← Eesti

2-25-4745/13

Obsah (9)§ 468§ 415§ 394§ 444§ 445§ 123§ 173§ 162§ 174

KOHTUOTSUS Kohus EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Viru Maakohus Kohtunik Olev Mihkelson Otsuse tegemise aeg ja koht 26. juuli 2025, Jõhvi Kohtuasja number 2-25-4745 Kohtuasi X hagi Yi vastu elatis

§ 468lg 1 p 2).

7. Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale kätte väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu juhul, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu 1

(4)möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks.

§ 415

lg 2 alusel võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t.

§ 394nõuetele vastav kirjalik vastus.

Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõiv (riigilõivuseadus § 59 lg 19), mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele: SEB Pank EE571010220229377229 või Swedbank EE062200221059223099 või Luminor Bank EE221700017003510302 või LHV Pank EE567700771003819792 (viitenumbrita). Riigilõivu tasumise andmed esitada kohtule. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD

  1. X esitas Viru Maakohtule hagi oma isa Y vastu elatise nõudes. Hagiavalduses märgib hageja, et õpib XXX. Hageja palub kostjalt välja mõista elatis alates 26.03.2025 summas 320 eurot. Väljamõistetud elatis tuleb kanda hageja arvelduskontole. Hageja lisas hagile sünnitunnistuse ja tõendi õppimise kohta. Kuna hageja poolt esitatud sünnitunnistusel puudus kanne isa kohta, teostas kohus päringu Kohtute Infosüsteemi ja tuvastas, et kostja isadus hageja suhtes on tuvastatud Viru Maakohtu 05.07.2011 kohtuotsusega nr. xxx. MENETLUSE KÄIK
  2. Viru Maakohus võttis 10.04.2025 määrusega hagi menetlusse ning saatis kostjale menetlusdokumendid, kohustades kostjat kirjalikult vastama 20 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud isiklikult 28.05.2025 e-posti teel, kostja on dokumentide kättesaamist kinnitanud. Kohus hoiatas kostjat, et kui kostja ei vasta tähtaegselt esitatud hagile või ei põhjenda, miks ta hagi ei tunnista, võib kohus hageja nõusolekul kirjalikus menetluses hagi rahuldada tagaseljaotsusega kostjat kohtusse kutsumata. Vastuse esitamise tähtaeg oli 17.06.
  3. Kostja kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  4. Kohus, tutvunud hagiavaldusega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja tsiviilasjas on võimalik teha tagaseljaotsus. 2

(4)4. Vastavalt

§ 444

lg 4, kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Eeltoodust lähtuvalt jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ja rahuldab hagi (PKS) § 96, § 97 lg 2, § 100; § 101 lg 1 toodud õiguslikel alustel

  1. Rahvastikuregistri andmetel on kostja Y hageja Xi isa. Hagiavalduse kohaselt õpib hageja XXX, kostja hagejat materiaalselt ei toeta. Hageja esitas XXX 26.03.2025 tõendi nr 110/25/20, millest nähtub, et X õpib 2024/
  2. õppeaastal gümnaasiumi xx klassis. Õpingute lõpetamise eeldatav aeg on juuni
  3. Vanemate õigused on sätestatud PKS 8-ndas peatükis. Vastavalt PKS § 96 ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). Ülalpidamist on õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21aastaseks saamiseni (PKS § 97 lg 2). Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.
  4. PKS § 100 lg 1 kohaselt, ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Kuna kostja ei esitanud kirjalikku vastust hagile, leiab kohus, et tal ei ole vastuväiteid hagile, mistõttu tuleb hagi rahuldada hagis palutud ulatuses alates 26.03.
  5. Hageja esitas hagis kohtule kulude kalkulatsiooni, milles tulenevalt moodustavad tema kulud vähemalt 640 eurot kuus. Hageja palus kostjalt välja mõista elatise summas 320 eurot kuus. Kostja hagile vastuväiteid ei esitanud, seega eeldab kohus, et kostja nõustus elatise maksmisega summas 320 eurot kuus.
  6. Kohus mõistab elatise välja alates 26.03.2025 summas 320 eurot kuus, kuni Xi poolt XXX lõpetamiseni, so kuni
  7. juuni 2026 (õppeasutuse mittelõpetamise korral kuni eksmatrikuleerimiseni). 8.

§ 445

lg 1 sätestatust tuleneb, et kohtuotsusega tuleb kindlaks määrata ka selle täitmise viis ja kord. PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu ette. Eeltoodust tulenevalt kohustab kohus kohtuotsusega kostjat maksma elatist iga kalendrikuu eest ette hageja arveldusarvele. 9. Hagi hinna osas märgib kohus järgmist.

§ 123alusel võetakse hagi hinna arvestamisel aluseks hagi esitamise aeg.

Hageja nõue oli välja mõista elatis summas 320 eurot (320*9), seega on hagi hind hagiavalduse esitamise ajal 2880 eurot. MENETLUSKULUD 10.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

11.

§ 174lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei 3

(4)takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta riigilõivu muuhulgas ka elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest. Et hagejal on tekkinud menetluskulud, ei ole kohtule teada. Tulevikus menetluskulude üle vaidluse tekkimise vältimiseks jätab kohus kõik menetluskulud kostja kanda. 12.

§ 468lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele. /allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson Kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.