← Eesti

2-24-119090/13

Obsah (19)§ 113§ 416§ 14§ 76§ 100§ 101§ 108§ 402§ 1§ 164§ 412§ 4031§ 404§ 408§ 94§ 406§ 403§ 4034§ 104

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Brigitta Mõttus Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 21. aprill 2025, Paide Tsiviilasja number 2-24-119090 Tsiviilasi Aktiva Fi

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni põhinõude täitmiseni.

  1. Jätta hageja menetluskulud 50,47% ulatuses kostja K.Z-i kanda ja 49,53% ulatuses hageja Aktiva Finance Group OÜ kanda.
  2. Määrata kostja hüvitavate menetluskulude suuruseks 646,02 eurot ning mõista nimetatud summa K.Z-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja. Kostjal kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
  3. Menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edastada otsus menetlusosalistele. 2-24-119090 Edasikaebamise kord Kohus menetles asja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Pärnu Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemise selgitus Vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. KOHTUMENETLUSE ASJAOLUD
  4. Aktiva Finance Group OÜ esitas 22.05.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 2402,08 euro saamiseks. Kohus tegi 23.05.2024 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 15.06.2024 aadressil XXX. Võlgnik K.Z esitas 15.06.2024 nõudele vastuväite. Nõue anti üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja nõue ning seisukohad
  5. Hageja esitas Pärnu Maakohtule 17.07.2024 hagiavalduse K.Z-i vastu põhivõlgnevuse 1836,53 euro, intressi 194,25 euro, sissenõudmiskulude 50 euro ja sissenõutavaks muutunud viivise 358,65 euro nõudes ning edasiulatuva viivise nõudes. Hageja esitas 15.08.2024 puuduste kõrvaldamise, milles toob välja aluslepingud ja krediidikulukuse määra ning selgitab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist, lepingu ülesütlemise, nõude loovutamise ning sissenõudekulude kujunemist. Samuti esitab hageja ümberarvestuse. Hagi kohaselt sõlmisid Placet Group OÜ ja K.Z 21.10.2022 tarbijakrediidilepingu nr. XXX. Tegemist on refinantseerimislaenuga, mille puhul kostjale ei väljastatud uut laenu, vaid asendatud olemasolevat laenu sobivamate tingimustega laenuga. Hageja selgitab, et leping nr. XXX sõlmiti lepingu nr. YYY krediidikonto lepingu järgse võlgnevuse refinantseerimiseks, mis oli sõlmitud Placet Group OÜ ja kostja vahel 19.08.2021 ja 20.08.2021 (krediidi suurendamine). Uue lepingu kohaselt muudeti intressimäära ning määrati laenu tagastamise tähtaega. Laenulepingu YYY alusel väljastati kostjale laenu summas 2010,78 eurot. Kostja on tasunud laenuandjale põhiosa katteks 24,25 eurot ja peale lepingu ülesütlemist on kostja tasunud 150 eurot. Tulenevalt eeltoodust moodustub põhivõla nõue summas 1836,53 eurot. Kokku on kostja teinud lepingu alusel tagasimakseid 628,61 eurot. Lepingu krediidi kulukuse määraks on 39%. Intressi arvestatakse vastavalt lepingus kokkulepitud intressimäärale 32,93% aastas ja 0,09% päevas. Kostjal on intressivõlgnevus alates
  6. osamaksest, s.o 28.09.2023 kuni 2

(11)2-24-119090 ülesütlemiseni 13.12.2023 kokku summas 194,25 eurot. Hageja nõuab viivist lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast s.o alates 14.12.2023 kuni hagiavalduse esitamiseni 17.07.2024, aastase intressi määraga võrdses määras s.o 32,93% kooskõlas laenulepingu üldtingimuste punktiga 7.1. ja

§ 113lg 1 kolmanda lausega.

Hageja nõuab viivist summas 358,65 eurot. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt (olles viivituses kolme osamaksega), mistõttu esialgne võlausaldaja saatis kostjale 28.11.2023 lepingu ülesütlemise teate, milles anti kostjale vastavalt

§ 416lg-le 1 vähemalt kahenädalane täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks.

