KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Reelika Lind Määruse tegemise aeg ja koht 11. august 2025, Tallinn Haldusasja number 3-25-2308 Haldusasi X. X kaebus kahju hüvitise väljamõistmiseks Men
) § 121 lg 4, § 204 lg 1). Avaldatavas kohtumääruses asendatakse füüsiliste isikute nimed tähemärkidega. ASJAOLUD 1. X. X (kaebaja) esitas 13.07.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse kahju hüvitise väljamõistmiseks. Kaebuse kohaselt esitas kaebaja oma alaealiste laste S. S ja N. N nimel Harju Maakohtule 15.04.2024 hagi laste isa A. A vastu elatise nõudes. Maakohus võttis 29.05.2024 määrusega tsiviilasjas nr 2-24-5900 hagi menetlusse, kuid ei ole kuni kaebuse esitamiseni asjas sisulist lahendit teinud ega määranud ka ajutist elatisabi. Kaebaja pöördus korduvalt kohtu poole järelepärimisega menetluse kohta, kuid otsust pole senini tehtud. Menetlus on kestnud 1 aasta ja 3 kuud ning sellega on rikutud kaebaja õigust õiglasele ja õigeaegsele menetlusele. Menetluse venimine on põhjustanud kaebajale suurt vaimset koormust ja ebakindlust laste toimetuleku osas. Kogu ülalpidamiskoormus on jäänud kaebaja kanda. Viivitus on tekitanud õigustunde riive, kuna elatisabi eesmärk on tagada laste põhivajaduste katmine õigeaegselt. Kaebaja taotles Justiits- ja Digiministeeriumilt varalise kahju hüvitise väljamõistmist summas 8428 eurot, mis vastab kahe lapse elatise suurusele kohtumenetluse ajal. Samuti taotles kaebaja mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmist summas 2000 eurot. KOHTU PÕHJENDUSED 2.
§ 121
lg 2 p 1 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. 3-25-2308 Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 15 lg 1 sätestab, et isik võib nõuda kohtumenetluse käigus, sealhulgas kohtulahendiga tekitatud kahju hüvitamist üksnes juhul, kui kohtunik on kohtumenetluse käigus toime pannud kuriteo.
- Kaebaja taotles kahju hüvitamist, mille on tekitanud Harju Maakohus kaebaja esitatud hagi menetlemisega viivitamisel asjas nr 2-24-
- Kaebaja ei ole väitnud ja ka kohtule teadaolevalt ei ole tsiviilasja nr 2-24-5900 menetlev kohtunik Laura-Liis Sarapuu kuriteo toimepanemises süüdi mõistetud, vastasel korral ei saaks ta enam kohtunikuna töötada (kohtute seaduse § 47 lg 2 p 1). Seega puudub kaebajal RVastS § 15 lg 1 alusel õigus kohtu poolt menetluse käigus tekitatud kahju hüvitamist nõuda ja kaebus tuleb kaebeõiguse puudumise tõttu läbi vaatamatult tagastada.
- Kohus selgitab täiendavalt, et isegi kui võtta kaebus menetlusse, oleks selle rahuldamine ebatõenäoline. RVastS § 7 lg 1 võimaldab kahju hüvitise välja mõista vaid juhul, kui kaebaja on püüdnud talle kahju tekkimist vältida. Kaebaja väidab, et pöördus korduvalt kohtu poole järelepärimisega menetluse kohta. Samas nähtub kohtute infosüsteemist, et kaebaja ei ole perioodil 19.09.2024–03.04.2025, s.o rohkem kui 6 kuu jooksul kohtu poole pöördunud ega menetluse venimisele tähelepanu juhtinud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 3331 lg 1 võimaldab menetlusosalisel taotleda kohtult menetluse kiirendamist, kui asi on olnud kohtu menetluses vähemalt 9 kuud ja kohus ei tee mõjuva põhjuseta vajalikku menetlustoimingut, sh ei määra õigel ajal kohtuistungit, et tagada kohtumenetluse läbiviimine mõistliku aja jooksul. Praegusel juhul möödus 9 kuud
- a jaanuaris. Kaebaja pöördus uue avaldusega maakohtu poole alles
- a aprillis. Seega oli kaebajal võimalik taotleda kohtult juba varem menetluse kiirendamist, kuid ta jättis selle tegemata. Samuti oli kaebajal võimalik pöörduda kaebusega menetlemise venimise peale maakohtu esimehe või ringkonnakohtu esimehe.
- Lisaks eeltoodule oli kaebajal võimalik taotleda maakohtult hagi tagamise korras isa kohustamist maksma lastele elatist. See oleks taganud lastele elatise juba kohtumenetluse ajaks. Kui isa ei oleks hagi tagamisele vaatamata elatist maksnud, oleks kaebajal olnud võimalik pöörduda kohtumenetlusaegse elatisabi määramise taotlusega Sotsiaalkindlustusameti poole (perehüvitiste seaduse § 47 jj). Kaebaja küll esitas 12.06.2024 hagi tagamise taotluse, kuid jättis kohtu 13.06.2024 juhistele vaatamata taotluses esinevad puudused kõrvaldamata, mistõttu jättis maakohus 20.06.2024 määrusega taotluse rahuldamata. Kaebaja ei esitanud hiljem uut ja puudusteta hagi tagamise taotlust. Seega oli kaebajal võimalik väidetava kahju tekkimist vältida. Väidetav kahju tekkis tema enda tegemata jätmise tõttu. Sellises olukorras puudub põhjus mõista kahju hüvitist välja riigilt.
- Kohus selgitab, et elatise väljamõistmine riigilt kahju hüvitisena oleks igal juhul põhjendamatu. Selle üle, kas kaebaja lastel on õigus saada isalt elatist, saab otsustada maakohus tsiviilasja lahendamise käigus. Selle üle ei saa otsustada halduskohus, kelle pädevusse ei kuulu tsiviilõiguslike vaidluste lahendamine (
§ 4lg 1).
Kui maakohus mõistab lastele elatise välja, siis ei ole kaebaja kahju kandnud, sest elatis makstakse tagantjärele välja (vajadusel kohtutäituri abiga, sh on ka täitemenetluse ajal võimalik elatisabi määramist taotleda). Kui maakohus jätab elatise välja mõistmata, siis ei ole lastel järelikult õigust elatisele ja kaebajale ei saa olla hüvitamisele kuuluvat kahju tekkinud. 7.
§ 104
lg 5 p 2 järgi tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub
§ 121lg 2 alusel. Kaebaja ei ole kaebuselt riigilõivu tasunud, seetõttu puudub vajadus riigilõivu tagastamise üle otsustada. /allkirjastatud digitaalselt/ 2
(2)