← Eesti

1-24-7329/13

Obsah (13)§ 120§ 118§ 65§ 68§ 75§ 74§ 157§ 64§ 1573§ 56§ 121§ 69§ 180

1-24-7239 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20.02.2025. a Tallinnas Kriminaalasja number 1-24-7239 (kohtueelses menetluses 23231752080) Kohtunik Kristja

§ 120

lg 1, § 1573 lg 1 järgi Prokurör Kaspar Urmas Oja Süüdistatav VLADIMIR KUZNETSOV, isikukood: 39312250816; elukoht: xxx; kodakondsus: xxx; emakeel: xxx keel; haridus: xxx; töökoht või õppeasutus: xxx. Kriminaalkorras karistatud 2-l korral, viimati: 10.12.2020. a Harju Maakohtu otsusega

§ 118lg 1 p 1, 6 alusel ja Kr

MS § 238 lg 2 kohaselt vangistusega 3 aastat.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust 20.03.2017.

a Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistuse võrra ning liitkaristuseks mõisteti vangistus 3 aastat ning rahaline karistus 100 miinimumpäevamäära, s.o 1000 eurot.

§ 68lg 1 alusel arvestati V.

Kuznetsovi karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 2 päeva ning ärakandmata karistuseks loeti vangistus 2 aastat 11 kuud 28 päeva.

74 lg-te 1, 3 alusel jäeti täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et V. Kuznetsov ei pane 4 aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab

§ 75lg 1 p-des 1-6 ettenähtud kontrollnõudeid.

Katseaja alguseks loeti kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o 10.12.

  1. a. 09.12.
  2. a Harju Maakohtu määrusega määrati

§ 74lg 4 ja § 75 lg 2 p 2 alusel V.

Kuznetsovile käitumiskontrolli ajaks täiendav kohustus mitte tarvitada käitumiskontrolli ajal alkoholi. 21.12.2023. a Harju Maakohtu määrusega pikendati

§ 74lg 4 alusel Harju Maakohtu 10.12.2020.

a otsusega V. Kuznetsovile määratud katseaega 2 kuu võrra, s.o kuni 10.02.

  1. Kehtivaid väärteokaristusi
  2. Tõkend: ei ole kohaldatud. RESOLUTSIOON
  3. Süüdi tunnistada Vladimir Kuznetsov

§ 120lg 1 järgi ja karistada teda vangistusega 6 (kuus) kuud.

2. Süüdi tunnistada Vladimir Kuznetsov

§ 1573 lg 1 järgi ja karistada teda vangistusega 7 (seitse) kuud.

3.

§ 64lg 1 alusel, suurendades üksikkaristustest raskeimat, mõista liitkaristuseks 9 (üheksa) kuud vangistust. 4. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust 1/3 võrra ja mõista Vladimir Kuznetsovile karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. 5.

§ 65lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 10.12.2020.

a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 aasta 11 kuu 28 päeva vangistuse võrra ja mõista liitkaristuseks 3 (kolm) aastat 5 (viis) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

  1. KrMS § 414 lg 1 järgi edastatakse Vladimir Kuznetsovile kohtuotsuse jõustumisel teatis selle kohta, mis ajaks ja kuhu ta peab ärakandmisele kuuluva vangistuse kandmiseks ilmuma. Vladimir Kuznetsovi vangistuse kandmise alguseks lugeda tema vanglasse saabumise aeg. KrMS § 414 lg 3 alusel kohaldatakse vanglasse mitteilmumisel süüdimõistetu suhtes sundtoomist või vahistatakse vangla taotlusel KrMS § 429 sätestatud korras.
  2. VÕS § 1055 ja KrMS § 3101 alusel kohaldada kannatanu Q Qi isikuõiguste kaitseks süüdistatavale Vladimir Kuznetsov lähenemiskeeldu tähtajaga 3 (kolm) aastat alates kohtuotsuse kuulutamisest ning keelata Vladimir Kuznetsovil: - läheneda Q Qi elukohale (xxx) ja töökohale (xxx) lähemale kui 50 meetrit; - läheneda avalikes kohtades (tänaval, kauplustes, toitlustus- ja meelelahutusasutustes, avalikel üritustel) ja mujal Q Qile lähemale kui 50 meetrit; - suhelda kannatanuga vahetult ning võtta ühendust erinevate sidevahendite, sh telefoni, mobiiltelefoni, Interneti, posti, suhtlusportaalide, e-posti või sotsiaalmeedia kaudu. Erandina nimetatud keelust on lubatav Q Qiga suhelda ja talle läheneda alljärgnevalt: - läheneda kannatanu elukohale ja isiklikult seoses ühise lapsega eelnevalt kirjalikult kokku lepitud ajal ja kohas; - ühenduse võtmine on lubatud seoses ühise lapsega seonduvates küsimustes SMSsõnumite teel. 2 / 16
  3. KrMS § 175, § 179, § 180 alusel välja mõista Vladimir Kuznetsovilt riigituludesse: sundraha 800 euro ulatuses. Kriminaalmenetluse kulud kogusummas 800 eurot tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul, tasudes kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates igal kuul vähemalt 11 kuul 66,67 eurot (seejuures tuleb viimasel kuul tasuda 66,63 eurot) Maksu- ja Tolliameti kontole nr EE351010052031000004 SEB Pank, kontole nr EE522200221013264447 Swedbank, kontole nr EE401700017002872300 Luminor Bank või kontole nr EE957700771001523585 LHV Pank. Maksekorraldusse tuleb märkida viitenumber
  4. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras
  5. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta riigi kanda sundraha 529 euro ulatuses. EDASIKAEBE KORD Kohtuotsuse peale võivad süüdistatav, kaitsja ja kannatanu esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada kirjalikult Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest s.o alates 20.02.
  6. a. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistataval ja tema kaitsjal alates kohtuotsuse koopia süüdistatavale kätteandmisele järgnevast päevast. Kohtuotsuse terviktekst on kättesaadav hiljemalt 31.03.
  7. a. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS
  8. peatüki kohaselt, s.o määruskaebe korras 15 (viieteistkümne) päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale. SÜÜDISTUS Vladimir Kuznetsovi süüdistatakse selles, et tema, hoolimata Q Qi (end. nimega Q) korduvatest palvetest teda mitte häirida, sekkus
  9. a veebruarist kuni vähemalt 28.03.2024 järjepidevalt kannatanu eraellu selliselt, et tagajärjena oli kannatanu oluliselt häiritud, ja nimelt tema 1) võttis kannatanuga ühendust: - SMS-ide teel, isiklikult numbrilt 08.-15.05.2023 kokku ~30 korral ning oma õetütre numbrilt kahel korral (13.06.2023 ja 09.07.2023) - helistades anonüümselt numbrilt 27.06.-07.08.2023 kokku ~30 korral ja oma õetütre telefoninumbrilt 07.08.2023 kokku 1 korral - rakenduse WhatsApp kaudu, saates kannatanule häiriva sisuga sõnumeid 3 / 16 • 15.10-10.11.2023 kokku vähemalt 77 sõnumit (sh ühe häälsõnumi), • 17.12.2023 kokku vähemalt 61 sõnumit ning • 20.01-10.02.2024 kokku vähemalt 44 sõnumit - rakenduse Telegram kaudu
  10. a maikuus, saates kannatanule korduvalt solvava, häiriva ja roppu sisuga sõnumeid. 2) lähenes kannatanule tema elukohas - xxx veebruaris-märtsis
  11. a korduvalt, helistas uksekella ja fonoluku kaudu - xxx • 12.07.2023 kl 09:30, oodates kannatanut maja ees ning kui kannatanu istus autosse ja lukustas uksed, siis süüdistatav rebis autoukse linki, lõi kaks korda rusikaga esiukse klaasi pihta • 02.08.2023 kl 17:45 ajal maja ees, olles kannatanut oodanud - xxx • 10.02.2024 kella 13:17 ajal, avades korteri nr xxx kinnise, lukustamata ukse ning takistades kannatanul ust sulgemast • 28.03.2024 kl 20:07 ootas kannatanut maja ees, kannatanu kartis kodust välja astuda 3) lähenes kannatanule tema töökoha xxx - sees (xxx) 17.06.2023-04.08.2023 kokku 7 korda ja 20.01.2024 üks kord, solvates, ropendades, tülitades - läheduses 07.07.2023 kl 20, olles seal kannatanut oodanud, ning viskas kannatanu suunas vedelikku täis plastikpudeli 4) lähenes kannatanule avalikes kohtades: - 10.02.2024 kl 14:19 ajal xxx juures (kannatanu xxx), olles alkoholijoobes, tülitas kannatanut ja kannatanu last, solvas kannatanut, kui kannatanu üritas minna oma autosse. Sel moel pani Vladimir Kuznetsov oma tahtliku teoga toime teise isikuga järjepideva kontakti otsimise, kui selle tagajärg on isiku oluliselt häirimine, s.o