Kuivõrd hoiatusest hoolimata kostja oma võlgnevust ei likvideeritud, luges esialgne võlausaldaja lepingu üles öelduks 13.12.2023. Placet Group OÜ loovutas 14.12.2023 kostja vastase nõude OÜ Aktiva Finance Group-le koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hageja nõuab kostjalt võla sissenõudmiskulusid pärast lepingu ülesütlemist lepingu alusel lähtudes

1132 lg 2 sätestatust 50 eurot. Hageja on saatnud kostjale meeldetuletuskirju posti teel ning e-posti teel. Tulenevalt kostja vastuväidetest, esitas hageja seisukohad (24.09.2024, 10.03.2025, 20.03.2025) ning märgib, et ei nõustu kostja vastuväitega, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja vaidleb kostja esitatule vastu. Hageja jääb varasemalt esitatud seisukoha juurde, et laenuandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja märgib, et kui taotluse täitmisel esitas kostja laenuandjale ebaõigeid andmeid, ei saa laenuandjale ette heita vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumist. Laenuandja ei saa eeldada, et temale esitatud andmed ei ole õiged. Kui kostja soovib teadlikult teist lepingupoolt eksitada, käitub ta

§ 14tulenevate nõuete vastaselt.

Hageja palub hagi täies ulatuses rahuldada, mõista kostjalt välja kõik hagis nõutud summad ning menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja vastuväited ning seisukohad 3. Kostja esitas 09.09.2024 hagile vastuväite ning märgib, et ei nõustu hageja esitatud nõudega ning esitab vastuväited, mis tuginevad laenuandja poolt vastutustundliku laenamise põhimõtete rikkumisele ja krediidivõimekuse hindamise ebatäpsusele. Kostja finantsolukord ja tegelikud kulud ei olnud hageja poolt korrektselt hinnatud ning laenulepingu sõlmimine ja krediidilimiidi suurendamine põhinesid ebapiisavalt kontrollitud andmetel. Kostja konto väljavõtted oktoobrist 2020 kuni märtsini 2021 näitavad märkimisväärseid kulutusi hasartmängudele ning suuri laenu tagasimakseid, mida ei võetud krediidivõimekuse hindamisel piisavalt arvesse. Näiteks kandsid hasartmängudega seotud summad korduvaid tehinguid suurtes summades (Trustly Group AB-le). Lisaks olid mitmed suuremad laenu tagasimaksed tehtud Ferratum Bank PLC-le, BB Finance OÜ-le ja LPF Digital OÜ-le). Nende andmete arvestamine oleks viinud otsusele, et kostja finantsvõimekus on märkimisväärselt piiratud ning krediidilimiidi suurendamine oleks olnud ebamõistlik. Ühtlasi ei ole Placet Group OÜ veendunud töötasu laekumises. Hageja ei ole esitanud tõendeid päringute kohta Maksuametist ega ka Pensioniregistrist. Kuna kostjaga seotud ettevõttest tulid ülekanded, siis ei veendunud Placet Group OÜ piisaval määral, kas tegemist on püsiva sissetulekuga või mitte. Kostja esitatud andmetes märgiti majapidamiskuludeks 0 eurot. Tegelikkuses olid kostjal püsikulud, mis ilmnevad konto väljavõtetelt (nt toidukaubad, laenumaksed). Hageja arvestas oma krediidivõimekuse arvutustes majapidamiskuludeks 225 eurot, kuid see ei olnud piisav, et katta kõik tegelikud elamiskulud ja muud igakuised väljaminekud. Kontoväljavõtete ja varasemate maksehäirete põhjal on selge, et kostja finantsolukord ei olnud stabiilne. Kostja märgib, et hageja on jätnud põhjuseta märkimata, et lepingu YYY alusel on kostja maksnud osamakseid summas 1924,10 eurot. Arvestades, et leping on õigustühine ning sellise lepingu intressimäär on 0%, siis on kostja valmis tasuma puudujääva 75,90 eurot (kuigi see on võetud juba lepingutasuna). Kostja märgib 14.10.2024 ja 17.03.2025 esitatud seisukohtades, et kostja finantsseis ja 3

