välistada tagajärje omistamise selle põhjustajale. Kohus leiab, et kannatanu eneseohustamine saab olla oluline vaid siis, kui see on teadlik (RKKKo 31-1-102-16, p 11). Oma elu ohtu seadmise teadlikkusega ei saa kindlasti samastada ohvri passiivset arusaama sellest, et tema mingi teo tagajärjel võib halbade asjaolude kokkusattumise korral saabuda tema surm. Sellist teadlikkust ei saa tuletada ka sellest, et ohver rikub mingit (lõppastmes tema kaitseks sätestatud) (liiklus)eeskirja. Kui ka A. T. oleks mõistnud, et sõiduteed punase tulega ületades asetab ta enda elu täiendavasse ohtu (ehk mõnevõrra suureneb üliväike tõenäosus, et ta saab liikluses surma), ei oleks sellest võimalik tuletada teadlikku enese elu ohtu asetamist.
  2. Kohtu veendumust eelpool väljendatud seisukohas kinnitab ka Tallinnas Laagna teel 80 (Ümera keskuse juures) asuvate videokaamerate
  3. aprilli 2024 salvestistelt nähtu. Nimelt A. T. veendus, et sõidutee ületamine on ohutu. Salvestistelt nähtub, et ta peatub ülekäiguraja ees, laseb läbi bussi, seisatab, vaatab veelkord vasakule ja alles seejärel astub sõiduteele. Kohtu hinnangul on kogu tegevuse eesmärgiks veenduda sõidutee ületamise ohutuses, mistõttu on välistatud kannatanu teadlik ja vabatahtlik enesekahjustamine.
  4. Niisiis ei väära A. T. surma D. Drušljakile omistamist see, et A. T. ületas (liiklusseaduse nõudeid rikkudes) teed keelava punase fooritulega. Eelöeldu tähendab, et D. Drušljak täitis KarS § 422 lg 1 objektiivse koosseisu.
  5. Subjektiivsest küljest eeldab KarS § 422 lg 1 tahtlust sõiduki liiklusnõuete rikkumise suhtes ja ettevaatamatust tagajärje, s.o inimese surma suhtes. 11
  6. KarS § 16 lg 1 sätestab, et tahtlus on kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus. Liiklusnõuete rikkumine oli D. Drušljakil tahtlik – teadvalt joobes autorooli istumine, sõidukiiruse valik ja sõitmine ülekäigurajale ajal, mil seal liikus jalakäija, ei jäta selles kahtlust.
  7. Kohus leiab, et D. Drušljaki tegevus - juhtides sõidukit, olles tarbitud keelatud ainete ja alkoholi tõttu võimetu rakendama sõiduki ohutuks edasiviimiseks vajalikke juhtimisvõtteid nõutava kiiruse ja täpsusega, valides eelnevale lisanduvana ka lubatust ja tavapärasest oluliselt suurema sõidukiiruse ja liikumise konkreetsel viisil kohas, kus peab olema eriti tähelepanelik, oli äärmiselt ohtlik. Kohus tuvastas, et D. Drušljaki juhitud sõiduki kiirus oli jalakäijale otsasõidu hetkel 130 km/h. Sõidukiirus on kahtlemata juhi teadlik valik. Kiiruse suurenes suureneb ka liikuva sõiduki kineetiline energia ja purustusjõud. Kohtu arvates on igal autojuhil teadmine, et kiiruse suurenedes muutub ka auto pidurdusmaa pikemaks ja auto liikumissuuna muutmine ohtlikumaks.
  8. Arvestades seda, kui suur oli kiiruseületamine, oli D. Drušljakil kohtu hinnangul selle rikkumise osas vähemalt kaudne tahtlus KarS § 16 lg 4 mõttes. Sellisel viisil kihutades oleks D. Drušljak pidanud ette nägema, et ta võib kaotada sõiduki üle kontrolli ja põhjustada nii kellegi teise surma.
  9. Tuvastatud on, et D. Drušljak oli eelnevalt tarvitanud narkootilisi aineid ja tarbinud alkoholi. Tema alkoholijoove oli võrdlemisi suur ja samuti esines joove keelatud ainete tarvitamisest. D. Drušljaki ütlustest nähtub, et ta sai aru, et ei peaks joobe tõttu sõidukit juhtima. Kuna ta sai aru, et autot ei tohiks ta juhtida, siis pidi ta olema teadlik ka sellest, et alkoholi mõjul on tema koordinatsioon ja reaktsioonikiirus häirunud ja seetõttu ei suuda ta sõidukit teel ohutuks liiklemiseks nõutava kindlusega juhtida ja ohuolukorras adekvaatselt reageerida. Seega pidas süüdistatav vähemalt võimalikuks ja möönis, et ta on alkoholijoobes ja seetõttu võimetu sõidukit juhtima.
  10. Arvestades seda, kui pikalt ja palju ning lühikest aega enne sõitma minemist D. Drušljak alkoholi pruukis, oli tal kaudne tahtlus nii selle osas, et ta on joobes, kui ka selle osas, et see joove pärsib tema sõiduki juhtimise oskusi.
  11. Samuti oli tal tahtlus

