Obsah (11)

§ 113§§ 199§ 65§ 404§ 263§ 64§ 68§ 83§ 118§ 25§ 56

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27. jaanuar 2025.a Tallinn Kriminaalasja nr 1-24-4199 (24230150149) Kohtukoosseis kohtunik Karin Olentšenko rahvakohtu

§ 113

lg 1, § 404 lg 1, § 263 lg 1 p 1 ja § 199 lg 2 p 9 järgi üldmenetluses Prokurör Lauri Jõgi Süüdistatav Jevgeni Nurtdinov - ik 38405162729, emakeeleks xxx keel, xxx, xxx, elukoht: xxx, xxx, varem karistatud 08.10.2018 Harju Maakohtu otsusega 1-18-4582

§§ 199

lg 2 p 7,8,9; 120 lg 1 ja 203 lg 1 järgi liitkaristusena

§ 65

lg 1,2 alusel eelmise otsusega 1-17-6545 vangistusega 4 aastat 2 kuud 21 päeva alates 14.03.2018; tõkend – vahistamine: kinnipeetud 03.02.2024 ja viibib vahi all Tallinna vanglas Kaitsja määratud korras vandeadvokaat Karine Nersesjan RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-dest 175, 179, 180, 315, 318, 319 kohus otsustas: Süüdi tunnistada Jevgeni Nurtdinov

§ 113lg 1 järgi ja mõista karistuseks vangistus 11 aastat.

1 Süüdi tunnistada Jevgeni Nurtdinov

§ 404lg 1 järgi ja mõista karistuseks vangistus 2 aastat ja 6 kuud.

Süüdi tunnistada Jevgeni Nurtdinov

§ 263lg 1 p 1 järgi ja mõista karistuseks vangistus 2 aastat.

Süüdi tunnistada Jevgeni Nurtdinov

§ 199

lg 2 p 9 järgi ja mõista karistuseks vangistus 8 kuud.

§ 64

lg 1 alusel kuritegude kogumi eest mõista Jevgeni Nurtdinovile karistuseks vangistus 13 (kolmteist) aastat. Tõkend – vahistamine – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, arvates

§ 68lg 1 alusel eelvangistus karistusaja hulka, on vangistuse kandmise alguseks 03.02.2024.a. Tsiviilhagi Kr

MS § 310 lg 1 ning VÕS § 1043 ja 1045 alusel rahuldada kannatanu xxx AS tsiviilhagi ning välja mõista Jevgeni Nurtdinovilt õigusvastaselt tekitatud varalise kahju katteks kannatanu xxx AS kasuks 20,70 eurot, mis kanda xxx AS arveldusarvele XXX Luminor Bank AS. Menetluskulud KrMS § 175 lg 1 p 3,4,9 ning § 180 lg 1 alusel välja mõista Jevgeni Nurtdinovilt riigieelarve tuludesse menetluskulud: ekspertiisitasud kogusummas 13024 eurot, määratud kaitsjale makstud tasu 4882,44 eurot ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 2215 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta riigi kanda ekspertiisitasud: 24E-GE00156-01 – 3150 eurot; 24ESS00018-01 – 302 eurot ja 24E-SS00027-01 – 302 eurot, s.o kokku 3754 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta riigi kanda määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelses menetluses 2110, 60 eurot. Menetluskulud kogusummas 20121,44 eurot tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB PANK EE351010052031000004, SWEDBANK EE522200221013264447, LUMINOR BANK EE401700017002872300, LHV PANK EE

1. Maksekorraldusele on kohustuslik märkida viitenumber
2. Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Asitõendid ja muud kriminaalmenetluses ära võetud objektid pärast kohtuotsuse jõustumist: - 02.02.2024.a aadressil xxx teostatud sündmuskoha vaatluse käigus leitud ja ära võetud asitõendid ning puuteproovi, mis asuvad Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn - hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kui väheväärtuslikud asjad. - 3 pitsi kööginurga kraanikausilt, musta-halli kirju jope „house“ esikust, pleed elutoa diivanilt ning Jevgeni Nurtdinovilt kahtlustatavana kinnipidamise käigus ära võetud relvalaadne ese „Walther“, mis asuvad Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn – tagastada Q Qi emale W Wle KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel. - Jevgeni Nurtdinovi kinnipidamise käigus ära võetud kirves valge sideme sees (pakend nr KP1), mis asub Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn – konfiskeerida kui kuriteo toimepanemise vahend

§ 83lg 1 alusel ja hävitada Kr

MS § 126 lg 3 p 4 alusel. - Jevgeni Nurtdinovi kinnipidamise käigus ära võetud aluspüksid, nuga tupes, lahtised esemed isiku taskutest ja musta värvi tulemasin, mis asuvad Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas 2 aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn – tagastada Jevgeni Nurtdinovile KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel. - 03.02.2024.a kahtlustatava Jevgeni Nurtdinovi läbivaatuse käigus ära võetud esemed ja proovid: küünealused kaapeproovid 10tk, laiba vaatluse käigus pakendatud põlemise kahjustustega sinist ja rohelist tooni dressipluus ja 14.03.2024 asitõendi vaatluse käigus võetud puuteproovid, mis asuvad Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn – hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kui väheväärtuslikud asjad. - xxx teostatud sündmuskoha vaatluse käigus pakendatud elutoa akna parempoolne ja vasakpoolne kardin, mis asuvad Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn – tagastada E Ele KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel. - CD plaadid, DVD-plaadid ja Blu-Ray plaat, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde. - Jevgeni Nurtdinovi telefonist Samsung Galaxy A04 (SM-xxx) tehtud koopiafail, raportfail, andmestik, millised asuvad Politsei- ja Piirivalveameti keskkriminaalpolitsei andmehoidlas – kustutada. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsiooni, teatades Harju Maakohtule apellatsiooniõiguse kasutamise soovist 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades Tallinna Ringkonnakohtule apellatsiooni 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega ning vahistatud süüdistataval või tema kaitsjal kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast 30 päeva jooksul. SÜÜDISTUS 1. Jevgeni Nurtdinovit süüdistatakse selles, et tema viibis 28.01.2024.a xxx asuvas korteris koos E E, P Pe ja Q Qiga. Jevgeni Nurtdinov täpselt tuvastamata kellaajal, kuid mitte varem kui kell 19.26, tõukas Q Qi ja lõi teda tahtlikult vähemalt ühe korra käega näo piirkonda, mille tagajärjel tekkis Q Qil verejooks. Pärast seda, kui Jevgeni Nurtdinovi tegevusse sekkus E E, kes tõmbas füüsilist jõudu kasutades Jevgeni Nurtdinovi Q Qi juurest eemale, suundusid Q Q, Jevgeni Nurtdinov ja P P xxx asuvasse Q Qi elukohta. Seal lõi Jevgeni Nurtdinov 28.01.2024.a täpselt tuvastamata kellaajal, kuid peale kella 21.00 Q Qit tahtlikult tapmise eesmärgil esmalt kätega pea piirkonda, peale seda käte ja jalgadega Q Qit pea, rindkere, kõhu, kaela, reite ja õlgade piirkonda. Samuti lõi Jevgeni Nurtdinov Q Qit tahtlikult kaasasolnud kirve eri osadega rindkere paremale poole, kõhu paremale poole ja selja piirkonda. Eelkirjeldatud tegevusega tekitas Jevgeni Nurtdinov Q Qile tahtlikult järgmised vigastused: - pea kinnise tömbi trauma, mis väljendus väikeses pehmekelmealuses verevalumis paremal pool peaaju otsmiku- ja oimusagara pinnal, veres aju külgvatsakestes, verevalumis kõõlustanul paremal pool otsmiku-kiiru-oimupiirkonnas, nahaalustes verevalumites paremal pool otsmikukiiruoimu piirkonnas, paremal kõrvalestal, parema silma alalaul, vasaku silma ülalaul ja kulmul, ninal ja mõlemal põsel, limaskesta rebendites alahuulel ja alalõualuu kaksikmurrus; - kaela kinnise tömbi trauma, mis väljendus kilpkõhre murrus, keeleluu parempoolse suure sarve murrus ning verevalumites kaela organkompleksi paremal pool; - kehatüve kinnise tömbi trauma, mis väljendus vasaku abaluu murrus, lülisamba I nimmelüli parempoolse ja II–III nimmelüli mõlema ristijätke murrus, rinnaku murrus, hulgalistes mõlemapoolsetes roidemurdudes, vasaku kopsu vigastuses, vasakpoolses õhkrinnas, parempoolses veririnnas, põrna rebendis, maksa rebendites ja lömastuses, parema neeru põrutuses, verikõhus, laiades nahaalustes verevalumites paremal pool rindkere ja kõhu eesning külgpinnal, põrutus-rebimishaavas rindkere külgpinnal paremal pool, nahamarrastuses rindkere külgpinal paremal pool, kahes nelinurkse kujuga ja kahes poolümarjas 3 nahamarrastuses kõhu külgpinnal paremal pool, lineaarses nahamarrastuses kõhu külgpinnal paremal pool, laiades nahaalustes verevalumites rindkere ja kõhu ees-külgpinnal ning ülaseljal vasakul pool, nahamarrastuses kõhu külgpinnal vasakul pool ja nahaalustes verevalumites alaseljal; - jäsemete kinnise tömbi trauma, mis seisnes nahaalustes verevalumites mõlemal õlal, nahamarrastuses paremal küünarvarrel ja nahaalustes verevalumites mõlemal reiel. Q Q suri talle tekitatud kehatüve kinnise tömbi trauma ja siseorganite vigastuste tagajärjel sündmuskohal. Seega pani Jevgeni Nurtdinov toime teise isiku tahtliku tapmise s.o

§ 113lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti Jevgeni Nurtdinovit süüdistatakse selles, et tema läks 02.02.2024.a kella 07.50 paiku aadressil xxxx asuvasse korterisse, kus ta oli eelnevalt tapnud Q Qi. Jevgeni Nurtdinov valas tahtlikult tulekahju tekitamise eesmärgil voodi peal oleva Q Qi surnukeha jalgadele, tekstiilmaterjalile ja põrandale vähemalt kaks pudelitäit põlevvedelikku HOT süütegeel, mille ta oli eelnevalt 30.01.2024.a varastanud xxx teenindusjaamast. Jevgeni Nurtdinov süütas põlevvedeliku, mille tagajärjel tekkis korteris tulekahju ning misjärel lahkus Jevgeni Nurtdinov kella 07.55 paiku korterist. Jevgeni Nurtdinov oli teadlik, et kortermajas viibivad varahommikul teised elanikud ning oma tegevusega põhjustas Jevgeni Nurtdinov ohu teiste selles kortermajas elavate inimeste elule ja tervisele. Tulekahju ulatus nõudis kustutamiseks vältimatult Päästeameti päästjate sekkumist ning kustutusmeetmete- ja vahendite kasutamist. Seega pani Jevgeni Nurtdinov toime võõra asja süütamise, millega ta põhjustas ohu inimeste elule ja tervisele s.o

§ 404lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Jevgeni Nurtdinovit süüdistatakse selles, et tema pani toime varguse, olles isikuks, keda karistati 24.03.2023.a toime pandud

§ 199

lg 1 - § 25 lg 2 ja § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo eest 24.03.2023.a otsusega väärteomenetluses nr 231523002138. Peale seda Jevgeni Nurtdinov jätkas varguste toimepanemist ning 30.01.2024.a ajavahemikul kell 23.24 kuni 23.32 Tallinnas xxx asuvas xxx teenindusjaamas võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil müügiletilt ühe salati Lõhekauss maksumusega 5,95 eurot, mille peitis temal seljas olnud jope põue. Samuti võttis Jevgeni Nurtdinov ebaseadusliku omastamise eesmärgil teenindusjaamast pressmahla tegemiseks ja ostmiseks ettenähtud apelsinide hulgast ühe apelsini, mille väärtus ei ole määratav. Jevgeni Nurtdinov väljus seejärel teenindusjaamast ja liikus koos temaga kaasas olnud P Pega teenindusjaama välisukse juures oleva kaubakapi juurde. Jevgeni Nurtdinov võttis kapist kolm süütegeelipudelit HOT maksumusega 3,49 eurot/tk ning peitis pudelid kaasas olnud kotti. Seejärel lahkus Jevgeni Nurtdinov koos P Pega teenindusjaama territooriumilt, jättes tahtlikult võetud kauba eest tasumata ja tekitades xxx AS-le varalist kahju kokku summas 16,42 eurot. Samuti Jevgeni Nurtdinov 02.02.2024.a ajavahemikul kell 06.20 kuni 06.23 võttis Tallinnas xxx asuva xxx teenindusjaamast ebaseadusliku omastamise eesmärgil müügiletilt kaks Puls Bite proteiinibatooni maksumusega 1,29 eurot/tk ja ühe Monster energiajoogi maksumusega 1,70 eurot. Jevgeni Nurtdinov suundus kassasse, kust ta ostis pangakaarti kasutades Super kõnekaardile kõneaega 3 euro eest, kuid jättis tahtlikult võetud toiduainete eest tasumata. Seejärel lahkus ta teenindusjaamast koos varastatud kaubaga, jättes tahtlikult Puls Bite proteiinibatoonide ja Monster energiajoogi eest tasumata ning tekitades seeläbi xxx AS-le varalist kahju kokku summas 4,28 eurot. Seega pani Jevgeni Nurtdinov toime süstemaatiliselt võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil s.o

§ 199lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

4 Samuti Jevgeni Nurtdinovit süüdistatakse selles, et tema ründas 03.02.2024 vahemikus kell 02.53 kuni kell 03.02 Tallinnas aadressil xxx, asuva maja juures ehk avalikus kohas R Rit (R). Jevgeni Nurtdinov lõi R Rit vähemalt korra tahtlikult rusikaga pea piirkonda, mille tagajärjel kannatanu kukkus maha. Peale seda lõi Jevgeni Nurtdinov R Rit jalaga tahtlikult vähemalt kaks korda rindkere piirkonda paremale poole. Sellise tegevusega põhjustas Jevgeni Nurtdinov kannatanule R Rile füüsilist valu ja tervisekahjustused: silmaümbruse hematoomi, silma aluse marrastuse, nina paistetuse ja ninaluude olulise nihketa murru. Sellise käitumisega rikkus Jevgeni Nurtdinov KorS § 55 lg 1 p-s 1 sätestatud avalikus kohas käitumise üldnõudeid, häirides kõrvalise asjasse mitte puutuva isiku I Ii rahu ja turvatunnet. Selline tegevus on vastuolus ühiselu aluste, üldtunnustatud suhtlemiskorra, tavade ja kommetega ning näitab üleolevat suhtumist avalikku korda. Seega pani Jevgeni Nurtdinov toime vägivallaga avalikus kohas käitumise nõuete rikkumise s.o

§ 263lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo Kohtumenetlus 2.

Kohtuistungil tunnistas Jevgeni Nurtdinov ennast süüdi osaliselt, ei pannud tapmist toime tahtlikult ning ei ole nõus ka vargustega. 3. Kaitsja hinnangul puudus Jevgeni Nurtdinovil tahtlus teo tagajärje suhtes, s.o puudub tapmise subjektiivne koosseis, Jegveni Nurtdinovi tegevus vastab

§ 118lg 1 p 7 koosseisule.

Varguste episoodides ei esine süstemaatilisust ning palub Jevgeni Nurtdinov vargustes õigeks mõista.

1. KrMS § 2911 alusel jättis kohus tunnistajad E E, A Ai, J J, D Di, N N, P V-Vi, W Pe, P Pe, T T, A Pe, I Ii ja N N ning kannatanud W W ja R Ri küsitlemata ning võttis tõendina vastu nende kohtueelses menetluses antud ütlused. Avaldati ka asjatundja A A ütlused.
2. Kohus uuris samuti kirjalikke tõendeid, mida analüüsib kohtuotsuse põhjenduses süüdistatava käitumisele karistusõiguslikku hinnangut andes. Kohtuotsuse põhjendused
3. KrMS § 60 lg 1 kohaselt tugineb kohus kriminaalasja lahendades asjaoludele, mis ta on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks. KrMS § 61 lg 1, 2 järgi ei ole ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu ning kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt.
4. Kohtu hinnangul ei ole tõendite kogumise korda antud menetluse raames rikutud ning kõik kohtule esitatud tõendid saab lugeda lubatavaks.
5. Kohus ei nõustu kaitsja seisukohaga, et sideettevõtjalt andmete pärimise taotlused 04.02.2024 ja 07.02.2024 koos sideettevõtjalt saadud andmete ja nende kohta koostatud protokolliga ei ole lubatavad tõendid.
6. Andmete nõudmine sideettevõtjalt on reguleeritud KrMS § 90 1 ning tõendi kogumine vastab nimetatud paragrahvis sätestatule. Nii on loa taotlustes muuhulgas osundatud võimalikele rasketele kuritegudele (tuvastada isiku surmaga – võimalik tapmine - seotud asjaolud ning korteri süütamise põhjused), mis on KrMS § 1262 lg 2 toodud loetelus ning prokuratuur on sideandmete küsimise vältimatut vajalikkust korrektselt põhjendanud. Samuti on prokurör 04.02.2024 tehtud loa taotluses piisavalt põhjendanud sideettevõtjalt andmete kogumise kiireloomulisust, s.o edasilükkamatut vajadust teha päring prokuratuuri loal. Pärast seda on eeluurimiskohtunik tunnistanud 04.02.2024 antud loa lubatavaks. 07.02.2024 tegi 5 prokurör kohtule täiendava loa saamise taotluse ning 07.02.2024 on eeluurimiskohtunik andnud loa vastavalt KrMS § 901 lg 2, 3 ja
7. Lähtudes Jevgeni Nurtdinovile ette heidetud kuritegude raskusest on andmete nõudmine olnud kohtu hinnangul ka proportsionaalne ning rääkida loa andmisega ülemääraselt Jevgeni Nurtdinovi eraellu sekkumisest puudub alus.
8. Kohus annab kogutud tõenditele hinnangu vastava kuriteoepisoodi juures. Kuna aga kogutud tõendid on osaliselt

§ 113

lg 1 ja § 404 lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude osas kattuvad, analüüsib kohus nimetatud episoodides osasid tõendeid ühiselt, kuid annab karistusõigusliku hinnangu eraldi.