(11)2-24-119090 makseraskused olid ettenähtavad juba laenulepingu sõlmimise hetkel, kuna kostjal oli märkimisväärseid väljaminekuid ja suur hulk olemasolevaid laenukohustusi teistele krediidiasutustele. Seega ei saa hageja väita, et kostja makseraskused tekkisid laenuandja kontrolli alt väljas olevatel põhjustel. Hageja ei saa eeldada, et kostja esitas õigeid andmeid, kui ta ei kontrollinud kostja finantsolukorda põhjalikult. Käesolevas asjas ei nõudnud laenuandja kostjalt piisavaid dokumente ega hinnanud kostja finantsseisu nõuetekohaselt. Laenuandja ei tohiks laenu väljastamisel piirduda pelgalt laenutaotluses esitatud andmetega, vaid peab läbi viima põhjaliku krediidivõimelisuse analüüsi, mis hõlmab ka pangakonto väljavõtete ja makseajaloo hindamist. Puuduvad tõendid selle kohta, et laenuandja oleks teinud päringuid Maksuametisse või Pensioniregistrisse, et veenduda minu sissetulekute regulaarsuses. Hageja ei ole järginud Finantsinspektsiooni juhendis sätestatud vastutustundliku laenamise põhimõtteid ning ei ole korrektselt hinnanud kostja krediidivõimekust, hoolimata ilmsetest riskiteguritest nagu ebaregulaarsed sissetulekud ja kulutused. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ning jätta menetluskulud hageja kanda. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  1. Kohus, tutvunud asja materjalidega, on seisukohal, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus rahuldab hageja esitatud alternatiivnõude.
  2. Kohus lahendab asja lihtmenetluses TsMS § 405 lg 1 alusel. TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
  3. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 438 lg 1 kohaselt kohus otsustab otsust tehes, mis asjaolud on tuvastatud ja millist õigusakti tuleb asjas kohaldada. Tehingu tühisuse aluseid peab kohus kontrollima omal algatusel (vt RKTKm 03.04.2018 nr 2-16-18835, p 11; RKTKo 05.04.2017 nr 3-2-1-17-17, p 20).
  4. Kohus juhindub antud asja lahendamisel võlaõigusseaduse (

) § 396 lg-st 1, mis sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.

§ 76

lg 1 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 100

järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p 1 ja p 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt

§ 108

lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. 8.

§ 402

lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandusvõi kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.

§ 1

lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Placet Group OÜ ja K.Z 21.10.2022 tarbijakrediidilepingu 4

(11)2-24-119090 nr. XXX. Hageja ei ole esitanud asjaolusid, millest nähtuks, et kostja sõlmis lepingud seonduvalt oma majandus- ja kutsetegevusega. Kuna lepingutest nähtub, et Placet Group OÜ, kes on tegutsenud oma majandus- ja kutsetegevuses, on andnud kostjale kui füüsilisele isikule krediiti, siis on kohus seisukohal, et tegemist on tarbijakrediidilepingutega. Krediidiandja on menetluses vaidlustamata asjaoludel täitnud lepingutejärgse põhikohustuse ning krediidi välja maksnud. Kostja ei ole laenu saamisele vastuväiteid esitanud. 9.

§ 164

lg 1 sätestab, et võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Nõude loovutamiseks ei ole vajalik kohustatud isiku, s.o võlgniku nõusolek.

§ 412

lg 1 alusel kui krediidiandja loovutab tarbijakrediidilepingust tulenevad nõuded või õigused kolmandale isikule, sealhulgas krediidiinkassole või krediidiostjale krediidiinkassode ja ostjate seaduse tähenduses, võib tarbija esitada selle kolmanda isiku vastu tarbijakrediidilepingust tulenevalt kõik vastuväited, mis tal olid senise võlausaldaja vastu nõude loovutamise ajal, muu hulgas on tal õigus nõuda oma nõuete tasaarvestamist. Kokkulepe, millega välistatakse käesoleva lõike esimeses lauses sätestatud tarbija õigus või piiratakse seda, on tühine. Hagile lisatud nõude loovutamise teatisest nähtub, et Placet Group OÜ loovutas 14.12.2023 lepingust XXX tuleneva kostja vastase nõude OÜ Aktiva Finance Group-le koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid (dtl 58). Hageja on teavitanud kostjat nõude loovutamisest koheselt 14.12.2023 ning edastanud teate kostja lepingujärgsele e-posti aadressile XXX (dtl 279). Teatises teavitatakse kostjat võlausaldaja vahetumisest ja et võlgnikul tuleb edaspidi täita kohustus uuele võlausaldajale. Kostja ei ole vastuväidet nõuete loovutamise osas esitanud. Riigikohus on 06.06.2007 lahendi 3-2-1-62-07 p 12 leidnud, et hagi rahuldamist ei välista see, kui nõude loovutamisest teatatakse pärast hagi esitamist või kui kostja saab loovutusest teada hagist. Kohus leiab, et kostja sai nõuete loovutamisest teada vähemalt käesolevas kohtumenetluses ning Placet Group OÜ nõuded on loovutatud kehtivalt hagejale. 10. Vastavalt

