← Eesti

3-24-2820/5

Obsah (5)§ 152§ 45§ 155§ 109§ 175

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-24-2820 Määruse kuupäev 6. august 2025 Kohtunik Maria Lõbus Kohtuasi J.Z kaebus Sotsiaalkindlustusameti 16. juuli 2024. a otsuse nr P62024-592875 tühis

) § 152 lõike 1 punkti 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud.

  1. Praegusel juhul on vastustaja
  2. aprilli
  3. a otsusega nr P6-V2025-120366 vaidlustatud
  4. juuli
  5. a otsuse nr P6-2024-592875 kehtetuks tunnistanud ja
  6. aprilli
  7. a otsusega nr P6-2025-800748 määranud kaebajale eestkostetava lapse toetuse alates
  8. augustist 2024 kuni
  9. septembrini
  10. Seega on kaebaja kaebusega taotletava eesmärgi saavutanud ning esineb alus haldusasja menetluse lõpetamiseks

§ 152lõike 1 punkti 4 alusel.

5. Tulenevalt

§ 152

lõikest 2 ei lõpeta kohus menetlust

§ 152

lõike 1 punkti 4 alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb.

  1. Kohus ei pea juhindudes menetlusökonoomia põhimõttest antud juhul vajalikuks küsida kaebaja seisukohta tuvastamisnõudele ülemineku osas, kuna on ilmselge, et menetluse jätkamiseks puudub alus. Kohus on seisukohal, et kaebaja õiguste kaitseks ei ole vaja minna tühistamisnõudelt üle tuvastamisnõudele.
  2. Kohtu hinnangul ei aita vaidlusaluse otsuse õigusvastasuse tuvastamine kaebaja õiguste kaitsele tulevikus kaasa. SKA on määranud kaebajale eestkostetava lapse toetuse
  3. augustist 2024 kuni
  4. septembrini
  5. Kohus selgitab siinkohal, et lähtuvalt tsiviilasjas nr 2-1612407 tehtud Viru Maakohtu
  6. märtsi
  7. a määruse resolutsiooni punktist 3 on kaebaja ajutiseks eestkostjaks oma lapselapsele kuni
  8. septembrini 2025, seega on kaebaja õigustatud eestkostetava lapse toetust saama kuni
  9. septembrini
  10. Vastustaja väitel on kaebajale ka tagasiulatuvalt makstud saamata jäänud toetuste summad. Kohtul ei ole alust SKA väites kahelda. Pole mõistlikku põhjust arvata, et SKA edaspidi kaebajale tema eestkostjaks olemise ajal eestkostetava lapse toetust ei maksaks. Eeltoodust tulenevalt ei saa kaebajal olla preventiivset huvi õigusvastasuse tuvastamise nõudele üleminekuks. Niisamuti ei saa kaebajal olla ka rehabiliteerivat huvi tuvastamisnõude esitamiseks, kuna vaidlustatud otsus ei kujuta endast etteheidet kaebajale. Tuvastamisnõuet ei saa esitada ka hilisema kahjunõude ettevalmistamise eesmärgil (

§ 45lõike 2 teine lause).

Samuti pole kaebaja asjas kandnud menetluskulusid, mille väljamõistmiseks võiks olla vajalik menetlust jätkata tuvastamisnõudes. Seega puudub kaebajal ilmselgelt vajadus tuvastamisnõude esitamiseks, mistõttu ei pea kohus põhjendatuks anda kaebajale võimalust minna üle tuvastamisnõudele. 8. Eelnevat arvestades tuleb praeguse asja menetlus

§ 152lõike 1 punkti 4 alusel lõpetada.

9. Kohus selgitab kaebajale, et menetluse lõpetamise korral puudub tal õigus pöörduda sama nõudega samal alusel esitatud kaebusega uuesti kohtu poole (

§ 155lõige 6 ja § 43 lõike 1 punkt 2).

10. Haldusasja menetluse lõpetamise korral tuleb kohtul tulenevalt

§ 109lõikest 2 otsustada menetlust lõpetavas määruses ka menetluskulude jaotus.

Praegusel juhul ei nähtu asja materjalidest, et kaebaja ja vastustaja oleksid menetluskulusid kandnud (lisaks kaebajale kaebuse allkirjastanud isik ei ole kaebaja esindaja, vaid kaebaja lapselapsele tsiviilasjas nr 2-16-12407 riigi õigusabi korras määratud esindaja), mistõttu puudub vajadus menetluskulude jaotamiseks ja väljamõistmiseks. 11. Kohus asendab määruse avaldamisel kaebaja nime tähemärgiga (

§ 175lõige 3 ja § 178 lõige 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.