§ 113

lg 1 ja § 404 lg 1 järgi esitatud süüdistused 11.

§ 113

lg 1 järgi esitatud süüdistuses on Jevgeni Nurtdinov andnud ütlusi, mille kohaselt ööbis ta 28.01.2024 Q Qi juures, korteris oli elekter välja lülitatud. xxx elab E E, kes on joomakaaslane. 28.

1. käis ta koos Qga E E juures, ei läinud sinna üheaegselt. Jõid Q juures, Q võttis alustatud pudeli kaasa ja läks esimesena E juurde. Pärast tuli Q alla ja kutsus ta üles. P (P) tuli koos temaga. E korteris olid E, Q, tema ja P. Hakkasid kõik alkoholi tarvitama. E E korteris oli neil konflikt. Üks hetk vaatas, et Ql on relv käes ja viimane sihtis püstoliga Ple vastu pead nii, et P ei näinud seda. Ta lükkas relva eest ära ja lükkas Qd vastu nägu ja parema käega lõi talle vastu nina. Q kukkus koheselt pikali ja kohe tekkis vereloik. Koristas vere ära, Q ka koristas. Siis oli El paha tuju, Q ka ütles, et lähme tema juurde ja läksid sealt ära. Q hakkas seal õiendama ja ütles, et temal on õigus. Siis Q võttis tal kraest kinni ja tahtis ta välja visata. Korteris oli hämar, Q hakkas teda raputama ja kägistama. Võttis ka Qst kinni, tekkis rüselus, alguses ta ei pannud tähele, aga selle peale jooksis P sealt ära. Ei teadnud, kuhu P jooksis, kas E juurde või õue. Tahtis Q juurest ära saada ja lõi Qd vastu õlga, vastu kätt. Lõi Qd rusikatega vastu käsi ja vastu õlgu. Q hoidis teda ikka kinni ning ta proovis ka jalgadega lüüa, aga Q oli liiga lähedal, lõpuks sai parema jalaga eemale lükatud. Lõi pimedas Qle kuskile vastu keha. Oli rüselus nagu joodikute vahel. Tal ei olnud mingit eesmärki tekitada Qle viga. Tahtis lihtsalt, et Q ta lahti laseks. Ei tahtnud Qd lüüa nii, et viimane teadvuse kaotaks. Selles korteris kirvest ei olnud, ta ei löönud Qd kirvega. Läks E juurde, et Ple helistada, jõid Ega viinapudeli lõpuni. Ed ei huvitanud, kus Q on. Peale E korterist lahkumist läks tagasi Q korterisse. Koridor oli pime, Q oligi nagu pikali, mõtles, et Q jäi magama. Lähenes Qle ja isegi selle väga halva valgustuse juures tema suu kõrval maas oli näha suurt vereloiku. Üritas Qd äratada ja pööras teda. Mõtles, et äkki on Ql verejooks kopsudes. Võttis pesumasina vooliku ja üritas Q suud lahti teha, käis mingi krõks, ta suu ei läinud kuidagi lahti, oli vist kangestunud juba. Mingi hetk tal hakkas halb ja hakkas aru saama, mis toimub. Tal läks silme ees mustaks. Enne seda kui Q kukkus pikali, võis Q kukkuda vastu kappi, võib-olla vastu tööriistakasti. Q lamas vaiba peal ja teise vaiba külje pani Qle peale. Üritas Qd püsti tõsta, tahtis teda teise tuppa viia. Aga Q kukkus tal käest maha vastu seda tööriistakasti. Tal oli hirmus Qga ühes toas olla ja viis ta teise tuppa. Tal on väga kahju, et nii juhtus ja rohkem ta alkoholiga mingit pistmist ei tee. Qil võis abaluu, neeru ja kopsu vigastus olla tekkinud siis, kui üritas teda tõsta ja nad kukkusid koos maha vastu tööriistakasti. Q oli vaiba sees, Q võis vastu kasti lennata abaluuga. Kahtlustab, et peavigastused on ülespaisutatud. Qil ei saanud olla mingeid selliseid raskeid peatraumasid või siis ta sai need varem. Rüseluse käigus ta ei oleks saanud selliseid. Võib-olla on see põlemise pärast või ta ei oska öelda kuidas see on. Vigastused kaela piirkonnas võisid tekkida rüseluse ajal.
2. Seega puudub vaidlus selles, et 28.01.2024 õhtusel ajal viibis Jevgeni Nurtdinov koos P Pe ja Q Qiga E E juures, kus Jevgeni Nurtdinovi ja Q Qi vahel tekkis konflikt ning Jevgeni Nurtdinov tõukas ja lõi Q Qit ühe korra näo piirkonda, mille tagajärjel tekkis Q Qil verejooks. 6
3. Lisaks süüdistatava ütlustele toetavad nimetatut ka tunnistaja E E ütlused, samuti sündmuskoha vaatlusprotokoll ja ekspertiisiakt, mille kohaselt leiti E E korterist Q Qi verd. Tunnistaja E E 29.02.2024 antud ütluste kohaselt nägi Q Qit elusana umbes nädal enne tulekahju, see oli kindlasti nädalavahetus 26.01.-28.01.
4. Olid tema juures – tema, Q, tatarlane (nimetas nii Jevgeni Nurtdinovit) ja P, jõid alkoholi, olid kõik joobes. Q ja tatarlane rääkisid omavahel, üks hetk tõukas tatarlane Qd pikali, tõukas vist kuidagi keha või õlaga. Q kukkus radiaatori juurde maha. Tatarlane läks kohe tema juurde ja lõi teda käega näkku, ei tea, kas rusika või lahtise käega. Kohe kui seda nägi, tõusis diivanilt püsti ja astus nende juurde. Võimalik, et üks löök oli veel, aga ei ole kindel. Nägi, et Ql jooksis ninast verd, mis voolas sinna radiaatori ette maha. Q vastu ei löönud. P istus terve selle aja diivani vastas tumba peal. Tatarlane, Q ja P võtsidki oma asjad ja läksid alla Q korterisse, kell võis olla
5. Sündmuskohta, s.o E E elukohta aadressil xxx, on vaadeldud 29.02.2024 sündmuskoha vaatlusprotokollis. Protokolli kohaselt asub korter xxx neljandal korrusel. Elutoa põranda visuaalsel vaatlusel veresarnase aine määrdumisi ei tuvastatud. Veresarnase aine pritsmeid oli näha elutoa akna ees oleva parempoolse kardina alumisel nurgal (proovid pakendati, pakendid 1.1, 1.2,1.3 ja 1.4) ja vasakpoolse kardina alumisel serval (pakend 2.1). 09.04.2024 põhistamata DNA-ekspertiisiaktis nr 24E-GE00295-01 antud eksperdiarvamuse kohaselt saadi Q Qi DNA-d verepritsmetest elutoa parempoolse kardina alumisel nurgal (pakendid 1.1, 1.2, 1.3 ja 1.4) ning E E DNA-d veremäärdumisest elutoa vasakpoolse kardina alumisel serval (pakend 2.1).
6. Vaidlus puudub ka selles, et konflikti järgselt suundusid Q Q, Jevgeni Nurtdinov ja P P xxx asuvasse Q Qi elukohta ning Jevgeni Nurtdinov jätkas seal Q Qi löömist, pärast mida saabus Q Qi surm.
7. Vaidlus on tõusetunud Q Nurtdinovi poolt tarvitatud vägivalla intensiivsuses, kirve kasutamises ning selles, kas tal oli tahtlus teo tagajärje suhtes. Sellele küsimusele saab kohus anda hinnangu pärast tõendite analüüsi kogumis. Nagu kohus juba eespool märkis, kattuvad aga kogutud tõendid osaliselt

§ 113lg 1 ja § 404 lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude osas.

Korduste vältimiseks toob kohus kõigepealt välja tõendid, mis koguti seoses informatsiooniga aset leidnud tulekahju kohta, sealhulgas tulekahju tekkepõhjustel, samuti tõenditel surnukeha leidmisel, isiku tuvastamisel ja surnukehal tuvastatud vigastuste kohta. Seejärel Pb kohus hinnangu Jevgeni Nurtdinovi käitumisele

§ 113lg 1 ja § 404 lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude koosseisude täitmisel.

1. 02.02.2024 kell 07:57 ja kell 07:58 helistasid Häirekeskusele vene keelt kõnelevad meesterahvad, kes teatasid, et aadressil xxx põleb kolmandal korrusel korter.
2. Tunnistaja A Ai (Päästeameti Põhja päästekeskuse Lasnamäe päästekomando päästja) 14.02.2024 antud ütluste kohaselt said 02.02.2024 kell 07.58 väljakutse aadressile xxx. Sisenesid korterisse, kus oli palju suitsu, kui jõudsid järgmisesse tuppa, nägid toas voodit. Tegi CAFS-i lahti, hakkas sellega kustutama, lasid toas kõik seinad ja voodi veega üle. Pärast vee kasutamist pani alles tähele, et voodil on surnukeha. 7
3. Ohutuse infosüsteemi väljatrükist nähtub, et 02.02.2024 kell 7.58 tuvastati tulekahju aadressil xxx. Sündmuse kirjeldusena on märgitud, et tulekahju oli ühetoalise korteri magamistoas, sama magamistoa voodi peal oli hukkunu. Lisainfona on välja toodud, et koldekoht joonistus välja magamistoa aknaaluses osas põranda pinnalt suunaga akna poole vahetult voodi jalutsi juurest. Voodis kõhuli asendis olnud hukkunu jalalabad sääremarjadeni põlenud. EKEI kohtuekspertiisi arsti kohapealsel esmasel hinnangul isik surnud mitmeid päevi enne tulekahju sündmust. Välistatud elektrist ning suitsetamisest põhjustatud tulekahju. Välistatud ei ole lahtise tule allikast (süütamine) alguse saanud tulekahju.
4. Kuriteojäljed on kajastatud 02.02.2024 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokollis ja sellele lisatud fototabelis. Nimetatud protokollist ja fotodelt nähtuvad ka surnukeha asukoht ning visuaalselt nähtavad vigastused. Protokolli kohaselt oli sündmuskohaks xxx kolmandal korrusel asuv korter xxx. Tahmajälgi on näha korteri välisukse siseküljel, korteri põrandapinnal, laes, seintel, riietel, ustel, esemetel. Päästeametniku hinnangul ei ole korteris elektrit. Magamistoal on terves ulatuses põlemiskahjustused, on näha söestunud esemeid (jalatsid, kapid, jalgratas jms), diivan on osaliselt söestunud ja sellel on näha surnukeha. Kell 10:30 saabub sündmuskohale EKEI kohtuarst ning alustatakse surnukeha vaatlust. Surnukeha on kõhuli asendis, asetseb diivanil diagonaalselt, surnukeha nägu on vastu patja, surnukeha peal ja ümbruses on näha põlemisräbu. Kohtuarsti hinnangu kohaselt on surnukehal roiskumise tunnused, näha on traumatunnused – alalõualuumurd, turse nahaaluste verevalumitega vasakul silmalaul ja vasakul näopoolel. Surm on orienteeruvalt saabunud mitte vähem kui neli või viis päeva enne surnukeha vaatlust.
5. Asjatundja A Ai (Päästeameti Põhja päästekeskuse peainspektor, tegeleb tulekahjude menetlemisega) 12.02.2024 antud ütluste kohaselt reageeris 02.02.2024 umbes kella 10 ajal xxx olevale tulekahjule. Suuremalt jaolt olid suitsu- ja tahmakahjustused magamistoa osas. Nende hinnangul jäi koldekoht akna ja voodijalutsi vahelisele põrandapinnale. Koldekoht oli vahetult voodi jalutsi juures ning joonistus välja magamistoa aknaaluses osas põranda pinnalt suunaga akna poole üles. Surnukeha puhul oli näha, et jalad olid saanud kõige suuremaid põlemiskahjustusi. Hukkunu voodist leiti ka elektrooniline sigaret, kuid sellel ei olnud põlemiskahjustusi ja seega nende hinnangul ei saanud tulekahju sellest tekkida. Välistasid ka elektri, politsei jagas nendega naabritelt saadud infot, et korteris nr xxx oli elekter välja lülitatud. Nägid ka ise, et elektrikilpi sissetuleval kaablil oli elekter sees, aga korterisse edasi minevatel kaablitel elektrit sees ei olnud. Samuti ei olnud rakendunud elektrivoolu rikkelüliti. Isesüttimist hindas tekkepõhjusena vähetõenäoliseks, ei tuvastanud sündmuskohal isesüttivaid materjale või aineid, mis omavahel reageeriksid. Praeguse hinnangu kohaselt võis tulekahju tekkepõhjus olla tuvastamata lahtise tule allikas.
6. Seda, et korteris ei olnud elektrit, toetab ka Elektrilevi 12.02.2024 vastus päringule, mille kohasel oli tarbimiskohas xxx vool suletud võla tõttu 11.05.2023.a.
7. 05.02.2024 koostatud laiba vaatlusprotokolli kohaselt oli vaadeldavaks objektiks tundmatu meesterahva surnukeha, mis toodi 02.02.2024 aadressilt xxx. Surnukehal on seljas põlemise kahjustustega sinist ja rohelist tooni dressipluus (pakend 1). Teisi riideesemeid ja asju surnukeha juures ei tuvastatud. Surnukeha on roiskumise tunnustega. 22.04.2024 koostatud jäljeekspertiisi akti nr 24E-TR00003-01 kohaselt tuvastati surnukehalt võetult sinist ja rohelist tooni dressipluusilt verejälgi.
8. Vastavalt 12.02.2024 ekspertiisiaktis nr 24E-GE00138-01 antud eksperdiarvamusele saadi tundmatult isikult võetud proovist ühelt meesisikult pärinev DNA-profiil. Tundmatu isiku ja 8 W W DNA-profiilide võrdlemise tulemusena saab järeldada, et tundmatu meesisik saab olla W W bioloogiline laps.
9. Seda, et tundmatu surnukeha saab olla W W poeg, s.o Q Q, toetavad ka W W kannatanuna 02.02.2024 antud ütlused. Tema ütluste kohaselt on Q Q tema ainuke poeg, kes elas aadressil xxx juba neli aastat. Suhtlesid Qga telefoni teel tihti, peaaegu iga päev, samuti sõnumite kaudu igapäevaselt Viberi rakenduse vahendusel. Viimati vahetasid sõnumeid 28.01.2024, Q kirjutas, et kas ta on kodus, vastas, et on tööl, pärast seda Q talle rohkem ei vastanud, tema telefon oli välja lülitatud. Alguses ta ei muretsenud, 31.01.2024 oli juba mures ja läksid koos abikaasaga Q ukse taha, kuid koputamisele keegi ei vastanud. Käisid ka korteri nr xxx naabri juures, kuid naaber vastas, et nägi Qd kolm päeva tagasi, s.o 28.jaanuaril. 30.01.2024 hakkasid talle helistama ka Q mingi sõbrad, esimesena helistas S nimeline mees. 02.02.24 hommikul tahtis pöörduda politseisse, kui talle helistas kolmas S ja ütles, et ta vaataks Delfi uudiseid, et seal vist Q korter. Siis ta nägi ja tundis Q korteri kohe ära. Sõitis kohe sinna, talle öeldi, et Q oli leitud korterist surnuna ja oli ära viidud, uurija ei saanud talle 100% väita, et tegemist oli Q surnukehaga. Ei kujuta ette, millest võis Q juures korteris tulekahju alguse saada, kui tema korteris ei olnud juba pool aastat elektrit olnud.
10. Kannatanu ütlusi, et Q Qiga ei saanud mitu päeva ühendust, toetab ka L Mi 31.01.2024 kell 16:55 Häirekeskusele tehtud kõne, milles andis ta teada sõbra Q Qi kadumisest. L M teatas, et ei ole sõbraga kaks päeva ühendust saanud, sõbra telefon on välja lülitatud ning sõbra aadress on xxx.
11. Ka tunnistaja J J 13.03.2024 antud ütlustest nähtub mure Q Qi pärast. Tunnistaja ütluste kohaselt nägi ta Qd viimati 2023 jõuludel, 24.
12. öösel vastu 25.12.23.a. 02.02.2024 toimus Q korteris tulekahju, sellest andis talle teada E. Umbes kolm päeva enne tulekahju toimumist helistas talle Q sõber L, kes ei saanud Qd kätte ja oli Q pärast mures. Helistas korduvalt Qle, aga tal telefon oli välja lülitatud ja Messengeris ei olnud ta samuti sees.
13. Vastavalt 28.03.2024 koostatud ekspertiisiaktis nr 24E-TU00006-01 antud eksperdiarvamusele asus tulekahjukolle (süttimiskoht) korteri nr 10 magamistoas voodi vasakpoolses radiaatoripoolses piirkonnas, kas põrandal ja/või voodil olnud tekstiilimaterjalidel. Tulekahju tehniliseks tekkepõhjuseks oli lahtise tule allika termiline toime. Kahjustuste iseloomu ja esimese päästemeeskonna poolt sündmuskohalt edastatud info põhjal võis leegiline põlemine tekkida 5-15 min jooksul enne tulekahjuteate saabumist Häirekeskusele, seega hinnanguliselt ajavahemikul kell 07.43-07.
15. Seega nähtub eelnevalt toodud tõenditest veenvalt, et süüdistuses näidatud ajal ja kohas toimus tulekahju, korterist leiti Q Qi traumatunnustega surnukeha ning tulekahju tekkepõhjuseks oli süütamine.
16. Selleks, et kindlaks teha süüdistatava tegelik käitumine sündmuskohal, hindabki kohus süüdistatava ja tunnistajate ütluste usaldusväärsust, kõrvutab neid teiste sündmust kajastavate ja seostavate tõenditega ning lõpuks annab hinnangu võimalikule põhjuslikule seosele süüdistatava tegevuse ja kannatanu surma vahel. Seejärel analüüsib süüdistava käitumist tulekahju tekitamisel süüdistuses näidatud viisil. Tapmine (

§ 113lg 1) 30.