§ 17

lg 5 p 21,

§ 33

lg 1 ja

§ 35lg 1 rikkumise osas, sest D.

Drušljak ei järginud tahtlikult liiklusalaste õigusaktide nõudeid, ei olnud tähelepanelik ja ei arvestanud jalakäijaga ega hoidunud kõigest, mis võib teda ohustada või kahjustada.

  1. A. T. surma suhtus D. Drušljak hooletult KarS § 18 lg 3 mõttes: ta oleks pidanud ette nägema, et juhtimisvõimetuna autoga sõitma minnes ja lubatud kiirust ületades võib ta tekitada avarii ja selle avarii tõttu võib keegi oma elu kaotada.
  2. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Süüd välistavad asjaolud puuduvad.
  3. Kuna tegu on toime pandud alkoholi- ja narkootilise, psühhotroopse või muude joovastavate ainete, tarvitamisest põhjustatud joobes, esineb KarS § 422 lg 2 p-s 1 sätestatud kvalifitseeriv tunnus. Tahtluse joobes mootorsõiduki juhtimise (ja samuti n-ö juhtimisvõimetuse) osas on kohus eelnevalt tuvastanud. Seega on süüdistatava tegu kvalifitseeritav KarS § 422 lg 2 p 1 järgi. 12 Karistus
  4. KarS § 422 lg 2 p 1 näeb karistusena ette kolme- kuni kaheteistaastase vangistuse.
  5. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 alusel isiku süü suurusest ja võtab arvesse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 422 lg 2 p-s 1 sätestatud sanktsiooni keskmine määr on 7 aastat 6 kuud vangistust.
  6. Süüdistatava süü suuruse hindamisel võtab kohus arvesse, et D. Drušljak on rikkunud mitmeid liiklusseaduse nõudeid, mis viitab suuremale süüle. Süüdistatav juhtis sõidukit joobeseisundis. Seejuures tuleb arvestada süüdistatava alkoholijoobe suurust – tema väljahingatavas õhus oli alkoholi üle

§ 69lg 2 p-s 1 sätestatud alammäära (0,81 mg/l, alammäär 0,75 mg/l). Alkoholijoove 0,81 mg/l on küll Kar

S § 424 mõttes miinimumi lähedane, kuid lisaks alkoholijoobel on tuvastatud joove narkootilise, psühhotroopse või muude joovastavate ainete tarvitamisest. Ka lubatud sõidukiirust ületas ta oluliselt (lubatud 70 km/h asemel 130 km/h). Samas ei saa siiski jätta tähelepanuta, et sõiduki juhtimine joobeseisundis, mis on süüdistatavale etteheidetavatest liiklusseaduse rikkumistest raskeim, sisaldub KarS § 422 lg 2 p 1 kvalifitseeriva tunnusena süüteokoosseisus ja selle ebaõigus kajastub juba sanktsioonis. Kõik liiklusseaduse rikkumised on ta toime pannud kaudse tahtlusega.