§ 4031

lg 1 p-le 9 tuleb tarbijale anda võimalus võrrelda erinevaid pakkumisi, et ta saaks kõiki asjaolusid arvesse võttes teha otsuse sõlmida tarbijakrediidileping. Selleks esitab krediidiandja või krediidivahendaja tarbijale mõistliku aja jooksul, enne kui tarbija on sõlminud lepingu või seotud oma pakkumusega, püsival andmekandjal Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehel krediidiandja poolt pakutavatele lepingutingimustele ning vajaduse korral tarbija eelistustele ja tema poolt esitatud teabele tuginedes mh krediidi kulukuse määra aasta kohta. Vastavalt sama paragrahvi lg-le 4 esitatakse krediidi kulukuse määr tüüpilise näite kujul. Krediidiandja märgib seejuures ära kõik krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatud andmed ja eeldused. Kui tarbija on teavitanud krediidiandjat tema eelistatavatest lepingutingimustest, nagu tarbijakrediidilepingu kestus, krediidisumma või krediidi ülempiir, arvestab krediidiandja tüüpilise näite esitamisel tarbijalt saadud teavet. Vastavalt

§ 404

lg-le 21 tuleb lepingusse märkida kõik krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatavad andmed ja eeldused. Euroopa Kohus on 23.01.2025 otsuses kohtuasjas nr C-677/23 (eelotsus) asunud seisukohale, et krediidi kulukuse aastamäära arvutamisel kasutatud eeldused peavad olema krediidilepingus sõnaselgelt ära nimetatud ja selleks ei piisa sellest, et tarbija saab need lepingutingimusi analüüsides ise välja selgitada. Euroopa Kohus on samas kohtuotsuses asunud seisukohale, et nende andmete märkimata jätmisel krediidilepingus võib seada kahtluse alla tarbija võimaluse hinnata oma kohustuse ulatust, tuleb riigisisestes õigusnormides ette nähtud tagajärge, mille kohaselt krediidiandja kaotab õiguse saada intressi ja lisatasusid, pidada direktiivi nr 2008/48 artikli 23 tähenduses 5

(11)2-24-119090 proportsionaalseks.

§ 408

lg 4 näeb ette, et kui lepingus puuduvad andmed krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse esialgse määra või kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma kohta, loetakse intressimääraks

§-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul puuduvad andmed tarbija poolt võlgnetavate muude kulude kohta, ei võlgne tarbija talle avaldamata kulusid. Krediidiandja peab tagasimaksed intressimäära ja muude kulude vähendamist arvestades uuesti määrama ja tarbijale teatavaks tegema. Kohus on seisukohal, et

§ 408

lg-s 4 sätestatud „andmed krediidi kulukuse määra“ kohta hõlmab ka krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatavaid andmeid ja eeldusi, mitte ainult krediidi kulukuse määra protsenti. Vastasel korral puudub võimalus kontrollida, kas krediidi kulukuse määr on lepingus õigesti märgitud või mitte ning kas leping kehtib. Samuti ei täida ainult krediidi kulukuse määra protsendi avaldamine seaduses sätestatud eesmärki, s.o tarbija õigus teada oma õigusi ja kohustusi, tagada tarbijale võimalus kontrollida, kas krediidiandja arvutas krediidi kulukuse aastamäära õigesti, ja kui mitte, siis kasutada oma õigusi, eelkõige direktiivi 2008/48 artiklis 14 ette nähtud taganemisõigust (viidatud Euroopa Kohtu otsuse p 58 – 59). Hageja märgib hagis, et lepingu krediidi kulukuse määraks on 39% ning krediidi kulukuse määra arvutamisel on arvesse võetud krediidisummat, intressimäära, krediidisumma tagastamise lõpptähtpäeva, maksete tähtpäevad kooskõlas

§ 404lg-ga 2 1 (dtl 28).

Hagile lisatud lepingust XXX nähtub, et krediidi kulukuse määraks on 39% (dtl 42) ning lepingu üldtingimustes on krediidi kulukuse määra osas märgitud järgmist (dtl 44): „protsentides laenu netosummast avaldatav laenusaajale aastas langev laenust tulenevate kulude koormus eeldusel, et leping kehtib kokkulepitud tingimustel ja tähtaja jooksul. Krediidi kulukuse määra arvutamisel lähtub laenuandja Eesti Vabariigi rahandusministri määrusega kinnitatud valemist ja ümardab saadud tulemuse täpsusega kaks kohta pärast koma.“ Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et hageja oleks krediidi kulukuse aastamäära arvutamisel kasutatud eeldusi lepingus (sh lepingu lisades) nimetanud või need kostjale enne lepingu sõlmimist teatavaks teinud. Ülaltoodule tuginedes loetakse intressimääraks

§ 94sätestatud intressimäär.