Süüdistusaktis kajastatud Q Qil tuvastatud vigastused on välja toodud 27.05.2024 koostatud ekspertiisiaktis nr 24E-AOS00149-01TLN63, kohtuarstlik diagnoos oli järgmine: 9 - pea kinnine tömp trauma - väike pehmekelmealune verevalum paremal pool peaaju otsmikuja oimusagara pinnal, veri aju külgvatsakestes, verevalum kõõlustanul paremal pool otsmikukiiru-oimupiirkonnas, nahaalused verevalumid paremal pool otsmiku-kiiru-oimupiirkonnas, paremal kõrvalestal, parema silma alalaul, vasaku silma ülalaul ja kulmul, ninal ja mõlemal põsel, limaskesta rebendid alahuulel ja alalõualuu kaksikmurd; - kaela kinnine tömp trauma - kilpkõhre murd, keeleluu parempoolse suure sarve murd ning verevalumid kaela organkompleksis paremal pool; - kehatüve kinnine tömp trauma - vasaku abaluu murd, lülisamba I nimmelüli parempoolse ja II–III nimmelüli mõlema ristijätke murd, rinnaku murd, hulgalised mõlemapoolsed roidemurrud, vasaku kopsu vigastus, vasakpoolne õhkrind, parempoolne verirind, põrna rebend, maksa rebendid ja lömastus, parema neeru põrutus, verikõht, laiad nahaalused verevalumid paremal pool rindkere ja kõhu ees-külgpinnal, põrutus-rebimishaav rindkere külgpinnal paremal pool, nahamarrastus rindkere külgpinnal paremal pool, kaks nelinurkse kujuga ja kaks poolümarjat nahamarrastust kõhu külgpinnal paremal pool, lineaarne nahamarrastus kõhu külgpinnal paremal pool, laiad nahaalused verevalumid rindkere ja kõhu ees-külgpinnal ning ülaseljal vasakul pool, nahamarrastus kõhu külgpinnal vasakul pool, nahaalused verevalumid alaseljal; - jäsemete kinnise tömp trauma - nahaalused verevalumid mõlemal õlal, nahamarrastus paremal küünarvarrel, nahaalused verevalumid mõlemal reiel. Eksperdiarvamuse p 1,2 kohaselt on Q Qil tuvastatud pea, kaela, kehatüve ja jäsemete kinnine tömp trauma elupuhused tervisekahjustused, nendest eluohtlik tervisekahjustus on kehatüve kinnine tömp trauma.

1. Sellised ulatuslikud tervisekahjustused osundavad selgelt vägivalla intensiivsusele ning ei toeta süüdistatava ütlusi, justkui tema ja Q Qi vahel oleks toimunud vaid nö joodikute rüselemine, kuna tema lõi Q Qit vaid rusikatega vastu käsi ja õlgu, samuti lõi pimedas Qle kuskile vastu keha ja lükkas jalaga justkui eemale.
2. Kogutud tõenditega on ümber lükatud ka Jevgeni Nurtdinovi väited, nagu võis Q Q saada abaluu, neeru ja kopsu vigastuse siis, kui üritas teda tõsta ja nad kukkusid koos maha vastu tööriistakasti. Samuti ei toeta kogutud tõendid Jevgeni Nurtdinovi väiteid, et peavigastused on ülepaisutatud või võis Q Q need saada varem, kuna rüseluse käigus ei oleks Q Q selliseid saanud.
3. Esmalt osundab kohus juba eespool viidatud ekspertiisiaktile nr 24E-AOS0014901TLN63, kus eksperdiarvamuse p 3 kohaselt võis pea kinnine tömp trauma olla tekitatud tömbi vägivalla toimel tugevatest löökidest kõvade tömpide piiratud pinnaga esemetega (näiteks rusikate, kängitsetud jala või muude sarnaste esemetega). Kehatüve kinnine tömp trauma on tekitatud tömbi vägivalla toimel: Laiad nahaalused verevalumid rindkere ja kõhu ees-külgpinnal mõlemal pool, alaseljal ning ülaseljal vasakul poolt võisid olla tekitatud korduvatest väga tugevatest löökidest kõvade tömpide piiratud pinnaga esemetega (näiteks kängitsetud jalaga, rusikate ja muude sarnaste esemetega). Nahamarrastus rindkere külgpinnal paremal pool (numbri 8-kujuline) võis olla tekitatud löögist kõva tömbi esemega, mille löögipind koosneb kahest piiratud osast, arvestades kuju ja mõõtmeid, ei ole välistatud, et ekspertiisiks esitatud kirvevarre otsaga. Põrutus-rebimishaav rindkere külgpinnal paremal pool võis olla tekitatud löögist piklikut serva omava esemega, arvestades ehituslikke iseärasusi, ei ole välistatud, et ekspertiisiks esitatud kirve nina või kannaga. Kaks poolümarjat nahamarrastust kõhu külgpinnal paremal pool võisid olla tekitatud löökidest piiratud ümara löögipinna omava esemega, arvestades mõõtmeid, ei ole välistatud, et ekspertiisiks esitatud kirve põhjaga. Kaks nelinurkset 10 nahamarrastust kõhu külgpinnal paremal pool võisid olla tekitatud löökidest teravate nurkade all piiratud pinnaga esemega laiusega kuni 6 cm, ei ole välistatud, et kirveteraga, selle libisemisel mööda kehapinda. Lineaarne nahamarrastus kõhu külgpinnal paremal pool võis olla tekitatud löögist piiratud piklikut serva omava esemega, ei ole välistatud, et löögist kirvega. Nahamarrastus kõhu külgpinnal vasakul pool võis olla tekitatud löögist kõva tömbi piiratud pinnaga esemega. Kaela kinnine tömp trauma võis olla tekitatud tömbi vägivalla toimel väga tugevast löögist piiratud pinnaga tömbi esemega (rusika või muu sarnase esemega) kaela parema poole piirkonnale, samuti ei ole välistatud, et see vigastus võis olla tekitatud survest piiratud pinnaga tömbi esemega (näiteks haaramisest labakäe sõrmedega). Jäsemete kinnine tömp trauma on tekitatud tömbi vägivalla toimel: Nahaalused verevalumid mõlemal reiel võisid olla tekitatud korduvatest löökidest kõvade tömpide piiratud pinnaga esemetega (näiteks kängitsetud jalaga, rusikate ja muude sarnaste esemetega. Nahaalused verevalumid mõlemal õlal võisid olla tekitatud löökidest kõvade tömpide piiratud pinnaga esemetega (näiteks kängitsetud jalaga, rusikate ja muude sarnaste esemetega). Nahamarrastus paremal küünarvarrel võis olla tekitatud löögist piiratud pinnaga esemega või kukkumisest vastu samalaadset pinda.
4. Seega on eksperdi hinnangul tekkinud vigastused eelkõige korduvatest väga tugevatest löökidest kõvade tömpide piiratud pinnaga esemetega (näiteks kängitsetud jalaga, rusikate ja muude sarnaste esemetega) ning ei ole välistatud, et vigastuste tekitamisel kasutas Jevgeni Nurtdinov ka kirvest. Üksnes nahamarrastus paremal küünarvarrel võis olla tekkinud kukkumisest vastu samalaadset pinda. Kohtu hinnangul ei ole ka eluliselt usutav, et seistes maapinnal võiks isik kukkumisel saada ekspertiisiaktis loetletud eluohtlikud tervisekahjustused. Seda enam, et ka sündmuskoha vaatlusprotokollis ei ole nimetatud selliseid kappe või tööriistakasti, millel oleks olnud nähtavad kahjustused või jäljed võimalikust kukkumisest vastu kasti või kappi, tööriistad on riidest kastis. Samuti on prokurör asjakohaselt märkinud, et vigastused ei saanud tekkida pärast kannatanu surma, kuna postuumsete vigastuste puhul ei teki enam turset ja puudub ka vereringe. Eksperdiarvamuse punkt 12 kohaselt on surmajärgselt tekkinud üksnes pärgamentjad laigud ja põletusleekkahjustused, järelikult on sisuliselt kõik surmani viinud traumad põhjustatud kannatanule elusana.
5. Siinjuures arvestab kohus ka samas eelviidatud ekspertiisiaktis märgitud vigastuste tekkepõhjusi. Eksperdiarvamuse p 4 kohaselt vigastused Q Qi kehal on tekitatud mitte ühemomentselt, vaid üksteisele järgnevatena. Arvestades morfoloogilisi iseärasusi, tõenäoliselt pea kinnine tömp trauma oli tekitatud esimesena. Võimalik, et vigastused kaela piirkonnas, mõlemal õlal ja reiel ning paremal pool rindkere ja kõhu külgpinnal olid tekitatud esimeste hulgas ning vigastused vasakul pool rindkere ja kõhu külgpinnal ning seljal olid tekitatud viimaste vigastuste hulgas. Eksperdiarvamuse p 5 kohaselt tüüpilisi enesekaitsele viitavaid vigastusi surnukehal ei sedasta, aga ei saa välistada, et nahamarrastus paremal küünarvarrel võis olla tekitatud enesekaitse käigus. Eksperdiarvamuse p 6 kohaselt vigastuste tekitamise ajal kannatanu kehaasend suure tõenäosusega oli muutuv – alguses näiteks püstises või istuvas asendis ning pärast lamavas asendis; samuti on võimalik, et kannatanu kogu aeg oli lamavas (selili/kõhuli/küljeli vahelduvas) asendis. Kuna pea piirkonnas prevaleeruvad vigastused näol, suure tõenäosusega nende tekitamise ajal kannatanu ja ründaja asend võis olla vastamisi. Vigastused mõlemal pool rindkere ja kõhu ees-külgpinnal, mõlemal reiel ning üla- ja alaseljal võisid olla tekitatud 11 kannatanule, kes paiknes lamavas asendis; sel hetkel ründaja oli kõige tõenäolisemalt kannatanu peal ning sooritas kannatanule lööke külgedelt ning ülalt. Eksperdiarvamuse p 9 kohaselt Q Qi surma põhjus on kehatüve kinnine tömp trauma hulgaliste nahaaluste verevalumite, luumurdude (roiete, vasaku abaluu, rinnaku, nimmelülide) ja siseorganite vigastustega (vasaku kopsu rebendi, maksa rebendite ja lömastuse, põrna rebendi ja parema neeru põrutusega). Eksperdiarvamuse p 10 kohaselt võis surm pärast tervisekahjustuste tekitamist saabuda orienteeruvalt 1 tunni jooksul.
6. Eksperdiarvamuse p 6 märgitut, mille kohaselt alguses võis olla Q Q näiteks püstises või istuvas asendis ning pärast lamavas asendis, toetavad tunnistaja D Di 02.02.2024 antud ütlused. Tunnistaja ütluste kohaselt elab ta aadressil xxx, tema korteri kohal on korter xxx, kus elab üks väga lärmakas meesterahvas nimega A. Viimati kostus Ai korterist lärmi 28.
7. Lärmi hakkas kostuma alates kella 21 õhtul ja lärm kestis hooti kella 23ni õhtul. Kuulda oli selliseid hääli, nagu keegi kukuks põrandale, oli kuulda lööke vastu põrandat. Kõlas nagu oleks üleval korrusel spordisaal. Vastavalt 02.02.2024 koostatud äratundmiseks esitamise protokollile tundis D D fotol nr 3 oleva meesterahva ära kui Ai, kes elab korteris nr xxx, fotol nr 3 on Q Q.
8. Lärmi kostumisele ja millegi kukkumisele 28.01.2024 kella 23 ajal aadressil xxx on viidanud ka tunnistajana ütlusi andnud N N (D Di elukaaslane).
9. Kohtu hinnangul on ekspertiisiaktis toodud arvamustega Q Qil tuvastatud vigastuste ulatuse ja tekkepõhjuste kohta ümber lükatud Jevgeni Nurtdinovi versioon juhtunust. Tegemist ei olnud vastastikuse rüselemisega, Q Q oli täielikult Jevgeni Nurtdinovi meelevallas ning Jevgeni Nurtdinov jätkas Q Qi suhtes vägivalla tarvitamist ka siis, kui Q Q kukkus ja oli juba pikali maas. Ei ole kuidagi usutav, et Q Q suutis vastupanu osutada ning enda suunas toimunud rünnet lõpetada.
10. Ebausutavad on Jevgeni Nurtdinovi väited selleski, et vigastused võisid Q Qil olla juba varasemalt. Esmalt märgib kohus, et Jevgeni Nurtdinov ise ei rääkinud kohtuistungil enne Q Qi suhtes vägivalla tarvitamist (juba E E korteris) võimalikest vigastustest Q Qil. Seejärel peatub kohus 16.04.2024 koostatud asitõendi vaatlusprotokollil, kus vaadeldavaks objektiks on aadressil xxx asuv xxx OÜ kaupluse videokaamera videosalvestised ajavahemikul 28.01.2024 kell 19:23 – 19:
11. Salvestisel on näha Q Q ning videosalvestisel kajastatu ei jäta kahtlust, et Q Qil puudusid välised nähtavad vigastused ning tema tervisliku seisundi saab hinnata rahuldavaks.
12. Seda, et Q Qil puudusid 28.01.2024 enne kella 19:31 mistahes nähtavad vigastused, toetavad ka tunnistajate ütlused. Tunnistaja N N poolt 06.03.2024 antud ütluste kohaselt 28.01.2024 kella 19.00 ja 20.00 vahelisel ajal kohtus tänaval S (nimetas nii Q Qit), tundus, et S tuli poest. Mäletab, et S näol ei olnud ühtegi vigastust sellel õhtul, kui kortermaja juures rääkisid. Ka E E tunnistajana antud ütluste kohaselt enne seda tema juures toimunud kaklust ei olnud Ql näos ühtegi vigastust.
13. Kuna tunnistaja N N ütluste kohaselt oli Q Q tulnud poest, puudusid Q Qil järelikult ka mistahes sellised silmale mittenähtavad ulatuslikud vigastused (nt kõhu piirkonna siseorganite kahjustused), mis takistaksid tal liikuda ning põhjustaksid valu. Järelikult ei saanud ka sisemised vigastused olla Q Qil varem. Prokurör on asjakohaselt osundanud kohtuarsti arvamusele, mille kohaselt võis kannatanu surm saabuda pärast tervisekahjustuste tekitamist 12 orienteeruvalt 1 tunni jooksul (p 10) ning peale vigastuste saamist ei olnud kannatanu enam võimeline iseseisvalt liikuma (punkt 8).
14. Küll aga haakuvad tõenditega Jevgeni Nurtdinovi ütlused, et pärast löömist lamas Q vaiba peal ja teise vaiba külje pani Qle peale. Nimelt leiti sündmuskohalt elutoa põrandal olevatelt vaipadelt verekahtlasi jälgi Q Qi DNA-ga, mida kinnitavad vaatlusprotokollid ja ekspertiisiaktid. Vastavalt 02.02.2024 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokollile oli elutoa põrandal kaks hallikat värvi tahmajälgedega vaipa, suurem vaip on elutoa põrandal keskel ja väiksem radiaatori ees. Suuremal vaibal on näha ebakorrapärase kujuga tumedamaid jälgi, samuti on näha verekahtlaseid jälgi erinevates kohtades. Vaibal olevad verekahtlased jäljed markeeritakse, puuteproovid pakendatakse (pakendid 16, 17, 18). Elutoa põrandalt vaiba alt saadud verejäljest võetud puuteproov pakendatakse (pakend 22), samuti markeeritakse vaiba alt esile tulnud jalatsijäljed, jäljendid pakendatakse (pakendid 23, 24). Vastavalt 13.03.2024 ekspertiisiaktis nr 24E-GE00201-01 antud eksperdiarvamusele saadi vereproovidelt elutoapõrandal olevalt vaibalt Q Qi DNA-d (pakendid 16, 17, 18). Täiendav sündmuskoha vaatlus aadressil xxx, toimus 15.03.
15. Protokolli kohaselt vaadeldi korteri elutoas ja magamistoas olevaid seinu, põrandaid ja mööbliesemete pindu visuaalselt. Korteri magamistoa seinal olevalt seinakattelt ja juhtmetelt, valget värvi kapilt ja radiaatorilt võetud tumedat värvi pritsmetest võetud puuteproovid andsid vere olemasolule negatiivse reaktsiooni. Vere olemasolule andsid positiivse reaktsiooni puuteproovid, mis võetud elutoa põrandal olevalt väiksemalt vaibalt (pakend 1), diivani keskmiselt istmepadjalt (pakend 2) ja valget värvi tooli eesmiselt vasakpoolselt toolijalalt (pakend 3). Samuti vaadeldi esiku nagis rippuvaid riideesemeid, nagis oli näha musta-halli kirju jope, mille kapuutsiosa ja esikülje üleosa on osaliselt värvunud pruunikat tooni, jope pakendatakse (pakend 4). Vastavalt 15.04.2024 ekspertiisiaktis nr 24E-GE00347-01 antud eksperdiarvamusele saadi proovilt elutoas olevalt väiksemalt vaibalt ja verekahtlasest jäljest valget värvi puidust tooli eesmiselt vasakpoolselt toolijalalt (pakendid 1 ja 3) Q Qi DNA-d ja proovist verekahtlasest jäljest elutoas olevalt diivani keskmiselt istmepadjalt (pakend 2) P Pe DNA-d.
16. Kuigi Jevgeni Nurtdinovi ütluste kohaselt ta Q Qit lüües kirvest ei kasutanud ning ekspertiisiakti nr 24E-GE00201-01 kohaselt kirvelt verd ei leitud (vere kindlakstegemiseks võeti Tetrabase meetodil 13 proovi, kõik testitud lisaproovid andsid negatiivse tulemuse, mis viitab vere puudumisele nendes lisaproovides), ei ole siiski välistatud ka kirve kasutamine Jevgeni Nurtdinovi poolt.
17. Esiteks, lähtub kohus Jevgeni Nurtdinovi enda ütlustest, et ta kannab kirvest tihti kaasas. Nimetatut toetab fakt, et kirves võeti Jevgeni Nurtdinovilt ära tema kahtlustatavana kinnipidamisel 03.02.2024 (kirves pakendati paberkotti nr KP1). Teiseks lähtub kohus eksperdiarvamusest, millest nähtuvalt ei olnud teatud vigastuste (nahamarrastus rindkere külgpinnal paremal pool, põrutus-rebimishaav rindkere külgpinnal paremal pool, kaks poolümarjat nahamarrastust kõhu külgpinnal paremal pool, kaks nelinurkset nahamarrastust kõhu külgpinnal paremal pool ja lineaarne nahamarrastus kõhu külgpinnal paremal pool) juures nimetatud tekkepõhjusena löömist nt kängitsetud jalaga, rusikate ja muude sarnaste esemetega, vaid esemega, mis võis olla ekspertiisiks esitatud 13 kirves. Kuna vigastused sai Q Qile tekitada vaid Jevgeni Nurtdinov, kes oli harjunud kaasas kandma just ekspertiisiks esitatud kirvest ning muid kirvele sarnaseid esemeid sündmuskohalt ei leitud ning neid ei nimetanud ka Jevgeni Nurtdinov ise, siis on usutav, et kõik eelnimetatud vigastused Q Qi paremale poole võisid olla tekitatud just Jevgeni Nurtdinovil kaasas olnud kirve eri osadega. Kohus nõustub prokuröri tähelepanekuga, mille kohaselt surnu kohtuarstliku ekspertiisi akti lisaks olevast fototabelist ja Jevgeni Nurtdinovi kahtlustatava kinnipidamise protokollist nähtuvad selle kirve välised eripärad ehk tera vastas otsas on ümmargune haamripea osa ning kohtuarsti selgituste kohaselt sobituvad kaks poolümarjat nahamarrastust kõhu külgpinnal selle kirve osaga. Jevgeni Nurtdinovil kaasas olnud kirve teraosaga sobituvad ka nelinurksed nahamarrastused kõhu külgpinna mõlemal poolel. Samuti toetab kirve kasutamist Q Qile vigastuste tekitamisel ka avaliku korra raske rikkumise episoodi juurde lisatud 21.05.2024 koostatud asitõendi vaatlusprotokoll, kus vaadeldi Jevgeni Nurtdinovi ja selles episoodis kannatanu vahel aset leidnud intsidenti. Nimelt on salvestiselt näha, kuidas konflikti sattunud Jevgeni Nurtdinov haarab ühte kätte kirve ning teise noa. Kuna Jevgeni Nurtdinovi ütluste kohaselt eelnes ka tapmise episoodis tema ja Q Qi vahel löömisele konflikt, on loogiline, et ärritunud ja agressiivne Jevgeni Nurtinov tegutses harjumuspäraselt ehk et võttis ka tapmise episoodis enda jõu ja üleoleku demonstreerimiseks ning kannatanu vastupanu mahasurumiseks kasutusele just kirve.
18. Vere puudumine kirvel ei tähenda automaatselt seda, et kirvest ei oleks vigastuste tekitamisel kasutatud. Kuna Jevgeni Nurtdinov ei eitanud ka korteri süütamist just tapmise varjamiseks, on usutav seegi, et enda osaluse varjamiseks tapmises võis ta kirve puhastada. Samuti vahetas ta verejälgede mitteleidmiseks riideid, mida kinnitab 22.04.2024 koostatud jäljeekspertiisi akt nr 24E-TR00003-01, mille kohaselt Jevgeni Nurtdinovil seljas olnud jopelt, dressipluusilt, T-särgilt ning jalas olnud jalatsitelt, sokkidelt, dressipükstelt verejälgi ei tuvastatud.
19. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Jevgeni Nurtdinovi ütlused ei kajasta sündmust objektiivselt ning on antud üksnes soovist enda osalust ja vastutust Q Qi surmas vähendada, mida ta kohtuistungil ka avaldas.
20. Tähelepanuta ei saa jätta ka süüdistatava ema N Nurtdinova 03.02.2024 tunnistajana antud ütlusi, mille kohaselt tulenevad kõik Jevgeni probleemid alkoholist. Kui Jevgeni joob, siis ta muutub agressiivseks, võib ka füüsiliselt kallale tungida. Jevgeni on talle rääkinud, et kui ta joob, siis järgmine päev ei pruugi ta juhtunut enam mäletada. Sellised ütlused toetavad versiooni, et Jevgeni Nurtdinov oli alkoholi tarvitanuna agressiivne ning lahendaski temale ebameeldivaid või mittemeelepäraseid olukordi vägivallaga.
21. Jevgeni Nurtdinovi vägivaldsust on märganud ka P Pe ema W P, kelle 08.05.2024 tunnisajana antud ütluste kohaselt on ta näinud P jalgadel ja näos sinikaid, P on ise talle samuti mõnel korral jutu sees maininud, et Jevgeni on teda löönud.
22. Hinnates Jevgeni Nurtdinovi käitumist tervikuna on kohtu hinnangul selgelt tuvastatav Jevgeni Nurtdinovis tekkinud viha Q Qi suhtes, mida Jevgeni Nurtdinov ei osanud teisiti väljendada ega lahendada kui Q Qi valimatu ja intensiivse peksmisega, tekitades süüdistuses märgitud vigastused, mille tagajärjel Q Q sündmuskohal suri. 14
23. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et Jevgeni Nurtdinovi tegevus süüdistuses näidatud ajal ja kohas on õigesti kvalifitseeritud ning see vastab