§ 1573 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti tema ähvardas aadressil xxx sama kannatanut tervisekahjustuse tekitamisega: 1) 07.07.2023 kl 16:35 ajal ütles kannatanule, et ootab ära oma katseaja lõpu ning siis annab kannatanule kolaka vastu pead ja siis on tal ükskõik, isegi, kui peaks uue katseaja selle eest saama; 2) 07.07.2023 kl 19:57 ajal ütles kannatanule: „Annan sulle ükskord molli!“; 3) 12.07.2023 kl 10:00 ajal ütles kannatanule, et soovib temale ükskord vastu nägu anda nii, et süüdistatava lahkudes jääks kannatanu sinna pikali lebama. Kuna kannatanu teadis, et süüdistatavat on varem karistatud vägivalla tarvitamise eest, ja süüdistatav olnud vägivaldne kannatanu suhtes, siis oli tal alust karta ähvarduse täideviimist. Sel moel pani Vladimir Kuznetsov oma tahtliku teoga toime teise inimese tervise kahjustamisega ähvardamise, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist, s.o

§ 120lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

MENETLUSE KÄIK 4 / 16 Poolte seisukohad 1. Prokurör märkis kohtuistungil, et kuritegude kvalifikatsioonis ega tõendatuses vaidlust ei ole. Puutuvalt karistusse tõi prokurör välja, et ähvardamised toimusid avalikus kohas, need pandi toime lähedase vastu, katseajal, süüdistatav on vägivallakuritegude eest süüdi mõistetud. Ahistav jälitamine pandi toime väga pika perioodi jooksul. Süüdistatav ei ole kahetsust väljendanud, vaid on rääkinud ennastõigustavat juttu. Prokurör palub karistada süüdistatavat

§ 120

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega 6 kuud ja

§ 1573lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega 1 aasta.

Lugedes kergem karistus kaetuks raskemaga, jääks liitkaristuseks vangistus 12 kuud. Lühimenetluse sätteid kohaldades jääks karistuseks 8 kuud vangistust. Lisaks palub prokurör seada süüdistatavale kannatanu suhtes lähenemiskeeld. Prokurör leiab, et sundraha oleks mõistlik jätta osaliselt riigi kanda.

  1. Süüdistatav tunnistas ennast kohtuistungil temale esitatud süüdistustes osaliselt süüdi. Ta ei soovinud kohtuistungil ütlusi anda ning jäi kohtueelses menetluses antud ütluste juurde. Ta oli seisukohal, et kannatanu on näidanud vaid medali ühte külge. Kogu tema käitumine on tingitud sellest, et ta soovis vaid oma last näha. Ta märkis, et käib tööl, maksab trahve, toetab last, ta saab varsti uuesti isaks. KOHTU SEISUKOHT
  2. Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, uurinud kogutud tõendeid ning hinnanud neid kogumis, asub seisukohale, et Vladimir Kuznetsovi tegevus on õigesti kvalifitseeritud ning tema süü kõigi talle süüks arvatavate kuritegude toimepanemises on täielikult tõendamist leidnud.
  3. Praegusel juhul on süüdistatav möönnud kogu süüdistuses nimetatud suhtluse toimumist (tl 83, 100pö). Ta on tunnistanud eri viisidel sõnumite saatmist (sh võõralt numbrilt), kannatanu elu- ja töökohas käimist, tänaval kokkupuuteid, ropendamist, ähvardamist. Samas on ta seda meelt, et see suhtlus ja selle viis on tingitud vaid sellest, et ta oli viidud viimase piirini kannatanu poolt, kes ei võimaldanud tal nende ühist last näha. Ta on leidnud, et kõik, mida ta tegi, tegi ta selleks, et näha oma tütart (tl 83, 100pö). Nimetatust tulenevalt puudub tegelikult vaidlus selles, et sellised käitumisaktid ja suhtlus on süüdistatava ja kannatanu vahel aset leidnud, küsimus taandub osade tõendite usaldusväärsuse hindamisele ja sellele, kas süüdistatava käitumises esineb õigustavaid asjaolusid.
  4. Kohtul puudub alus kahelda kannatanu A. Qi (end Q) ütluste usaldusväärsuses, kuivõrd need on järjepidevad ja kooskõlas teiste asjas kogutud tõenditega. Nii on kannatanu andnud korduvalt väga üksikasjalikke ütlusi selle kohta, millal, kuidas ja miks V. Kuznetsov on temaga ühendust võtnud – see on toimunud seonduvalt sellega, kui nende kooselu lõppes ja seda V. Kuznetsovi alkoholitarvitamise ja agressiivsuse tõttu. Pärast seda V. Kuznetsov soovis veeta aega nende ühise lapsega. Seejuures on kannatanu selgitanud, et ta oli V. Kuznetsovile lapsega koosveetmist võimaldanud, kuid seda tuli piirata pärast seda, kui V. Kuznetsov oli last tagasi tuues purjus. Samuti tuli piirata ka tema ja V. Kuznetsovi suhtlust, kuna see oli muutunud äärmiselt ebameeldivaks, pärast mida on ta blokeerinud V. Kuznetsovi numbri, kuid ta on ühendust võtnud ka sõprade ja sugulaste numbritelt. Lisaks on kasutanud anonüümset numbrit, seda teab kannatanu seetõttu, et ta vahel vastas nendele kõnedele. Lisaks on käinud Vladimir korduvalt tema 5 / 16 töökohas ja selle läheduses, kus on teda solvanud, ähvardanud, peksnud autoakent, visanud pudeliga (tl 13-15). Selle suhtluse ja sündmuste kohta antud ütlused on täielikult kooskõlas ka tunnistajate J. T, O. Q, N. L, S. Di ütlustega. Viimaste puhul on tegemist kannatanu sõbrannade, ema ja töökaaslasega. Samas ei anna need isiklikud seosed mingit alust kahelda tunnistajate ütluste usaldusvääruses. Seda esmalt põhjusel, et süüdistatav on süüdistuse aluseks oleva suhtluse ja kontaktide toimumist täielikult kinnitanud. Teiseks on aga tunnistajad rääkinud sellest, mida nad on kas ise vahetult tajunud või kuulnud, pole liialdanud kirjeldustega. Süüdistatav on kohtus väitnud, et tunnistajad on otsitud, nemad ei tea vahetult kannatanu ja tema suhtlusest midagi. Kohus märgib siinkohal, et tegemist ongi kaudsete tunnistajatega, kelle ütlused kinnitavad nt kannatanu ütluste paikapidavust. Liiatigi ei ole põhimõttelist küsimust V. Kuznetsovile etteheidetava käitumise alusfaktides, sest kõiki kohtumisi ja kokkupuuteid kannatanuga on ta ise tunnistanud ja suhtlust ja selle sisu kinnitavad objektiivselt ka kirjalikud tõendid. Kannatanu ja tunnistajate ütlusi kinnitavad ka asjas kogutud ja sündmusi objektiivselt kajastavad kirjalikud tõendid (nt video- ja helisalvestised ja nende vaatlusprotokollid, kuvatõmmised sõnumivahetusest ja kõnelogidest). Kannatanu on süüteoteate esitanud alles mitmeid kuid pärast V. Kuznetsovi taunitava käitumise algust (tl 1-3). Puudub igasugune alus nendes tõendites kahelda. Seega tuleb kokkuvõttes lugeda kannatanu ja tunnistajate ütlused ning asjas kogutud dokumentaalsed tõendid täies mahus usaldusväärseteks.
  5. Süüdistava V. Kuznetsovi ütlusi saab kohus arvestada vaid osaliselt, s.o üksnes usaldusväärseks peetavas ulatuses. Nii pole alust kahelda tema ütlustes osas, milles ta on tunnistanud tegelikult kõiki käitumisakte, mille pinnalt süüdistusversioon kujundati. Ta on kinnitanud kannatanuga eri viisidel suhtlemist, talle lähenemist, teatavat agressiivsust ja muid kokkupuuteid. Selles osas on tema ütlused kooskõlas nii kannatanu ja tunnistajate ütlustega kui ka asjas kogutud kirjalike tõenditega (sh olulisemana video- ja helisalvestiste ja nende vaatlusprotokollidega, kuvatõmmistega sõnumivahetusest ja kõnelogidest). Samas ei saa kohus arvestada V. Kuznetsovi ütlusi selles osas, mis puudutab seda, et temapoolne suhtlus oli tingitud kannatanu käitumisest ja tema soovist üksnes lapsega suhelda ja kohtuda ning et ta ei ole soovinud kannatanut solvata ega tülitada, pole teda ähvardanud. Selles osas on tema ütlused vastuolus nii kannatanu ja tunnistajate ütluste, kui ka objektiivselt suhtlust kajastavate tõenditega (nt videosalvestised, kuvatõmmised vestlustest, millest nähtuvad suhtluse maht, konkreetsed solvangud ja ähvardused). Täpsemalt kajastab kohus neid aspekte edasiselt. Süüdistuses