  1. Tegu on toime pandud varahommikul, kui liiklus on üldjuhul rahulikum ja seega võimalik oht kaasliiklejatele väiksem. Samas sõideti Laagna teel, mis on iseenesest väga tiheda liiklusega põhitee, kus liiklus on ka öisel ajal tihedam kui mõnel kõrvalteel. Seega ei ole tegemist asjaoludega, mis mõistetava karistuse määra oluliselt ühele või teisele poole kallutaks.
  2. Süüdistatav on põhjustanud KarS § 422 lg-s 1 sätestatud tagajärgedest raskema ehk inimese surma. See on oluline fakt, mis viitab, et süüdistatava süü on keskmisest suurem.
  3. Arvestades eiratud teisi eelpool märgitud liiklusnõuete rikkumisi ning rikkumiste rohkust ja ohtlikkust, leiab kohus, et süüdistatava süü on hinnatav suurena.
  4. Karistuse mõistmisel arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kahetsust avaldas süüdistatav kohtuistungil. Kahetsuse siirust näitas süüdistatava pöördumine kannatanute poole ja nende ees vabandamine, mistõttu saab lugeda karistust kergendavaks asjaoluks puhtsüdamliku kahetsuse KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes.
  5. Järgnevalt arvestab kohus võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Seega tuleb arvestada süüdlase isikuandmetest tulenevaid asjaolusid, st süüdlase varasemat õiguskuulekust või selle puudumist ning üldpreventiivseid eesmärke. Vastavalt karistusregistri väljavõttele (kd 2, tl 176-183) on süüdistataval kaks kehtivat kriminaalkaristust ja viis kehtivat väärteokaristust. Eripreventsiooni kontekstis on asjakohane viidata sellele, et nende hulgas on ka kehtivad karistused liiklussüütegude toimepanemise eest.
  6. Lisaks tuleb arvestada, et sedavõrd raskete tagajärgede põhjustamisega ohustas 13 süüdistatav ulatuslikult KarS § 422 kaitstavat õigushüve, milleks on inimeste elu ja tervis. Lubatud sõidukiiruse oluline ületamine ning alkoholist ja narkootilistest ainetest põhjustatud joove suurendab liiklusõnnetusse sattumise tõenäosust ja võib liiklusõnnetuse korral põhjustada väga raskeid tagajärgi. Sellistele rikkumistele peab riik reageerima rangelt.
  7. Kokkuvõtvalt arvestades süüdistatava D. Drušljaki suurt süüd, karistust raskendavate asjaolude puudumist ning karistust kergendavat asjaolu, süüdistatava isikut iseloomustavaid andmeid ja karistuse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke ning asjaolu, et kaitstavat õigushüve ja õiguskorda on kahjustatud oluliselt, siis see õigustab karistuse mõistmist üle sanktsiooni keskmise määra. Seega tuleb karistada Dmitri Drušljakki vangistusega 8 aastat.
  8. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb arvata karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg ja lugeda karistuse kandmist alates isiku kahtlustavana kinnipidamisest
  9. aprillil
  11. Dmitri Drušljaki suhtes kohaldatud tõkend, vahistamine, jätta kuni kohtuotsuse jõustumiseni muutmata. Kohtuotsuse jõustumisel tõkend tühistada.
  12. KarS § 50 lg 1 kohaselt käesoleva seadustiku eriosas sätestatud juhtudel kohaldab kohus kuriteo korral juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni kolme aastani.
  13. KarS § 422 lg 3 p 2 näeb ette, et KarS § 422 lg 2 p 1 sätestatud kuriteo korral kohaldatakse lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Tulenevalt Kars § 422 lg 3 p 2 on lisakaristuse kohaldamine obligatoorne, mistõttu võtab kohus seisukoha lisakaristuse määras, arvestades, et see vastaks karistuse eesmärkidele ja süü suurusele
  14. Kohtupraktika kohaselt täidab lisakaristus nii süüd heastavat kui ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet. Kohus peab vajalikuks veel kord viidata sellele, et süüdistatav ületas lubatud sõidukiirust märkimisväärses ulatuses ning juhtis mootorsõidukit joobeseisundis. Selline käitumine näitab süüdistatava eriti hoolimatut suhtumist oma teosse ja võimalikesse tagajärgedesse, samuti liikluskorda ja -ohutusse. D. Drušljakil on kehtiv kriminaalkaristus joobes juhtimise eest ja temalt võeti ära mootorsõiduki juhtimisõigus
  15. märtsil
  16. Kuid ta eiras määratud karistust ja
  17. aprillil 2021 karistati teda KarS § 329 järgi (kd 2, tl 184189).
  18. Lisakaristuse määra kaalumisel tuleb lisaks eelmärgitule lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest. Arvestades süüdistatava poolt toimepandud teo iseloomu, mis viitab üheselt süüdistatava ohtlikkusele liikluses, mille tulemusena inimene hukkus, siis seda tuleb arvestada ka juhtimisõiguse äravõtmisel. Ka tuleb lisakaristuse puhul arvestada kergendava asjaolu olemasolu. Seega arvestades süü suurust ning põhi- ja lisakaristust kogumis, tuleb lisakaristus mõista üle sanktsiooni keskmise määra ehk 2 aastat ja 6 kuud.