§ 113lg 1 objektiivsele koosseisule.

Tegemist oli alkoholijoobes aset leidnud teoga ning on üldteada, et joove mõjutab inimese käitumist, et ta võib muutuda agressiivsemaks ning ei mõtle üldtagajärgedele. 51. Lähtudes Q Qil tuvastatud eluohtlike tervisekahjustuste ulatusest ning nende tekkepõhjustest ei kahtle kohus, et Jevgeni Nurtdinovi pani tapmise toime tahtlikult. Kohus nõustub prokuröriga, et tegemist on otsese tahtlusega. Lähtudes kohtus tuvastatust, et Jevgeni Nurtdinov ja Q Q käisid mingil määral läbi ning Q Q pakkus Jevgeni Nurtdinovile ka öömaja, puudub kohtul veendumus, et Q Qi surm oleks olnud Jevgeni Nurtdinovi eesmärk. Lüües aga Q Qit käte ja jalgadega pea, rindkere, kõhu, kaela, reite ja õlgade piirkonda, samuti lüües Q Qit kaasasolnud kirve eri osadega rindkere ja kõhu paremale poole, sai Jevgeni Nurtdinov lähtuvalt enda elukogemusest ja arusaamisvõimest kindlasti aru, et Q Qi surm on tema teo vältimatu tagajärg, st ta teadis, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahtis või vähemalt möönas seda. Puuduvad ka tõendid selle kohta, et Jevgeni Nurtdinov oleks lootnud võimalikku tagajärge vältida. Jevgeni Nurtdinov ei kutsunud Q Qile abi ega väljendanud pärast tapmist mingeid kahetsusele viitavaid emotsioone, proovides vaid surnukehast vabaneda. Selline süüdistatava teojärgne käitumine ei osunda samuti sellele, et Jevgeni Nurtdinov oleks lootnud tagajärje mittesaabumist. Isik, kes teab, et tema tegelik käitumine ei ole põhjuslikus seoses kannatanu surmaga, teeb kõik selleks, et seda oleks võimalik ka tõendada. Just tulekahju tekitamine surnukehast vabanemiseks kinnitab Jevgeni Nurtdinovi teadmist enda osaluses just kannatanu surma põhjuses. Kuivõrd süüdistatavale oli teada kannatanu surm juba hiljemalt 29.01.2024 hommikul, siis on ilmne, et Jevgeni Nurtdinovi poolt E E 29.01.2024 kell 16:05 saadetud sõnum: „Tere, oled kuri mu peale? Andesta kui valesti ütlesin. Koma on sinu juures?“, oli tehtud üksnes eesmärgiga juhtida kahtlustust kannatanu tapmises endalt eemale. Samuti näitab süüdistatavat kui isikut, kes otsib võimalusi tegeliku olukorra moonutamiseks ning enda vastutuse pisendamiseks. Seega puudub igasugune alus kvalifitseerida süüdistatava käitumine

§ 118lg 1 p 7 järgi.

52. Kuna süüdistatava tegevuse ja kannatanu surma vahel on põhjuslik seos, on süüdistatava käitumine õigesti kvalifitseeritud ning Jevgeni Nurtdinov tuleb süüdi tunnistada teise inimese tapmises, s.o

§ 113lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.

1. Õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Hinnates kogutud tõendite pinnalt sündmust kui tervikut on kohus veendunud, et süüdistuses näidatud ajal ja kohas ei olnud Jevgeni Nurtdinov ka hädakaitse seisundis. Kohus arvestab E E ütlusi, mille kohaselt oli Jevgeni Nurtdinov juba tema korteris agressiivne ning ründas kannatanut esimesena, kannatanu vastupanu ei osutanud. Kohus ei kahtle, arvestades Q Qi vigastusi, et Jevgeni Nurtdinov jätkas Q Qiga tülinorimist ka viimase korteris ning mingit sisulist vastupanu kannatanu ei osutanud. Eksperdiarvamuse p 15 kohaselt tuvastati Q Qi verest 3,13 mg/g etanooli ja uriinist 3,77 mg/g ehk kannatanu oli tugevas joobes ning on üldteada, et tugev joove pärsib isiku liikumist, jõuliste löökide tegemist vms. Juhul, kui Jevgeni Nurtdinov oleks tõesti tundnud ennast ohustatuna, oleks üksnes kannatanu tõukamine viinud Q Qi tõenäoliselt tasakaalu kaotamiseni ning väidetavat kannatanu poolset rünnet oleks saanud lõpetada ka ilma talle rohkete kehavigastuste tekitamisteta. Kohus nõustub prokuröriga, et edasine ulatuslik ja intensiivne vägivald sai kohtuarstlikust ekspertiisiaktist lähtuvalt olla ühepoolne ja ilma vastupanuta ning puudub alus rääkida ka hädakaitse piiride ületamisest kui kergendavast asjaolust. 15
2. Puuduvad ka tõendid, mis osundaksid Q Qile kui agressiivsele isikule. Kuigi Jevgeni Nurtdinov ja tema kaitsja on osundanud varasemalt Q Qi korterist tihti kostuvale lärmile, mida kinnitasid ka tunnistaja D Di ütlused, ei ole kohtule esitatud tõendeid Q Qi vägivaldsuse kohta. Q Qi korterist allpool elav D Di ütlustest ei nähtu, et Q Q oleks olnud vägivaldne või agressiivne. Q Qi pigem leplikku olemust toetab ka tunnistaja poolt märgitu, et kui palus Q Qil vaiksemaks võtta, siis Q Q sellega ka arvestas. Ka asjaolu, et Jevgeni Nurtdinovi ütluste kohaselt oli Q Qi magamistoa seinal veri, ei ole tõendamist leidnud. Juba eespool viidatud täiendava sündmuskoha vaatlusel aadressil xxx, korteri magamistoa seinal olevalt seinakattelt ja juhtmetelt, valget värvi kapilt ja radiaatorilt võetud tumedat värvi pritsmetest võetud puuteproovid andsid vere olemasolule negatiivse reaktsiooni. Seega puuduvad tõendid, justkui oleks Q Q ise agressiivne ning tema elukohas toimusid pidevalt kaklused, tülid vms.
3. Küll aga sattus ebameeldivatesse ja vägivaldsetesse olukordadesse Jevgeni Nurtdinov, millele osundab esmalt antud asjas esitatud süüdistus avaliku korra raskes rikkumises vägivallaga (seda kohus analüüsib edaspidi), samuti Jevgeni Nurtdinovi ütlused, mille kohaselt sattus ta 24.
4. politseijaoskonda kainestuskambrisse ning kuna tal oli seal külm, siis peksis rusikatega vastu toidu etteandmise luuki. Jevgeni Nurtdinovi ütluste kohaselt löödi teda 24.01.2024 kasteediga põsesarna piirkonda, tal on alati sinikad jalgade peal, seega 03.02.2024 teostatud isiku läbivaatuse protokollis Jevgeni Nurtdinovil kajastatu on seotud varasema sündmusega, mitte antud episoodiga.
5. Nimelt Jevgeni Nurtdinovi käte paistetus on kajastatud 03.02.2024 teostatud isiku läbivaatuse protokollis, kus lisaks tuvastati Jevgeni Nurtdinovi visuaalse vaatluse käigus parema ja vasaku silma ümber hematoomid ja turse. Parema silma ülalau piirkonnas marrastus pikkusega umbes 1 cm, ninaselg paremale poole kõver. Alalõua paremal pool marrastus pikkusega umbes 2 cm. Kiiru piirkonnas juuste all näha õrn punetus. Paremal käel kämbla selg paistes ja on kaks marrastust – üks marrastus pikkusega umbes 1 cm ja teine pikkusega umbes 5 cm. Vasaku käe nukil (põhilülil) koorikuga vigastus ning vasaku käe peopesa pool pöidla piirkonnas haav pikkusega umbes 1 cm. Naha punetused on parema käe randme piirkonnas, pikkusega umbes 4 cm. Parema käe küünarvarre alumisel kolmandikul naha punetus/hematoom pikkusega 1,5 cm. Parema käe küünarvarre ülemisel kolmandikul on kaks marrastust pikkustega umbes 3 cm. Vasakul käel naha punetus randme piirkonnas pikkusega 5 cm. Ringikujuline vigastus vasaku käe küünarvarre ülemisel kolmandikul läbimõõduga 1,5 cm. Vigastus/punetus isiku rinnaku keskosas pikkusega 6 cm. Nahapunetus isiku vasakpoolsel roietealumiku piirkonnas läbimõõduga umbes 10 cm. Vasaku jala sääre alumisel kolmandikul punetused ja hematoomid ning vasaku jala põlveliigese välisküljel naha punetus. Süütamine (

§ 404lg 1) 57.

Vaidlus puudub selles, et tulekahju põhjustas Jevgeni Nurtdinov. Nii andis Jevgeni Nurtdinov ütlusi, mille kohaselt käis ta 02.02.2024 Q Qi korteris, võttis E käest võtme. Seal oli kohutav vaatepilt. Q endiselt lamas seal oma voodi peal, jalad olid koledalt krõnksus vastu seina ja käed olid nii nagu nad jäid temast sinna. Tal oli hirmus kanda selle eest karistust, tahtis pääseda sellest karistusest ja süütas geeliga, mida kasutati seal küünalde põlema panemiseks. Tal oli välgumihkel kaasas, aga millegipärast seda ei leitud. Lahkus korterist koheselt, hirmus oli koos surnuga seal korteris koos olla. Jevgeni Nurtdinovi liikumised on kajastatud ka sideettevõtjalt saadud andmete protokollis. Muuhulgas on Jevgeni Nurtdinovi kasutuses olevad abonendid xxx ja xxx näiteks 02.02.2024 registreerunud xxx ja xxx tn piirkonnas, kell 06:20 xxx piirkonnas. Alates 02.02.2024 kell 16 06:52 kuni 02.02.2024 kell 07:54 on Jevgeni Nurtdinovi kasutuses olevad abonendid registreerunud xxx Tallinn asuvate tugijaamade levialas. Tallinnas xxx korterelamu videokaamera salvestas Nurtdinovi liikumist 02.02.2024 kella 7.58-8.00 ajal. Nimetatud korterelamu xxx asub vahetult xxx korterelamu läheduses.