§ 1573lg 1 järgi 7.

Kannatanu ütluste kohaselt lõppes nende kooselu V. Kuznetsoviga 2 aastat enne 07.08.

  1. a ülekuulamist ja pärast seda on suhtlus olnud problemaatiline seoses V. Kuznetsovi alkoholi tarvitamisega, kui V. Kuznetsov tõi nende ühise lapse korduvalt purjuspäi tagasi. Pärast konkreetset 17.04.
  2. a analoogset juhtumit piiras kannatanu V. Kuznetsovi suhtlust nii enese kui lapsega. Kannatanu on märkinud, et suhtlus oli muutunud äärmiselt ebameeldivaks ja ta blokeeris V. Kuznetsovi numbri, kuid ta on ühendust võtnud ka sõprade ja sugulaste numbritelt. Lisaks on ta kasutanud anonüümset numbrit, seda teab kannatanu seetõttu, et ta vahel vastas nendele kõnedele. Lisaks on käinud Vladimir korduvalt tema töökohas ja selle läheduses, kus on teda solvanud, ähvardanud, peksnud autoakent. Ülekuulamistel on kannatanu nimetanud konkreetsed kuupäevad ja kellaajad, mida ta on mäletanud, seejuures on ta lisanud, et kõiki sõnumeid ja kuvatõmmiseid kõnedest ta ei olegi talletanud, ka töö juures käimisi on olnud rohkem, kui ta on üles 6 / 16 märkinud (tl 13). Veebruaris-märtsis
  3. a korduvalt helistas V. Kuznetsov uksekella ja fonoluku kaudu tunnistaja N. L ja kannatanu ühises kasutuses olnud korterisse xxx tänaval (tl 40). Kannatanu on nimetanud perioodi (17.04.-14.05.2023), mil V. Kuznetsov talle kirjutas, sh ebameeldivaid asju tema isikliku elu kohta, sel ajal ta ka helistas. Kannatanu on välja toonud ka kuupäeva, kui Vladimir suhtles oma õetütre numbrilt (09.07.
  4. a). Alates 17.04.
  5. a on käinud Vladimir ka tema töö juures, teinud ettepanekuid kohtumiseks, initiimeluks. Konkreetsemalt on kannatanu nimetanud, et alates 17.
  6. olid käigud agressiivsemad ja ta hakkas neid üles märkima ning 17.06., 03.07., 07.07., 11.07., 12.07.
  7. a on V. Kuznetsov käinud tema töö juures, kus teda solvas, oli agressiivne ja ähvardas (tl 13). 02.08.
  8. a nägi, et Vladimir istub tema maja juures (tl 14). 12.07.
  9. a tuli maja juures vastu Vladimir. Ta istus ruttu autosse ja Vladimir üritas selle uksi avada seejärel lõi kaks korda vastu ukseklaasi. Seejärel tööle jõudes oli Vladimir juba seal. 10.02.
  10. a kl 13.17 paiku avas xxx kannatanu elukoha korteriukse ja takistas selle sulgemist, veidi hiljem, kl 14.19 ajal tülitas ja solvas kannatanut xxx juures (tl 90). 28.03.
  11. a on kannatanu aga teatanud, et teda ootab maja ees isik, kelle suhtes on juba kriminaalasi alustatud, kannatanu kardab kodust väljuda (tl 167).
  12. Kannatanu ütlusi sidevahendite kaudu toimunud häiriva suhtluse kohta kinnitab ennekõike asitõendi vaatlusprotokoll, kus on vaadeldud kannatanu telefonis olevaid vestlusi ja kõnelogi, nähtub muuhulgas süüdistatava ja kannatanu vaheline suhtlus (nagu märgitud, suhtluse osapooltes vaidlust ei ole). Näiteks on numbrilt +xxx saadetud 07.05.
  13. a 31 SMS-i, teistel
  14. maikuus päevadel kokku 29 sõnumit. Sh nähtub, et vestlustes nõutakse süüdistatava poolt kannatanu rahule jätmise kinnitamist, juttu on „teisest mehest“ ja sellest, et süüdistatav on juba varem lubanud mitte ligi tikkuda, kannatanu soovib suhelda lapse nimel, aga ei soovi suhteid süüdistatavaga (tl 52-53). Hilisemalt muutub vestlus juba otseselt solvavaks, kus kannatanut nimetatakse „alt tõmbajaks“, „litaks“, kellekski kes „ei ole kodus sittagi“ (tl 54). Hiljem, 14.
  15. süüdistatav vabandab purjus ligi tikkumise eest, aga pakub, et „davai kepime“ ja kuigi kannatanu on vastanud, et süüdistatav on ära tüüdanud ja „ei hakka keppima“ lubab V. Kuznetsov ta maha murda (tl 58-59). 09.07.
  16. a on aga kontaktilt „Kira, ära võta vastu“ saadetud sõnum, mille sisu on: „Oled loom, kes jätab last lapsepõlvest ilma, ei käi lapsega mitte kuskil, jätsid vanaema kaela, ise käed meestes, oled lihtsalt saast, oled hädaema, tahad muudkui nuusutamisest uimaseks jääda, /arusaamatu sõna/ ja ajad meestega ringi. Oled lihtsalt vääritu loom. Sa ei saa sellest puhtalt pääseda.“ Solvav sõnumivahetus on jätkunud ka teistel perioodidel, nt on V. Kuznetsov nimetanud suhtluses (sh video teel) kannatanut „litsiks“, „seest mädanenuks“; kellekski, kes pole „piiskagi väärt“, „prügikastiks“, kellekski, kes on „peaga probleemidega“ jne (tl 139, 140, 142, 145, 159).
  17. Solvavate sõnumite sisu ei ole mingilgi moel seotud lapse kasvatamise ega suhtlusega. Arvestades, et süüdistatava ja kannatanu kooselu oli lõppenud, saab sellise suhtluse sisu tuleneda üksnes süüdistatava frustratsioonist. Solvava sisuga sõnumid on suunatud kannatanu alandamisele, kokkuvõttes on läbivaks solvanguks see, et kannatanu on n-ö lõtvade elukommetega ja halb ema, lisaks viidatakse, et ka narkomaan ja kodus kasutu naisterahvas. Sellise suhtluse eesmärk saab olla üksnes kantud soovist madaldada kannatanut kui ema ja naisterahvast.
  18. Sõnumivahetusest nähtub kõnekas detail, mis seostab kannatanu ütlustes märgitud aja selle hetkega, kui ta ei lubanud last süüdistatava juurde. Nimelt on 17.04.
  19. a saadetud sõnumeid, milles kannatanu on ilmselgelt ärritatud sellest, et süüdistatav on joobeseisundis mootorsõidukit juhtinud ja samal ajal oli autos ka laps (tl 74). Ühelt pool kinnitab see asjaolu süüdistatava väga tõsiseid probleeme alkoholi tarvitamisega, millele 7 / 16 on viidanud nii kannatanu (tl 12) kui tunnistajad (tl 24, 27, 39). Sõnumivahetuses tõdeb V. Kuznetsov ka ise alkoholitarvitamist, kohati vabandab (tl 58, 110, 165). Kannatanu reaktsiooni süüdistatava last ohustavale käitumisele saab pidada asjakohaseks, sest ilmselgelt ohustas V. Kuznetsovi selline käitumine lapsega kahekesi jäädes juba lapse tervist. Korra on ta ähvardanud lapsel hambad kurku lüüa, kui see peaks kannatanu uut elukaaslast isaks kutsuma (tl 159). Vaatlusprotokollide sõnumite ja kõnede kohta kinnitavad kannatanu ütlusi ka selle kohta, et V. Kuznetsovi suhtlus võib olla väga sage ja intensiivne.
  20. V. Kuznetsov on ülekuulamisel (tl 82-83, 100pö) ja ka kohtus väitnud, et tema suhtlus kannatanuga ja käitumine oli eranditult lapsega kohtumise soovist tingitud. Kui vaadata kriminaalasja materjalide hulgas olevat üsna mahukat sõnumivahetust, siis selles räägitakse üldist juttu (kui sarnane on lapse ema tütrega, tl 48; kannatanu ja süüdistatava suhtlusest ja möödunust tl 49-51 kannatanu palub end rahule jätta, tl 53; solvatakse ja tehakse siivutuid ettepanekuid, tl 54, 58-59, 71). Vaid üksikutel kordadel on V. Kuznetsov palunud minna lapsega jalutada (tl 71), tundnud huvi tema käekäigu vastu (tl 127), soovinud temaga suhelda (tl 140, 143). Seega on täielikult ümberlükatavad süüdistatava väited selle kohta, et kogu tema suhtlus oli orienteeritud sellele, et kohtuda oma lapsega. Samadel põhjustel ei saa usutavaks pidada ka seda, et sedavõrd paljukordne kannatanuga telefoni teel ühenduse võtmine (sh pärast numbri blokeerimist ka teiselt numbrilt) oleks olnud tingitud vajadusest või soovist arutada üksnes lapsega seonduvaid küsimusi või temaga kohtuda. Süüdistatava poolt kannatanu osas tehtud etteheitega lapsega suhtlemise piiramise kohta, ei saa teha järeldust kannatanu ütluste ebausaldusväärsuse kohta. Rõhutada tuleb, et kannatanu on pakkunud süüdistatavale võimalust osaleda lapse elus ja selleks mh kohtusse pöörduda (nt tl 34, 142). V. Kuznetsov on ka teisel ülekuulamisel (mais 2024) tõdenud, et ta on seda teinud ja soovib suhtluskorra määramist, varem polnud ta seda teinud, sest oli noorem ja segaduses (tl 101). Seega on V. Kuznetsov vastavaid seaduslikke võimalusi keerulises olukorras lapsega suhtluse korraldamiseks mõistnud alles hiljem.
  21. Väga kõnekas on kannatanu töökohas asuva turvakaameraga salvestatu. Nende salvestiste sisu ei jäta mingit kahtlust, et kuigi ühelt poolt on V. Kuznetsov just kui avaldanud soovi lapsega suhtluse teemadel, siis nendegi vestluste sisu on kannatanut solvav (roppused, solvangud ja etteheiteid kannatanu poolt lapse lapsepõlvest ilmajätmise, kannatanu eluviisi ja elukaaslase kohta, ähvardused füüsiliseks vägivallaks „pinda käimise“ ja tülitamise jätkamiseks) ja kannatanu palub korduvalt, et V. Kuznetsov teda rahule jätaks ja selgitab vajadust isaduse tuvastamiseks ja kohtusse pöördumiseks (tl 33-36). Seda, et last on V. Kuznetsov toonud ettekäändeks kannatanuga suhtlemisel, on välja toonud ka tunnistaja N. L (tl 40).
  22. Eespool välja toodud asjaolud kinnitavad seda, et V. Kuznetsov on A. Qi eraellu tunginud korduvalt ja ka järjepidevalt, viimast nt ajal kui ta on lühikeses ajaraamis helistanud kannatanule kümneid kordi (nt tl 67-68), saatnud ühel päeval kümneid sõnumeid (tl 124-127) või käinud ühel päeval otsinud kannatanuga esmalt kontakti ja siis käinud ka mitmeid kordi kannatanu töökohas (tl 34, 35-36). 14.

