2-25-102641/18

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Triin Siimpoeg Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuli 2025, Tallinn Tsiviilasja number 2-25-102641 Tsiviilasi J T H hagi T H vastu elatise nõudes Kompromissi kinnitamine Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja J T H (isikukood xxx), seaduslik esindaja T Eglit Kostja T H (isikukood xxx) RESOLUTSIOON
2. Kinnitada J T H ja T H vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas sõnastuses:
3. T H maksab J T H ülalpidamiseks alates
4. augustist 2025 kuni J T H täisealiseks saamiseni (so kuni xxx) igakuist elatist 301,74 eurot (282,31 eurot (baassumma) + 59,43 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 40 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta
5. aprillil (esimest korda
6. aprillil 2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse muutumisele järgnevast kuust.
7. T H maksab elatise iga kuu 15ndaks kuupäevaks T Egliti pangakontole nr xxx selgitusega „elatis“. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.
8. Lõpetada tsiviilasjas nr 2-25-102641 kompromissi kinnitamisega. menetlus seoses poolte sõlmitud
9. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Määruse edastamine Toimetada määrus kätte hageja esindajale ja kostjale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Asjaolud Harju Maakohtu menetluses on J T H (hageja) hagi T H (kostja) vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on hageja ülalpidamiskulud 912 eurot kuus: eluasemekulud 400 eurot, kulud toidule 100 eurot, kulud transpordile 50 eurot, sidekulud 25 eurot, kulud tervishoiule 10 eurot, kulud hügieenitarvetele 10 eurot, kulud koolikohustuse täitmiseks (lasteaed) 170 eurot, kulud riietele ja jalanõudele 50 eurot, muud vältimatud püsikulud (huviringid) 97 eurot. Hageja elab koos oma emaga, kostja koos lapsega ei ela.
10. juulil 2025 saabus kohtule hageja ja kostja vahel sõlmitud kompromissileping järgneva sisuga: „
11. J T H (seaduslik esindaja T Eglit) ja T H leppisid kokku alljärgnevas kompromissis:
12. T H maksab J T H ülalpidamiseks alates
13. augustist 2025 kuni J T H täisealiseks saamiseni igakuist elatist 301,74 eurot (282,31 eurot (baassumma) + 59,43 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 40 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta
14. aprillil (esimest korda
15. aprillil 2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse muutumisele järgnevast kuust.
16. T H maksab elatise iga kuu 15ndaks kuupäevaks T Egliti pangakontole nr xxx selgitusega „elatis“. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.
17. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
18. Käesoleva kompromissi allkirjastamisel tsiviilasja nr 2-25-102641 menetlus lõpetatakse. Pooled on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest.“ Kohtu seisukoht Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lgd 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Sama sätte lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Kohtu arvates pole antud juhul kompromiss esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommetega ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Kohtul ei ole alust jätta kompromiss TsMS § 430 lg 3 järgi kinnitamata. Pooled on kinnitanud, et nad on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Järelikult on pooled teadlikud TsMS §-s 432 nimetatud tagajärgedest ning seega ka kompromissi alusel tekkivatest kohustustest. Seega kuulub kompromiss kinnitamisele ja menetlus tsiviilasjas tuleb lõpetada. TsMS § 168 lg 3 alusel jäävad menetluskulud poolte endi kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) 2 Triin Siimpoeg kohtunik 3