Lepingus on pooled kokku leppinud intressimääras 32,93% (dtl 42). Hageja on esitanud 15.08.2024 menetlusdokumendiga ümberarvestuse, kus intressinõuet ei esita (dtl 107). 11.

§ 406

² lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Käesolevas lõikes nimetatud keskmise krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määra arvutamisel ei võeta arvesse hüpoteegiga tagatud tarbimislaene. Keskmise krediidi kulukuse määra avaldamise iga aasta

  1. jaanuariks ja
  2. juuliks korraldab Eesti Pank oma veebilehel. Eesti Panga veebilehe andmetel oli lepingu sõlmimise ajal, s.o 21.10.2022, kehtinud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 16,30%. Seega kolmekordne määr oli 48,90%. Lepingust XXX nähtub, et krediidi kulukuse määraks on 39% (dtl 42). Seega ei ületa lepingu krediidi kulukuse määr

§ 4062 lg 1 sätestatud piirmäära ning leping ei ole tühine.

12. Vastavalt

§ 403

⁴ lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

§ 403

⁴ lg - d 2–4 näevad ette, et hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on krediidiandjal. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel peab krediidiandja lähtuma

§ 403⁴ lg 4 kohaselt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse 6

(11)2-24-119090 (KAVS) § 50 lg-test 3 ja 4. KAVS § 50 lg 3 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Krediidiandjal on kohustus koguda andmeid ja hinnata erapooletult, kas krediidist võib tekkida taotlejale olulisi raskusi ja kahjulikke majanduslikke tagajärgi (vt Riigikohtu 26.05.2016.a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-30-16 p 10). Tulenevalt

§ 403

⁴ lg 13 lasub vaidluse korral vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamise koormus krediidiandjal (hagejal). Kohus nõustub, et laenutaotlejal (kostjal) oli

§ 14

lg 1 II lause järgi kohustus esitada krediidiandjale laenu taotlemisel tõeseid andmeid ja krediidiandja võib neist lähtuda. 12.1

§ 403

⁴ lg 9 alusel, kui tarbijaga sõlmitud krediidilepingut muudetakse nii, et krediidisumma ehk tarbija käsutusse antud rahasumma või selle kokkulepitud ülemmäär märkimisväärselt suureneb, siis tuleb tarbija krediidivõimelisust uuesti hinnata. Selle summa suurenemisel ei ole tähendust nt intressi suurenemisel ega ka lisanduval lepingutasul (Riigikohtu 09.10.2024 otsus nr 2-20-1490, p 25 - 26). Käesoleval juhul on krediidiandja refinantseeriunud kostjaga 19.08.2021 ja 20.08.2021 sõlmitud lepingu YYY ning täiendavat laenu kostjale juurde antud ei ole (dtl 103). Seega ei tulnud krediidiandjal enne 21.10.2022 lepingu sõlmimist uuesti kostja krediidivõimelisust hinnata. 12.2 15.08.2025 menetlusdokumendis on hageja märkinud vastutustundliku laenamise põhimõtte osas, et lepingu nr. YYY sõlmimisel 19.08.2021 hinnati kostja krediidivõimekust kasutades kliendi poolt esitatud andmeid enda kohustuste ja tulude kohta, kostja pangakontode väljavõtteid, 19.08.2021 maksehäirete päringuid, 19.08.2021 Maksuameti päringut, 19.08.2021 Rahvastikuregistri päringut ning 19.08.2021 Ametlike Teadeannete päringut (dtl 104). Lepingu nr. YYY 20.08.2021 krediidilimiidi suurendamisel 2000 euroni hinnati kostja krediidivõimekust kasutades kliendi poolt esitatud andmeid enda kohustuste ja tulude kohta, kostja pangakontode väljavõtteid, 19.08.2021 maksehäirete päringuid, 19.08.2021 Maksuameti päringut, 20.08.2021 Rahvastikuregistri päringut ning 20.08.2021 Ametlike teadeannete päringut (dtl 104). Kostja märkis YYY lepingu krediidilimiidi suurendamise taotlusel majapidamiskuludeks 0 eurot. Vastavalt laenulepingu sõlmimise ajal kehtinud Placet Group OÜ sise-eeskirjadele minimaalne majapidamiskulude summa oli sel hetkel 225 eurot ning sellepärast krediidivõimekuse arvutuskäigus võetigi arvesse majapidamiskuludena 225 eurot (dtl 104). Kohus on hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohal, et krediidiandja ei järginud kostja suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtet nõutaval viisil. Kohtule esitatud andmed ei võimalda tuvastada, et krediidiandja oleks välja selgitanud kostja regulaarsete sissetulekute ja igakuiste kulude suuruse, sh teostanud sisulist kontrolli kostja enda väidetud andmete õigsuse osas. KAVS § 50 lg 3 paneb krediidiandjale kohustuse võlgniku esitatud teavet kontrollida (tehes selleks mõistlikke pingutusi). Riigikohus on oma 24.11.2023 määruse nr 2-21-13098 p-s 18 asunud seisukohale, et üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. Tulenevalt KAVS § 49 lg 1 p 3 p 1-2 tuleb krediidiandjal tarbija krediidivõimelisuse hindamisel mh arvesse võtta millised on tarbija sissetulekuallikad ning vastavate sissetulekute laekumise regulaarsus, võttes sj aluseks piisava ajavahemiku. Käesoleval juhul on hageja esitanud kostja konto 7