1. Lähtudes Jevgeni Nurtdinovi ütlustest on tekkinud vaidlus selles, millega Jevgeni Nurtdinov korteri süütas ja tulekahju tekitas. Kui süüdistuse kohaselt valas Jevgeni Nurtdinov voodi peal oleva Q Qi surnukeha jalgadele, tekstiilmaterjalile ja põrandale vähemalt kaks pudelitäit põlevvedelikku HOT süütegeeli, mille ta oli eelnevalt 30.01.2024.a varastanud xxx teenindusjaamast ja süütas põlevvedeliku, siis Jevgeni Nurtdinovi ütluste kohaselt kasutas ta süütamiseks geeli, mis oli Q Qi korteris küünalde põlema panemiseks.
2. Hindamaks süüdistatava ütluste usaldusväärsust süütamise asjaolude kohta peatub kohus esmalt juba eespool osundatud 02.02.2024 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokollil, asitõendi vaatlusprotokollil ning seejärel sündmuskohalt võetud proovide alusel koostatud ekspertiisiaktidel. 02.02.2024 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt võeti magamistoa diivanilt ära järgmised esemed: plastikpudel, millel on osaliselt säilinud etikett, mis on punast ja kollast värvi, etiketil on näha musta värvi täht T, mille kohal näha kirjed „PROD.Date, „16.01.2024“ ja „C24010683 (pakend 1); plastikust kork (pakend 2); tulemasin (pakend 3); porolooni tükk (pakend 4); jope (pakend 5); mobiiltelefon ümbrisega (pakend LT8578905); spordipüksid (pakend 7); teksapüksid (pakend 8); pusa G-Star (pakend 9); kampsun (pakend 10); padi (pakend 11); pluus Dunavone (pakend 12) ja e-sigarett (pakend 13). Magamistoa riiulilt võeti märkmik (pakend 14) ja radiaatori eest sulamiskahjustusega plastikust ese (pakend 15). Pakendis nr 1 olevat plastikpudelit on vaadeldud 03.05.2024 asitõendi vaatlusprotokollis. Vaatluse kohaselt pudeli sellel osal, millel on vähem põlemiskahjustusi, on näha etikett, mis on osaliselt säilinud. Etikett on punast, kollast ja oranži värvi. Etiketil on musta värvi täht „T“, mille ülemise osa piirjoon on valget värvi. Etiketi ülaosas on säilinud järgmine musta värvi kirje: „PROD.DATE, „16.01.2024“ ja „C24010683“. Põlevvedelikuekspertiisi akt nr 24E-AP00001-01 kohaselt leidub ekspertiisiobjektides (nt sarnane pudeli jäänusele ja poroloontükile) etanoolipõhise koostisega põlevvedeliku jääki. Põlevvedelikuekspertiisi akt nr 24E-AP00004-01 kohaselt on pakendis nr 1 esitatud ekspertiisiobjekti leitud vedelikuproovidest kõige suurema kontsentratsiooni ja piigipindalaga ühendiks etanool (s.o etüülalkohol), kusjuures piigipindala poolest on etanool palju suurem kui teised süsinikuühendid. Ekspertiisiobjekt on struktuurilt geelitaoline ning ekspertiisiobjektis leidub põlevvedelikku, mis väga suure tõenäosusega liigitub etanoolipõhise koostisega põlevvedelike hulka.
3. Eelviidatud tõenditele tuginedes ei jäänud kohtul kahtlust, et süütamine toimus süüdistuses märgitud vahendiga, s.o põlevvedeliku HOT süütegeeliga. Kohus arvestab ka Q Qi ema W W kannatanuna antud ütlustega, mille kohaselt ei ole ta kunagi Q kodus näinud süütevedelikku kas siis pudelis või kanistris, ei oska ette kujutada, milleks Q võiks süütevedelikku kasutada.
4. Kannatanu ütlused on loogilised, arvestades süüdistuses märgitut, mille kohaselt oli Jevgeni Nurtdinov põlevvedelikku HOT süütegeeli eelnevalt 30.01.2024.a varastanud xxx 17 teenindusjaamast. Kuna Jevgeni Nurtdinov vaidleb vargustele vastu ning hindamaks süüdistuses toodud seisukoha tõelevastavust põlevvedeliku kaasa võtmise kohta, kontrollib kohus etteruttavalt ära ka antud varguse episoodi tõendatust. Nimelt süüdistuse kohaselt võttis Jevgeni Nurtdinov 30.01.2024.a ajavahemikul kell 23.24 kuni 23.32 Tallinnas xxx asuvas xxx teenindusjaamas ebaseadusliku omastamise eesmärgil müügiletilt ühe salati Lõhekauss maksumusega 5,95 eurot, mille peitis temal seljas olnud jope põue. Samuti võttis Jevgeni Nurtdinov pressmahla tegemiseks ja ostmiseks ettenähtud apelsinide hulgast ühe apelsini ning väljudes teenindusjaamast võttis välisukse juures olevast kaubakapist kolm süütegeelipudelit HOT.
5. Jevgeni Nurtdinovile ette heidetud varguse episoodis on andnud tunnistajana ütlusi xxx tanklaketi xxx tankla vahetuse vanem P V-V, kelle ütluste kohaselt vaatas ta 21.02.2024 läbi nende tankla videokaamerate salvestised alates 25.01.
6. Avastas, et 30.01.2024 kell 23.24 sisenesid tanklasse kaks isikut, ühel oli musta värvi müts ja näo ees respiraatoriga mask. Kell 23.26 liikus musta värvi mütsiga isik külmkapi juurde, võttis sealt salati „Lõhekauss“ ja pani selle jope põue. Kell 23.30 väljusid mõlemad isikud tanklast ja välikaamera salvestiselt oli näha, kuidas nad mõlemad läksid kapi juurde, kus süütegeeli pudelid olid kapis ülemisel riiulil. Need olid uued pudelid, mis tulid sisse 25.01.2024 xxx AS poolt ja need pandi välja 27.01.
7. Kell 23.31 liikusid isikud kapi juurest eemale ning pärast nende lahkumist oli salvestiselt näha, et kapi ülemisel riiulil ei ole enam neid süütegeeli pudeleid, mis seal enne olid. Isikud läksid ära ja jätsid kauba eest tasumata, vargusega tekitati tanklale varalist kahju kokku 16.42 eurot.
8. Aadressil xxx asuva xx teenindusjaama videokaamerate salvestisi 30.01.2024 ajavahemikust kell 22:00-23:59 on vaadeldud 15.04.2024 koostatud asitõendi vaatlusprotokollis ning protokolli kohaselt on salvestiselt näha, kuidas kell 23:24 ilmub kaamera vaatevälja visuaalselt äratuntav P P, kellel on seljas tumeda-heleda kirju jope ning kes siseneb teenindusjaama. Samal ajal liigub kaamera vaatevälja teine isik, kellel on seljas tumedat värvi jope, peas tumedat värvi müts, jalas hallikat värvi püksid ja tumedat värvi jalanõud, käes heledat värvi kott ning näo ees on heledat värvi mask. Protokolli kohaselt on visuaalselt äratuntav Jevgeni Nurtdinov, kes siseneb teenindusjaama. Kell 23:26 liigub Jevgeni Nurtdinov müügileti kõrval oleva külmiku juurde ning võtab külmikust toote ning paneb toote jopepõue. Kell 23:30 on näha, kuidas P P ja Jevgeni Nurtdinov jäävad seisma mahlapressi juures, mille peal on apelsinid. Jevgeni Nurtdinov võtab vasaku käega ühe apelsini, misjärel on näha, kuidas tema vasak käsi liigub P Pe poole ning seejärel enda jope vasakpoolse alumise osa juurde. P P ja Jevgeni Nurtdinov väljuvad teenindusjaamast ja liiguvad teenindusjaama ees oleva kapi juurde, nende täpne tegevus ei ole tuvastatav, kuid pärast seda, kui nad kell 23:31 kapi juurest eemale kõnnivad, on salvestiselt näha, et kapi ülemise riiuli parempoolsel osal ei ole pudeleid, mis seal eelnevalt olid.
9. Kohus ei kahtle, et salvestisel olev meesterahvas on Jevgeni Nurtdinov: vaatamata Jevgeni Nurtdinovi näo ees olevale maskile on ta tõepoolest visuaalselt äratuntav ning lisaks toetab seda fakt, et temaga on kaasas P P. Jevgeni Nurtdinov on ise kinnitanud suhtlust ja koosolemist P Pega ning nimetatu toetab samuti salvestisel oleva meesterahva isikut. Seda enam, et P Pel on seljas jope, mis võeti pärast kaasa Q Qi korterist ning millelt leiti nii P Pe kui ka Q Qi DNA-d. Nimelt vastavalt 02.04.2024 koostatud asitõendi vaatlusprotokollile oli vaadeldavaks objektiks 15.03.2024 aadressilt xxx täiendava sündmuskoha vaatluse käigus võetud musta-halli kirju jope (pakend 4). Jope siseküljelt on võetud proovid (pakendid 4.1 – 4.7). See jope on sarnane P Pel seljas olnud jopega ning nimetatu on kooskõlas ekspertiisiaktiga 24E-GE00403-
10. 18
11. 02.05.2024 koostatud DNA-ekspertiisiakti nr 24E-GE00403-01 antud eksperdiarvamuse kohaselt pakendites 4.1 olev sündmuskohaproov (vasakpoolse varruka otsast siseküljelt) sisaldas Q Qi ja P Pe bioloogilist materjali, pakendites 4.2 (parempoolse varruka otsast siseküljelt), 4.3 (vasakpoolse hõlma krae siseküljelt), 4.5 sisekülje tagaosalt etiketi pealselt osalt) ja 4.7 (parempoolse varruka kaenlaalusest piirkonnast) Q Qi bioloogilist materjali ja pakendis 4.6 (vasakpoolse varruka kaenlaalusest piirkonnast) P Pe bioloogilist materjali.
12. Kuigi puuduvad täpsed andmed, kuidas sai 30.01.2024 P Pel seljas olev jope Q Qi korterisse tagasi, on antud juhul oluline toetuda jopele kui tõendile, mis seostab salvestisel oleva P Pega oleva meesterahva kui Jevgeni Nurtdinovi.
13. Õigustatult on prokurör juhtinud tähelepanu ka turvakaamera salvestisel näha olevale P Pe seljas olevale pruuni värvi seljakotile, kuna pruunikat tooni Salomoni seljakott võeti 03.02.2024.a just Jevgeni Nurtdinovilt kahtlustatavana kinnipidamisel ära.
14. Ka äratundmiseks esitamise protokollist nähtuvalt selgitas W P, et turvakaamera salvestisel olev naisterahvas on väga sarnane tema tütrele P Pele. Kuigi jopet ei olnud W P varem näinud, siis tema sõnul sarnanevad naisterahval jalas olevad tossud, jalgade kuju, kõnnak, nina ja prillid P Pe omadega.
15. Lähtudes tõenditest kogumis on tuvastatud, et süüdistuses näidatud ajal ja kohas võttis Jevgeni Nurtdinovi müügiletilt ühe salati Lõhekauss, ühe apelsini ning kolm süütegeelipudelit HOT ehk pani toime varguse (

§ 199

). Antud varguse episoodis Pb kohus Jevgeni Nurtdinovi käitumisele karistusõigusliku hinnangu edaspidi koos teise talle etteheidetava 02.02.2024 varguse episoodiga kogumis.

1. Tunnistaja P V-Vi ütlustest nähtuvalt varastas Jevgeni Nurtdinov süütegeelipudelid HOT, mis tulid sisse 25.01.2024 Smarten Logistics AS poolt. Kuna sündmuskohalt leiti plastikpudel etiketi kirjega: „PROD.DATE, „16.01.2024“ ja „C24010683“, on kohtule asjakohaselt esitatud xxx ja AS xxx päringu vastused. xxx vastusest päringule nähtub, et xxx AS on tootnud partiis 16.01.24 C24010683 pudeleid 980 tk. Toodet müüs xxx 17.01.24 xxx AD 60 tk, 22.01.24 xxx AS 480 tk, 07.02.24 xxx AS 120 tk, kokku müük 660 tk. Partii C24010683 jääk laos seisuga 13.02.24 on 320 tk. AS xxx vastusest päringule nähtub, et xx AS on ostnud/omandanud/ hoiustanud firmalt xxx alates 16.01.2024 HOT süütegeeli ning on antud toodet ostnud enda partneri xxx jaoks 17.01.2024 koguses 60 tk. Vastusest nähtuvalt on toodet 25.01.2024 ostetud muuhulgas ka xxx jaoks.
2. Sündmuskohalt on leitud plastikpudel, mis vastavalt eelviidatud päringute vastustele oli uue ja tervena müügil xxx-s, seega Jevgeni Nurtdinov süütas tulekahju põlevvedeliku HOT süütegeeliga, mille ta oli eelnevalt 30.01.2024.a varastanud xxx teenindusjaamast. Kuna vastavalt eespool viidatud ekspertiisiaktile nr 24E-TU00006-01 asus tulekahjukolle korteri nr 10 magamistoas voodi vasakpoolses radiaatoripoolses piirkonnas, kas põrandal ja/või voodil olnud tekstiilimaterjalidel ning asjatundja A Ai ütluste kohaselt olid kõige suuremaid põlemiskahjustusi saanud surnukeha jalad, on seega tõendamist leidnud, et Jevgeni Nurtdinov valas põlevvedeliku voodi peal oleva Q Qi surnukeha jalgadele, tekstiilmaterjalile ja põrandale. 19 72.

§ 404

lg 1 näeb ette vastutuse võõra või oma asja süütamise eest, kui sellega on põhjustatud oht inimese elule või tervisele.

1. Kuna Jevgeni Nurtdinov süütas kortermajas asuva Q Qi korteri, on ilmselge, et süütamisega on põhjustatud oht ka kortermajas elavatele/asuvatele teiste inimeste elule ja tervisele. Süütegu on lõpule viidud juba ohu loomisega ning ei eelda kaitstava õigushüve kahjustamist. On üldteada, et tule levik võib olla kiire ning ka põlengu käigus tekkiva suitsu sissehingamine võib kahjustada inimese tervist. Arvestades Jevgeni Nurtdinovi vanust, haridust ja elukogemust ei kahtle kohus, et Jevgeni Nurtdinovile pidid olema selged ja mõistatavad ka süütamise tagajärjed, s.o tulekahju tekkimine ning sellega kaasnevad ohud lähedal elavate/asuvate inimestele. Seega teadis Jevgeni Nurtdinov, et korteris asuva surnukeha ja esemete süütamisega seab ta ohtu inimeste elu ja tervise, ja tahtis või vähemalt möönas seda, pannes kuriteo toime otsese tahtlusega.
2. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud ning Jevgeni Nurtdinov tuleb süüdi tunnistada võõra asja süütamise eest, kui sellega on põhjustatud oht inimese elule või tervisele, s.o

§ 404lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.

Õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Vargused (

§ 199lg 2 p 9) 75.

Süüdistatava Jevgeni Nurtdinovi ütluste kohaselt ei saa ta xxx aru, neil on tonnide viisi kütust ja ei ole näha, et keegi oleks midagi võtnud. Kuhu ta pani selle kütuse, kotti või taskutesse? Varguse episoode ei tunnista põhimõtte pärast.

1. 30.01.2024.a episoodis luges kohus käesoleva otsuse p 61-69 tõendatuks, et just Jevgeni Nurtdinov oli isikuks, kes 30.01.2024 ajavahemikul kell 23.24 kuni 23.32 Tallinnas xxx asuvas xxx teenindusjaamas võttis müügiletilt ühe salati Lõhekauss maksumusega 5,95 eurot, ühe apelsini ja kolm süütegeelipudelit HOT, jättes kauba eest maksmata ja tekitades xxx ASle varalist kahju kokku summas 16,42 eurot.
2. Järgnevalt hindab kohus Jevgeni Nurtdinovile etteheidetava varguse episoodi 02.02.2024.a ajavahemikul kell 06.20 kuni 06.23 Tallinnas xxx asuva xxx teenindusjaamast.
3. Selles episoodis on andnud 26.02.2024 tunnistajana ütlusi xxx tanklaketi xxx tankla juhataja T T. Tunnistaja ütluste kohaselt käidi 15.02.2024 politseist küsimas nende tankla videokaamerate salvestisi. Vaatas videokaamerate salvestisi ning nägi, et 02.
4. kell 06:20 sisenes tanklasse meesterahvas, kellel oli seljas musta värvi jope, tumedat värvi teksapüksid ja jalas musta värvi jalanõud valge tallaosaga. Meesterahvas liikus terviseriiuli juurde ja võttis riiulilt kaks proteiinibatooni – täpsemalt Bite firma pähklivõi maitselised proteiinibatoonid, tagasi ta neid ei pannud. Edasi kell 06:22 liikus meesterahvas Monster energiajookide juurde ja võttis ühe energiajoogi purgi ja pani Prisma kilekotti. Kell 06:23 liikus meesterahvas kassa juurde ja ostis kolme euro eest SUPER kõnekaardile kõneaega. Kõneaja eest maksis ta SEB pangakaardiga. Kell 06:23 lahkus meesterahvas tanklast ja jättis tasumata kahe proteiinibatooni ja ühe energiajoogi eest. Vargusega tekitati tanklale varalist kahju kokku 4,70 eurot.
5. 23.04.2024 koostatud asitõendi vaatlusprotokollis on vaadeldud aadressil xxx, Tallinn asuva xx teenindusjaama videokaamerate salvestist 02.02.2024 ajavahemikust kell 06:1806:25 ning salvestiselt on näha, kuidas kell 06:20 liigub kaamera vaatevälja isik, kellel on 20 seljas tumedat värvi jope, jalas tumedat värvi püksid ja tumedat värvi valge tallaosaga jalatsid, isik siseneb teenindusjaama. Kell 06:21 on näha, kuidas isik kummardub müügileti kohale ning võtab vasaku käega müügileti alumiselt riiulilt toote. Kell 06:22 on näha, kuidas isik on teenindusleti vastas asuva müügileti juures ning võtab vasaku käega müügiletilt toote. Kell 06:22 paneb isik müügiletilt võetud toote kilekotti, isik seisab teenindusleti ees ning tema vasakus käes on rohekat värvi kaart. Kell 06:23 paneb isik rohelist värvi kaardi kaardimakseterminali ning pärast võtab kaardi terminalist ära, liigub istumisala juurde ja seejärel väljub teenindusjaamast.
6. Kohus ei kahtle, et salvestisel olev meesterahvas on Jevgeni Nurtdinov, kes on visuaalselt äratuntav. Lisaks toetavad Jevgeni Nurtdinovi isikut tema seljas olnud riided. Vastavalt 03.02.2024 teostatud isiku läbivaatuse protokollile oli Jevgeni Nurtdinovil seljas sarnane musta värvi jope ning samad valge tallaosaga Nike jalatsid, mis on kajastatud salvestisel.
7. Järelikult oli Jevgeni Nurtdinov isikuks, kes 02.02.2024.a ajavahemikul kell 06.20 kuni 06.23 võttis Tallinnas xxx asuva xx teenindusjaamast kaks Puls Bite proteiinibatooni ja ühe Monster energiajoogi, jättes kauba eest maksmata, tekitades xxx AS-le varalist kahju kokku summas 4,28 eurot.
8. Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-87-08 kohaselt süstemaatiline vargus eeldab, et isik on toime pannud vähemalt kolm vargust, sealjuures ei ole tähtis, kas need teod tuleks üksikult subsumeerida

§ 199(kuritegu) või § 218 (väärtegu) alla.

