KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaija Piirmets (eesistuja), Mati Maksing ja Kairi Piirisild Määruse tegemise aeg ja koht 28.07.2025, Tallinn Kohtuasja number 2-24-18041 Kohtuas

§ 175

lg 1 ja Riigikohtu praktikat, hinnates kulude põhjendatust ja vajalikkus konkreetse kohtuasja asjaoludest lähtudes. Kostjat esindasid kaks advokaati, kuid tegevused ei olnud dubleeritud. Vastupidi hageja väidetele, nähtub esitatud menetluskulude nimekirjast, et ülesanded olid jaotatud ning täiendamine, sisuline hindamine ja koostöö advokaatide vahel olid vajalikud. Advokaatide tunnitasud olid kooskõlas üldise advokaaditeenuse turutasemega ja kohtupraktikaga. Maakohus ei olnud kohustatud detailselt kordama kulude sisu. Määrus sisaldab põhjendusi, mis on kooskõlas

§ 463lg-st 2 ja Riigikohtu praktikast tulenevate nõuetega.

Hageja ei esitanud menetluskuludele tähtaegselt vastuväiteid. Selle tõttu kohaldub

§ 177lg 6.

Seega on määruskaebuses esitatud etteheited kohtule seoses määruskaebuse põhjendamata jätmisega alusetud. 9. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

3 2-24-18041 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 10. Ringkonnakohus leiab, et

§ 659

ja § 657 lg 1 p 2 alusel tuleb maakohtu määrus tühistada osas, milles maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude hüvitise 1560 eurot (käibemaksuta) ületavas osas. Muus osas jääb maakohtu määrus muutmata. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. 11. Ringkonnakohus selgitab, et menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine

§ 175

lg 1 järgi on kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsustus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui madalama astme kohus on ületanud diskretsioonipiire (RKTKm 18.12.2012, 3-2-1-171-12, p 13, RKTKm 23.03.2016, 3-2-1-184-15, p 14). Menetluskulude hindamisel tuleb eelkõige arvestada sellega, milliseid vajalikke menetlustoiminguid pidi esindaja antud kohtuvaidlusega seoses tegema ja kui palju pidi esindaja töötama selleks, et menetlusosalise huvid saaksid kohtus kaitstud ning kas väljamõistetav esindaja kulu on vastavuses tegelikult menetlusosalise esindamiseks tehtud tööga. Kohtul on võimalik menetluskulude suuruse põhjendatuse ja vajalikkuse osas hinnang anda lähtudes toimikus sisalduvatest materjalidest, kui palju on esitatud, koostatud, analüüsitud erinevaid menetlusdokumente või tõendeid, kui kaua on kestnud kohtuvaidluse ajal kohtuistungid. Ringkonnakohus saab kontrollida eelkõige seda, kas maakohus on õigust õigesti kohaldanud. Üldjuhul ringkonnakohus maakohtu antud hinnangut esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta ümber ei hinda. Erandjuhul on see võimalik vaid siis, kui maakohtu hinnang on ilmselgelt põhjendamatu. 12. Maakohus on viidanud Riigikohtu kujundatud praktikale, mille kohaselt ei ole rikutud põhjendamiskohustust, kui määruses jäetakse üksikasjalikult välja toomata konkreetsed tegevused ja kulud menetluskulude nimekirjast ning ei hinnatud igat kuluartiklit eraldi (RKTKm 17.04.2024, 2-17-124505, p 12) ning leidnud, et kostjale osutatud õigusabi tervikuna ei olnud ülemäärane. Maakohus on võtnud arvesse nii asja keerukust ja mahukust kui ka esitatud dokumentide sisukust ja mahtu, sh ei tuvastanud maakohus ülemäärase ajakuluga või dubleeritud tegevusi. Tunnitasu suuruse puhul on maakohus võtnud arvesse esindajate kvalifikatsiooni. Seega on maakohus siiski välja mõistetavate menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel andnud hinnangu kostjate lepinguliste esindajate kulude suurusele tervikuna ning kaalunud, kas esindamisega seotud kulu tervikuna vastab mõistlikule keskmisele sarnase õigusteenuse hinnale. Maakohus on jätnud aga hindamata