(11)2-24-119090 väljavõtted perioodi 01.10.2020 kuni 19.08.2021 osas. Enne 19.08.2021 ja 20.08.2021 lepingu sõlmimist viimase kuue kuu konto väljavõtte põhjal võib asuda järeldusele, et kostja puhul võis olla tegu hasartmängusõltlasega, sest kostja kontolt on tehtud märkimisväärseid väljamakseid TRUSTLY GROUP AB-le, Optiwin OÜ-le, Eesti Lotole, COINBASE-le (krüpto), NOVOLOTO OÜ-le. Samuti on kostja oma vastuväidetes märkinud ning möönnud, et tal olid kulutused TRUSTLY GROUP ABlt, mis näitavad hasartmängurlust. Lisaks nähtub konto väljavõttest, et kostjal olid märkimisväärsed tagasimaksed võlausaldajatele (Bondora AS, Ferratum Bank PLC, BB Finance OÜ, IPF DIGITAL AS). Kostja väitel olid tema sissetulekud seotud tema ettevõttest tulnud ülekannetega ning Placet Group OÜ ei veendunud piisaval määral, kas tegemist on püsiva sissetulekuga või mitte. Konto väljavõttest nähtub, et S.E. UNLIMITED OÜ on teinud kostjale makseid selgitusega „töötasu“ või „majandusraha“. Samuti nähtub, et kostja on teinud S.E. UNLIMITED OÜ-le tagasimakseid. Kostja on oma vastuses märkinud, et tegemist oli tema ettevõttega. Hageja oleks saanud vastuolude korral kõrvaldada kahtlused kontrollida kostja andmeid kas Pensioniregistrist või EMTA-st, sh küsida täiendavaid andmeid kostjalt endalt. Hagi lisast 5 (dtl 62) nähtub, et krediidiandja ei ole teinud päringuid Pensioniregistrisse ega EMTAsse. Riigikohus on selgitanud, et laenusaaja krediidivõime hindamisel saab arvestada selliseid sissetulekuid, mida laenusaaja saab eelduslikult ka tulevikus ning mille laekumine on tõenäoline ka pikemas perspektiivis (2- 14-21710, p 29.2). Kohtu hinnangul ei ole krediidandja kontrollinud kostja sissetulekute stabiilsuses. Kohtule esitatud maksehäirete päringust (dtl 273) ei ole võimalik arusaada kas päring on tehtud kostja osas. Kohus on siiski seisukohal, et pelgalt maksehäirete andmebaasidesse päringute tegemine ei ole piisav, et kontrollida krediidisaaja kohustuste suurust. Laenutaotluses (dtl 130) on kostja märkinud oma igakuiseks sissetulekuks 2000 eurot, majapidamiskuluks 300 eurot ja ülalpidamiskuluks 113 eurot. Esitatust ei nähtu, et krediidiandja oleks küsinud kostjalt kohustuste olemasolu ning sisu ega mh küsinud andmeid võimalike ülalpeetavate kohta. Hageja on küll esitanud krediidivõimekuse arvutuskäigud (dtl 274, 276), kuid pole selgitanud millistest andmetest tulenevalt on ta saanud kostja sissetuleku, väljaminekute ning elamiskulude summade suuruse. 12.3 Kohus nõustub hagejaga selles, et tarbijal on kohustus esitada täielikke ja tõeseid andmeid sh oma maksevõime kohta ning laenu võtmise otsustab klient, kes hindab krediidiasutuse poolt esitatud teabe ja hoiatuste põhjal laenutoote ja laenutingimuste sobivust oma isikliku laenuhuviga ja finantsolukorraga (kuivõrd vastutab laenulepingu sõlmimisega kaasnevate tagajärgede eest), kuid see ei muuda olematuks laenuandja