83. Karistusregistri väljavõttest ja 24.03.2023 kiirmenetluse otsusest väärteoasjas 2315,23,002138 nähtub, et Jevgeni Nurtdinovit on karistatud

§ 25

lg 2 - § 218 lg 1 alusel rahatrahviga 20 eurot selle eest, et ta 24.03.2023 kell 17:32 pani kaupluses Coop tasku alkoholipudeli ning möödus kassarivist, jättes tahtlikult kauba eest tasumata, pannes sellega toime varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu. Tegu jäi lõpule viimata temast mitteolenevatel põhjustel. Karistusregistri andmetel jõustus otsus 11.04.2023.a. 84. Lähtudes süüdistatava karistusandmetest leiab kohus, et Jevgeni Nurtdinovi poolt varavastaste süütegude toimepanemine on kujunenud tema elatusallikaks, ta sooritab süütegusid väljakujunenud harjumusest lähtuvalt ning püüab üha uuesti leida ebaseaduslikke lahendusi enda varalise seisundi parandamiseks. Kuna Jevgeni Nurtdinov on pannud ühe aasta jooksul toime kolm vargust, viitab süüdistatava käitumine kohtu hinnangul sellele, et varastamine on saanud tema elustiiliks, mistõttu peab kohus tema käitumist varguse toimepanemisel süstemaatiliseks

§ 199lg 2 p 9 mõttes.

On ka usutav, et isik, kes järjepidevalt võtab kauplusest kaupa ning möödub kassadest kauba eest tasumata, paneb varavastaseid süütegusid toime rahalise kasu saamise eesmärgil ehk tema käitumises on tuvastatav võõra vallasasja omastamise eesmärk ning vargus on toime pandud kavatsetult. Seda enam, et vargused on toime pandud maski kandes ehk nägu varjates ning on loogiline, et nii toimib isik, kes ei tegutse hetke ajendil vaid kindlal eesmärgil, antud juhul tema jaoks võõra kauba äravõtmise eesmärgil. 85. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud ning Jevgeni Nurtdinov tuleb süüdi tunnistada võõra vallasasja äravõtmises selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on pandud toime süstemaatiliselt, s.o

§ 199lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.

Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. 21 Avaliku korra raske rikkumine vägivallaga (

§ 263lg 1 p 1) 86.

Süüdistatava Jevgeni Nurtdinovi ütluste kohaselt elavad xxxl P Pe vanemad. A P on P isa. 03.02.2024 viibis ta xxx pst-l. Tal oli Pst kahju, kuna P ema on P eestkostja ja saab P eest invaliidsustoetust, aga ei P Ple kopikatki. Ema arvab, et P tarvitab narkootikume ja viskab aeg ajalt teda kodust välja. Läks xxx pst-le selleks, et rääkida P isaga Pst, et P isa ei peksaks Pt. P ise oli xxx, kuid ei läinud sinna vabatahtlikult. Läks P isaga konflikti. Tal on väga kahju, et see R sattus sinna valel ajal. Video pealt on näha, et ta hoiab kirvest käes, aga tema ise sai seal paar laksu. Tegi isale vastu pead, aga isa lõi teda konkreetselt niimoodi, et ta lendas pori sisse ja samal ajal see R hoidis ka teda käest. Võttis kirve, mis on tal selleks, et avada uksi. Videolt on näha, et R jookseb kaks kätt ees tema suunas. Läks närvi ja lõi Rit jalaga, millest R kukkus. Kui R maandus, siis R ei liikunud, ehmatas ära, ei näinud, kas hingab või mitte. Mõtles, et äkki R kukkus terava asja peale. Siis raputas Rit, nägi, et R hingas. Ei tea, miks R ei tõusnud püsti, tegelikult löök ei olnud selline. Pärast, kui tuli kiirabi, nägi, et R teeskleb, tal ei saanud mitte midagi kehas katki olla. Videolt on näha, et lõi Rit ainult üks kord. R lamas maas nii kaua kuni ta askeldas ukse juures.

1. Seega ei vaidlusta süüdistatav kannatanu löömist, kuid sündmusest tervikliku pildi saamiseks on oluline kõrvutada süüdistatava ütlusi kannatanu ütluste ning teiste asjas kogutud tõenditega.
2. Kannatanu R Ri 13.02.2024 antud ütluste kohaselt käis 02.02.2024 sõbral külas, jõid alkoholi. Kella ühe või kahe paiku öösel (02.02 öösel vastu 03.02) liikus koju tagasi. Kui jõudis trepikoja juurde, nägi kortermaja trepikoja ees naabrit A Pt, töötavad koos. Ai kõrval seisis veel üks meesterahvas, läks nende juurde. Tegi nendega suitsu ja läks üles oma korterisse, et võtta sealt pudel konjakit ja kostitada neid oma sünnipäeva puhul. Jättis konjaki nende juurde ja läks ise korraks xxx tanklasse ja ostis sealt kaks Coca-Colat. Sai sellel õhtul teada, et meesterahvas oli P poiss-sõber või noormees. See meesterahvas tuli välja selgitama, miks P haiglasse viidi. Seetõttu oligi jutuajamine kergelt pingeline, aga mitte agressiivne. Järsku ühel hetkel muutus see meesterahvas agressiivseks, täiesti tühja koha pealt ja ilma põhjuseta. Meesterahvas lõi teda rusikaga näkku, see oli tema jaoks väga ootamatu. Kukkus kõhuli vasakule poole trepikoja kõrvale lume peale. Seejärel lõi see meesterahvas teda jalaga paremale poole roiete piirkonda. Tundis vähemalt kahte lööki roiete piirkonda ja pärast seda minestas. Järgmine hetk, mida mäletab, on see, et oli kiirabiautos. Sai teada, et tal on ninaluumurd ja kolme roide murd. Roided valutavad tal siiani, nina ei valuta, kui seda mitte puudutada. A oli absoluutselt kaine ja A nendega seal trepikoja juures konjakit ei joonud. Seega A peaks juhtumist väga täpselt mäletama.
3. Tunnistaja A Pe 03.02.2024 antud ütluste kohaselt on Jevgeni hüüdnimi tatarlane (vene keeles tatarin). Praegu on Jevgeni silmade all sinikad, kuna umbes nädal aega tagasi kukkus ta kusagil portsu otsa ja sai kolakat (umbes 27.-
4. jaanuaril). 02.02.2024 oli koos perega kodus, kui kell 23.40 helises uksetelefon, kus kuulis Jevgeni häält, kes kutsus ta välja. Ta väljus trepikojast ning nägi autode taga Jevgenit, kellel oli kaasas 0,5-liitrine pudel Agnest. Jevgeni jõi oma alkoholi, tema Jevgeniga koos ei joonud. Jevgeni süüdistas teda sellest, et ta kohtlevat enda tütart Pt jõhkralt ning et ta kirjutaks kogu oma vallas- ja kinnisvara tütre nimele. Vestluse ajal näitas Jevgeni talle klassikalist ehitusnuga (tera pikkus umbes 7 cm), noal oli musta värvi, sinise randiga käepide. Jevgeni ütles, et kui ta oma vara tütre nimele ei kirjuta, siis ta raiub tema käed ära. Samuti demonstreeris Jevgeni jutuajamise käigus oma haamerkirvest, mis meenutas matšeetet. Vestlesid Jevgeniga umbes pool tundi, liikusid esimese trepikoja juurde, kuhu tuli R R. R ei tunne Jevgenit, R ja Jevgeni vestlesid vangla teemal. Pärast vestlust läks R koju, tema jäi Jevgeniga trepikoja juurde seisma. Umbes poole 22 tunni pärast tuli R välja ning läks xxx bensiinijaama. Ümber maja kõndides kohtasid xxx asuva maja juures Ri, läksid kolmekesi esimese trepikoja juurde ja hakkasid vestlema. Kui seisid trepikoja juures, lõi Jevgeni Rile rusikaga näkku. See juhtus väga ootamatult ja sellele ei eelnenud Ri poolt mingit agressiooni. Löögist R ei kukkunud, jäi jalule seisma, Jevgenit vastu ei löönud. Kaitsmaks Ri ja iseennast võimaliku kallaletungi vastu, lõi ta Jevgenit ühel korral parema käe rusikaga ja teisel korral vasaku käe rusikaga näo piirkonda. Kuna teadis, et Jevgenil on kaasas nuga ja haamerkirves, ei oleks tal olnud mõtet püüda talle sõnadega midagi selgitada. Tema antud hoobist vankus Jevgeni tahapoole, põrkas vastu seina, tuli trepikoja ukseesisest trepist alla. Sai aru, et võtab kirve välja, suundus trepikoja sissepääsu poole ja märkas Jevgeni paremas käes vutlaris olevat haamerkirvest. Hüppas trepikotta, Jevgenil ei olnud verd näo peal, tema hoobid tabasid Jevgenit kulmu pihta. Nägi läbi ukseklaasi, et Jevgeni tonksas Ri jalaga, R kukkus trepikoja sissepääsu esiselt platvormilt alla ning jäi selili maapinnale lamama. Jevgeni hüppas trepikoja sissepääsu esiselt platvormilt alla Ri juurde, kummardus Ri kohale ja lõi teda. Kui Jevgeni oli ära läinud, väljus ta trepikojast, nägi, kuidas politseinikud pidasid Jevgeni kinni. Läks Ri juurde ja tõstis ta selja tagant püsti, nägi, et Ril oli silma all nahk ära rebitud. R viidi haiglasse.
5. Kõrvutades süüdistatava ütlusi tunnistaja ja kannatanu ütlustega on selge, et sarnaselt tapmise episoodiga on siingi Jevgeni Nurtdinovi ütlused pigem ennastõigustavad ja enda osalust pisendavad. Kohtu hinnangul on kannatanu ja tunnistaja ütlused aga kooskõlas 21.05.2024 koostatud asitõendi vaatlusprotokolliga, kus vaadeldavaks objektiks on aadressil Sõpruse pst 206, Tallinn asuva kortermaja videokaamerate salvestised 03.02.2024 ajavahemikust kell 00:00-04:30, salvestistel olev kellaaeg on reaalajast 45 minutit ees. Kell 00:12 seisab Jevgeni Nurtdinov trepikoja ees, vahepeal liigub kaamera vaateväljast eemale ning kell 00:21 on ta taas trepikoja ees. Kell 00:32 liigub kaamera vaatevälja A P ning isikud kohtuvad prügikonteinerite juures, suhtlevad, siis eemalduvad kaamera vaateväljast. Alates 01:18 liiguvad nad xxx trepikoja ette, nad suhtlevad, Nurtdinovi käes on pudel. Kell 01:29 tõukab Nurtdinov Pt kõhu piirkonda, misjärel astub P sammu tagasi. Kell 01:37 teeb Nurtdinov parema käega löögiliigutuse Pe näo piirkonda, misjärel P tõukab oma vasaku käega Nurtdinovi käe ära ning tõmbub eemale. Kell 01:37 võtab Nurtdinov oma jopepõuest pikliku kujuga eseme. Kell 01:39 on näha, kuidas Nurdinov seisab näoga Pe poole ning teeb oma paremas käes oleva pikliku kujuga esemega lööki imiteeriva liigutuse Pe suunas, misjärel astub P sammu tagasi. Kell 01:40 paneb Nurtdinov pikliku kujuga eseme endale jopepõue ning liigub Pe juurde, Nurtdinov žestikuleerib intensiivselt kätega, liigutab intensiivselt oma keha ning imiteerib löögiliigutusi Pe suunas. Samal ajal P seisab ning hoiab käsi jopetaskus. Kell 01:42 on Nurtdinovi paremas käes terariista meenutav ese. Kell 01:43 ei ole Nurtdinovi käes enam terariista meenutavat eset, kell 01:47 teeb Nurtdinov parema rusikaga imiteeriva liigutuse Pe suunas, kes tõmbub eemale. Kell 02:44 liigub nende juurde R R, kes vahepeal siseneb trepikotta ning kell 02:59 tuleb uuesti välja ning liigub Nurtdinovi ja Pe juurde. Kell 03:05 liigub R teistest eemale, seejärel kell 03:13 on näha jälle kõiki kolme meesterahvast. Kell 03:34 teeb Nurtdinov parema jalaga kaks löögiliigutust õhku, kell 03:38 hoiab mõned sekundid Pe õlapiirkonnast kinni. Kell 03:49 teeb Nurtdinov parema käega löögiliigutuse Pe pea piirkonna suunas, P tõmbab pea alla ning löök tabab tema kukalt, P eemaldub, teeb viskeliigutuse, Nurtdinovi juurest lendab mööda mingi ese. Siis läheneb P intensiivselt Nurtdinovile ning mõlemad meesterahvad haaravad üksteisest kinni, on füüsilises kontaktis. Kell 03:50 tõukab P kätega Nurtdinovit seljast ning lükkab teda trepikoja esiselt eemale. P siseneb trepikotta. Kell 03:50 liigub Nurtdinov taas trepikoja ette ja võtab midagi jopepõuest. Seejärel on näha, kuidas Jevgeni teeb löögiliigutuse millegi/kellegi suunas. Nurtdinovi käes on pikliku kujuga ese, millega teeb löögiliigutuse, kuid ei ole näha kelle või mille suunas. Kell 03:50 hoiab Nurtdinov kellegi kätt ja teeb parema käega löögiliigutuse. Järgnevate 23 sekundite jooksul on jätkuvalt näha, kuidas Nurtdinov räägib kellegagi ning kuidas tõstab korduvalt enda parema käe, kus ta hoiab pikliku kujuga eset üles. Kell 03:51 võtab Nurtdinov hoogu ning teeb justkui löögiliigutuse jalaga, pärast seda liigub eemale ning tema tegevus ei ole nähtav. Kell 03:52 võtab Nurtdinov hoogu ning teeb taas justkui löögiliigutuse jalaga, samuti on näha kuidas ta enda paremas käes oleva pikliku kujuga esemega intensiivseid liigutusi teeb. Kell 03:54 on Nurtdinovi vasakus käes terariista meenutav ese. Kell 03:55 on Nurtdinovi paremas käes pikliku kujuga ese ning vasakus käes terariista meenutav ese. Kell 03:59 sõidab xxx kortermaja ette kiirreageerijate sõiduk, kell 04:00 sõidab veel üks kiirreageerijate sõiduk ning kell 4:03 kiirabi sõiduk.
6. Seega on salvestiselt näha Jevgeni Nurtdinovi negatiivne meelestatus ning temapoolne ründava käitumise alustamine A Pe suhtes, kes on korduvalt sunnitud Jevgeni Nurtdinovist taganema. Jevgeni Nurtdinovi agressiivsust ilmestavad ka temal käes olevad nuga ja kirves. Kirve olemasolu ei eitanud ka Jevgeni Nurtdinov ise. Kirve ja noa olemasolu toetab ka tõsiasi, et Jevgeni Nurtdinovi kinnipidamisel võeti temalt ära kirves ja nuga.
7. Asitõendi vaatlusprotokollis kajastatu ning kannatanu ja tunnistaja ütlused kogumis toetavad veenvalt süüdistuses märgitut, mille kohaselt lõi Jevgeni Nurtdinov 03.02.2024 Tallinnas aadressil xxx, asuva maja juures R Rit vähemalt korra tahtlikult rusikaga pea piirkonda, mille tagajärjel kannatanu kukkus maha. Peale seda lõi Jevgeni Nurtdinov R Rit jalaga tahtlikult vähemalt kaks korda rindkere piirkonda paremale poole. Asjaolu, et tunnistaja ütluste kohaselt pärast esimest rusikalööki kannatanu ei kukkunud, ei tähenda mitte seda, et kannatanu ei oleks Jevgeni Nurtdinovi tehtud löögist üldse kukkunud, vaid seda, et lööke võis olla rohkem ning kõike tunnistaja ei näinud. Kohus arvestab nii tunnistaja ütlusi, et läks vahepeal trepikotta kui ka seda, et kogu sündmus ei toimunud kaamerate vaateväljas.
8. Samas ei eitanud kannatanu löömist Jevgeni Nurtdinov ise ning kirjeldas, kuidas lõi kannatanut vastu lõuga, kannatanu lendas ning kui R maandus, siis ei liikunud.
9. Selline süüdistatava käitumine on kooskõlas ka sündmust pealt näinud tunnistaja I Ii ütlustega. Tunnistaja 04.03.2024 antud ütluste kohaselt valmistus veebruarikuu alguses ühel reede öösel vastu laupäeva magama minekuks, kui umbes kella 01.00 paiku kuulis maja ees lärmi. Oli mitme inimese karjumise hääl. Kui lärm oli umbes 15-20 minutit kestnud, sai aru, et see tuleb kuskilt tema akna lähedalt, läks ribikardina vahelt vaatama. Kortermaja ees seisid kolm meesterahvast, kes omavahel karjusid. Nägi, kuidas pikemat kasvu meesterahvas jooksis trepikotta, lühemat kasvu ja keskmist kasvu meesterahvas karjusid edasi. Vahepeal läks akna juurest ära, mõne minuti pärast läks uuesti akna peale vaatama ja nägi, kuidas keskmist kasvu meesterahvas lõi käega lühemat kasvu meesterahvast näo piirkonda, tundus, et lööja käsi oli rusikas. Selle peale lendas lühemat kasvu meesterahvas pikali. Pärast löögi nägemist läks kohe akna pealt ära, sest mõtles, et äkki lööja vaatab ja näeb teda. Oli paar minutit akna pealt ära, kuulis ainult karjumist. Kui uuesti akna peale vaatama läks, siis oli see lühemat kasvu meesterahvas püsti ja tuikus edasi-tagasi. Tundus olevat päris purjus. Pani korraks ribikardina ette. Kuulis kõva pauku, ei tea, kas see oli löögist või sellest, et keegi kukkus või lõi vastu posti. Võttis ribikardina eest ära ja vaatas uuesti. Siis nägi, kuidas lühemat kasvu meesterahvas oli uuesti pikali, umbes samas asendis kägaras nagu enne, siis ta enam ei liigutanudki. Mõtles, et kutsub kiirabi, et äkki inimene on viga saanud ja on midagi tõsist, helistas Häirekeskusesse.
10. Häirekeskusele tehtud kõned on kajastatud vaatlusprotokollides. 19.02.2024 asitõendi vaatlusprotokollis on vaadeldud 03.02.2024 kell 03:08 tehtud kõnet Häirekeskusele, kus eesti 24 keelt kõnelev mees palub saata politsei, kuna tema akna taga on purjus inimesed, käib kaklus, peksavad üksteist, tema tahaks magada. Helistaja annab teada, et üks saab hullult peksa, üks juba mitu korda lendas, üks pani jalaga ja vastu nägu, sellised tugevad löögid käisid. Aadress on xxx teine sektsioon.
11. 19.02.2024 asitõendi vaatlusprotokollis on vaadeldud ka 03.02.2024 kell 03:11 tehtud kõnet Häirekeskusele, kus sama eesti keelt kõnelev mees teatab, et helistas enne politseisse ning tahab nüüd öelda, et üks inimene on täitsa pikali maas, ei liiguta ennast, sai mitu lööki ja enam ei tõuse. Näeb aknast, tahab ise magama minna, aga tema öörahu rikutakse.
12. Kannatanu suhtes vägivalla tarvitamist süüdistuses kirjeldatud viisil ja ajal toetavad ka kannatanu läbivaatus ja kannatanul tuvastatud vigastused. R Ri läbivaatus on toimunud 03.02.2024 kell 05:30 ning kuriteojälgede kirjeldusena on protokollis märgitud isiku näol vasaku silma all marrastus, vasaku käe keskmisel sõrmel marrastus. Vastavalt 03.02.2024 koostatud kiirabikaardile jõudis kiirabi sündmuskohale xxx, Tallinn kell 03:18, R R tervise kohta on kokkuvõtvalt märgitud trauma – vasakul pool sarna piirkonnas turse, marrastused ja haav, lisaks marrastused nina piirkonnas ja vasaku labakäe seljal. Ambulatoorses epikriisis on R Ri 03.02.2024 antud diagnoosina märgitud obj. nina paistetus, kerge deformatsioon, vas. silmaümbruse hematoom, vas. silmaalune marrastus, ninaluude murd, kompuutertomograafia leiuna märgitud ninaluude olulise nihketa murd.
13. Arvestades kannatanul tuvastatud tervisekahjustusi on usutav, et Jevgeni Nurtdinovi poolt kannatanut tabanud löök oli tugev ning põhjustas R Rile füüsilist valu. Ei ole ka kuidagi usutav, et isik, keda jõuliselt lüüakse ning kes saab löögist ninaluumurru, ei tunneks valu. Kuna Jevgeni Nurtdinov tekitas kannatanule valu põhjustanud tervisekahjustuse, on tuvastatud, et Jevgeni Nurtdinov pani kannatanu suhtes toime vägivallateo. Seejuures arvestab kohus, et ka keskmise objektiivse kõrvaltvaataja (tunnistaja I Ii) seisukohast vaadatuna oli kannatanule suunatud vägivald intensiivne.
14. Kuna süüdistatava poolt kannatanu suhtes vägivalla tarvitamine toimus kortermaja ees, kus tavapäraselt elab palju inimesi ning mis ei ole vähekäidav või piiratud juurdepääsuga koht, on tegu toime pandud avalikus kohas. Korrakaitseseaduse (KorS) § 55 lg 1 p 1 kohaselt on avalikus kohas keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt. Järelikult on Jevgeni Nurtdinovile süüdistuses õigesti ette heidetud KorS § 55 lg 1 p 1 rikkumist.
15. Süüdistuse kohaselt häiris Jevgeni Nurtdinov kõrvalise asjasse mitte puutuva isiku I Ii rahu ja turvatunnet. Riigikohus on märkinud, et avaliku korra rikkumisena saab vaadelda vaid tegu, millega rikutakse seda pealt nägevate kõrvaliste, asjasse mittepuutuvate isikute avalikku õigusrahu piisavalt intensiivselt ning rikkumise intensiivsuse hindamisel tuleb silmas pidada avaliku korra olemust. Kuivõrd avaliku korra sisustamine on väärtushinnanguline, tuleb avaliku korra ja avaliku õigusrahu rikkumise kindlakstegemisel anda juhtunule hinnang kogu sündmustiku konteksti silmas pidades (3-1-1-60-10 p-d 14 ja 15.3).
16. Kuigi tunnistajana üle kuulatud I I nägi toimunut eemalt, s.o koduaknast, ei tähenda see, et tema õigusrahu rikkumine ei oleks olnud intensiivne. Vastupidi, just seetõttu, et ta oli sündmusest tõsiselt häiritud, helistas ta korduvalt Häirekeskusele ning seda vaatamata sellele, 25 et oli ise sündmuse toimumise ajal turvaliselt toas. Kohtu hinnangul on igati loogiline, et isik, keda olukord tegelikult ei häiri, ei võta tarvitusele ka abinõusid negatiivse sündmuse lõpetamiseks. Antud juhul aga helistas tunnistaja Häirekeskusele nii enda öörahu tagamiseks kui ka kannatanu kaitseks. Heilstamine Häirekeskusele kinnitab, et antud juhul sai I Ii avalik õigusrahu rikutud piisavalt intensiivselt.
17. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et on täidetud

