4-25-1410/58

4-25-1410 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. august 2025, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 4-25-1410 Kohtukoosseis Inna Ombler, Pavel Gontšarov ja Janika Kallin Vaidlustatud kohtuotsus Pärnu Maakohtu
2. juuni
3. a otsus Väärteoasi Urmas Paara väärteoasjad KarS § 262 lg 1 ja § 218 lg 1 järgi ning Mikk Jõesaare väärteoasjad KarS § 262 lg 1, § 218 lg 1 ja NPALS § 151 lg 1 järgi Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusalune isik Mikk Jõesaar (ik 38205234910), kassatsioon RESOLUTSIOON Jätta Mikk Jõesaare apellatsioon läbi vaatamata. MÄÄRUSE VAIDLUSTAMISE KORD Määruse peale saab Mikk Jõesaar esitada advokaadi vahendusel määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil ta sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Mikk Jõesaarele koostati
5. märtsil 2025 kaks väärteoprotokolli selle kohta, et ta pani toime KarS § 262 lg 1, § 218 lg 1 ja NPALS § 151 lg 1 järgi kvalifitseeritavad väärteod. Väärteoprotokolli nr 2630,25,000080 kohaselt rikkus M. Jõesaar
6. kuni
7. jaanuarini 2025 korduvalt aadressil Ringtee 2, Paide linn, Paide linn, Järva maakond asuvas Paide Maksimarketi kaupluse ruumides avalikku korda. M. Jõesaar rikkus KorS § 55 lg 1 p-de 1 ja 2 nõudeid ja pani toime KarS § 262 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Väärteoprotokolli nr 2630,25,000595 kohaselt oli M. Jõesaar
8. veebruaril 2024 (maakohtu tuvastatu kohaselt on õige kuupäev
9. veebruar 2025) ajavahemikul kell 17.23-17.32 Paides XXX trepikojas viibides lärmakas, tagus käsisaega vastu korter nr XX ust, millega häiris ja hirmutas korteris viibijaid ning teisi trepikoja naabreid. Saega ukse vastu löömisega tekitati uksele kriimud ja varaline kahju Cle. Lisaks tarvitas M. Jõesaar arsti ettekirjutuseta narkootilist või psühhotroopset ainet. Kiirtest oli positiivne THC-le. Eeltooduga rikkus M. Lk 1 / 4 4-25-1410 Jõesaar KarS § 203 lg 1, KorS § 55 lg 1 ning NPALS § 3 lg 1 nõudeid ja pani toime KarS § 218 lg 1, § 262 lg 1 ja NPALS § 151 lg 1 järgi kvalifitseeritavad väärteod.
10. märtsil 2025 koostati väärteoprotokollid ka U. Paarale selle kohta, et ta rikkus
11. jaanuaril 2025 aadressil Ringtee 2, Paide linn, Paide linn, Järva maakond asuvas kaupluses KarS § 203 lg 1 nõudeid ja pani toime KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo; rikkus
12. kuni
13. jaanuarini 2025 samas kaupluses avalikku korda ja pani toime KarS § 262 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo; rikkus
14. kuni
15. veebruarini 2025 Paide linnas XXX asuva maja ees ja trepikojas korduvalt avalikku korda, millega pani toime KarS § 218 lg 1 ja § 262 lg 1 järgi kvalifitseeritavad väärteod.
16. Pärnu Maakohus tunnistas
17. juuni
18. a otsusega M. Jõesaare ja U. Paara süüdi KarS § 218 lg 1 ja § 262 lg 1 järgi ning M. Jõesaare ka NPALS § 151 lg 1 järgi. M. Jõesaarele mõistis kohus KarS § 218 lg 1 järgi karistuseks 10, KarS § 262 lg 1 järgi samuti 10 ning NPALS § 151 lg 1 järgi 5 ööpäeva aresti. KarS § 68 lg 2 alusel arvas kohus M. Jõesaare kinnipidamise aja tema karistusaja hulka ning karistusest jäi M. Jõesaarel kanda 24 päeva aresti. 2.