§ 1573

kuriteokoosseis eeldab seda, et eraellu sekkumise eesmärk peab olema kannatanu hirmutamine, alandamine või muul viisil oluliselt häirimine. Praegusel juhul on V. Kuznetsov täitnud kõik need koosseisualternatiivid. Lisaks eespool kajastatule saab näha hirmutamist ennekõike selles suhtluses, kus V. Kuznetsov on kannatanut ähvardanud sellega, et ta „ei saa puhtalt pääseda“ (tl 71), et peabki teda kartma (tl 33), et ta käib 8 / 16 kannatanu töö juures nii kaua, kui ta töölt ära tuleb (tl 35). Samuti seostub hulk etteheiteid sellega, mida kannatanu teeb oma eraelus – V. Kuznetsov lubab peksta, kui kannatanul peaks uus mees tekkima (tl 34), kuidas ta ei saa kellegagi normaalselt (koos) olla (tl 35), rikub lapse psüühikat, petab last (tl 34, 36) jne. Samuti on ta püüdnud avada kannatanu auto ust, peksnud vastu autoakent, kui viimane seal sees oli, visanud kannatanu suunas pudeli, sisenenud ootamatult tema elamisse (tl 14, 18, 24pö, 36, 83, 100pö-101). Kannatanu on helistanud häirekeskusse, seoses korterisse tungimisega, varitsemisega (tl 167). Ilmselgelt on seega taoline süüdistatava tegevus olnud hirmutav ja kannatanut oluliselt häiriv. Seejuures on kannatanu asunud jälgima ümbrust, see on kõik olnud talle kurnav ja elurütmi häiriv (tl 14). Ta on V. Kuznetsovi eest põgenenud autosse, lahkunud oma maja juurest, kutsunud oma ema appi (tl 14). Auto löömise järel sõitis kannatanu tööle, kus V. Kuznetsov teda juba ees ootas (tl 14). Lisaks on ta lähenenud kannatanule korduvalt tema elukohtades. Kannatanu hirmutunnet saab pidada ka reaalseks, sest ta on teadlik V. Kuznetsovi varasemast vägivaldsest käitumisest, sh on ta varem kannatanu suhtes vägivaldne olnud ja teab teiste isikute konkreetsetest peksmistest (tl 13), ka 15.10.