§ 263lg 1 p 1 süüteokoosseisu objektiivsed tunnused.

Subjektiivsest küljest eeldab eelnimetatud paragrahvis sätestatud tegu tahtlust ning kohtu hinnangul on süüdistatava käitumises tuvastatud vähemalt kaudne tahtlus. Jevgeni Nurtdinov, lähenedes avalikus kohas, s.o kortermajade juures, agressiivselt meelestatuna kannatanule, kasutades kannatanu suhtes ka vägivalda ning vehkides nii noa kui ka kirvega, pidi võimalikuks pidama ka süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönma seda. Kuigi I I nägi sündmust pealt enda koduaknast, millest saab järeldada, et süüdistatav teda ei näinud, ei välista see süüdistatava käitumises tahtlust. Siinjuures lähtub kohus juba eespoolviidatud teo toimepanemise kui igapäevaselt tihedalt isikute poolt kasutatavast kohast ning mis Pb aluse uskuda, et Jevgeni Nurtdinov pidi võimalikuks pidama ka asjasse mittepuutuvate isikute õigusrahu häirimist ja möönma seda. Seda enam, et tunnistaja I I kuulis ka kõva karjumist ning just lärmi tõttu ei saanud ta magada. Asjaolu, et süüdistatav ei pööranud võimalusele häirida enda karjumise ja vägivallaga kõrvalistele isikutele tähelepanu, olles nö pimestatud iseenda vihast kannatanu suhtes, ei välista ega vähenda süüdistatava vastutust avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise eest. 103. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud ning Jevgeni Nurtdinov tuleb süüdi tunnistada avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise eest, kui see on toime pandud vägivallaga, s.o

§ 263lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.

1. Õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Salvestiselt on selgelt näha, et agressiivne pool algusest peale oli jällegi Jevgeni Nurdtinov, kes esimesena ründas nii A Pt kui ka kannatanut. Asjaolu, et A P tõrjus Jevgeni Nurtdinovi lööke, ei tähenda sündmust kui tervikut arvestades kuidagi seda, et Jevgeni Nurtdinov oleks järsku olnud hädakaitses. Seda enam, et just Jevgeni Nurtdinov oli isikuks, kes läks A Pe elukohta, võttes kaasa ka noa ja kirve. Sellega püüdis ta kindlustada enda üleolekut ja tõsiseltvõetavust ehk kohus loeb usutavaks tunnistaja A Pe ütlused, mille kohaselt nõudis ta A Pelt viimasele kuuluva vallas- ja kinnisvara kirjutamist tütre P Pe nimele. Kuivõrd Jevgeni Nurtdinov ei eitanud P Pel esinevaid vaimseid probleeme, kuid sellekohast abi ta P Pele erinevalt P Pe vanematest ei otsinud, on kohtu hinnangul ka usutav, et P Pe vanemad hoolisid tütrest. Seega Jevgeni Nurtdinovi esitatud põhjustel (väidetav vanemate poolne hoolimatus ja vägivald P Pe suhtes) sündmuskohta minemiseks ja P Pe vanematega kontakti otsimiseks puudus mistahes tõsiseltvõetav vajadus. Tsiviilhagi
2. KrMS § 310 lg 1 kohaselt juhul, kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Sama sätte lõike 4 järgi peab isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). 26 VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Vastavalt VÕS §-le 1045 lg 1 p 5 on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanule omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kuna käesoleva otsusega mõistab kohus süüdistatava kannatanule varalise kahju tekitamises süüdi, on kahju kannatanule tekkinud järelikult süüdistatava õigusvastase tegevuse tagajärjel ning süüdistatav vastutab tema poolt tekitatud kahju eest.
3. Antud asjas on esitatud kannatanu xxx AS Jevgeni Nurtdinov vastu tsiviilhagi VÕS § 1043 alusel õigusvastaselt tekitatud varalise kahju hüvitamiseks summas 20,70 eurot, s.o varastatud kauba väärtuses. Kohtu seisukoht
4. VÕS § 128 lg 2 kohaselt on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Vastavalt sama sätte lõikele 3 hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.
5. Käesolevas kriminaalasjas kattuvad toimepandud süüteo (varguse) kohta käivad ja esitatud tsiviilhagi aluseks olevad faktilised asjaolud. Hagi aluseks olev sündmus ja kannatanule tekitatud kahju on tõendatud kriminaaltoimiku materjalidega, mille alusel kohus asub seisukohale, et varalise kahju tekitamise eest vastutab vastavalt süüteo asjaoludele süüdistatav. Samuti ei saanud süüdistatava ja tema kaitsja eest jääda varjatuks need asjaolud, millele kannatanu tsiviilhagi oli rajatud. Antud juhul on tegemist õiguslikult lihtsa nõudega, mille aluseks olevad faktilised asjaolud on määravas osas hõlmatud süüdistuse alusfaktidest. Seetõttu oli süüdistataval ja tema kaitsjal kohtueelse menetluse lõpuleviimisel saadud andmete alusel mõistlik võimalus hinnata kannatanu tsiviilhagi põhjendatust ning esitada soovi korral sellele omapoolseid tõendeid ja vastuväiteid. Kuna süüdistatav ja tema kaitsja ei ole esitanud teistsuguseid tõendeid varastatud kauba väärtuse kohta, lähtub kohus esitatud tsiviilhagist ning rahuldab xxx AS tsiviilhagi täies ulatuses. Karistus 109.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 110. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks isiku süüle tuleb

§ 56

kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (RKL 3-1-1-6-17 p 9). 111. Kohus luges tõendatuks, et Jevgeni Nurtdinov pani toime

§ 113

lg 1, § 404 lg 1, § 263 lg 1 p 1 ja § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritavad kuriteod. Raskeim neist on tapmine (

§ 113

lg 1), mille järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on seadusandja 27 näinud ainsa karistusliigina ette vangistuse 6-15 aastat. Karistuse keskmiseks määraks on seega 10 aastat ja 6 kuud. 112. Kohtu hinnangul Pvad süüdistatava teo olemus, s.o kannatanu suhtes tarvitatud vägivalla intensiivsus (löökide rohkus) ning ulatuslikud tervisekahjustused piisava aluse mõista karistus sanktsiooni keskmisest määrast kõrgemal. Seda enam, et kohtus tuvastatu kohaselt Q Q vastupanu ei osutanud ning oli täielikult Jevgeni Nurtdinovi meelevallas. Kohus nõustub prokuröriga, et sisuliselt jättis Jevgeni Nurtdinov Q Qi põrandale surema, tundmata muret kannatanu tervisliku seisundi osas, minnes enda ütluste kohaselt elukaaslast otsima ja peale seda viina jooma. Kuigi Jevgeni Nurtdinov on kohtus tehtut kahetsenud, s.o esineb karistust kergendav asjaolu, nõustub kohus prokuröriga selleski, et kergendaval asjaolul ei saa olla sedavõrd ulatuslikku mõju, et see tingiks Jevgeni Nurtdinovi sanktsiooni miinimummäära juurde jääva karistusega. Siinjuures arvestab kohus Jevgeni Nurtdinovi ütlusi tervikuna, s.o kahetsuse avaldamise juures ka tema ennastõigustavaid ja vastutust pisendavaid ütlusi, samuti ütlusi, milles toob välja vangistuse negatiivse mõju talle endale (pikaajalise vangistuse korral on ta vabanedes juba vana). Samuti avaldas Jevgeni Nurtdinov, et tegu on talle halvasti mõjunud ning ta peab võtma antidepressante ja unerohtu, kuid sellekohaseid tõendeid ta esitanud ei ole. Teatavasti ei ole eelnimetatud ravimid vabamüügis ning vastavate rohtude väljakirjutamist peaks olema ka kerge tõendada. Seega ka tema seisundi pärast kuriteo toimepanemist võib lugeda teatud määral ülepaisutatuks ning tema selgitused lähtuvad pigem taaskord temast endast ehk siis lootusest saada võimalikult väike karistus. Eelnevat kokku võttes leiab kohus, et prokuröri poolt taotletud karistus – 11 aastat vangistust - on põhjendatud ja vastab Jevgeni Nurtdinovi süü suurusele. 113.

§ 404

lg 1, § 199 lg 2 p 9 ja § 263 lg 1 p 1 sanktsiooniks on rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus.

1. Jevgeni Nurtdinov on isik, keda on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, tema karistatuse andmed ei ole karistusregistrist kustunud. Viimati karistati Jevgeni Nurtdinovit 08.10.20218 otsusega vangistusega 4 aastat 2 kuud ja 21 päeva, mille kandmiselt ta vabanes 03.06.
2. Järelikult pani ta uue raske kuriteo toime juba ligikaudu aasta ja 7 kuu pärast. Seega ilmselgelt ei ole rahaline karistus piisav selleks, et mõjutaks isiku käitumist õiguskuulekuse suunas ning tagaks tema normikohase tegevuse. Samuti puudub kohtul igasugune usk, et rahaline karistus oleks Jevgeni Nurtdinovi poolt täidetav. Kuivõrd viimase kohtuotsusega karistati Jevgeni Nurtdinovit muuhulgas varavastase kuriteo toimepanemise eest ning Jevgeni Nurtdinov jätkas varavastaste kuritegude toimepanemist, siis selline käitumine viitab süüdlasel endal legaalsete sissetulekute ebapiisavusele, millest saab järeldada, et isik ei ole oma majandusliku olukorra tõttu rahalise karistuse kandmiseks piisavalt maksevõimeline. Samuti lasuvad süüdistataval rahalised kohustused temalt väljamõistetavate kriminaalmenetluskulude ja tsiviilhagi näol. Olukorras, kus süüdistataval puuduvad rahalised vahendid, ei ole ka objektiivselt võimalik rahalist karistust kohaldada. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et süüdistatava suhtes ei ole võimalik kohaldada sanktsioonis ettenähtud kergemat karistuse liiki ning süüdistatavat tuleb ka

§ 404lg 1, § 199 lg 2 p 9 ja § 263 lg 1 p 1 järgi karistada vangistusega.

Vangistuse keskmiseks määraks on 2 aastat ja 6 kuud vangistust. 115.

§ 404

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisel hindab kohus Jevgeni Nurtdinovi süü keskmisest suuremaks. Kohus arvestab, et süütamise pani Jevgeni Nurtdinov toime kortermajas, kus oht kahjustada paljude inimeste tervist ja vara on suur. Selline teadmine aga Jevgeni Nurtdinovit ei heidutanud. Tema jaoks oli oluline vaid varjata varasemat tema enda poolt sooritatud kuritegu (tapmist) ehk et esines ka karistust raskendav 28 asjaolu, s.o süüteo toimepanemine teise süüteo (tapmise) varjamiseks. Jevgeni Nurtdinov lähtus vaid iseenda heaolust ja sellest, kuidas võimalikust eesootavast karistusest pääseda. Süütamist toime pannes ei kahjustanud ta mitte üksnes Q Qi vara, vaid ka Q Qi surnukeha, millega põhjustas täiendavaid kannatusi Q Qi lähedastele. Arvestades aga karistust kergendavat asjaolu, s.o puhtsüdamlikku kahetsust, leiab kohus, et Jevgeni Nurtdinovi süü suurusele vastab vangistus 2 aastat 6 kuud. 116.

§ 199

lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisel hindab kohus Jevgeni Nurtdinovi süü keskmisest väiksemaks. Kuigi kohtu hinnangul pani Jevgeni Nurtdinov teo toime süstemaatiliselt, oli praegusel juhul tegemist kahe episoodiga, kus varastatu väärtus ei olnud suur. Samas on prokurör õigustatult märkinud, et 30.01.2024.a episoodis on eesmärgiks olnud lisaks ka teise kuriteo toimepanemiseks vajalike vahendite hankimine, mitte üksnes sissetulekute puudumise tõttu söögi ja joogi varastamine. Arvestades aga ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist leiab kohus, et Jevgeni Nurtdinovi süü suurusele vastab 8 kuud vangistust. 117.