  19. Liiklusseaduse § 127 kohaselt on D. Drušljak kohustatud viie tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Transpordiametile. Kriminaalmenetluse kulud
  20. KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt on menetluskuluks mh riiklikul ekspertiisiasutusel seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulu. Kriminaalasjas joobe tuvastamisega tekkinud kulu on 124 eurot (kd 2, tl 45), surnu kohtuarstliku ekspertiisi (ekspertiisiakt nr xxxx) kulu on 978,49 14 eurot (kd 2, tl 113) ning liiklustehnilise ekspertiisi tegemisega (ekspertiisiakt nr 24ELL00015) tekkinud kulu on 731 eurot (kd 2, tl 121).
  21. Samuti kaasneb süüdimõistva kohtuotsusega sundraha väljamõistmine. KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt on esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral sundraha 2,5 kuupalga alammäära. Seega on sundraha 2215 eurot.
  22. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel on menetluskuluks riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu osutatud õigusabi eest. Kohtueelses menetluses on kaitsjale määratud tasu 1002,84 eurot, kohtumenetluses 672,22 eurot.
  23. Järelikult tuleb D. Drušljakil tasuda riigi tuludesse kriminaalmenetluse kuludena kokku 5723,55 eurot. Võttes arvesse menetluskulude suurust ja tõsiasja, et isikule mõistetakse pikaajaline vanglakaristus, peab kohus võimalikuks menetluskulude tasumist ositi. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et menetluskulud tuleb tasuda 12 kuu jooksul otsuse jõustumisest arvates igakuiste maksetena 476,96 eurot.
  24. KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt on menetluskuluks mh valitud kaitsjale või esindajale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega.
  25. Kannatanute esindaja on esitanud taotluse jätta kannatanute menetluskulud süüdistatava kanda. Taotlusele lisatud õigusteenuse osutamise lepingu kuluarvestuse kohaselt on kannatanute esindajal kulunud kannatanutele kriminaalasjaga seonduvalt õigusabi osutamisele 22,70 tundi. Kohtu hinnangul saab seda käsitada õigusabikulu tasumise kohustuse tekkimist või kandmist kajastava dokumendina (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  26. juuni
  27. a otsus asjas nr 1-19-31, p 27). Vandeadvokaadi tunnitasu on 150 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohus peab õigusabi tunnihinda mõistlikuks. Kannatanute menetluskulud kriminaalasjas osutatud õigusabiteenuse koondtasuna kokku on 4154,10 eurot (sh käibemaks). Kohtu hinnangul on võimalik seda pidada täies ulatuses mõistlikuks KrMS § 175 lg 1 p 1 tähenduses.
  28. Kuluarvestusest nähtub, milliseid õigusabitoiminguid on tehtud ja kui palju aega on toiminguteks kulunud. Kokkuvõtvalt on esindajal kulunud aega seoses kannatanute konsulteerimisega ja ülekuulamisega politseis, kannatanuga arutelule, kriminaaltoimiku analüüsile ja kannatanutele tutvustamisele, prokuröriga arutelule, kokku 10,1 tundi. Kohtumenetluses eelistungil osalemisele, kohtuistungiteks ettevalmistamisele ja kannatanute esindamisele asja kohtulikul arutamisel on esindajal kulunud 12,6 tundi. Kohtu hinnangul on tehtud toimingud kriminaalasjas vajalikud ja nendele kulunud aeg mõistlik.
  29. Riigikohus on selgitanud, et menetluskulu, mis on kannatanul tekkinud valitud esindajale tasu makstes, mõistetakse KrMS § 180 lg 1 esimese lause kohaselt välja süüdimõistetult vahetult kannatanule (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  30. juuni
  31. a otsus asjas nr 3-11-67-13, p 11).
  32. Asitõendid – DVD- ja CD-plaadid – jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde. Mootorsõiduk Volkswagen Passat, reg.märk xxxx (asub politseiparklas aadressil Rahumäe tee 6/1, Tallinn) – tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel kohtuotsuse jõustumisel A. 15 D. või tema poolt volitatud isikule. Dmitri Drušljaki üleriided ja jalatsid, valge mõranenud esiklaasi ja tagakorpusega mobiiltelefon iPhone ning must mõranenud esiklaasi ja tagakorpusega mobiiltelefon iPhone (asuvad hoiul Politsei- ja Piirivalveameti asitõendite laos) – tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel kohtuotsuse jõustumisel Dmitri Drušljakile, hoiustades need kinnipidamisasutuses tema isiklike asjade hulgas. Laagna tee 80 Tallinn sündmuskoha 18.04.2024 vaatlusprotokollis märgitud esemed ja sõiduki Volkswagen Passat, reg.märk xxxx, salongist kokku korjatud objektid – hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel. Aulike Salo Kohtunik Aleksandra Keller Rahvakohtunik Rein Frolov Rahvakohtunik 16

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.