  1. a suhtluse käigus on V. Kuznetsov avaldanud: „vist lõin [inimese] maha“ (tl 106, 113). Kannatanu hirmu ja häiritust on kinnitanud kõik tunnistajad (tl 9, 24-25, 27-29, 40-41). Sh on pidanud sekkuma kannatanu ema, kes pidi teda saatma tulema (tl 27pö). Tunnistaja N. L viis kannatanu politseisse avaldust kirjutama. Kannatanu on pidanud muutma oma elurütmi. Igale keskmisele inimesele on häiriv see, kui keegi läheneb talle ootamatult tänaval, kuid veelgi häirivam on see, kui ilmutakse tema elu või- töökohta. Seejuures on just kõige tõsisemad juhtumid toimunud kannatanu töökohas, kus V. Kuznetsov on toime pannud teisegi kuriteo (sellest ka edasiselt), kannatanu häirimine on jäänud silma tema töökaaslasele (tl 8) ja sinna on pidanud tulema ka kannatanu ema ja sõbranna, et aidata tal töölt lahkuda (tl 27pö, 40). Ainuüksi videosalvestiste põhjal on V. Kuznetsov käinud kannatanu töökohas kohapeal kannatanut oluliselt häirimas (sh karjumas ja solvamas ajal, kui on saabumas kliendid) üheksal korral. 07.
  2. ja 12.
  3. on ta käinud kannatanut tülitamas ühel päeval mitu korda. Sõnumivahetuse ja videosalvestiste põhjal on V. Kuznetsovi suhtlus olnud väga intensiivne ja kannatanu on sageli kas lihtsalt vaikinud või suhelnud minimaalselt. Paljusid neid sõnavalinguid saadab V. Kuznetsovi naer ja irvitamine (tl 33-36), mis otseselt viitab alandamise soovile. Kogu see suhtlus on kestnud pikemat aega, alates
  4. aasta veebruarist kuni
  5. aasta märtsini (tl 12-15, 88-91, 82-83, 100-101). Seejuures on võimalik näha mitmeid intensiivseid perioode ning V. Kuznetsovi tegevus on aktiveerunud ka pärast kriminaalasja alustamist ja esimest ülekuulamist (s.o pärast 31.01.
  6. a), mil talle pidi olema teada sellise tegevuse taunitav iseloom. Kohati on kannatanu V. Kuznetsoviga suhelnud, kuid selle suhtluse sisu on selgelt ajendatud soovist midagi vastata, et V. Kuznetsov lõpetaks omapoolsed etteheited. Ka on kannatanu nii videosalvestiste järgi, kui ka sõnumites andnud sõnaselgelt mõista suhtluse soovi puudumisest. Kõige eelneva põhjal tuleb järeldada, et V. Kuznetsov on sekkunud kannatanu eraellu kontakti otsimisega, jälgimisega ja muudel viisidel, tehes seda kannatanu tahte vastaselt, korduvalt ja järjepidevalt, eesmärgiga hirmutada, alandada ja muul viisil kannatanut oluliselt häirida.
  7. Kohus on seisukohal, et ahistava jälitamise on V. Kuznetsov toime pannud kavatsetult. Kõiki süüdistuses etteheidetavaid tegevusi (kannatanuga ühenduse võtmine sidevahendite teel ja vahetult; kannatanule lähenemine eri asukohtades, tema häirimine uksekellaga, auto peksmine, suhtlus ja tülitamine töökohal, tänaval jne), saabki toime panna üksnes tahtlike käitumisaktidega. Ta on otsesõnu välja öelnud, et jätkab kannatanu pidevat häirimist ja teda peabki kartma (tl 33-35). Hirmutamise, alandamise ja muul viisil häirimise osas on süüdistatav tegutsenud kavatsetult. Seejuures on oluline märkida, et süüdistatav on selliste tegevustega alustades näinud kannatanu reaktsioone (palved mitte suhelda, läheneda, 9 / 16 hirmumise ja häirituse väljendamine jmt) ja ta on sellest hoolimata korranud sellist käitumist üha uuesti ja uuesti pikema aja jooksul. See kõneleb sellest, et tema tegevus oli sihipärane ja suunatud kannatanu olulisele häirimisele. Süüdistuses

§ 120lg 1 järgi 16.

Kohtu hinnanul ei ole kahtlust selles, millal, kuidas ja kelle osalusel süüdistatava ja kannatanu vahelised kokkupuuted aset leidsid. Siingi on kannatanu ütlused usaldusväärsed ja täielikult kooskõlas sündmust objektiivselt kajastavatelt videosalvestistelt nähtuvaga. Samuti kinnitab kannatanu ütluste usaldusväärsust süüteoteade, milles on ta esitanud menetlejale samalaadseid asjaolusid. Seega puudub igasugune alus kannatanu ütlustes kahelda. V. Kuznetsovi kahtlustatavana antud ütlusi saab arvestada üksnes osaliselt ehk osas, milles need on kooskõlas kannatanu ütluste ning asitõendi vaatlusprotokollist ja selle aluseks olevatelt videosalvestistelt nähtuvaga. Nendes kirjalikes tõendites ei ole mingit põhjust kahelda, pooled ei soovinud ka nende vahetut uurimist. Kohus ei pea usaldusväärseks V. Kuznetsovi ütlusi selles osas, et ta oli lihtsalt emotsionaalne, et see oli reaktsioon kannatanu üleolevale suhtlusele, ta pole oma ähvardusi mõelnud tõsiselt ja, et kogu tema käitumine oli tingitud soovist lapsega kohtuda. Selles osas on ütlused vastuolus asitõendi vaatlusprotokolli, videosalvestiste ja kannatanu ütlustega.

  1. Kõige objektiivsemalt annavad ähvardamistest ettekujutuse just asitõendite vaatlusprotokoll ja videosalvestised. Koostoimes kannatanu ja süüdistatava ütlustega leidsid sündmused aset kannatanu töökohaks olevas pandimajas, aadressil xxx. Asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt on süüdistatav 07.07.2023 kl 16:35 paiku xxx, kus kannatanu küsib: „Kas sa lõpetad siin käimise ära?“ V. Kuznetsov vastab, et ei lõpeta. Kannatanu ütleb, et kui tahab lapsega suhelda, mingu kohtusse. V. Kuznetsov ütleb, et kuna kannatanul tekib uus mees ja annab talle kolakat vastu pead. Süüdistatav solvab roppude väljenditega, räägib üleolevalt ning mh ütleb ähvardavalt, et ootab, kuni tal lõppeb ära katseaeg ja siis on tal ükskõik, isegi kui ta peaks uue katseaja endale saama (tl 34). Samal kuupäeval (07.07.2023) toimus kl 19:57 ajal kannatanu ja V. Kuznetsovi vahel kannatanu töökohas teinegi kokkupuude. Selle käigus V. Kuznetsov ütleb: „Annan sulle molli üks kord!“. Kannatanu vastab karjudes: „Sa ise saad molli!“ Süüdistatav jätkab kannatanu solvamist, ütleb ähvardavalt, et tal lõpeb see aeg varsti ära (tl 34). Samuti toimus kannatanu ja süüdistatava vahel sõnavahetus 12.07.2023 kl 10:00 paiku. Selle käigus ütleb V. Kuznetsov, et soovib kannatanule anda ükskord vastu nägu nii, et tema lahkudes jääks kannatanu (löögist) pikali lebama. Ta avaldab sedagi, et soovib kannatanu läbi peksta, kui tema peale vaatab. Varsti pärast seda on V. Kuznetsov naasnud (12.07.
  2. a kl 10.12 paiku), ähvardab, et kui tal katseaeg lõpeb, tuleb ja annab kannatanule kolki ja teeb seda heameelega (tl 35). Nimetatud asjaolud kinnitavad üheselt seda, mida kannatanu on ülekuulamisel avaldanud – V. Kuznetsov on lubanud teda mitmel korral peksta, on olnud agressiivne. Seega on täidetud

§ 120lg 1 kohaldamise esmane eeldus ja V.

Kuznetsov on toime pannud kolm tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamist. 18.

§ 120

näeb ette kriminaalvastutuse tapmisega, tervisekahjustuse tekitamisega või olulises ulatuses vara rikkumise või hävitamisega ähvardamise eest, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist. See süükoosseis eeldab lisaks, et ähvardamine on veenev, st kannatanul peab olema alust karta ähvarduse täideviimist. Sellele aspektile langebki praeguse asja raskuspunkt. Ähvardamine on kannatanule ettekujutuse loomine võimaliku kahju (nt tervisekahjustus) tekkimisest ja sellega talle hirmutunde tekitamine. Selle 10 / 16 ettekujutuse saab luua nii sõnaliselt väljendatult, kui konkludentselt (mingi teoga). Seejuures peab ähvardaja looma kannatanule ettekujutuse, et ta valitseb sündmuste edasist võimalikku käiku. Väga oluline on märkida, et ähvarduse tegelik täideviimine tulevikus ei pea olema mõeldud reaalsena, vaid see peab kannatanu jaoks üksnes sellisena näima (RKKKo 1-19-1849, p 23).