19. Maakohus leidis, et M. Jõesaarele etteheidetud teod on tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. 2.
20. Seoses
21. veebruaril XXX maja trepikojas toimunud sündmustega luges kohus tõendatuks, et M. Jõesaar tekitas saega vastu korteri nr XX ust löömisega uksele kriimud. Kohus luges tunnistajate ja
22. veebruari
23. a sündmuskoha vaatlusprotokolliga tuvastatuks, et korteri uks, millele U. Paara ja M. Jõesaar käisid koputamas, sai kahjustada. Kohus märkis, et ukselt on näha kahte sarnast jalatsijälge ning kriimustusi. U. Paara ja M. Jõesaare ülekuulamiste protokollide juurde on lisatud fotod nende jalatsitest. Uksel olev jalatsijälgede tallamuster sarnaneb U. Paaral jalas olnud jalatsijälgedega, millest kohus järeldas, et U. Paara on jalgadega vastu ust tagunud. Uksele tagumisega tekitatud kahju suurus on tõendatud C kirjavahetuse ja Cle esitatud hinnapakkumisega summas 1599,80 eurot. Kohus leidis, et M. Jõesaare ütlused, et ta ei ole saega ust lõhkunud, on vastuolulised ega haaku teiste asjas kogutud tõenditega. Tunnistaja C ütlustest nähtuvalt oli M. Jõesaarel saag käes ning ta tagus vastu uksi. Ka tunnistaja Y sõnul oli M. Jõesaarel sae moodi ese käes. Kohus ei näinud põhjust kahelda tunnistajate ütluste ega vaatlusprotokolli usaldusvääruses. 2.
24. M. Jõesaare hindas maakohus keskmiseks. Kohus arvestas, et asja kahjustamise pani ta toime ühel korral ja tema tegevus ei toonud kaasa suurt materiaalset kahju. Karistust kergendava asjaoluna arvestas kohus M. Jõesaare puhtsüdamlikku kahetsust. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. 2.
25. M. Jõesaarele karistuseks aresti mõistmist põhjendas kohus sellega, et eelnev rahaline karistus pole M. Jõesaart mõjutanud seaduskuulekalt käituma. M. Jõesaarel on üks kehtiv kriminaalkaristus KarS § 424 lg 1 järgi, mille eest mõistetud rahaline karistus on tasumata. Seega suhtub ta varasemasse karistusse kergekäeliselt ja ükskõikselt. Õiguskorda on M. Jõesaar rikkunud korduvalt, väljendades oma ükskõikset suhtumist kehtivatesse ühiskondliku elu normidesse. Seetõttu ei vasta M. Jõesaarele rahatrahvi määramine eripreventiivsetele eesmärkidele ega sunni teda väärtegude toimepanemisest loobuma. Kohus leidis, et nii KarS § 212 lg 1 kui ka 262 lg 1 järgi on proportsionaalne ja kohane karistus arest 10 ööpäeva ning NPALS § 151 lg 1 järgi arest 5 ööpäeva.
26. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni M. Jõesaar, kes taotleb otsuse tühistamist osas, milles teda karistati ukse lõhkumise eest arestiga 10 päeva. M. Jõesaar märgib, et Lk 2 / 4 4-25-1410 nõustub otsusega osas, milles teda karistati ebaseaduslike ainete tarvitamise eest, kuid ei nõustu teiste etteheidetega. Kohtuotsuse kohaselt väidab tunnistaja Y, et M. Jõesaar ja U. Paara käisid tema ukse taga ja tekitasid tema uksele kriimud ja mõlgi. Otsuse kohaselt oli ukse peal ka selgelt arusaadav jalajälg. Kannatanu ütlusest ei loe välja, et vastu ust taoti käte ja jalgadega, vaid et lõhuti ukse pihta. Ka kõvem koputamine võib tunda lõhkumisena. Miks ei tehtud selle väljaselgitamiseks, kas jalajälg ja kriimud tekkisid uksele tol õhtul või olid seal juba varem, ekspertiisi. Kontrollitud pole ka, kui selgelt näeb läbi uksesilma, kas sealt tunneb inimese koheselt ära. Sellise odavate uste puhul, millele annab jalajälje ukse sisse lüüa, ei saa olla kvaliteetne uksesilm, kust näeb koheselt, kes on ukse taga. Kohus tunnistas ta süüdi ütluste alusel, kuigi neid pole täielikult kontrollitud. M. Jõesaar soovib koos U. Paalaga kohtuistungist osa võtta, et anda asja kohta veelkord ütlusi. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
27. M. Jõesaare apellatsioon on ilmselgelt põhjendamatu. VTMS §-st 2 ja KrMS § 326 lgst 3 tulenevalt võib ringkonnakohus jätta ilmselgelt põhjendamatu apellatsiooni läbi vaatamata. Apellatsioonkaebus on perspektiivitu, sest selles ei osutata ühelegi maakohtu veale, mis annaks alust maakohtu määruse tühistamiseks.
28. M. Jõesaare tunnistati süüdi KarS § 218 lg 1, 262 lg 1 ja NPALS § 15 1 lg 1 järgi kvalifitseeritavates väärtegudes. Ehkki apellatsiooni kohaselt nõustub M. Jõesaare vaid tema karistamisega NPALS § 151 lg 1 järgi, pole ta vastuväiteid esitanud ka tema süüdi mõistmisele ja karistamisele KarS 262 lg 1 järgi, s.o avaliku korra raske rikkumise eest. Apellatsiooni argumentidest nähtuvalt vaidlustab M. Jõesaar süüdimõistmist ja karistamist üksnes KarS § 218 lg 1 järgi, st osas, milles maakohus tuvastas, et M. Jõesaar tagus käsisaega vastu korter nr XX ust, tekitades uksele kriimud ja varalise kahju Cle, ning mõistis M. Jõesaarele karistuseks 10 ööpäeva aresti.
29. Apellatsiooni väited, mis puudutavad jalgadega vastu ust löömist, on asjakohatud. Maakohus tuvastas otsuses, et M. Jõesaar tekitas korteri nr XX uksele kriimud sellega, et lõi saega vastu ust. Vastu ust jalgadega löömist, ei heidetud ette mitte M. Jõesaarele, vaid U. Paalale, kes maakohtu otsust ei vaidlustanud.
30. Ilmselgelt alusetu on etteheide, et asjaolude väljaselgitamiseks tulnuks tellida ekspertiis ja et maakohus pole ütlusi täielikult kontrollinud. Ekspertiis korraldatakse, kui ilmneb, et mõne tõendamiseseme asjaolu kindlakstegemiseks on tarvis rakendada mitteõiguslikke eriteadmisi (KrMS § 95 lg 1 ja § 105 lg 1). Maakohtu otsusega tuvastatust nähtuvalt praegusel juhul sellist vajadust polnud. Kohus analüüsis kõiki vaidlusaluse sündmuse kohta kogutud tõendeid ning tuvastas, et M. Jõesaar tekitas saega uksele kriimud tunnistajate Y ja C ütluste kui ka sündmuskoha vaatlusprotokolli põhjal. Kohus põhjendas, miks ta peab tunnistajate ütlusi usaldusväärseks ning M. Jõesaare ütlusi vastuoluliseks. Maakohus on tuginenud süüküsimuse lahendamisel küllaldasele tõendusteabele.
31. Ka karistuse mõistmisel on maakohus võtnud arvesse kõiki asjaolusid, mille arvestamist KarS § 56 lg 1 nõuab. Mõistetud karistuse suurusele pole M. Jõesaare ühtki sisulist vastuväidet esitanud. Lk 3 / 4 4-25-1410
32. Eeltoodust tulenevalt on esitatud määruskaebus ilmselgelt põhjendamatu, mistõttu jätab ringkonnakohtus selle VTMS §-st 2 ja KrMS § 326 lg-st 3 juhindudes läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) Lk 4 / 4