KOHTUMÄÄRUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Pihel Sarv Määruse tegemise aeg ja 11. augustil 2025 Tallinnas koht Haldusasja number 3-25-1903 Haldusasi X. X kaebus Eesti Töötuk

) § 155 lg 5 ja 204 lg 1). ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. X. X esitas
2. juunil 2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada Eesti Töötukassa
3. märtsi
4. a otsuse nr TVH/25/009622 ja kohustada töötukassat tegema uue otsuse. Kaebaja palus välja mõista alates
5. märtsist 2025 saamata jäänud töövõimetoetuse.
6. Kohus võttis
7. juuli
8. a määrusega kaebuse menetlusse ja määras töötukassale vastamiseks tähtaja
9. august
11. Töötukassa esitas
12. augustil 2025 taotluse haldusasjas menetluse lõpetamiseks. Taotluse järgi vaatas töötukassa X. X
13. veebruari
14. a töövõime hindamise taotluse menetluse uuendamise korras uuesti läbi. Tervishoiuteenuse osutaja Dorpat Tervis OÜ ekspertarst muutis oma hinnangut. Selle tulemusena tunnistas töötukassa
15. märtsi
16. a otsuse kehtetuks. Töötukassa tegi
17. juulil 2025 uue töövõime hindamise otsuse nr TVH/25/025881, millega tuvastas kaebajal puuduva töövõime kestusega üks aasta.
18. juuli 2025 otsusega nr TVT/25/036177 muutis töötukassa ka
19. märtsi
20. a otsust nr TVT/25/013482 ning määras kaebajale töövõimetoetuse
21. märtsist 2025 kuni
22. märtsini 2026 puuduva töövõime toetuse päevamäära alusel (21 eurot ja 74 senti). Vastustaja esitas taotlusega koos nii
23. juuli 2025 kui ka
24. juuli
25. a otsuse.
26. Võttes arvesse, et töötukassa tunnistas vaidlustatud otsuse kehtetuks ning tegi uue otsuse, mille alusel tuvastas kaebajal puuduva töövõime, puudub praegusel vaidlusel eesmärk. Kohus andis kaebajale võimaluse esitada seisukoht menetluse lõpetamise kohta kuni
27. augustini 2025 (k.a). Kohus selgitas, et kui kaebajal kohtumenetluse lõpetamisega seoses mingeid taotlusi ega vastuväiteid pole, ei ole tarvis vastata. Kaebaja vastust ei esitanud. Kohus lõpetab seega haldusasjas menetluse (

§ 152lg 1 p 4).

Menetluse lõpetamise korral pole kaebajal õigust pöörduda sama nõudega samal alusel uuesti kohtu poole (

§ 155lg 6, § 43 lg 1 p 2).

5. Kui kohus lõpetab menetluse

§ 152

lg 1 p 4 alusel ning kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine oli tingitud kaebuse esitamisest, jäävad menetluskulud vastustaja kanda (

§ 108lg 6).

Kaebaja on olnud riigilõivu tasumise kohustusest riigilõivuseaduse § 22 lg 2 p 2 alusel vabastatud. Ka ei ole kaebaja esitanud kohtu määratud tähtaja jooksul taotlust muude menetluskulude tasumiseks. Võimalikud menetluskulud jäävad seega menetlusosaliste endi kanda. Pihel Sarv /allkirjastatud digitaalselt/