  1. Eelnevalt kohus tõi välja, et V. Kuznetsov ähvardas sõnaliselt kõigil kordadel kannatanut löömisega, sh nii tugevalt, et ta jääks pärast seda maha lebama. Kuigi kannatanu ja süüdistatava vahel oli sel ajal klaasist sirm, siis on kohtu hinnangul sellest hoolimata kõigil kolmel juhul tegemist olukorraga, kus V. Kuznetsovi tegevus põhjustas kannatanus hirmutunnet. Eespool on tuvastamist leidnud, et juba enne 07.
  2. ja 12.07.
  3. a ähvardamisi oli V. Kuznetsov pikemat aega kannatanu eraellu sekkunud, teda ahistavalt jälitanud. V. Kuznetsov käis kannatanu töökohas teda häirimas juba alates
  4. a aprillist (tl 13). Kannatanu ütluste kohaselt kestis nende kooselu 8 aastat ja selle vältel on süüdistatav ka varem vägivaldne olnud (tl 12). Samuti oli 07.07.
  5. a V. Kuznetsov kannatanut töökoha juures varitsenud ja tema suunas plastikpudeli visanud. 12.07.
  6. a oli V. Kuznetsov u pool tundi enne töökohta ilmumist kannatanut kodumaja juures oodanud, püüdnud autoust lahti rebida ja löönud kaks korda rusikaga vastu autoklaasi ning ta jõudis kannatanu töökohta juba enne kannatanut (tl 14). Seega suurendas V. Kuznetsovi varasem käitumine ilmselgelt järgnenud ähvarduse mõju. Iga keskmine inimene on mõjutatud sellest, kui keegi on tema suhtes varem vägivalda tarvitanud, varitseb teda kodu ja töökoha läheduses ja häirib teda oluliselt ja järjepidevalt. Lisades siia juurde asjaolu, et V. Kuznetsov oli oma väljendustes väga agressiivne ja ta on olnud kannatanu suhtes agressiivne ka varem, ei ole kahtlust, et kannatanul oli alust karta ähvardusi. Reaalset hirmu oma elu ja tervise ning vara pärast on kannatanu kinnitanud ülekuulamisel. Seejuures on kannatanu maininud varasemat vägivaldsust tema suunal, kuid on teadlik ka sellest, et V. Kuznetsovi on karistatud kannatanu sõnastuses „räige peksmise eest“, kus inimene kaotas elundi ja teab, et ta on kerge sattuma kaklustesse. Kõnekas on seegi, et V. Kuznetsov on nt 07.07.23 kella 19.57 ajal kummardunud klaassirmis oleva ava suunas ja suhtleb rusikaga žestikuleerides (salvestis „…0686“).
  7. Hirmutunnet ja sellest tingitud häiritust kinnitab ka see, mida kannatanu on rääkinud oma töökaaslasele, tunnistaja S. Dile, kes on kirjeldanud kannatanu hirmutunnet ähvardustega seoses (tl 8). Tunnistajad J. T ja O. Q on kinnitanud kannatanu sõnu ja hirmutunnet just seoses sellega, et süüdistatav ootab katseaja lõppu, et kannatanu kallal vägivallatseda (tl 24, 27-27pö). Kohus leiab, et süüdistatava käitumine (korduvalt otsesõnu peksmisega ähvardamine, sellele eelnevalt kannatanu jälitamine, pudeliga viskamine, auto peksmine, ahistamine, varasem vägivald) on sedavõrd kõnekas, mis muudab ähvarduse veenvaks igale keskmisele inimesele. Seega on täidetud ka

§ 120lg 1 objektiivne koosseis.

Tegemist oli tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamisega, mis tunduks reaalne ka objektiivsele kõrvaltseisjale.

  1. Kohus leiab, et ähvardamised pani V. Kuznetsov toime kavatsetult. Sellele viitab esmalt see, et V. Kuznetsov on varem vägivalda kannatanu suhtes tarvitanud. Mõni aeg enne ähvardamisi oli tema häiriv käitumine intensiivistunud ja ilmselgelt oli ta väga ärritunud kannatanu peale, sh selle peale, et ta ei saa endale sobival ajal nende ühise lapsega aega veeta. Veel oli V. Kuznetsov 03.07.23 leidnud, et kannatanu peabki teda kartma (seejärel 07.07.23 ähvardas), 07.07.23 õhtul viskas kannatanut pudeliga, 12.07.23 hommikul püüdis varitses ja püüdis tema autoust lahti rebida ning peksis autot (12.07.23 veidi hiljem ähvardas). See tähendab, et ta soovis, et kannatanule oleks ähvardus tajutav sellisel määral, et tal oleks alust reaalselt karta ähvarduste täideviimist. Nendel asjaoludel ei ole 11 / 16 kahtlust, et V. Kuznetsov seadis eesmärgiks selle, et kannatanu teadvustaks vägivalla tarvitamise ähvardusi reaalsetena ja ta teadis või pidas seda võimalikuks.
  2. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus kummagi süüdistuse üheski episoodis tuvastanud. V. Kuznetsov võis tegude toimepanemise ajal olla tavalises joobeseisundis. Eespool analüüsitud tõenditega on üheselt ümber lükatud ka süüdistatava poolt väidetud kannatanupoolne provokatsioon. KARISTUS
  3. Karistuse mõistmisel lähtub kohus

§ 56sätetest.

Karistamise aluseks on isiku süü, karistuse mõistmisel tuleb arvesse võtta nii kergendavaid kui raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning arvestada tuleb ka õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. See karistuse määr võib jääda kas üles- või allapoole sanktsiooni keskmist määra ja selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt (vt nt RKKKo 3-1-1-6314, p 15.2). 24.

§ 120

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest on seaduseandja ettenäinud rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. Seega on sanktsiooni keskmääraks rahaline karistus 265 päevamäära ulatuses või 6 kuud vangistust.

§ 157

3 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest on seaduseandja ettenäinud rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. Seega on sanktsiooni keskmääraks rahaline karistus 265 päevamäära ulatuses või 6 kuud vangistust.

  1. Kohus uuris süüdistatavat iseloomustavate andmetena V. Kuznetsovi karistusregistri väljatrükki (tl 169-169pö), Maksu- ja Tolliameti väljatrükki tulude kohta (tl 170), Harju Maakohtu 20.03.
  2. a kohtuotsust (tl 177-181), Harju Maakohtu 10.12.2020 otsust ning 09.12.
  3. ja 21.12.
  4. a määruseid samas kohtuasjas (tl 174-175, 221-222pö, 223224pö), Harju Maakohtu 09.10.
  5. a kohtuotsust tsiviilasjas (tl 183).
  6. Käesoleval juhul on süüdistatavale etteheidetud kolme ähvardamise episoodi, mis on toime ning pikka aega kestnud paljude eri käitumisaktidega toimepandud ahistavat jälitamist. Süüdistataval on kaks kehtivat karistust vägivallakuritegude toimepanemise eest, uued kuriteod on toime pandud katseajal. Süüdistatav on kohtuistungil oma süüd kuritegude toimepanemises osaliselt tunnistanud.
  7. Kohus peab süüdistatava teosüüd

§ 120lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises keskmäära lähedaseks.

Kohus arvestab, et tegemist oli kolme kuriteoepisoodiga, kus süüdistatav ähvardas enda endist elukaaslast ja lapse ema tema töökohas. Seejuures oli kannatanul alust uskuda ähvarduste täideviimist, sest süüdistatavat iseloomustab vägivaldne käitumismuster, teda on varasemalt karistatud vägivallakuritegude toimepanemise eest ja ta on olnud kannatanu suhtes vägivaldne. Süüd suurendab ka asjaolu, et ka

§ 120

lg 1 on vägivallakuritegu ja süüdistatav pani need kuriteod toime eelmise kohtuotsusega vägivallateo eest määratud katseajal. Seetõttu ei ole 12 / 16 põhjust rääkida vähesest süüst. V. Kuznetsov on nii kohtueelses menetluses kui ka kohtuistungil tunnistanud ennast sisuliselt ähvardamiste toimepanemises süüdi. Samas mõjutab teosüüd asjaolu, et

§ 120

lg 1 näeb ette karistuse tapmisega, tervisekahjustuse tekitamisega või olulises ulatuses vara rikkumise või hävitamisega ähvardamise eest ning täidetud on vaid üks, kergem koosseisualternatiividest – ähvardati tervisekahjustuse tekitamisega. Ka ei teinud V. Kuznetsov suuliste ähvardamiste mõjususeks midagi tõsist (karjus, solvas, viibutas rusikat) ning need olid tema emotsioonidest ajendatud. 28. Hinnates V. Kuznetsovi süü suurust