§ 4034lg 1 tulenevat kohustust.

Hageja ei tuginenud sellele, et krediidiandja oleks kostjalt nõudnud muid dokumente oma krediidivõimelisuse kohta või vähemalt teinud ettepaneku neid esitada. Kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt esineb vastuolu tarbija enda esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab krediidiandja küsima vajaduse korral tarbijalt lisateavet (2- 21-13098, p 21). Kohus asub seisukohale, et krediidiandja rikkus 19.08.2021 ja 20.08.2024 lepingute sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohtu hinnangul ei ole hageja adekvaatselt ja vastutustundlikult kostja maksevõimet hinnanud, ei ole laenu väljastamisel toiminud nõutava hoolsusega, ei ole kogunud ega võtnud arvesse kõiki asjaolusid, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediiti tagasi maksta. 13.

§ 403

⁴ lg 7 järgi kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid 8

(11)2-24-119090 tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Nimetatud tagajärgi ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt sama paragrahvi kolmandale ja neljandale lõikele või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. 13.1 Kohtu hinnangul ei võimalda asja materjalid järeldada, et kostja oleks jätnud hagejale mingi teabe teadlikult esitamata. Hageja on märkinud, et kui kostja esitas laenu taotlemisel valeandmeid, siis ei saa laenuandjat süüdistada vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumises ning vastutus on laenuvõtjal (dtl 414). Kohus leiab, et isegi kui kostja esitatud andmed olid ebatäpsed, ei võimaldaks pelgalt nende laenutaotluses esitamise asjaolu järeldada seda, et kostja esitas valeandmeid tahtlikult, s.o õigusvastase tagajärje sooviga (

§ 104lg 5).

13.2 Hageja on 15.08.2024 menetlusdokumendis esitanud ümberarvestuse ja alternatiivnõude (dtl 107) ning märkinud, et juhul kui kohus leiab, et esialgne võlausaldaja on rikkunud lepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet, palub hageja hagiavalduse rahuldada

§ 108

lg 1 alusel mõistes kostjalt välja 15.08.2024 seisuga sissenõutavaks muutunud põhiosa summas 60,04 eurot. Kostja on tasunud põhiosa katteks 628,61 eurot seega hetke seisuga kostjalt võlgnevust ei ole. Kostja on seega tagasimaksetega viivituses alates

  1. osamaksest 28.07.
  2. Hageja palub välja mõista ka tulevikus sissenõutavaks muutuvat võlgnevust. Hageja nõuab edasiulatuvat viivist põhivõlgnevuselt 1382,17 eurot kohtuotsuse jõustumisest

§ 113lg 1 lause 1 kohaselt.

Hageja märgib, et arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks, ei saaks sellisel juhul lugeda lepingut 13.12.2023 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud võlgnik osamaksetega võlas. 13.3 Kostja on 09.09.2024 vastuväites märkinud, et on teinud lepingu alusel tagasimakseid 1924,10 eurot ning on valmis tasuma puudujääva 75,90 eurot (dtl 392). Kohus on 03.03.2025 kohtunõudega määranud kirjalikus menetluses tähtajad ning andnud kostjale võimaluse oma väidet tagasimaksete suuruse osas tõendada (dtl 411). Kostja ei ole kohtule tõendit tagasimaksete osas esitanud. 13.4

§108

lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Laenulepingu alusel väljastati kostjale laenu summas 2010,78 eurot ning hageja arvutuste kohaselt on kostja teinud tagasimakseid 628,61 eurot. Seega tuleb kostjal tagastada hagejale lepingu alusel saadu 1382,17 eurot. 13.5 Hageja ei esita ümberarvestuses intressinõuet ning kuna kohus rahuldab hageja alternatiivnõude, jätab kohus hageja hagis esitatud intressi nõude rahuldamata. 14.