§ 175

lg 3 kohaselt mitme lepingulise esindaja kasutamise põhjendatuse ja vajalikkuse ning jätnud kostja lepinguliste esindajate menetlustoimingutele kulunud tööaja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel diskretsiooniotsuse põhjendamata. Ringkonnakohus märgib mh, et maakohus on jätnud tähelepanuta asjaolu, et kostja menetluskulude nimekirjas on märgitud toimingute kogu ajakuluks 17 tundi ja 15 minutit, tegelikkuses on toimingute kuluread kokku liites ajakuluks 13 tundi ja 40 minutit. 13.

§ 175

lg 3 sätestab, et mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused hüvitatakse, kui need on tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest. Selleks peab kohus kohtuasja materjalidega tutvudes hindama, milles asja keerukus seisnes (RKTKm 17.04.2024, 2-17-124505, p 14). Kohtupraktika kohaselt on asja keerukust seostatud vajadusega süstemaatiliselt tõlgendada erinevate õigusaktide sätteid, kohaldada õiguse või seaduse analoogiat, Euroopa Liidu õigust vms. Asja keerukus võib seostuda ka tõendite hindamisega, eelkõige siis, kui hinnatavate tõendite maht on suur. Samuti on jaatatud mitme esindaja õigusabikulude väljamõistmist poolelt eelkõige siis, kui teisel esindajal on mingis valdkonnas eriteadmised (nt patendiõigus, kaubamärgiõigus vms), mis on asjaolude või 4 2-24-18041 tõendite hindamiseks vajalikud (RKTKm 09.11.2009, 3-2-1-112-09, p 17). Riigikohus on selgitanud, et mitme esindaja kasutamise vajadust peab põhjendama pool, kes kulude hüvitamist nõuab. Kulude hüvitamist taotleva menetlusosalise ülesanne on esile tuua, miks oli mitme esindaja kasutamine vajalik, eelkõige kuidas mitme esindaja kasutamine kokkuvõtlikult menetluskulude vähendamisele kaasa aitas. Kohus saab mitme esindaja kasutamisel teise esindaja kulud välja mõista vaid juhul, kui kulude hüvitamist taotlev menetlusosaline on veenvalt põhjendanud, miks mitme esindaja kasutamine oli vajalik. Ilma menetluskulude hüvitamist taotleva poole selgesõnaliste põhjendusteta on kohtul võimalik selliseid menetluskulusid arvesse võtta üksnes juhul, kui nende vajalikkus ja menetluskulusid tervikuna vähendav mõju on menetluskulude nimekirjast nähtuvalt ilmselge (RKTKm 17.04.2024, 2-17-124505, p-d 14 ja 16). 13.

1. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole mitme lepingulise esindaja vajalikkus ja menetluskulusid tervikuna vähendav mõju kostja poolt esitatud menetluskulude nimekirjast nähtuvalt ilmselge. Kostja ei ole menetluskulude nimekirjas mitme lepingulise esindaja kulude hüvitamise kohta põhjendusi esitanud. Määruskaebuse vastuses toob kostja esile, et menetluskulude nimekirjast nähtuvalt olid advokaatide ülesanded jaotatud ning täiendamine, sisuline hindamine ja koostöö advokaatide vahel oli vajalik. Ringkonnakohus leiab, et asja materjalid ei viita praegusel juhul sellistele erilistele asjaoludele, mis õigustaksid vastaspoolelt mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulude väljamõistmist. Tsiviilasjas jäeti hagiavaldus menetlusse võtmata selle perspektiivituse tõttu, sest seadusest ei tulene võimalust nõuda, et kohus tuvastaks erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumise avalduse tühisuse ning kostjalt küsiti enne seda seisukohta üksnes hagi tagamise taotlusele. Tegemist ei olnud õiguslikult keskmisest oluliselt keerukama vaidlusega. Kostja ei ole toonud esile asjaolusid, mis annaksid aluse asuda vastupidisele seisukohale. Seega ei ole kolleegiumi hinnangul praegusel juhul mitme lepingulise esindaja kulud hüvitatavad. 13.
2. Menetluskulude nimekirjast nähtub, et kostjale osutati õigusabiteenust tunnihinnaga 185 eurot (käibemaksuta, advokaadibüroo DEM) ning tunnihinnaga 160 eurot (käibemaksuta, advokaadibüroo FINK). Kohus leiab, et arvestades vaidluse asjaolusid, käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja keerukust ning kostja lepinguliste esindajate kvalifikatsiooni tuleb mõistlikuks, põhjendatuks ja vajalikuks lugeda tunnitasu määra 160 eurot (käibemaksuta). 13.
3. Kui asja keerukus ei kinnita mitme lepingulise esindaja kasutamise vajadust, tuleb üldjuhul jätta menetlusosalise lepingulise esindaja kulud osaliselt hüvitamata. Seejuures ei saa mehaaniliselt jätta hüvitamata näiteks menetluse kestel asjaga liitunud teise esindajaga seotud kulusid, vaid hüvitamata tuleb jätta kulud, mis lisandusid mitme lepingulise esindaja kasutamisest. Eelduslikult on selliseks kuluks täiendav ajakulu, mis läks teisel isikul asja materjalidega tutvumiseks. Samuti võib selliseks kuluks olla mitme lepingulise esindaja ajakulu kohtuistungiks valmistumisel ja sellest osavõtmisel. See ei tähenda aga, et esindajakulud saaks mehaaniliselt läbi jagada menetluses osalenud esindajate arvuga. Võib juhtuda, et täiendava esindaja menetluses osalemine tõi kaasa vaid minimaalselt täiendavaid kulusid (

I komm

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlust lõpetavas määruses. Määruskaebuse tagamise taotlust lahendav määrus ei olnud käesolevas asjas menetlust lõpetav määrus, mistõttu ei jaotanud ringkonnakohus selles määruses ka menetluskulusid. Ringkonnakohus on jätnud asja lõpetavas määruses

§ 171

lg 1 järgi määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud ringkonnakohtus määruskaebuse esitaja, s.o hageja, kanda.

§ 171

lg 1 kohaselt määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud kannab kaebuse esitaja, kui kaebus jääb rahuldamata. Määruskaebuse tagamise taotlus esitati ringkonnakohtule määruskaebemenetluses, s.o tegemist on menetluskuludega, mis on tingitud määruskaebuse esitamisest. Vastupidine tõlgendus ei oleks kooskõlas

§ 171lg-s 1 sätestatuga.

Seega on ringkonnakohus jätnud ka määruskaebuse tagamise taotluse esitamisest tulenevad menetluskulud hageja kanda. 15. Ringkonnakohus märgib vastuseks kostjale, et kuigi

§ 177

lg 6 võimaldab kohtul vastuväidete puudumisel menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrata kirjeldava ja põhjendava osata määrusega, on sätte rakendamisala piiratud. Viidatud sätte puhul peeti eelnõu kohaselt silmas esindajakulusid, mis lähtusid Vabariigi Valitsuse määrusega kindlaksmääratud piirmääradest. Kuivõrd Riigikohus tunnistas

§ 175

lg 4 ja selle alusel antud alamaktid põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks (RKÜKm 26.06.2014, 3-2-1153-13), tähendab see, et kohtutel tuleb lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust hinnata ka juhul, kui kohtule ei ole esitatud vastuväiteid. Samuti ei ole maakohus siinsel juhul määrust teinud ilma kirjeldava ja põhjendava osata. 16. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (

§ 178lg 4).

17.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) 7