§ 157

3 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises, arvestab kohus süüteo toimepanemise asjaolusid ja intensiivsust. Esmalt on süü suuruse hindamisel oluline arvesse võtta asjaolu, et V. Kuznetsov on kannatanu eraellu sekkunud ja teda oluliselt häirinud järjepidevalt enam kui 1 aasta pikkuse perioodi jooksul. Kriminaaltoimikus olevatest tõenditest nähtub, milline on olnud süüdistatava käitumine kannatanu suhtes – ähvardused ja ahistav jälitamine, sh nii kirja, kõne, kui füüsilise kontakti võtmine väga palju kordi (üle saja sõnumi ja kõne, töökohas paljukordselt kuude vältel, samuti elukohas ja tänaval kannatanu liikumistrajektoori lähedal), kui kannatanu ei ole seda soovinud. Selliste asjaolude pinnalt tuleb asuda seisukohale, et kannatanu häirimine oli keskmisest intensiivsem. Samuti tuleb süü suuruse hindamisel arvestada kannatanutel esinenud vaimseid läbielamisi. Kannatanu on korduvalt öelnud, et süüdistatava tegevus on tema jaoks häiriv ja hirmutav ning ta kardab süüdistatavat, ta on teinud muutusi oma elukorralduses (tl 14-15, 91). Sama on kinnitanud ka kriminaalasjas ülekuulatud tunnistajad. Nt on J. T kirjeldanud, kuidas kannatanu sõnade kohaselt ta kardab süüdistatavat, ei julge rahus koju ja tööle minna, pidevalt vaatab selja taha, sest kardab süüdistatavat kohata (tl 24pö). Tunnistaja N. L on öelnud, et süüdistatava tegevus häiris kannatanut oluliselt, ta tundis ennast väga halvasti ja ei saanud normaalset elu elada (tl 40pö). Seega, arvestades teo toimepanemise asjaolusid ning süüdistatava poolt kannatanule tekitatud vaimseid üleelamisi, saab asuda seisukohale, et süüdistatava süü on keskmisest mõnevõrra suurem. 29. Kohtu hinnangul puuduvad nii karistust raskendavad kui kergendavad asjaolud. V. Kuznetsov on nii kohtueelses kui ka kohtumenetluses läbivalt väljendanud ennastõigustavat suhtumist. Ta on enda käitumisele otsinud õigustusi kannatanu tegevusest, märkides, et kannatanu provotseeris teda seda kõike tegema (vt ka otsuse p 32). 30. V. Kuznetsovi poolt toimepandud kuritegude eest on seadusandja alternatiivina näinud ette ka rahalise karistuse, seega lasub kohtul kohustus põhistada, kas ja miks kohus ei pea võimalikuks kohaldada kergemaliigilist karistust. Kohus leiab, et rahalise karistuse kohaldamine ei kannaks süüdistatava puhul karistuse eesmärke ja samuti puudub kohtul veendumus, et ta suudaks rahalist karistust täita. Karistusregistri andmetel on V. Kuznetsovi varasemalt karistatud

§ 121lg 1 järgi rahatrahviga, kuid see asendati hiljem üldkasuliku tööga.

Samuti on V. Kuznetsovil üks kehtiv väärteokaristus, mille eest 02.11.

  1. a otsusega määratud rahatrahv summas 900 eurot on tasumata (tl 164pö). Süüdistatav on ise kohtuistungil kinnitanud, et sissetulekud on minimaalsed, kohustuste täitmise järel jääb järgi umbes 350 eurot. Tal on võlgu umbes 10 000 euro ulatuses.
  2. aastal sai ametlikku tulu alla 7000 euro. Ta maksab varasemaid võlgu ja elatist (tl 212). Arvestades eelnevaid põhistusi süüdistatava varasema karistatuse, kuritegude toimepanemise intensiivsuse ja nende toimepanemise alustamise osas katseajal, ei oleks praegusel juhul V. Kuznetsovi rahalise karistusega karistamine ühelgi juhul kooskõlas karistuspraktika ja karistuse eesmärkidega ning õiguskorra kaitsmise huvidega. On ilmne, 13 / 16 et süüdistatav ei suudaks rahalist karistust täita, kuid eelkõige ei mõjutaks rahaline karistus teda uute kuritegude toimepanemisest hoiduma ning arvestades V. Kuznetsovi poolt katseajal uute kuritegude toimepanemist, siis oleks ohustatud ka õiguskorra kaitsmine. Puudub igasugune põhjendus sellele, miks peaks seekordne karistus olema liigi poolest kergem eelmistest. Seega on kohus seisukohal, et V. Kuznetsovi tuleb karistada vangistusega.
  3. Eelneva põhjal leiab kohus, et V. Kuznetsovile tuleb

§ 120

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest karistuseks mõista vangistus 6 kuud ja

§ 157

3 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest 7 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel, suurendades üksikkaristustest raskeimat, tuleb mõista liitkaristuseks 9 kuud vangistust, millest lühimenetluse sätete kohaselt tuleb maha arvata 1/3, mistõttu jääb karistuseks 6 kuud vangistust. Kuivõrd V. Kuznetsov pani kuriteod toime eelmise karistusega määratud katseajal, siis tuleb

§ 65lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 10.12.2020.

a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 aasta 11 kuu 28 päeva vangistuse võrra ja mõista liitkaristuseks 3 aastat 5 kuud 28 päeva vangistust.

  1. Kohus ei näe ka selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaks jätta karistuse täitmisele pööramata. V. Kuznetsov on kuriteod toime pannud katseajal. Seejuures nähtub toimikust, et ta on korduvalt rikkunud eelmise kohtuotsusega määratud käitumiskontrolli nõudeid. 21.12.
  2. a kohtumäärusest nähtub, et kriminaalhooldusametnik on kohtule esitanud erakorralise ettekande põhjusel, et V. Kuznetsov rikkus kohtu poolt pandud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Ta asus joobeseisundis juhtima mootorsõidukit. Eelnevalt oli juba esitatud erakorraline ettekanne põhjusel, et alkoholi liigtarvitamine takistas kriminaalhoolduse läbiviimist. Samuti on tehtud talle kaks kirjalikku hoiatust kriminaalhoolduse nõuete rikkumise eest. Vaatamata korduvatele lubadustele ei pöördunud ta ka psühhiaatri poole. Käitumiskontrolli ajal pani V. Kuznetsov toime uued, samaliigilised kuriteod. Seega ei ole eelmise kohtuotsusega mõistetud karistus V. Kuznetsovile vajalikku mõju avaldanud. Arvestades kõiki eelpool kirjeldatud asjaolusid puudub kohtul igasugune veendumus selles, et V. Kuznetsov suudaks ilma reaalset vangistust kandmata õiguskuulekale teele asuda. Sellist lähenemist ei toeta ka karistuse üld- ja eripreventiivsed kaalutlused. Isik on varasemalt toime pannud väga raske isikuvastase kuriteo, kus tema tegevus on põhjustanud ka ohu inimese elule ja elundi kaotuse ning nüüd on järgnenud uus tervisevastane süütegu. Tähelepanuväärne on süüdistatava hoiak ja suhtumine, mis avaldus ilmekalt ka kohtuistungil. Ühtepidi väitis ta, et ta ei õigusta ennast, kuid sellele lausungile järgnes alati n-ö „aga“ ja tiraad kannatanu suunal. Ta leidis, et ta ei pea pealt vaatama seda kui teda alandatakse ja lüüakse (midagi sellist pole asjas tuvastamist leidnud), ilma „midagi vastu andmata“ (tl 214pö). Tal ei jäänud „mehena üle muud kui ennast kaitsta“. Süüdistatav väitis end mitte vägivaldne olevat, ja et tal ei ole teiste inimestega peale A. Qi probleeme (tl 213-214pö).
  3. Arvestades probleemidega pikaajaliselt tegelemata jätmist, kui selleks on võimalusi olnud, puudub kohtul veendumus, et kontrollnõuete seadmisel võiks V. Kuznetsov iseendas leida motivatsiooni tegelemaks enda agressiivsuse ja alkoholisõltuvuse ohjamisega. Samuti ei saa tähelepanuta jätta karistuse eesmärke. Olukorras, kus V. Kuznetsov sedavõrd pika aja jooksul ja intensiivselt häirib enda endist pereliiget, pani katseajal toime uue vägivallateo ning ta ei ole oma tegudele mingit negatiivset hinnangut andnud, ei ole põhjendatud tema tingimuslik vabastamine. Üldkasuliku tööga saab

§ 69lg 1 järgi asendada vaid kuni 2-aasta pikkust vangistust.