§ 263

lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisel hindab kohus Jevgeni Nurtdinovi süü keskmiseks. Kannatanu suhtes tehtud löögid olid küll tugevad, kuid lööke ei olnud palju ning puuduvad andmed, et kannatanu tervisekahjustused oleksid kannatanu igapäevaelu oluliselt häirinud või takistanud. Samas on prokurör taaskord asjakohaselt välja toonud, et Jevgeni Nurtdinov jättis teadvuseta kannatanu mitmekümneks minutiks talvisel ajal hange lebama ning R R sai abi üksnes tänu sellele, et I I helistas Häirekeskusesse. Arvestades aga ka karistust kergendavat asjaolu kahetsust ja raskendavate asjaolude puudumist, leiab kohus, et Jevgeni Nurtdinovi süü suurusele vastab 2 aastat vangistust. 118. Kohus asub seisukohale, et Jevgeni Nurtdinovi käitumine ei ole ühiskonnas aktsepteeritav ning enda kuritegelike hoiakute muutmiseks ja ühiskonnas turvatunde tagamiseks on tema ühiskonnast pikemaks ajaks eemaldamine vajalik. Vangistuses viibides on Jevgeni Nurtdinovil võimalik enda käitumist analüüsida ning tal on aega mõelda, milliseid samme tuleks edaspidise elu õiguskuulekaks muutmiseks astuda. Arvestades, et Jevgeni Nurtdinovil on ka kaks kehtivat kriminaalkaristust, on Jevgeni Nurtdinovi käitumine kohtu hinnangul kuritegelik ning antud juhul vastab Jevgeni Nurtdinovile mõistetav liitkaristus isiku süü suurusele, arvestab õiguskorra kaitsmise huve ning on kooskõlas karistuse üld- ja eripreventiivsete eesmärkidega. On oluline, et Jevgeni Nurtdinov mõistaks oma käitumise ohtlikkust ja tagajärgi ning kannaks ka tehtu eest vastutust. Mõistetud karistus Pb ühiskonnale selge signaali, et inimelu tuleb väärtustada ning alkoholi kuritarvitamine ei vähenda toimepandud teo tagajärgi või vastutuse ulatust, igale kuriteole järgneb sellele vastav karistus. 119.

§ 68

lg 1 kohaselt eelvangistus, kaasa arvatud väljaandmis- ja loovutamisvahistuses viibitud aeg, arvatakse karistusaja hulka. Vastavalt isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokollile peeti Jevgeni Nurtdinov kinni 03.02.2024 ning vahistati Harju Maakohtu 05.02.2024 kohtumääruse alusel. Seega tuleb Jevgeni Nurtdinovi suhtes kohaldatud tõkend vahistamine jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni ning arvates eelvangistuse karistusaja hulka, tuleb ärakandmisele kuuluva vangistuse kandmise alguseks lugeda 03.02.2024.a. Menetluskulud

1. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 3,4,9 29 kohaselt ekspertiisitasud, määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelses menetlus ja kohtus ning süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha esimese astme kuriteo toimepanemise eest.
2. Kohus toob välja kohtule esitatud ekspertiisid koos maksumusega: 24E-GE00138-01 – 210 eurot. 24E-GE00201-01 – 1330 eurot (proove 6, ühe ühiku hind 210 eurot ja varem analüüsitud DNA profiilide võrdlemise ekspertiis 70 eurot). 24E-GE00347-01 – 630 eurot ( proove 3, ühiku hind 210 eurot). 24E-AOS00149-01TLN63 – 1150,50 eurot. 24E-TU00006-01 – 688 eurot. 24E-AP00001-01 – 4635 eurot. 24E-AP00004-01 – 309 eurot. 24E-GE00295-01 – 1050 eurot (5 ühikut, ühiku hind 210 eurot). 24E-TR00003-01 – 502 eurot. 24E-GE00285-01 – 840 eurot (4 ühikut, ühiku hind 210 eurot). 24E-GE00403-01 – 1470 eurot (7 ühikut, ühiku hind 210 eurot). 24E-GE00516-01 – 210 eurot (3 ühikut, ühiku hind 70 eurot) 24E-GE00156-01 – 3150 eurot. 24E-SS00018-01 – 302 eurot. 24E-SS00027-01 – 302 eurot.
3. Loetletud ekspertiisitasudest palus prokurör jätta riigi kanda järgmised ekspertiisitasud: 24E-GE00156-01 – 3150 eurot; 24E-SS00018-01 – 302 eurot ja 24E-SS00027-01 – 302 eurot. Ekspertiisitasudest palus prokurör välja mõista 13024 eurot. Prokurör põhjendas rohkete ekspertiiside vajadust sellega, et sündmuskoht oli süüdatud ja seda ilmselgelt eesmärgiga hävitada seal asunud tõendusteave. Sellisel juhul on vaja ühest küljest asuda tõendama nii süütamist kui ka koguma ekspertiisimaterjali sealt, kus see on süütamisest ja kustutustöödest hoolimata säilinud. Jevgeni Nurtdinov rääkis alles kohtus ristküsitlusel esimest korda oma seostest Q Qi surma ja tema korteri süütamisega. Seega ajal, kus nimetatud ekspertiisid määrati, esines põhjendatud vajadus koguda tõendeid süüdistatava seose kohta kuriteo toimepanemisega.
4. Kohus nõustub täielikult prokuröri seisukohaga ning prokuröri poolt nimetatud asjaoludest tulenevalt leiab samuti, et ekspertiisid olid vajalikud ja põhjendatud ning ekspertiisitasud tuleb süüdistatavalt välja mõista, jättes riigi kanda prokuröri poolt näidatud ekspertiisitasud.
5. Jevgeni Nurtdinovi määratud kaitsja vandeadvokaat Karine Nersesjani tasu kohtueelses menetluses osalemise eest on kokku summas 2110,60 eurot (322,08; 246,44; 203,74; 131,76; 61; 91.50; 1054,08), mille prokurör palus jätta riigi kanda. Kohtumenetluses on kaitsja tasu kokku summas 4882,44 euro ulatuses, mis tuleb välja mõista Jevgeni Nurtdinovilt riigituludesse.
6. Samuti tuleb KrMS § 175 lg 1 p alusel Jevgeni Nurtdinovilt välja mõista süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on vastavalt KrMS § 179 lg 1 p 1 esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammäära, s.o 2215 eurot.
7. Selleks, et kohtuotsus oleks täidetav ning et mitte asetada Jevgeni Nurtdinovit raskesse majanduslikku olukorda, võimaldab kohus Jevgeni Nurtdinovil tasuda menetluskulud 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates (KrMS § 180 lg 3, KrMS § 313 lg 1 p 7, 12). Kohtu 30 määratud 12-kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõendid
8. KrMS § 306 lg 1 p 13 kohaselt peab kohus kohtuotsuse tegemisel lahendama küsimuse, kuidas toimida asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud, arestitud või konfiskeerimisele kuuluvate muude objektidega. Vastavalt kohtule esitatud süüdistusaktile on kriminaalasja materjalide juures järgmised asitõendid: - 02.02.2024.a aadressil xxx teostatud sündmuskoha vaatluse käigus leitud ja ära võetud asitõendid ning puuteproovid: sulamiskahjustustega plastikust pudel voodi pealt (pakend nr 1_SKV), pudelikork voodi pealt (pakend nr 2_SKV), tulemasin põlenud porolooni ribade vahelt (pakend nr 3), porolooni tükk madratsist (pakend nr 4_SKV), põlenud jope diivani pealt (pakend nr 5), mobiiltelefon ümbrises põlenud diivani pealt (pakend nr LT8578905), põlenud spordipüksid põlenud diivani pealt (pakend nr 7), teksapüksid põlenud diivani pealt (pakend nr 8), pusa G-STAR (pakend nr 9), kampsun põlenud diivani pealt (pakend nr 10), padi põlenud diivani pealt (pakend nr 11), pusa „Dunavone“ (pakend nr 12), e-sigarett põlenud diivani pealt (pakend nr 13), sulamiskahjustustega plastikust ese (pakend nr 15_SKV), 3 pitsi kööginurga kraanikausilt (pakend nr 19, pakend nr 20, pakend nr 21), 2 jalatsi jälje tõmmist želatiinkilel põrandalt vaiba alt elutoas (pakend nr 23, pakend nr 24), puuteproov seinalt korteriukse ülemise ukseluku kohalt (pakend nr 25), puuteproov ukseraamilt korteriukse ülemise ukseluku kohalt (pakend nr 26), puuteproov korteriukse ülemise ukseluku lukukeelelt (pakend nr 27) ja pleed elutoa diivanilt (pakend nr 28) asuvad Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn /VI kd tl 229/. - 03.02.2024.a kahtlustatava Jevgeni Nurtdinovi kinnipidamise käigus ära võetud esemed kirves valge sideme sees (pakend nr KP1), relvalaadne ese „Walther“ (pakend nr KP2), aluspüksid; (pakend nr KP3) ja nuga tupes (pakend nr KP4) asuvad Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn /VI kd tl 228/. - 03.02.2024.a kahtlustatava Jevgeni Nurtdinovi läbivaatuse käigus ära võetud esemed ja proovid: küünealused kaapeproovid 10tk (pakend nr ILV 2), lahtised esemed isiku taskutest (pakend nr ILV 3), musta värvi tulemasin kirjaga CRICKET (pakend nr ILV 12) asuvad Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn /VI kd tl 228/. - 05.02.2024.a laiba vaatluse käigus pakendatud põlemise kahjustustega sinist ja rohelist tooni dressipluus (pakend nr 1) asub Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn /VI kd tl 228/. - 29.02.2024.a aadressil xxx teostatud sündmuskoha vaatluse käigus pakendatud verepritsmetega elutoa parempoolne akna kardin (pakend nr 1) ja veremäärdumisega elutoa akna vasakpoolne kardin (pakend nr 2) asuvad Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn /VI kd tl 227/. - 14.03.2024.a asitõendi vaatluse käigus võetud puuteproovid: verekahtlasest jäljest spordipükste vasakpoolse sääre esikülje ülemisel osal (pakend nr 7.1), verekahtlasest jäljest spordipükste vasakpoolse sääre vasakpoolsel küljel, keskosal, valget värvi triibul (pakend nr 7.2), verekahtlasest jäljest spordipükste vasakpoolse sääre esikülje keskosal (pakend nr 7.3), verekahtlasest jäljest pusa sisemise krae välisküljel, tõmblukust vasakul pool (pakend nr 9.1), 5 / 16 verekahtlasest jäljest pusa sisemise krae siseküljel, tõmblukust vasakul pool, krae serval (pakend nr 9.2), verekahtlasest jäljest pusa tagakülje ülemisel parempoolsel osal (pakend nr 9.3), verekahtlasest jäljest kampsuni esikülje ülemisel parempoolsel osal (pakend nr 10.1), verekahtlasest jäljest padjal (pakend nr 11.1) ja verekahtlasest jäljest pusa esikülje alumisel 31 parempoolsel osal (pakend nr 12.1) asuvad Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn /VI kd tl 227/. - 15.03.2024.a aadressil xxx teostatud sündmuskoha vaatluse käigus pakendatud musta-halli kirju jope „house“ esikust (pakend nr 4) asub Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn /VI kd tl 227/. - Võrdlusmaterjal süütegeeli HOT pudel on hävitatud / VI kd tl 241-242/. - 03.02.2024.a kahtlustatava Jevgeni Nurtdinovi kinnipidamise käigus ära võetud mobiiltelefon Samsung (pakend nr KT7912135), vasaku jala musta värvi jalats Nike (pakend nr ILV 8) ja parema jala musta värvi jalats Nike (pakend nr ILV 9) on saadetud Tallinna Vanglasse Jevgeni Nurtdinovi isiklike asjade juurde /VI kd tl 248/. - 02.02.2024.a aadressil xxx teostatud sündmuskohavaatluse käigus leitud ja ära võetud märkmik (pakend nr 14) on tagastatud Q Qi emale W Wle /II kd tl 179-181/. - 03.02.2024.a kahtlustatava Jevgeni Nurtdinovi läbivaatuse käigus ära võetud lahtistest esemetest süüdistatava taskutest (pakend nr ILV 3) on SEB pangakaart, Rimi toidukaart, 1 võti ja sularaha summas 8,67 eurot tagastatud Jevgeni Nurtdinovi emale N N /V kd tl 71-73, 74-75/. - 03.02.2024.a kahtlustatava Jevgeni Nurtdinovi läbivaatuse käigus ära võetud esemed ja proovid: musta värvi kindad (pakend nr ILV 1), halli värvi kootud müts O’NEILL (pakend nr ILV 4), tõmblukuga musta värvi jope CRAFTLAND (pakend nr ILV 5), tõmblukuga kapuutsiga musta värvi dressipluus (pakend nr ILV 6), musta värvi t-särk BATMAN (pakend nr ILV 7), vasakust jalast musta värvi sokk kirjaga SPORT (pakend nr ILV 10), paremast jalast musta värvi sokk kirjaga SPORT (pakend nr ILV 11) ja halli värvi dressipüksid (pakend nr ILV 13) on saadetud Tallinna Vanglasse Jevgeni Nurtdinovi isiklike asjade juurde /VI kd tl 249- 250/. - CD plaadid, DVD-plaadid ja Blu-Ray plaat, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde. - Jevgeni Nurtdinovi telefonist Samsung Galaxy A04 (SM-xxx) tehtud koopiafail, raportfail, andmestik ja jäädvustatud fotod asuvad Politsei- ja Piirivalveameti keskkriminaalpolitsei andmehoidlas /VI kd tl 238-240/.
9. Prokuröri hinnangul tuleb eelloetletud esemetega toimida järgnevalt: 02.02.2024.a aadressil xxx teostatud sündmuskoha vaatluse käigus leitud ja ära võetud asitõendid sulamiskahjustustega plastikust pudel voodi pealt, pudelikork voodi pealt, tulemasin põlenud porolooni ribade vahelt, porolooni tükk madratsist, põlenud jope, mobiiltelefon ümbrises, põlenud spordipüksid, teksapüksid, pusa G-STAR, kampsun, padi, pusa „Dunavone“, e-sigarett, sulamiskahjustustega plastikust ese, samuti 2 jalatsi jälje tõmmist želatiinkilel ning sündmuskohalt võetud ja asitõendite lattu saadetud puuteproovid tuleb hävitada KrMS § 126 lg 2 p 4 alusel kui väheväärtuslikud asjad; Sündmuskoha vaatluste käigus leitud ja ära võetud 3 pitsi kööginurga kraanikausilt, pleed elutoa diivanilt, musta-halli kirju jope „house“ ja Jevgeni Nurtdinovilt kahtlustatavana kinnipidamise käigus ära võetud relvalaadne ese „Walther“ tuleb tagastada Q Qi emale W Wle KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel peale kohtuotsuse jõustumist; Jevgeni Nurtdinovi kahtlustatavana kinnipidamise käigus ära võetud kirves valge sideme sees tuleb konfiskeerida kui kuriteo toimepanemise vahend

§ 83lg 1 alusel ja hävitada Kr

MS § 126 lg 3 p 4 alusel peale kohtuotsuse jõustumist; Jevgeni Nurtdinovi kahtlustatavana kinnipidamisel leitud ja ära võetud aluspüksid, nuga tupes, lahtised esemed isiku taskutest ja musta värvi tulemasin tuleb tagastada Jevgeni Nurtdinovile KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel peale kohtuotsuse jõustumist; 03.02.2024.a kahtlustatava Jevgeni Nurtdinovi läbivaatuse käigus ära võetud esemed ja proovid: küünealused kaapeproovid 10tk ja laiba vaatluse käigus pakendatud põlemise 32 kahjustustega sinist ja rohelist tooni dressipluus ja 14.03.2024.a asitõendi vaatluse käigus võetud puuteproovid tuleb hävitada KrMS § 126 lg 2 p 4 alusel kui väheväärtuslikud asjad. Punane tn 15-14, Tallinn teostatud sündmuskoha vaatluse käigus pakendatud elutoa akna parempoolne ja vasakpoolne kardin tuleb tagastada tunnistaja E Ele KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel. Jevgeni Nurtdinovi telefonist Samsung Galaxy A04 (SM-xxx) tehtud koopiafail, raportfail, andmestik, millised asuvad Keskkriminaalpolitsei andmehoidlas, tuleb määrata kustutamisele pärast kohtuotsuse jõustumist ja salvestised (11 DVD-R plaati, 6 CD-R plaati, 1 BD-R plaat) – jätta kriminaalasja materjalide juurde.

1. Kuna prokuröri taotlusele vastuväiteid ei esitatud, leiab kohus, et asitõendite osas saab võtta seisukoha prokuröri poolt taotletud viisil ning seda ka relvalaadse eseme osas. Nimelt on Jevgeni Nurtdinovi kinnipidamisel temalt ära võetud relvalaadset eset Walther vaadeldud 07.03.2024 asitõendi vaatlusprotokollis. Kuna protokolli kohaselt on tegemist airsoftrelva taolise esemega ning relvaseadus selleliigilist relva ei nimeta ning seega käitlemist ei reguleeri, leiab kohus, et relva saab tagastada prokuröri poolt näidatud isikule, s.o Q Qi emale. Jevgeni Nurtdinovi ütluste kohaselt ta ise andis relva kunagi Q Qile.
2. Kohus arvestab, et alltoodud asitõendite osas on seisukoht võetud juba kohtueelses menetluses: Võrdlusmaterjal süütegeeli HOT pudel on hävitatud. Jevgeni Nurtdinovi kinnipidamise käigus ära võetud mobiiltelefon Samsung (pakend nr KT7912135), vasaku jala musta värvi jalats Nike (pakend nr ILV 8) ja parema jala musta värvi jalats Nike (pakend nr ILV 9) on saadetud Tallinna Vanglasse Jevgeni Nurtdinovi isiklike asjade juurde. 02.02.2024.a aadressil xxx teostatud sündmuskohavaatluse käigus leitud ja ära võetud märkmik (pakend nr 14) on tagastatud Q Qi emale W Wle. 03.02.2024.a kahtlustatava Jevgeni Nurtdinovi läbivaatuse käigus ära võetud esemed ja proovid: musta värvi kindad (pakend nr ILV 1), halli värvi kootud müts O’NEILL (pakend nr ILV 4), tõmblukuga musta värvi jope CRAFTLAND (pakend nr ILV 5), tõmblukuga kapuutsiga musta värvi dressipluus (pakend nr ILV 6), musta värvi t-särk BATMAN (pakend nr ILV 7), vasakust jalast musta värvi sokk kirjaga SPORT (pakend nr ILV 10), paremast jalast musta värvi sokk kirjaga SPORT (pakend nr ILV 11) ja halli värvi dressipüksid (pakend nr ILV 13) on saadetud Tallinna Vanglasse Jevgeni Nurtdinovi isiklike asjade juurde. Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) Rahvakohtunikud 33