§ 113

lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on taotlenud viivise arvestamist

§ 113lg 1 II lauses sätestatud määras kostjalt väljamõistetavalt summalt. Kohus peab põhjendatuks väljamõista TsMS § 367 alusel 9

(11)2-24-119090 kostjalt viivis põhivõlalt s.o 1382,17 eurolt vastavalt hageja taotlusele alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest

§ 113lg 1 sätestatud määras kuni nõude täitmiseni.

15.

§ 113² lg 2 järgi on sissenõudmiskulude hüvitamise nõude eeldus lepingu lõppemine.

Hageja on ise esile toonud (dtl 108), et nõude ümberarvestuse korral ei saa lepingut kehtivalt üles öelduks lugeda. Seega jätab kohus hageja sissenõudmiskulude nõude 50 eurot rahuldamata. 16. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja alternatiivnõudena esitatud 21.10.2022 lepingust nr XXX tuleneva põhinõude 1382,17 eurot ning viivise

§ 113

lg 1 II lauses sätestatud määras alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus jätab rahuldamata hageja hagis esitatud põhivõlgnevuse nõude 454,36 euro ulatuses, intressi 194,25 euro, sissenõudmiskulude 50 euro ja sissenõutavaks muutunud viivise 358,65 euro nõuded.

  1. Käesolevas kohtuotsuses nimetamata tõendid jätab kohus TsMS § 238 lg 5 alusel tähelepanuta, kuna need ei oma asja lahendamisel tähtsust ega mõjuta asja tulemust. Menetluskulud
  2. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).
  3. TsMS § 163 lg 1 alusel hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hagi hind on 3044,20 eurot. Kohus rahuldas hageja nõude osaliselt (1536,28 (s.o põhinõue 1382,17 + aastane viivis 154,11) eurot ehk 50,47%). Kohus leiab, et hageja menetluskulud tuleb jätta 50,47% ulatuses kostja kanda ja 49,53% ulatuses hageja kanda.
  4. Hageja 20.03.2025 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 420 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu 20 eurot ja õigusabikulud 1183 eurot (7 h x 169). Kostja ei ole hageja menetluskulude osas vastuväidet esitanud, kuid on palunud menetluskulud jätta hageja kanda. 20.1 Riigilõiv on kohtu arvates vajalik ja põhjendatud menetluskulu. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele ka hagiavalduselt kokku tasutud riigilõiv 420 eurot. Riigilõiv on kohtute infosüsteemist nähtuvalt tasutud. 20.2 TsMS § 172 lg 9 kohaselt arvatakse asja edasisel lahendamisel hagimenetluses maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. TsMS § 484 alusel on põhjendatud hageja menetluskuluna maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot. 20.3 Esindaja tunnitasu on 169 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja esindaja tasu koosneb: - täiendavate alusdokumentidega tutvumine ja analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine; dokumentide esitamine kohtule

(2h); - 15.08.2024 menetlusdokumendi koostamine, kohtule esitamine
(2h)- 24.09.2024 menetlusdokumendi koostamine, kohtule esitamine
(1h)- 10.03.2025 seisukoha ja menetluskulude nimekirja koostamine, kohtule esitamine 10
(11)2-24-119090
(2h)Kooskõlas TsMS § 175 lg-ga 1 leiab kohus, et hageja õigusabi kulud on põhjendatud ja vajalikud osaliselt. Kohus leiab, et esindaja tasumäär 169 eurot/tund ei ole asjaolusid arvestades mõistlik. Kohus selgitab, et selline tasumäär vastab keskmisele vandeadvokaadi tasumäärale. Hageja esindaja on jurist. Arvestades hageja esindaja kvalifikatsiooni ning asja keerukust on põhjendatud tasumääraks 120 eurot/tund. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele esindajatasu 7*120=840 eurot. Eeltoodut arvestades on hageja menetluskulud kokku 1280 eurot (420+20+840). Kohus rahuldab hageja menetluskulude taotluse osaliselt ning kostjal tuleb hagejale hüvitada 646,02 eurot (50,47% 1280-st). 21. Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

§ 113lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on esitanud kohtule Ts

MS § 177 lg 4 kohase taotluse, et kohus märgiks menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

§ 113lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Seega määrab kohus, et kostjal tuleb menetluskuludelt tasuda ka viivist. 22. Kostja ei ole kohtule menetluskulude nimekirja esitanud ning kohtule teadaolevate andmete põhjal kostjal menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) Brigitta Mõttus kohtunik 11

(11)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.