Seega tuleb süüdistataval mõistetud karistus ära kanda reaalse vangistusena. 14 / 16

  1. Süüdistatav on kohtuistungil märkinud, et ta töötab, tal on uus pere ja sündimas uus laps. Kohus rõhutab, et need asjaolud ei anna alust jätta vangistus täitmisele pööramata. Isik, kes paneb järjest katseajal toime uued kuriteod ja rikub ka kontrollnõudeid, peab võimalikuks pidama seda, et uue karistusega moodustatakse liitkaristus ja seni eelmine tingimuslikult kohaldamata jäetud vangistus pööratakse täitmisele. Seega ei saa isikule olla üllatuseks ka asjaolu, et taoline karistus võib mõjutada tema elukorraldust, sh seada ohtu tema töökoha säilimise või häirida tema pereelu. Karistuse kandmine ei peagi olema isiku jaoks mugav ja igapäevaeluga ühitatav, vaid piisavalt mõjus.
  2. Praeguses menetluses ei ole V. Kuznetsovi suhtes tõkendit kohaldatud, seega tuleb KrMS § 414 lg 1 järgi edastada V. Kuznetsovile kohtuotsuse jõustumisel teatis selle kohta, mis ajaks ja kuhu ta peab ärakandmisele kuuluva vangistuse kandmiseks ilmuma. V. Kuznetsovi vangistuse kandmise alguseks lugeda tema vanglasse saabumise aeg. KrMS § 414 lg 3 alusel kohaldatakse vanglasse mitteilmumisel süüdimõistetu suhtes sundtoomist või vahistatakse vangla taotlusel KrMS § 429 sätestatud korras. Lähenemiskeeld
  3. Käesolevas asjas on kannatanu Q Q taotlenud lähenemiskeelu kohaldamist Vladimir Kuznetsovi suhtes maksimaalseks ajaks järgnevalt: keelata Vladimir Kuznetsovil viibida tema elukohale lähemal kui 50 meetrit, viibida tema töökohale xxx (xxx) lähemal kui 50 meetrit, viibida avalikes kohtades (tänaval, kauplustes, toitlustusja meelelahutusasutustes, avalikel üritustel) ja mujal talle lähemal kui 50 meetrit ning suhelda temaga nendes kohtades, võtta temaga ühendust erinevate sidevahendite, sh telefoni, mobiiltelefoni, Interneti, posti, suhtlusportaalide, e-posti või sotsiaalmeedia kaudu. Kannatanu on taotluses välja toonud ka erandid, viiside osas, kuidas ta peab võimalikuks suhelda: lähenemine isiklikult ja elukohale on lubatud seoses ühise lapsega eelnevalt kirjalikult kokku lepitud ajal ja kohas ning ühenduse võtmine on lubatud seoses ühise lapsega SMSi teel. Lähenemiskeelu taotluse põhjenduseks on ta märkinud uute kuritegude toimepanemise ohu (tl 187). Prokurör toetab kannatanu taotlust, leides, et lähenemiskeelu tingimused on mõistlikud. Süüdistatav ise lähenemiskeelu osas arvamust avaldanud ei ole. Samas on ta avaldanud, et ta ei soovi kannatanuga mitte mingit tegemist teha ja soovib suhelda vaid lapsega seotud teemadel (tl 101).
  4. KrMS § 3101 lg 1 sätestab, et kannatanu taotlusel võib kohus võlaõigusseaduse (VÕS) § 1055 alusel kannatanu eraelu või muude isikuõiguste kaitseks kohaldada isikuvastases kuriteos süüdimõistetule lähenemiskeeldu tähtajaga kuni kolm aastat. VÕS § 1055 lg 1 kohaselt võib kehavigastuse tekitamise, tervise kahjustamise, eraelu puutumatuse või muu isikuõiguste rikkumise puhul võib muu hulgas nõuda kahju tekitaja teisele isikule lähenemise keelamist.
  5. Süüdistatav on varem kriminaalkorras karistatud vägivallakuritegude toimepanemise eest. Kogutud tõenditega on tuvastatud, et Vladimir Kuznetsov järjepidevalt ja intensiivselt, kannatanus hirmu, alandust ja solvangut tekitades ning tema vaimset tervist ohustades, rikkus A. Qi eraelu. Samuti on ta korduvalt kannatanut tervisekahjustuse tekitamisega ähvardanud. Kohtu hinnangul on antud olukorras alust kannatanu hirmul uute füüsiliste ja vaimsete rünnakute ees. Seetõttu pole kahtlust, et lähenemiskeelu kohaldamine on põhjendatud. Kohtu hinnangul kannatanu taotletud tingimustel piirangu seadmine konkreetse juhtumi asjaolusid arvestades proportsionaalne. Selline lähenemiskeeld ei riiva süüdistatava õigusi rohkem, kui see on keelu eesmärgist tulenevalt vajalik. Ettenähtud 15 / 16 tingimustel lähenemiskeelu seadmine ei mõjutaks ülemäära negatiivselt V. Kuznetsovi pereelu, sest erandina on ettenähtud võimalused tema ja kannatanu ühise lapsega suhtlemiseks ning V. Kuznetsov on ise avaldanud, et ta ei soovigi kannatanuga suhelda.
  6. Kohus rahuldab kannatanu taotluse lähenemiskeelu kohaldamiseks. VÕS § 1055 ja KrMS § 3101 alusel tuleb kohaldada kannatanu Q Qi isikuõiguste kaitseks süüdistatavale Vladimir Kuznetsov lähenemiskeeldu tähtajaga 3 aastat alates kohtuotsuse kuulutamisest ning keelata Vladimir Kuznetsovil: läheneda Q Qi elukohale (xxx) ja töökohale (xxx) lähemale kui 50 meetrit; läheneda avalikes kohtades (tänaval, kauplustes, toitlustus- ja meelelahutusasutustes, avalikel üritustel) ja mujal Q Qile lähemale kui 50 meetrit; suhelda kannatanuga vahetult ning võtta ühendust erinevate sidevahendite, sh telefoni, mobiiltelefoni, Interneti, posti, suhtlusportaalide, e-posti või sotsiaalmeedia kaudu. Kannatanuga juhuslikul kohtumisel on Vladimir Kuznetsov kohustatud kannatanut kõnetamata viivitamatult eemalduma. Erandina nimetatud keelust on lubatav Q Qiga suhelda ja talle läheneda alljärgnevalt: läheneda kannatanu elukohale ja isiklikult seoses ühise lapsega eelnevalt kirjalikult kokku lepitud ajal ja kohas; ühenduse võtmine on lubatud seoses ühise lapsega seonduvates küsimustes SMS-sõnumite teel. MENETLUSKULUD
  7. Vastavalt

§ 180lg-le 1 kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt. Kr

MS § 179 lg 1 p 1 kohaselt on II astme kuriteos süüdimõistmisega kaasneva sundraha suurus 1,5-kordne palga alammäär, s.o alates 01.01.2025. a summas 1329 eurot. Kuivõrd Vladimir Kuznetsovi sissetulekud on piiratud ning tal on mitmeid rahalisi kohustusi (võlad, elatise tasumise kohustus), peab kohus põhjendatuks jätta sundrahast 529 eurot riigi kanda. Seega kuulub Vladimir Kuznetsovilt väljamõistmisele sundraha 800 euro ulatuses. Tulenevalt asjaolust, et süüdistatav asub kandma pikemaajalist vangistust ja tema võimalused sissetuleku koheseks teenimiseks on piiratud, peab kohus võimalikuks väljamõistetava sundraha hüvitamine ajatada, määrates kulu hüvitamise tähtajaks 12 kuud kohtuotsuse jõustumisest igakuiste maksetena. (allkirjastatud digitaalselt) Kristjan Paluteder kohtunik 16 / 16

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.